Kõige rikkam on asendusvariantide poolest on õ, millel on 11 vastet (6, o, @, o-, 2, e, o^, a, ö, q, Q ). Samuti on levinud tähekompinatsioonide asendamine võõrapäraste üksiktähtedega ks-x, nt exole. S täht asendatakse z tähega, nt armazzz, kõvazti. Hv asendatakse f tähega, nt aff. Gu ja ku asentatakse Q-ga ja q-ga, nt näQ, naq. (Kasik 2002: 146) Hästi palju kasutatakse inglis keelest pärit homofoone: 2-`to, too`, 3- `free`, 4-` for `, nt 2marie. Inglis keelseid sõnu kirjutatakse vigaselt, nt amezing, beautyfol, background. Selline kirjutamise stiil rikub noorte inimeste inglise keele oskust. Vene rahvusest noored kirjutavad suhtlusportaalides vene keeles, aga ladina tähtedega. Suhtlusportaal Rate.ee on ehitatud nii, et seal ei saa slaavi tähti kasutada, niisiis pruugivad venekeelsed kasutajad oma komenataarides vene keele edastamiseks ladina tähestikku ja numbreid , nt devushka, krasavitsa. http://www.fl.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=121026/ (07.09
Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng: Psühholingvistika kujunes nii, et mitmetel teadustel tekkis samasugune huvi kõneakti vastu, kujunes
Mängud loovad positiivse emotsionaalse fooni, õpetavad jäljendama ja süüvima kõneliste selgituste sisusse. Laps õpib tähelepanu paremini kontsentreerima Sõrmeharjutustele rütmiteksti lisamine võimaldab parandada kõne rütmi, selgust ja häälduse täpsust Liigutuste ja nende järgnevuse meelespidamine parandab mälu Areneb kujutlusvõime ja fantaasia Sõrmelihased tugevnevad, paraneb nende koordinatsioon, luues eelduse kirjutamisoskuse kujunemiseks Sõrmeharjutuste tegemisel peame jälgima, et: Harjutuste ja sõrmemängude rakskusaste vastaks lapse arengutasemele; Tempo oleks paras, laps peab saama veenduda, et tema sõrmed kuulavad hästi sõna; Vajadusel tuleb last abistada; Harjutused peaksid korduma periooditi; Tegutsemisel (mängimisel) peaks olema positiivne foon. Allikas: Valli Vilu Näpumängude näidised
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni-
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni-
ohtlik olukord (ohtlikus olukorras) olukorra ohtlikkus Harjutus Moodusta alljärgnevatest sõnadest mitmuse omastav ja osastav kääne. Kus on võimalik, moodusta ka likkus-liitega sõnapaar (ainsuslik vorm). Vajadusel kasuta ÕSi. Näide: õpetlik lugu õpetlikkude ehk õpetlike lugude, õpetlikke lugusid, loo õpetlikkus. südamlik kontsert, pikk seelik, üllas kunstnik, peen kirjanik, siiras onu, leidlik hani, tagasihoidlik auto, mõru jook, väär komme, öine raport, ootamatu rekord, tõsine vastuolu, leidlik poliitik, ohtlik tegevus. Lause Kesksel kohal on öeldis, mille ümber koonduvad kõik teised lauseliikmed, täpsustades tegevuse sooritajat, aega, kohta, põhjusi ja muid asjaolusid. Nt laulis (kes, missugune; kus, millal, kuidas, miks) Lause sõnajärg Tavaliselt on öeldis lauses teisel kohal. Kirjanik avab lugeja ees suurepärase maailma. Sel aastal võeti vastu negatiivne riigieelarve. Karu ostis poest mett. Mett ostis karu poest. Poest ostis karu mett
