Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sõna jõud ja jõuetus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
talupoeg, mõisnik, pärisorjus, koormised, liivimaa, talurahvas, talurahvaseadus, nimesid, aadliku, talus, rentima, rendileping, minekuks, raharendile, võõrvalitsejad, näljahäda, sunnismaisus, rakmetegu, mõisale, lõhkuma, hinged, 1784, pearaharahutused, kaotama, talurahvaregulatiiv, sätteks, talust, järeltulija, samalaadne, võõrandamineArutlus Eesti talupoeg: pärisorjast peremeheks Pärisorjus kehtestati Eestis orduajal. Eestisse tulid võõrvalitsejad, kes panid talupoegadele peale suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult toitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma
Eesti talupoegade pärisorjus sai alguse orduaja lõppedes peale muistset vabadussõda, kui Eesti oli jaotatud nelja võimu vahel, see tähendab, et siin aladel oli palju võõrvalitsejaid. Aadlid olid talupoegadele seadnud piisavalt hiiglaslikud koormised, et nood ei suutnud tasuda- jäädi võlgu ja nälga. Kuna talupojad olid suuresti, siis öeldi neile, et nad ei tohi maalt enne tagasi maksmist lahkuda- nii tekkis sunnismaisus. Seejärel hakkasid mõisnikud kutsuma talupoega juba enda omandiks. Nüüdsest võis neid osta, müüa, vahetada ning ka peksta- kodukariõigus. Talupoegadele seati mitmeid koormiseid, mille hulka kuulusid andamid, mis tähendas enda saagist kindla osa ära andmine.
nõuti ka karjakümnist ning osa metsasaadustest ning heinast. Hinnuse puhul oli tegemist kindlaks määratud naturaalmaksuga, mida maksti maaomanikule maa kasutamise eest. Lisaks pidid talupojad pidama üleval kohalikku preestrit ning maksma selle jaoks kirikumaksu, mis oli 1/10 osa kümnisest. Talupoegadel tuli ka maksta erinevaid trahve ning tuli teha kingitusi aadlikele, mida muideks võisid viimased kohtu kaudu välja mõista. Kui mõnel aastal juhtus talupoeg võlgu jääma, oli aadlikul õigus tema vabadust piirata ning talle lisakohustusi määrata. 13. sajandil oli rahva kohustuseks ehitada linnuseid, kirikuid ja teid. Mõisate tekkimisega tekkis ka teoorjuse ehk teorendi kohustus, mis alguses oli vaid mõned päevad aastas, kuid hiljem muutus see juba sagedasemaks, lausa nädalas kuue päevani. Teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast tegema tööd mõisa
........................................ 3 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE............................................................................... 3 2. PÄRISORJUSE KAOTAMINE................................................................................... 4 2.1 UUED TALURAHVA SEADUSED..........................................................................5 2.2 1802. aasta regulatiiv "Iggaüks..."...................................................................5 2.3 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................5 2.4 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................7 2.5 1856. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................8 3. PÄRISORJUSE KAOTAMINE LÕPLIKULT..................................................................9 Kasutatud kirjandus:............................................................................................. 10
arvu · üldiselt mõisapõlde tuli juurde seega ka teokoormist tuli juurde (teorent valdavas osas) 2. Millist mõju avaldas Balti erikorra reformimine maasuhetele (18 saj)? Balti erikorra reformimine- talupojad said õiguse omada vallasvara ja seda vabalt kasutada, kui nad polnud mõisnikele midagi võlgu (va põhilised tööriistad, tööloomad, lehmad ja viljaseeme) · Koormused määrasid mõisnikud- lubati kehtestada kindlad koormised aga mitte ületada kehtivaid · keelati talupoegade avalik müük · piirati kodukari ülemmäära 3. Milliseid maakorraldustöid tehti Eestis 18 saj vene impeeriumi võimu all olles ja milline oli sellel ajal maamõõdu asutuste süsteem Venemaal? Venemaa maamõõdu asutuste süsteem: · 1765. a Senati Maamõõduekspeditsioon/ 1794. a nimetati see Senati Maamõõdudeparteimanguks- maamõõdutööde üldjuhtimine
ei tulnud. - Usuga kaasnesid "ristiusuliste kohustused": 1) kümnis - e kümnes osa talu saagist. Algul tasuti põhiliselt viljas, hiljem nõuti ka karjakümnist ja muidu makse n metsasaaduste ja heina näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see andis aadlikule õiguse tema vabadust piirata ja talle lisakohustusi esitada. - Rahvas pidi ehitama linnuseid, kirikuid, teid. - Kui tekkisid mõisad tekkis ka teotöö kohustus - algul mõned päevad aastas aga siis muudkui rohkem - TALUPOEG: isiklikult vaba, oma maa ja kasutamiseks ka osa küla ühisvaldusest, võis kaubitseda 14.saj - 16.saj - Peale Jüriöö ülestõusu karistati talurahvast laialdaselt. Feodaalid hakkasid vähem arvestama talupoegade õigustega. - 14
