*alanenud enesehinnang ja eneseusaldus * süü- ja väärtusetustunne *trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku * enesekahjustuse- ja suitsiidimõtted või -teod * häiritud uni, isu alanemine - mania (periood) (meeleolu tõus, mis esineb väga harva) väike mania hoog aktiivsus on tõusnud, unevajadus vähenenud, mõte liigub, aga pikas perspektiivis saab ruttu läbi - bipolaarne häire depressiooni ja mania kõikumine F40-F49 NEUROOTILISED; STRESSIGA SEOTUD JA SOMATOFORMSED HÄIRED - normaalne ärevus - haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalsed adaptsiooni) hakkab kasvama ja mingi hetk jõuame tasemele, kus sümptomid on avaldunud nii, et tahame kohe rahuneda ja kipume siis põgenema, vältima ja lühemas plaanis sellest lahti saada, kuid pikemas plaanis võib see kasvada *FOOBIAD - ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud
c) Eksternaliseerimine ja personaliseerimine. d) Kui püüab oma ebatavalisi kogemusi ja mõtteid teistega jagada, teda ei mõisteta, jääb isolatsiooni, kaotab võimaluse oma mõtete tõesust teistega arutledes kontrollida. IV Ärevushäired Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon. Ärevushäire puhul: Ärevus tugev Kestab kaua Piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Foobsed ärevushäired ehk foobiad Muud ärevushäired Obsessiiv-kompulsiivne häire Rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired Dissotsiatiivsed häired Somatoformsed häired Mud neurootilised häired Eelsoodumused ärevushäirete tekkeks Isiksuseomadused: kõrge neurootilisus, kõrge invertsus Kongitiivsed faktorid: ärevustundlikkus, suur kontrollivajadus ja vähene
episoodiline või korduv depressioon, F3 Meeleoluhäired tsüklotüümia foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge Ärevushäired, dissotsiatiivsed F4 stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, häired, somatoformsed häired hüpohondria anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, Söömishäired, unehäired, F5 hüpersomnia, somnambulism, alanenud libiido, seksuaaldüsfunktsioonid rahulduseta suguühe F6 Isiksushäired, muud käitumishäired nt paranoidsus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus,
tulenevad ajutegevuse häiretest. Psüühikahäirete käsitlused Psühhofüsioloogilised käsitlused Psühhodünaamilised käsitlused Humanistlik lähenemine Kognitiivsed käsitlused Käitumuslik lähenemine Psüühikahäirete diagnoosimine Orgaanilised psüühikahäired Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired Skisofreenia, skisotüüpilised ja luulilised häired Meeleoluhäired Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid Täiskasvanu isiksus- ja käitmishäired Vaimne alaareng Psühholoogilise arengu häired Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Diagnoosimisel tekkiv probleem-sildistamine. Psühhoteraapia Psühhoteraapia on terapeudi ja patsiendi vaheline koostöö, mille käigus kasutab terapeut psühholoogilisi vahendaid, et aidata patsiendil paremini mõista oma elamusi ja muuta oma suhtumist,
Rorschachi tindipleki test (projektiivtest) Pinel- ´haigetel on hing, kuigi defektne´ 12.10 00-09- orgaanilised psüühikahäired(dementsus, deliirium, hallutsionatsioonid) 10-19-psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitus psüühika ja käitumishäired (sõltuvus, võõrutus, intoksikatsioon) 20-29- skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired 30-39 meeleoluhäired 40-49- neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired (foobiad, paanikahäired, äevus) 50-59- füsioloogiliste funktsioonide ja füüsiliste teguritega seotud häired (anoreksia, buliimia) 60-69- täiskasvanute isikus- ja käitumishäred (sooidentsus, seksuaalsuunitlus-pedofiilia jne) 70-79- vaimne alaareng 80-89-psühholoogilise arengu häired (kõne ja keelehäired, õpivilumuste häired) 90-98- lapseeas alanud käitumis ja tundeeluhäired (ADHD)