metafoore, võrdluskonstruktsioone, omandatakse mõned sõnatuletusmallid. VI-VII klassis jõuab enamus õpilasi ladusa lugemise etapile. Süntaktiline lugemine ei ole tavaliselt küll ilmekas ja keeruliste sõnade puhul rakendatakse mõnikord primitiivsemaid lugemisviise, isegi veerimist. Laste aktiivne sõnavara kasvab märgatavalt, kuid ühtlasi ilmneb sagedamini semantilisi eksimusi (on rohkem sõnu, mille kasutamisel eksida). Enam eksitakse omadussõnade valikul ja mõistmisel, mis tuleneb keskkonna ebatäpsest tunnetamisest. Psüühika ja kõne ning lugemisoskuse kirjeldatud tase võimaldab kasutada teadmiste omandamiseks tekste (VI klassist alates õpitakse nn. jutustavaid aineid), õppida süstemaatiliselt grammatika põhitõdesid ja omandada metakeeleline baassõnavara, kasutada hargnenud verbaalseid instruktsioone, õppida konspekteerimist (märkmete tegemist)
'kahetsemine', katsuma 'vaatama; kogema', nilbe varem 'libe; nüüd 'siivutu'; arhaismide hulgas on ka vananenud formatiive ja grammatilisi vorme, nt ikeks 'ikka', vahelt 'vahel, mõnikord', eks `kas ei';vananeda võivad ka sõnamoodustusstruktuurid, sest afiksid asendatakse uutega, nt higima 'higistama', taimema 'istutama', hoidus 'hoidmine, kaitse', mardaline 'mardikas'. neologismid e uudiskeelendid, mis on hiljuti käibele tulnud või alles soovitusstaadiumis keelendid või ka olemasoleva keelendi kasutusjuhud uues tähenduses. Neologismid võivad tähistada uusi mõisteid (nt turvavärav, riiulifirma, laserplaat, seinatennis) või tulla mõne keeles juba olemas oleva keelendi asemele või kõrvale (nt mestima, spaa, lõimima) jpt. Võib eristada: Okasionaalsed e juhuneologismid vaid ühe korra (ühes allikas) esinevad sõnad, mis on loodud ühes
sõltuvalt tegevusest on võimalik samm edasi astuda. Inimteadvus on seotud oluliselt hierarhilisusega. Päris teadvus on keeleüksustel ja sellele kõneleja toetub. Keel on seotud kultuuriga. Keel on üks suhtlusvahenditest ja märgisüsteemidest. Väikeste laste jaoks on füsiline kontakt on üks suhtlusvahenditest ja see on arendamiseks vajalik. (ka koolis oleks tgelt, aga seadused väga ei luba tänapäeval üldse). Kaheotsaga nooled tähendabvad seotust!! 2 LOENG: Peame eristama vahendidt ja selle kasutamist ehk keelt ja kõnet! Üks asi on oskus teksti/lauset moodustada, aga sedda on tarvis meil suhtlemiseks, Milles seisneb see künesuhtlemisprotsess? Milles on häda? Keeleteadus analüüsib keelt formaalselt, (nt lauseliikmed jne) agga kui palju see mistmisele kaasa aitab? Pragmaatilisele tähendusele peaks pöörama töhelepanu. Mitte keeleteaduse ajalugu tervikuna, vaid psühholingvistika asjad... on meie eesmärgiks! I
Seetõttu saab seda mõista teiste tekstide kaasabil kontekstis, seoseid luues. Mida rohkem on inimene lugenud, puutunud kokku erinevate tekstidega, seda sügavamalt mõistab ta loetut, loob seoseid. Tänapäeva ühiskonnas ei õnnestu kellelgi vältida tekste ega suhet nendega. Tekstid mitte lihtsalt ei ümbritse meid, vaid on muutunud elu osaks, nendega tekib suhe, need tuleb vastu võtta, kujundada nende kohta oma arvamus. Tuleb õppida olulist vähemolulisest informatsioonist eristama. See tähendab kriitiliselt lugeda ja teksti analüüsida ning seda mõtestada. 1 A. Nahkur, M. Sokk, Sõna võlu 7.klassile. Tallinn: Koolibri, 2001, lk 3. 5 1.1. Teksti ülesehitus Pealkiri - see on reklaam. Selle põhjal teeb lugeja otsuse, kas lugeda või mitte. Sageli võib olla paljulubava pealkirja taga täielik tühjus. Pealkirjal on täita mitu ülesannet.