Talupoegade õigused: "Iggaüks" kui talupoeg hoidis talu ja maad hästi, võis ta selle edasi pärandada kui talupoeg oli hooletu, võis mõisnik ta talust välja saata, kui oli hoolas, siis ei tohtinud õigus oma vallasvarale millisel juhul ja milliseid inimesi on mõisnikul lubatud müüa? oli vaja vallakohtu nõusolekut inimesi ei tohtinud müügiga lahutada maast ei tohtinud eraldi müüa kui inimene maha müüakse, peab olukord uues kohas parem olla, viletsamasse olukorda ei tohi müüa
Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni 17.sajandi algul nurjus Rootsistamispoliitika. Koos mõisate erakätesse minekuga kehtestati nõrgenenud sunnismaisus, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. See aga tähendas pärisorjastamist. Kuigi Karl XI tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, lükkas maapäev selle üksmeelselt tagasi. Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud.
Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni 17.sajandi algul nurjus Rootsistamispoliitika. Koos mõisate erakätesse minekuga kehtestati nõrgenenud sunnismaisus, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. See aga tähendas pärisorjastamist. Kuigi Karl XI tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, lükkas maapäev selle üksmeelselt tagasi. Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud.
...................................................................................5 1.1Valitsuse nõudmised agraarolude parandamiseks..............................................................6 4. Talurahvaseadused..................................................................................................................6 4.1 1802. aasta ,,Iggaüks...".................................................................................................... 7 4.2 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus.............................................................................. 8 4.3 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadused...........................................................................8 5. Hilisemad talurahvaseadused..................................................................................................9 5.1 Usuvahetus........................................................................................................................9 5.2 Reformid..............
talurahva kaitseks astub. 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused. 1802. a võeti Eestimaa maapäeval vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv. Seaduse olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Liivimaal võeti samalaadne seadus vastu 1804. aastal. Seal nähti ette ka teokoormiste normeerimine. Selleks tuli talumaad korralikult üle mõõta, hinnaga nende saagikust ning selle järgi määrata igale talule kindlad koormised. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati. Teokoormised fikseeriti 1804. aastal ka Eestimaal. Eesti- ja Liivimaa talupojad jäid siiski edasi pärisorjadeks. Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis. 1804. a. seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Liivimaa kubermangus alanud rahutused kandusid 1805. a sügisel Eestimaale. Ärevuse kasv mõisates sundis taas sõjaväelt abi paluma.
inimõigustele; muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ja talurahva ulatuslikumaks muutuv käärimine. 1802. kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi · talupoegade õigus vallas varale · keelustas koormiste tõstmise · korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ja ta võib selle lastele pärandada · piirati talupoegade müüki 1804. Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadus (punktid täpsustati) · talupojad endiselt pärisorjad, kuid müük maast lahus keelustati · omandiõigus vallas varale · võisid maad osta ja talu järglastele pärandada · koormised vastavusse maa suuruse ja väärtusega, pandi kirja vakuraamatusse Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus: see ei näidanud ette maade mõõtmist ning vakuraamatutesse pandi kirja senised koormised. Need seadused ei rahuldanud ühtegi osapoolt.
tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 1804. Aastal kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseaduse. See seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati. Liivimaa talupojad said omandiõiguse vallasvarale - võisid maad osta ja talu järglastele pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, kaardistati ning hinnati. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis mitmes punktis oli talupoegadele, võrreldes Liivimaa seadusega, ebasoodsam: see ei näinud ette maade mõõtmist ning vakuraamatusse pandi üldiselt kirja senised koormised. Pärisorjuse kaotamine Võeti vastu uued seadused - Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819, mille tagajärjel pärisorjus kaotati
Aleksander I (valitses 1801- 1825) tunnistas Balti provintside eriseisundit Aleksander III (valitses 1881- 1894) jättis baltisaksa aadli eesõigused kinnitamata Talurahvareformid Suurete muutuste ajajärk, põhjused: kap. suhete kiirem areng põllumajanduses pärisorjusliku korra kriitika (Merkel, Petri) pärisorjuse kaotamise seadused rahvuslik liikumine, talurahva omavalitsuse kujunemine Reformid: 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks, kes ..." 1804 Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: talude pärandatav kasutamisõigus vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale teokoormiste normeerimine piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) taluperemehed vabastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused
koormisi, mis jõudsid tasemeni, mil koormisi tõsta ei olnud võimalik. Kriisist välja jõudmiseks oli vaja asuda põllumajandust reformima. 2. Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ning hakati rääkima inimõigustest. 3. Välispoliitiline põhjus – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus Toimus maade hindamine ja mõõtmine; Koormised fikseeriti olemasoleval tasemel ja koormised vastavused maa suuruse ja nad olid suuremad kui Liivimaal. väärtusega. Mõisniku kodukariõigust piirati: 15 hoopi või Mõisniku kodukariõigust piirati: 30 hoopi. 2 päeva aresti (v.a taluperemehed). Õigus omada kinnisvara. Kinnisvara omamisõigus puudus. Abieluks ei ole mõisniku luba vaja
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Greete Kaar Eestimaa 1816. aasta talurahvaseadus Allika analüüs Juhendaja: lektor Toomas Anepaio Tallinn 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Allika analüüs.............................................
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias
vabad talupojad ja orjad, kuid tüüpiline feodaalühiskond puudus. Olukord hakkas halvenema järgmistel põhjustel: linnade areng Euroopas – tekib püsiv viljaturg. Vilja hind kasvas 4-6 korda; mõisnikud hakkavad majandama, selleks on vaja ka maid; eelmise punkti põhjusel hakati omavoliliselt talupoegadelt maid ära võtma; euroopasisese tööjaotuse kujunemine (13-14 saj). Toimus jagunemine Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa. – Pärisori majandab ise. Tema iive on alati positiivne. Mõisnik maksab neile. Orjad on nagu peremehe asjad, kellel on negatiivne iive. Omanikul on isegi õigus orja tappa, kuid pärisorja ei tohtinud tappa; Väike jääaeg 1250-1850. Kliima muutus väga halvaks, talved kärekülmad, suvel väga vihmased; Adramaamaks – u 10 hektarit; Talupoegade võlastumine JÜRIÖÖ-LIIVI SÕDADENI- Jüriöö 1343-kahe aastane sõda, kus isegi ordu ei saand vastu. Ülestõus sai lüüa, ning talupoegade olukord halveneb. Kättemaks mõisnike perede tapmise eest
Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati hingeloenduse käigus. Hingeloendus on rahvastiku arvestus maksukogumise eesmärgil. 1783 - Poliitiline pööre, algas asehaldus periood, mis tõi kaasa uuendusi: kehtestati uus maks ehk pearaha maks. Et saada koguda maksu oli vaja teha rahvastiku arvestust. Hingeloendusi viidi läbi 1782-1858. Hingeloendisse registreeriti kõik maksualused isikud (väljaarvatud kõrgtiitli kandjad ja vaimulikud), enamasti eesti talurahvas. Pearaha maksu koguti meessoost isikult, vahet pole kas täiskasvanu või imik. Eesti hingeloendid on erilised, sest seal on välja toodud ka Eesti naissoost isikud (Venemaal polnud). Hingeloendis on isiku nimi, amet, vanus, kus kohas ta viibis eelmise hingeloenduse ajal. Kirikumeetrikad, personaalraamatud - Pidas Luteri pastor. Paks raamat kuhu kirikuõpetaja tegi sissekandeid, ta märkis üles kiriklikud talitlused (ristimine, laulatamine, matus)