Psüühikahäirete diagnoosimine:Et saada paremat ülevaadet siis jagatakse nad kategooriatesse.Diagnostikakategooriate ülevaade: orgaagilised psüühikahäired-kognitiivsete funktsioonide langus;psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika-ja käitumishäired-uimastid;skisofreenia, skisotüüpilised ja luululised häired-skisofreenia on selle grupi sagedasim häire;meeleoluhäired- depressioon;neurootilised,stressiga seotud ja somatoformsed häired-ärevushäired;füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissundroomid-söömishäired,unehäired;täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired-isiksuse düssotsiaalsus,vaimne alaaareng-mõistuse puudulik areng;psühholoogilise arengu häired-algavad imiku-või lapseeas;tavaliselt lapseeas alanud käitumis-ja tundeeluhäired-kiindumishäired,tähelepanuhäired.Depressioon-võib kõnelda siis kui
destsendeeruv), sigmasool, pärasool Funktsionaalne kõhuvalu • Kõhuvalu on sagedaseim seedetrakti poolne kaebus • 90% laste kõhuvaludest on nn. funktsionaalsed • Funktsionaalse kõhuvalu puhul ei leita seedetrakti põletikku ega muud taolist probleemi • Kõhuvalu on naba ümbruses, päevasel ajal, ei kaasne palavikku ega oksendamist ja kõhulahtisust, kaalulangust • Võib olla seotud psühhoemotsionaalse stressiga (vt. ka somatoformsed häired) • Võib olla korduv (10-15%-l), nn. RAP-recurrent abdominal pain (i.k.) • Diagnoosimisel on oluline eitada muud haigused: põletik, parasiidid Ravi: • NB! Lapse valu tuleb uskuda! • Vältida raskesti seeditavaid, gaase tekitavaid toite, gaasilisi jooke • Last tuleb julgustada jätkama kooliskäimist, sõpradega lävimist • Vajadusel psühholoogipoolsed uuringud ja ravi Gastroösofageaalne refluks (GÖR) I • Maosisaldise tõus söögitorusse
Psüühikahäire väljendab tavaliselt aju seisundit ja ei viita alati täpsele põhjusele ega haiguslike muutuste iseloomule ajus. RHK-10, Psüühikahäired (F) F0 – Orgaanilised psüühikahäired (nt dementsus) F1 – Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) F2 – Psühhootilised häired (nt skisofreenia) F3 – Meeleoluhäired (nt depressioon) F4 – Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 – Söömishäired, unehäired, seksuaal-düsfunktsioonid F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired F7 – Vaimne alaareng F8 – Psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 – Psüühikahäired lapse- ja noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired F53.0 – Kerged F53.1 – Rasked Ff53
ulatuses. Olenevalt süstemaatikaprintsiibist on psüühikahäireid võimalik jaotada mitmesugustesse rühmadesse. Psüühikahäirete põhigrupid F00-F09 Orgaanilised- k.a. sümptomaatilised- psüühikahäired. F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired. F30-F39 Meeleoluhäired. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired. F50-F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste ehk somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid. F60-F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired. F70-F79 Vaimne alaareng. F80-F89 Psühholoogilise arengu häired e. psüühilise arengu spetsiifilised häired. F90-F99 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired. Psüühikahaigete ravi Psüühikahäiretega inimesed on ümbrust häiriva ja mõnikord koguni ohustava käitumisega
määratletakse korraga viiel erineval teljel, mis annavad erinevat informatsiooni (kliinilised sündroomid, isiksusehäired ja arenguhäired, somaatilised haigused, psühhosotsiaalsed pingutused (stressiskaala 0 kuni 6), viimase aasta kõrgeim adaptatsioonitase (mõõdab üldist funktsioneerimist). ICD 10 (International Classification of Diseases) publitseeritud Maailma Tervishoiuorganistatsiooni poolt. Häirete liigid, nt: - ärevushäired (nt. foobiad, paanikahäire) - somatoformsed häired (nt. hüpohondria) - dissotsiatiivsed häired (nt. identiteedi häired) - meeleoluhäired (nt. bipolaarne depressioon) - skisofreenia ja muud psühhootilised häired - isiksusehäired (nt. nartsissistlik isiksus) - unehäired - seksuaalelu ja sooidentsuse häired (nt. seksuaalsuunitluse häired e parafiiliad seotud ebaharilike objektide ja tegevustega) Teraapiad. Nt:
F2 Psühhootilised häired mööduv psühhootiline episood episoodiline või korduv depressioon, F3 Meeleoluhäired tsüklotüümia foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge Ärevushäired, dissotsiatiivsed F4 stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, häired, somatoformsed häired hüpohondria anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, Söömishäired, unehäired, F5 hüpersomnia, somnambulism, alanenud seksuaaldüsfunktsioonid libiido, rahulduseta suguühe Isiksushäired, muud nt paranoidsus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus, F6
(kliinilised sündroomid, isiksusehäired ja arenguhäired, somaatilised haigused, psühhosotsiaalsed pingutused (stressiskaala 0 kuni 6), viimase aasta kõrgeim adaptatsioonitase (mõõdab üldist funktsioneerimist). ICD – 10 (International Classification of Diseases) – publitseeritud Maailma Tervishoiuorganistatsiooni poolt. Häirete liigid, nt: - ärevushäired (nt. foobiad, paanikahäire) - somatoformsed häired (nt. hüpohondria) - dissotsiatiivsed häired (nt. identiteedi häired) - meeleoluhäired (nt. bipolaarne depressioon) - skisofreenia ja muud psühhootilised häired - isiksusehäired (nt. nartsissistlik isiksus) - unehäired - seksuaalelu ja sooidentsuse häired (nt. seksuaalsuunitluse häired e parafiiliad seotud ebaharilike objektide ja tegevustega) Teraapiad. Nt:
Biopsühhosotsiaalne mudel, Stress-diatees mudel. Psüühikahäirete ravivõimalused: Farmakoloogiline ravi, Lisaks või ainult psühhoteraapia nt neurootilised häired (foobiad jne) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired. 36. Põhilised psüühikahäirete grupid: Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi: Orgaanilised, Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud PH, Psühhootilised haired, Meeleoluhäired, Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed haired, Söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid, Isiksushäired, muud käitumishäired, Vaimne alaareng , Psüühilise arengu spetsiifilised haired, Psüühikahäired lapse- ja noorukieas. RHK-10-s on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). skisofreenia- Psühhootilised haired, meeleoluhäired (too näide)- episoodiline või korduv depressioon, tsüklotüümia,
*Lähed kodust ära -> siis tagasi -> äkki jäi pliit sisse jms -> ütle kõva häälega välja ,,lülitan nüüd pliidi välja" jne. F1 psühhiaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) *Ajus olevate ülekannete häired tekivad. F2 psühholoogilised häired (nt skisofreenia) F3 meeleoluhäired (nt depressioon) F4 ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid F6 isiksusehäired, muud käitumishäired F7 vaimne alaareng F8 psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 psüühikahäired lapse- ka noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired (F53
pidurdumatus jne.) 2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired häired alates mürgistustest ja aine kuritarvitamisest kuni dementsuseni. Näiteks alkoholism 3) Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired skisofreenia on selle grupi sagedasim häire 4) Meeleoluhäired iseloomulikud on meeleolumuutused, kas alanenud või kõrgenenud meeleolu. Näiteks depressioon. 5) Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Minevikus on neid häireid tähistatud neuroosi mõistega. Suur osa nendest on psüühilist päritolu. Näiteks ärevushäired 6) Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid siia kuuluvad mitmesugused söömis-, une- jms häired. 7) Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired inimese elustiilile ning suhtlemisele püsivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid. Näiteks isiksuse düssotsiaalsus
Manuaalist (DSM-III-R) ongi RHK-10 kõige enam mõjutusi saanud. Võib öelda isegi, et DSM-III-R on RHK-10 aluseks. Kui suur see mõju just on, võib muidugi vaielda. Fakt on, et RHK-10 on hüljanud eelmise rahvusvahelise klassifikatsiooni RHK-9 fundamentaalse printsiibi häirete jaotamisest psühhootilisteks ja neurootilisteks, endogeenseteks ja eksogeenseteks ning on säilitanud sõna neurootiline rühma F4 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired nimetuses vaid sellepärast, et “...nad on ajalooliselt seotud neuroosi mõistega ning suur, kuigi täpselt piiritlemata osa neist on psühhogeenset päritolu. Nagu juba üldinstruktsioonis märgitud, ei ole neuroosi kontseptsioon säilitanud klassifikatsioonis tähtsust peamise struktureeriva printsiibina, siiski on hoolitsetud ka selle eest, et need seisundid oleksid kergesti äratuntavad neile, kes veel soovivad kasutada mõistet neurootiline selle sõna algses tähenduses