· t t' · l l' (palk); (tall; tal) distinktiivne distributsioon (leidub vähemalt üks minimaalpaar) eri foneemid komplementaarne distributsioon (+sarnasus) sama foneemi allofoonid: ühes kontekstis üks allofoon, teises teine allofoon (nt kanngi ja kangas) 6. Sõna, sõnavorm, lekseem, sõne. Tüüpilised ja ebatüüpilised sõnad. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna keele kõige olulisem üksus. Ortograafia jaoks on sõna see, mis kirjutatakse tühikute ja/või kirjavahemärkide vahele. Tüüpiline sõna: 1. esineb üksi 2. liigub tervikuna, ei jäta oma osasid maha 3. omab tähendust On ebatüüpilisi sõnu, nt artiklid, mida ei saa sõna juurest liigutada, nt "ei" ei liigu tegusõna eest kuskile; sidesõnad. sõnavormid - ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest,
kui laps tajulises mõttes vahet ei tee, siis tema jaoks on rühmitamine suht mõttetu asi. Rühmitamisega on VAA lastel raskusi ja need raskused saavad tõenäoliselt alguse taju vähesest diferentseeritusest. Taju definitsiooni järgi on aktiivne protsess. Taju ei ole nagu fotoaparaat, et saame kõik klõpsuga pildi peale, vaid taju valib välja, mida tajuda ja vajadusel teeb midagi nende objektidega. Kui vaja objekti pöörata, siis taju peab seda objekti natuke pöörama, et aru saada, millega on tegemist. Seda tuleb vaimses plaanis teha. Kerge VAA laste taju ei ole nii aktiivne kui tavaarenguga lastel. On tuvastatud, et neil on vaimse roteerimisega raskusi. Nt VAA lapsed tajuvad tagurpidi alustassi tassiga seenena ja nad ei tee midagi aktiivselt selleks, et kui objekti kuidagi teisiti keerata, võiks objekt olla midagi muud. VAA last ei pruugi sang üldse häirida. Püütakse tajuda selles vaates objekti, kuidas ta parasjagu kokku puutub
SKAP lastel esinevad eakohase kõnearenguga lastele sarnased silbistruktuuri moonutused, kuid arvukamalt ja kauem (Vesker, 1986). Silpide ärajätmine, juurdelisamine ja ümberpaigutamine 5-7-aastaste laste puhul viitab raskele esmasele kõnekahjustusele. Vältepuuded alaalikute iseseisvas kõnes on samuti küllaldaselt sagedased. Esmavältelisi sõnu hääldatakse teises või kolmandas vältes, teise- vältelisi sõnu kolmandas, üksikjuhtudel esimeses vältes. Kõige rohkem eksitakse teiseväl- Tekstiloomeoskuse õpetamine 9 telistes kahesilbilistes sõnades, kus vältekandjaks on täis- või sulghäälik. Nagu kõik teisedki häälduspuuded, avalduvad välteasendused kõnes ebaühtlaselt (Vesker, 1986). Enamikel SKAP lastel on mingil arengutasemel foneemikuulmise raskused (Bis- hop, 2004). Samale järeldusele on jõudnud Kask (2005), kelle läbiviidud uurimuses ilm-
30) Ei tohi sodida!!! 31) Vältida sõna VANASTI 32) Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema seotud 33) Ei tohi kirjutada oma kirjutamisest 34) Mitte kasutada sõna ASI 35) Kui des ja mata vorm on lauselühendi alguses, siis pannakse koma!!! (nt Tundes reegleid, oskan ma hästi kirjutada) 36) Kui des ja mata vorm on lauselühendi lõpus, siis koma ei panda!!! (nt Reegleid tundes oskan ma hästi kirjutada) 37) Sõnad, mille tähendustega eksitakse enim: LEIDMA ei tähenda ARVAMA PÕHILINE = baseerub millelgi PEAMINE = kõige tähtsam ENAMIK = suurem osa ENAMUS = arvuline ülekaal IGAÜKS käändub IGAÜHELE KOHUS = sisemine sund KOHUSTUS = teiste poolt peale pandud SARNANE = kellegi, millegi moodi ÕIGESTI = reeglite kohaselt ÕIETI = tegelikult, õigupoolest
1. Keele mõiste. Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägita
Kui Nõukogude ajal oli A- võõrkeeleks vene keel, siis nüüd on see asendunud enamasti inglise keelega. Pärast taasiseseisvumist oli paratamatu inglise keele mõjuvälja sattumine, kuna kogu Euroopa Liidu peakeeleks oli siiski inglise keel. (Kull, 2000) Kõige selgem muu keele mõju on tsitaatsõnade kasutamisel. On ju tsitaatsõnad täiesti võõrad sõnad meie keele seisukohast, sest need on võõrkeelest eestikeelsesse teksti võetud sõnad ja -väljendid, mida kirjutatakse ja hääldatakse vastava keele kombe kohaselt. Eriti süvenes tsitaatsõnade ja väljendite pealetung 1990. aastatel, kui Eestisse jõudsid uued nähtused, kaubad ning vaba aja veetmise viisid. Rohkesti inglise keele laene leidub slängis, argikeeles ja noorte seas. Tsitaatsõnade kohta materjali leidmisel olid suureks abiks http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/inglise.html, http://www.eki.ee/books/ekkr/ O19 ja O49.