lahendasid erinevaid kohalike küsimusi. Rüütelkonnad käisid koos Maapäevadel (iga 3a tagant). Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine oli rüütelkonna pealiku ül. 5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud
19.-20.saj 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida ning kinkida maast lahus. 1809. Aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha pärandatavale kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid maad osta. Koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile. 1804. aasta Liivimaa talurahvaseadusega jäid kubermangu talupojad pärisorjadeks, neid eo tohtinud enam müüa ega pantida, maast lahus kinkida, nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid osta maad ning seda edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati üle. Tekkis talude pärandamise võimalus ja seega motivatsioon põllumaade parandamiseks ja laiendamiseks. 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus. Kogu maa tunnistati mõisniku omandiks
mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. Talurahva omavalitsus Talurahvaseadus rüütelkonnas valminud: Seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati. Said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglasele pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Koormised pandi kirja vakuraamatutesse. Pärisorjuse kaotamine Seadus Eestimaal 1816. Ja Liivimaal 1819. Aastal, pärisorjus kaotati: talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid talud mõisnikelt rentima
nim. ametisse ja kontrollisid riigiametnike töid jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu kandes hoolt avaliku korra eest kindralkuberner- monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses Rüütelkonnad Võimu omandasid ka rüütlekonnad ja linnavalitsus kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnike kõrval Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna Taani valduses olev Saaremaa. Rüütelkonnad koondasid aadlike, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees, ning lahendasid kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri Rüütelkonnad käisid koos maapäevael, mis toimusid iga 3 aasta tagant Maapäevadel valiti kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse maanõunik
1) Milline olukord oli pärast Põhjasõda ja mis on Balti erikord (halduslik, privileegid) - Peale Põhjasõda oli maa laastatud, eestlasi arvati ~120 000 hulka.Põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud, paljud talud jäid tühjadeks. Viletas seisus olid ka mõisad. Toitu oli vähe, oli üldine vaesus. Tühjaks jäänud taludesse kolisid uued inimesed,rahvaarv hakkas kasvama. - Balti erikord, Venemaa vajas baltisaksa aadliku poolehoidu, seda hakati saavutama sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele. Aadlikel säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene võimu esindajateks määrati kindralkubernerid,keda aitasid valitsusnõunikud. 2) Aadlimatrikkel, miks koostati ja milleks? - 1730-40ndatel koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid.
põletati. Peale seda liiguti sealt mõisast edasi. Lõpuks tuli abiväge ja suruti see mäss maha. Nendele kohut mõistma asus sõjakohus. Väga karmid karistused, osad mõisteti surma. Kaks said 1000 hoopi kadalippu, mida peeti surmavaks. Saadeti asumisele, osad said 100 hoopi ja ka 50. Karistamine toimus talvel. Isegi need kaks kes said tuhat hoopi jäid elama. Soov massiliselt venemaale rännata, et pääseda mõisaorjusest. Maltsvetlaste liikumine, prohvet Maltsvelt. Rikas talupoeg. Maltsvelt on talunimi. Tegutses põhiliselt järvamaal ja kuusalus. Võimud hakkasid teda taga kiusama. Ta hakkas rääkima, et rändame välja, sõitis sõpradega Krimmi. Hakkas otsima neid maakohti kuhu viia mõisaorjusest äraväsinud talupojad. Samal ajal kogunes hulk tema järgijaid Lasnamäele. Ja hakkasid tema ettekuulutuse kohaselt ootama valget laeva. Oodati paar nädalat ja siis loobuti. Osa seltskonnast. U 700 põhja-Eesti talupoega siiski Krimmi jõudsid.