tungivad pidevalt subjekti teadvusse; Kompulsiivne tegu või rituaal on pidevalt korduv stereotüüpne käitumine; Sagedasemad sundteod on: puhastamisrituaalid , kontrollirituaalid , loendamine , korralikkusega seotud rituaalid (näit. kindlasse järjekorda panek, hügieenitoimingute tegemine kindlas järjekorras ja kindel arv kordi) , primaarne obsessiivne aeglus . Esinemissagedus on 2-3% Obsessiiv-kompulsiivne sündroom esineb 5-6% elanikkonnast. Dissotsiatiivsed häired ja somatoformsed häired Klassifitseerimine F45.0 Somatisatsioonihäire F45.1 Diferentseerumata somatoformne häire F45.2 Hüpohondriline häire e. hüpohondria F45.3 Somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon F45.30 kardiovaskulaarne düsfunktsioon F45.31 mao-sooletrakti ülaosa düsfunktsioon F45.32 mao-sooletrakti alaosa düsfunktsioon F45.33 respiratoorne düsfunktsioon F45.34 urogenitaalne düsfunktsioon F45.38 muu organi või organsüsteemi düsfunktsioon F45.4 Püsiv somatofromne valu F45
F1 Psühhoaktiivsetest ainetest intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus tingitud psüühikahäired F2 Psühhootilised häired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge mööduv psühhootiline episood F3 Meeleoluhäired episoodiline või korduv depressioon, bipolaarsed häired F4 Ärevushäired, dissotsiatiivsed foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge häired, somatoformsed häired stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, hüpohondria F5 Söömishäired, unehäired, anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, hüpersomnia, seksuaaldüsfunktsioonid somnambulism, alanenud libiido, rahulduseta suguühe F6 Isiksushäired, muud paranoilisus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus, käitumishäired patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania
Eduka ravi eelduseks on täpne diagnoos – depressioon jääb sageli diagnoosimata - Enamus depressiooni põdejatest ei esita kaebusi ja ei pöördu arsti poole - Depressiooni diagnoos eeldab arstide aktiivset tähelepanu selle häire esinemise suhtes: o Abistavate vahenditena sõeltestid o Oluline suitsiidiohu määramine ja adevaatesete meetmete rakendamine o Muud kaasuvad psüühikahäired o Psühhoaktiivsed ained o Ärevus ja somatoformsed häired o Kaasuvad somaatilised haigused Enamus depressioonidest on ravitavad ambulatoorsetes tingimustes v.a: - Psühhootiliste sümptomitega raske depressioon - Esmakordne raske depressioon raske depressioon on alati vältimatut ravi vajav haigusseisund: raske korduv depressioon ilmse suitsiidiohuga ja või kaasuvate psüühikahäiretega soovitav on ravi alustamine statsionaaris ning paranemisel jätkamine ambulatoorses
hakkavad segama igapäevaeluga toimetulekut. 61. Millised on põhilised psüühikahäirete kategooriad, too näide ühest meeleoluhäirest; ärevushäirest. F00 - F09 Orgaanilised - kaasaarvatud sümptomaatilised - psüühikahäired. F10 - F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika ja käitumishäired. F20 - F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired. F30 - F39 Meeleoluhäired. F40 - F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired. F50 - F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste teguritega seotud käitumissündroomid. F60 - F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired. F70 - F79 Vaimne alaareng. F80 - F89 Psühholoogilise arengu häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired. F90 - F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Meeleoluhäire näide: Depressioon Ärevushäire näide: paanikahäire 62. Kuidas ravitakse psüühilisi häireid?