Keeleteaduse alused Loomulik keel ehk keel, mida inimesed kasutavad emakeelena kõige rohkem keeli Aasias, järgnevad Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika ning Euroopa. Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed. Keelte liigitus · genealoogiline (sugulus ja päritolu) keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel. · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale arvestatakse veel vastasti
struktuurijooni. Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest struktuurilistest võõrjoontest: 1) b, d, g sõna algul (banaan, diivan) 2) tähed f, š, z, ž (prožektor, brošüür). Päris vanades laenudes on f-i asemel hv (ahv, kahvel). 3) pearõhk järgsilbil (popurrii, vanill) 4) pikad täishäälikud järgsilbis (akadeemia, galerii, idee) 5) o järgsilbis (foto, logo) 6) eesti keeles tavatud häälikuühendid (bluff, sfäär, džemper, foogt) Võõrsõnu kirjutatakse häälduspäraselt, st lähtekeele lihtsustatud hääldusreeglite alusel. Võõrsõnarühma kirjutamisel on 3 rühma: 1. 3silbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik. Kui võõrsõna lõpeb helitu konsonandiga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega (antiloop, garderoob). Kui võõrsõna lõpeb helilise konsonandiga l, m, n, r, siis kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais 2ga, aga kindlat seaduspära pole. 2
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
Vanus: alates 4. eluaastast Osavõtjad: kogu rühm Mängu käik: Lapsed seisavad ringis. Keset ringi on tool. Lapsed istuvad kordamööda toolile. Toolil istujale peavad teised ütlema meelitusi, komplimente, häid soove vms. Kui ringis osalenud on kõik oma teate edastanud, tõuseb istuja, tänab kaaslasi ja vabastab tooli järgmisele. KEELE-, KÕNE- JA LUGEMISMÄNGUD KAS SELLES SÕNAS ON? Eesmärgid: õppida eristama üksikuid häälikuid, saada selgemaks tähtede nimesid Vanus: 4-6 a Osavõtjad: 2-6 mängijat Vahendid: puust täring, mille külgedel on tähed, pildid üksikutest esemetest, mänguasjad või muud esemed Mängu käik: Õpetaja nimetab sõna, laps veeretab täringut ja ütleb, kas antud tähes on sellele tähele vastav häälik või mitte. Laps võtab laualt pildi (eseme) ja ütleb, mille võttis. Seejärel veeretab täringut ja ütleb,
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerulise vaimse tegevu
g, b, d, k, p, t FONEETIKA JA FONOLOOGIA Häälikusüsteemi uurimisega tegeleb 2 haru: foneetika ja fonoloogia. Seega häälikutel on kaks erinevat tahku (ehk külge, ühest küljest on häälikud füüsikalised nähtused, aga teisalt ka keeleelemendid). Foneetika uurib häälikuid kui füüsikalist nähtust. Fonoloogia uurib häälikuid kui keelesüsteemi elemente. Foeem on häälikukujund, kirjutatakse kaldkriipsude vahele, et neid eristada häälikutekst ja tähtedest. Näide: /a/ Kõikidel häälikutel ei ole oma tähemärki ja see on täiesti loomulik, sest kiri peab kajastama vaid neid häälikuid, mis aitavad eristada foeeme, mitte kõnehäälikuid. 4 Keeleteadlased on teinud päris palju katseid, et leida häälikute ja tähenduste
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõpud · Süntaks
Üldkeeleteaduse eksamiks kordamine 1. Keele mõiste Keel on ühelt poolt autonoomne süsteem, teisalt sotsiaalne, kultuuriline, mentaalne, bioloogiline ja kognitiivne nähtus. Keel on olulisimaid inimsust loovaid tegureid. Keele all mõeldakse eelkõige inimeste poolt kasutatavaid loomulikke keeli, mis tavaliselt teostuvad verbaalse suhtlemise vormis. Loomulikul keelel on kolm põhiomadust: · Ta on tekkinud ja arenenud loomulikul teel tuhandete aastate vältel ja tema vahendid, eelkõige sõnavara bon kujunenud väljendama just seda. Mis konkreetses keskkonnas on olnud vajalik. · Inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. · Esimese keele omandamise järel kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Prantsuse keeleteore
Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid......................................................................................