(Aastast 1721 Põhjasõja lõpp) Pärast Põhjasõda ja katku oli siia jäänud arvestuslikult 120 000-170 000 inimest. Sajandi lõpuks oli Eesti aladel 500 000 inimest küllaltki kiire rahvaarvu kasv. Massilist sisserännet ei toimunud, rahvaarvu kasv toimus loomuliku iive arvelt, laste üleskasvamist soodustas suhteline sõjategevuse puudumine ning Eesti aladelt ei võetud ka mehi Vene sõjaväkke. Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Suures osas eksisteeris see läbi 18.saj, arvestati siinsete baltisaksa aadlite huve. Vene võimud kartsid, et nende riik pole püsiv kardeti Rootsi uut pealetungi, et baltisakslased pole riigitruud, aga nende järeleandmiste tulemusena saavutati see, et baltisaksa aadel oli Vene riigi truu. Balti erikord sisaldas endas restitutsiooni riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli
● Sisu- riigistati kõik maad, mis olid antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal. Mõisnikest said rentnikud. ● J.R. von Patkuli juhtimisel kujunes Liivmaal A adli opositsioon. ● Tulemused- ○ Paljud mõisad riigile ○ Rootsi riigi sissetulekud suurenesid ○ tekkis aadlike pahameel rootsi võimu vastu ○ talupojad said vakuraamatu (sinna pandi kirja fikseeritud koormised, mille tulemusena ei saanud aadlik neid enam oma suva järgi muuta) Mõis ja talu Rootsi ajal (lk. 104-106). ● Rüütlimõisad- peamiselt baltisaksa mõisnikele kuulunud mõisad ● Kroonumõisad e riigimõisad- riik rentis mõisad väljaaadlikele, kel mõisat polnud ● Pastoraadid e kirikumõisad- eelmistest väiksemad, kirikuõpetajatele elatist andvad mõisad
kuni 1917a. isevalitsusele lojaalseks. Talurahva omavalitsus: 1802-04 talurahvaseadused-1802 kinnitas AleksanderI Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi("ggaüks.."), mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise, korralikult talu majandanud talupojalt ei tohtinud talu ära võtta, võib selle lastele pärandada. Natuke piirati talupoegade müüki. 1804 kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadusse-talupojad endiselt pärisorjad, aga nende müük, kinkimine, pantimine maast lahus keelustati. Ka liivi tp-d said vallasvarale omandiõiguse, võisid osta maad, talu pärandada. Koormised vastavusse maa suuruse, väärtusega(maa mõõdeti, hinnati, kaardistati). Koormised kirja vakuraamatusse. Võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis oli talupoegadele võrreldes Liivimaa seadusega ebasoodsam:polnud maa mõõtmist, vakuraamatutesse
formaalselt Poola võimu alla, 18.saj lõpul Poola jagamise tulemusena Venemaale, 1795. 18.sajandil nõrgenes Rootsi, ei rääkinud kaasa euroopa suurpoliitikas, muutus kohaliku tähtsusega teguriks. 1710.aastal Rootsi sõjaline esindus Balti provintsides oli väga tagasihoidlik. 1710 alistusid Rootsi väed Vene vägedele, alistumine vormistati juriidiliselt lepingutega – kapitulatsioon. Rootsi garnisonid (Riias, Pärnus, Tallinnas), suuremad linnad (Riia, seejärel Tallinn), Liivimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkond (Saaremaa ei sõlminud). Säilitati kohalike privileegid. Rootsi absolutistlik kuningavõim 1680.a alguses, sekkus suurel määral Balti provintside siseasjadesse. Mõisate omandiõigus – reduktsioon, Liivimaa rüütelkond protesteeris selle vastu, n-ö karistuseks likvideeris Rootsi kuningavõim Liivimaa rüütelkonna senisel kujul. Vene võim lubas taastada ja laiendada senised privileegid. Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon, 29.september 1710.