*F31 Bipolaarne häire depressiooni ja maania faasid vahelduvad: paarinädalane maniakaalne episood, millele järgneb depressiooni periood *F34 Püsivad meeloluhäired: -tsüklotüümia - meeleolu kõikumine. Pole nii suur, et bipolaarne häire olla -düstüümia - krooniline meeleolu alanemine. Pole depressiooni mõõtu Antidepressandid meeleoluhäirete puhul (toimimiseks võib paar nädalat aega minna); rahustid ärevuse puhul. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud somatoformsed häired Foobiad Ärevushäired (nt paanikahäire) Obsessiiv-kompulsiivne häire Konversioonihäire 5-HT, NA, GABA Ärevus ja ärevushäired: *normaalne ärevus - igapäevaselt (nt ettekande esitamine) *haiguslik ärevus -intensiivne, häirib sotsiaalset adaptsiooni; reaktsioon sündmusele suurem kui võiks olla; ei pruugi tekkida kindla asja peale. *foobne komponent ärevus tekib kindla asja peale *lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod)
*F31 Bipolaarne häire depressiooni ja maania faasid vahelduvad: paarinädalane maniakaalne episood, millele järgneb depressiooni periood *F34 Püsivad meeloluhäired: -tsüklotüümia - meeleolu kõikumine. Pole nii suur, et bipolaarne häire olla -düstüümia - krooniline meeleolu alanemine. Pole depressiooni mõõtu Antidepressandid meeleoluhäirete puhul (toimimiseks võib paar nädalat aega minna); rahustid ärevuse puhul. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud somatoformsed häired Foobiad Ärevushäired (nt paanikahäire) Obsessiiv-kompulsiivne häire Konversioonihäire 5-HT, NA, GABA Ärevus ja ärevushäired: *normaalne ärevus - igapäevaselt (nt ettekande esitamine) *haiguslik ärevus -intensiivne, häirib sotsiaalset adaptsiooni; reaktsioon sündmusele suurem kui võiks olla; ei pruugi tekkida kindla asja peale. *foobne komponent – ärevus tekib kindla asja peale *lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod)
· (c) süü- ja väärtusetustunne (ka kerge vormi puhul); · (d) trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; · (e) enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod; · (f) häiritud uni; · (g) isu alanemine · Depressioon: kerge, mõõdukas, raske (psühhootiliste s-ga või ta) · Seotud virgatsained: NA, DA, 5-HT · Mania (psühhootiliste s-ga või ta) · Bipolaarne häire · F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Normipärane ärevus Haiguslik ärevus · Foobiad · Ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Vältimine või ülemäärase hirmuga talumine · Lihtfoobia · Sotsiaalfoobia · Agorafoobia Paanika häire · Korduvad rasked ärevushood e. paanikahood · Pole seotud kindla situatsiooniga · Ootamatud ja prognoosimatud
· Nähtavuse harva-esinevus · Sobimatus konteksti · Isiklikud kannatused või vaevused Kui kõik need 3 tingimust on täidetud, võib 9-l juhul 10-st konstateerida ebanormaalset käitumist või seisundit. Peamised psühhopatoloogiliste häirete liigid: Ärevushäired (nt foobiad agorafoobia, avatud paikade kartus; klaustrofoobia, väikeste suletud paikade kartus; bakterofoobia, bakterite ja nakatumiskartus; reptilofoobia, madude ja sisalike kartus jms.) Somatoformsed häired (nt hüpohondria, haiglaslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused) Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine) Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma positiivse ja negatiivse tsükliga) Skisofreenia (isiksuse des-organiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine. Sageli esinevad luulud, paranoilised jälitamis- ja