Kui laps tajulises mõttes vahet ei tee, siis tema jaoks on rühmitamine suht mõttetu asi. Rühmitamisega on VAA lastel raskusi ja need raskused saavad tõenäoliselt alguse taju vähesest diferentseeritusest. Taju definitsiooni järgi on aktiivne protsess. Taju ei ole nagu fotoaparaat, kus saame kõik klõpsuga pildi peale, vaid taju valib välja, mida tajuda ja vajadusel teeb midagi nende objektidega. Kui vaja objekti pöörata, siis taju peab seda objekti natuke pöörama, et aru saada, millega on tegemist. Seda tuleb vaimses plaanis teha. Kerge VAA laste taju ei ole nii aktiivne kui tavaarenguga lastel. On tuvastatud, et neil on vaimse roteerimisega raskusi. Nt VAA lapsed tajuvad tagurpidi alustassi+tassi seenena ja nad ei tee midagi aktiivselt selleks, et kui objekti kuidagi teisiti keerata, võiks see olla midagi muud. VAA last ei pruugi sang üldse häirida. Püütakse tajuda selles vaates objekti, kuidas ta parasjagu kokku puutub. Tagurpidi
Inimese suhtlusvõime arenguajalooline keskendumine kuulmismeele alale tuleneb mitmetest selle meele poolt pakutavatest eelistest. On võimalik suhelda ka siis, kui silmsidet pole, samuti on käed vabad muu tegevuse jaoks. Keemilisi aistinguid ehk haistmist ja maitsmist ei kasuta inimene eesmärgipäraseks suhtluseks üldse, kuigi enamik loomaliike, nende hulgas mitmed imetajadki, saadavad oma signaale just keemilisel teel (nt oma reviiri märgistamiseks). Paljusid keeli nii räägitakse kui kirjutatakse. Läänes kirja tähtsus tohutu. Muidu on kõne kirjaga võrreldes loomulike keelte primaarne olemasolu vorm. Fülogeneetiliselt ehk inimese arenguloo seisukohast on kõnesuhtlus arenenud arvatavasti u saja tuhande aasta vältel. Vanimad kirjasüsteemid tekkisid u 5000 a tagasi. Kõiki keeli on kunagi räägitud. Ontogeneetiliselt ehk inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohast on selge, et rääkima hakatakse enne kui kirjutama.
IPA põhimärkide kõrval vajatakse foneetilises transkriptsioonis ka diakriitilisi märke (osutavad lisaartikulatsioonile). Tähistatakse nasaalsust, juhuslikku nasaliseerimist, helitu klusiili nõrka aspiratsiooni, konsonandi palataliseerumist, afrikaati, helitustumist. 10. Häälikute liigitus kõneloome seisukohast. Segmedid e häälikuüksused - vokaalid ja konsonandid. Nende vastandiks on suprasegmentaalsed omadeused (nt kvantiteet, rõhk, intonatsioon ja rütm). Segmenteerima e eristama - nt oma esimest keelt suudad segmenteerida teistest. Emakeele hääldamis- ning tõlgendamisharjumused mõjutavad seda, kuidas kuuldakse teisi hääli. Need on kuulmisel põhineva transkriptsiooni peamised puudused. Vokaalid on helilised häälikud. Vokaalide hääldamisel on artikulaatoriks keeleselg. Hääldusviis oleneb keeleselja kõige kõrgema koha ja selle lähima suulae koha vahelisest kaugusest (kõrgus). Jaotatakse kolme rühma: eesvokaalid, keskvokaalid ja tagavokaalid.