Domineeris metsmesindus. Mesilasi peeti metsas puutüvede õõntes. Eriline koht oli ka kalapüügil. Jõed-järved olid kalarohked. Paastuaegadel asendas kala liha. Kalapüügis kasutati juba enne 13. sajandit puuvarbadest või -vaiadest valmistatud kalapüünist kaitsa. Kasutati ka noota ning kivist ja puust kalatõkkeid. Jahindus andis toidulauale lisa. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi, jahilinde. Algselt oli küttimine vaba, hiljem kujunes see aadlike privileegiks. 3. Talupoegade koormised, nende liigid Kümnis, hinnus, loonudandam, preestriviljamaks, ainodiviljamaks, sõjateenistuse kohustus, teokohustus (talgud) korrategu. peamisteks koormisteks maksud põllu- ja karjasaadustelt. Eksisteeris kümnis protsentuaalne maks, võis igal aastal olla erineva suurusega ja hinnus püsiva suurusega maks. Tähtsamaks loonusandamiks oli vili (75-85 % loonusrendi väärtusest). Kümnise õiguse
võimu eest põgeneda Peipsi lääne kallas). Kõik, v.a. venelased, su- landusid siinse rahva sekka (venelased säilitasid oma Kultuuri ja kombed). Haldusüksused Põhja-Eesti Eestimaa kubermang, keskuseks Tallinn Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang, keskuseks Riia Eestimaa kubermang jagunes neljaks: Viru-, Järva-, Harju-, Läänemaa. Liivimaa kubermang jagunes viieks: Tartu, Pärnu, Saaremaa, Võnnu, Riia Sama haldusjaotus kestis kuni aastani 1783. Sealt edasi toimusid väikesed muutused 1917. Narva Ingverimaa kubermangu keskus Setumaa Venemaa (Piusa ja Võhandu jõest idapool asuvad alad) Kummagi kubermangu eesotsas oli kindralkuberner
raha võtta ja riigile vähem üle anda kui ette nähtud. Et pettust vähendada, andis Karl IV 1600. aastal korralduse maksude ühtlustamiseks kogu Põhja-Eestis. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormisi vähendati. Et aga sõdade tõttu oli rahvaarv vähenenud ja mõisapõllul oli endiselt vaja tööd teha, kasvas teopäevade arv. Elamine eramõisas oli aga hullem, kuna aadlil olid kõik senised õigused ja eesõigused, mis tähendas et mõisnik juhtis kogu elu oma maa-alal. Ainsaks tähtsaks ülesandeks mõisnikul oli ratsateenistus sõjaväes, iga 15 adramaa kohta pidi kutse korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik. Aadlite hulgas domineerisid endiselt sakslased, kuigi Eestis tühjaks jäänud mõisad läänistati tuntud Rootsi suguvõsa liikmetele. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mis konkureeris riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks
Niisuguseid talusid, kus tulud laekusid ainult põllumajandustootmisest , oli alla poole. Kuid talude arv hakkas koguaega vähenema(eriti just väiketalude arv ja suurenes pigem suuremate arv). Vähenes ka põllumajandustöötajate arv(põhjuseks põllutööde mehhaniseerimine). Lääne-Saksamaa põllumajanduses domineeris loomakasvatus, mis andis 68% põllumajandustoodangu maksumusest. Sellega tegeles enne taasühinemist 84% taludest, sealhulgas seakasvatusega ligi 66%. Piima tootvas talus oli keskmiselt 14 lehma. Saksamaa taasühinemine ja majanduslikud muudatused(kesine) Alates kahe Saksa riigi taasühinemisest 3. oktoobril 1990. aasta on uued liidumaad palju saavutanud. Kaks eri süsteemiga majandust tuli kokku sulatada. Erinevused olid küllalt suured, erinevad oli ka tootmise tase. Päörast ühinemist hakkas surutisperiood kogu maailmas ja see mõjutas tugevasti ka Saksamaad. Saksamaa 1990. aastate majanduskriisi hinnatakse üheks raskemaks pärast Teist maailmasõda
annaabi.ee 