isik, kes kasutab arvutit oma normist hälbivat seksuaalset kirge rahuldada. Otsitakse ohvrit, kes on naiivne ning nõustub Internetis tutvutud isikuga kohtuma, millel võivad olla kurvad tagajärjed. Teatavasti meedias on kajastatud pedofiilia või ahistaja kätte sattunud lastest. 12 Internet täna maailmas Näiteks hiljuti oli juhtum netipedofiil ,,hispaanlanna", kes ahistas kogu Euroopas rohkem kui 700 poissi, kellest üks lõpetas enesetapuga (http://pedofiil.politsei.com/, 01.03.2010). Ideaalsed küberkuriteo ohvrid on 11-14 aastane poisid/tüdrukud. Interneti suuremaks probleemiks võib nimetada anonüümsust. Suhtlusportaalides pilte üles pannes töödeldakse pilte endale meelepärasemaks, ankeetidesse kirjutatakse levinumad huvid. Seega Interneti virtuaalmaailmas suheldes tunneb end mõnusalt ja vabamalt
Inimese suhtlusvõime arenguajalooline keskendumine kuulmismeele alale tuleneb mitmetest selle meele poolt pakutavatest eelistest. On võimalik suhelda ka siis, kui silmsidet pole, samuti on käed vabad muu tegevuse jaoks. Keemilisi aistinguid ehk haistmist ja maitsmist ei kasuta inimene eesmärgipäraseks suhtluseks üldse, kuigi enamik loomaliike, nende hulgas mitmed imetajadki, saadavad oma signaale just keemilisel teel (nt oma reviiri märgistamiseks). Paljusid keeli nii räägitakse kui kirjutatakse. Läänes kirja tähtsus tohutu. Muidu on kõne kirjaga võrreldes loomulike keelte primaarne olemasolu vorm. Fülogeneetiliselt ehk inimese arenguloo seisukohast on kõnesuhtlus arenenud arvatavasti u saja tuhande aasta vältel. Vanimad kirjasüsteemid tekkisid u 5000 a tagasi. Kõiki keeli on kunagi räägitud. Ontogeneetiliselt ehk inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohast on selge, et rääkima hakatakse enne kui kirjutama.
jõua. Mina vähemalt arvan nii. Suurepäraselt on Russeau põhjendanud põhimõtet, et rääkima peaks lapsega juba sünnist alates õigesti. Lapsevanemad, kes räägivad lapsega pudikeeles, teevad endale karuteene edaspidiseks suhtluseks ja pikendavad laste õigesti väljendamise oskuse aega. „Ta elab ja pole oma elust teadlik.“(lk125) Jah, kahjuks me alla teatud vanuse oma lapsepõlve ei mäleta. „Kui lapsed hakkavad kõnelema, nutavad nad vähem.“(125) Laste eneseväljendus paraneb läbi kõne. Väitel, et laps nutab harva, kui tal kuulajaid lähedal ei ole – vaidlustaksin küll. Lapsi on erinevaid ja mõned neidst suudavad nutta päris pikalt ka üksi olles, kas nutetakse valust või jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav) „Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii
Keskendumisraskused ja lühimälu häired Hüpohondria: liigne muretsemine oma tervise pärast Uimastite/alkoholi kuritarvitamine Ülemäärane tundlikkus (sealhulgas viha ja ärrituvus) Meeleolu kõikumine Paanikahood Eve on 32-aastane abielunaine, kes sai hiljuti teada, et tema 34-aastasel mehel on vähk. Sestsaadik on Eve'i vallanud ägedad kurbuse- ja nutuhood, ta mõtleb pidevalt mehe haigusele ning tunneb hirmu üksijäämise ees, kui mees peaks surema. Samuti painavad teda süümepiinad ja enesesüüdistushood. Ta tunneb end süüdi, et on mehe olemasolu viimased paar aastat enesestmõistetavaks pidanud. Lisaks neile emotsionaalsetele probleemidele on märkimisväärselt vähenenud Eve'i sugutung. Ta magab halvasti, ärgates öö jooksul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