isiksusehäired ja arenguhäired, somaatilised haigused, psühhosotsiaalsed pingutused (stressiskaala 0 kuni 6), viimase aasta kõrgeim adaptatsioonitase (mõõdab üldist funktsioneerimist). ICD 10 (International Classification of Diseases) publitseeritud Maailma Tervishoiuorganistatsiooni poolt. Häirete liigid, nt: - ärevushäired (nt. foobiad, paanikahäire) - somatoformsed häired (nt. hüpohondria) - dissotsiatiivsed häired (nt. identiteedi häired) - meeleoluhäired (nt. bipolaarne depressioon) - skisofreenia ja muud psühhootilised häired - isiksusehäired (nt. nartsissistlik isiksus) - unehäired - seksuaalelu ja sooidentsuse häired (nt. seksuaalsuunitluse häired e parafiiliad seotud ebaharilike objektide ja tegevustega) Teraapiad. Nt:
mehhanismide abil Agressiivsust soodustavad tingimused anonüümsus ja deindividuatsioon, ülerahvastus ja tiheliolek, tänapäeval: suurlinnade anonüümsus, ülerahvastus, migratsioon ja kultuuride segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, noorte järelvalve lõdvenemine. Isiksuse patoloogia - isiksuse vaimsed häired,hälbed Normi mõiste ebanormaalne - nähtuse harvaesinevus, sobimatus kotenksti, isiklikud kannatused või vaevused Häired - ärevus (nt foobia), somatoformsed ( hüpohondria haiglaslik kartus tervise pärast) , dissotsiatiivsed (depressioon), skisofreenia (reaalsustaju moondumine), eemaletõmbumine ja eraklikkus, nartsissism (haiglaslik eneseimetlus, armastus), antisotsiaalsed isikuhäired (psühhopaatia), sõltuvused (narkomaania) Hoiakud isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil Hoiaku komponendid: Afektiivne mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas pos, neg või neutraalselt hindab
jne.) 2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired häired alates mürgistustest ja aine kuritarvitamisest kuni dementsuseni. Näiteks alkoholism 3) Skisofreenia, skisotuupsed ja luululised häired skisofreenia on selle grupi sagedasim häire 4) Meeleoluhäired iseloomulikud on meeleolumuutused, kas alanenud või kõrgenenud meeleolu. Näiteks depressioon. 5) Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Minevikus on neid haireid tähistatud neuroosi mõistega. Suur osa nendest on psüühilist päritolu. Näiteks ärevushäired 6) Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid siia kuuluvad mitmesugused söömis-, une- jms häired. 7) Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired inimese elustiilile ning suhtlemisele pusivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid. Näiteks isiksuse düssotsiaalsus
Agressiivsust soodustavad tingimused anonüümsus ja deindividuatsioon. Ülerahvastatus ja tiheliolek. Kultuuride segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, jpm. Isiksuse patoloogia on valdkond, millega tegeleb eelkõige psühhiaatria. Normi mõiste normist välja langemist iseloomustavad üldiselt (1) nähtuse harvaesinevus, (2) sobimatus konteksti, (3) isiklikud kannatused või vaevused Häired ärevushäired, foobiad, dissotsiatiivsed häired (kahestumine, identiteet), somatoformsed (hüpohondria), meeleoluhäired, skisofreenia, eraklikkus, nartsissis, antisotsiaalsed isiksusehäired, sõltuvused- Hoiakud hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid (võivad toimida eelteadvuslikult ning vormida ja kallutada lisaks suhtumisele ka tajusid ja motoorseid toiminguid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel
Agressiivsust soodustavad tingimused anonüümsus ja deindividuatsioon. Ülerahvastatus ja tiheliolek. Kultuuride segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, jpm. Isiksuse patoloogia on valdkond, millega tegeleb eelkõige psühhiaatria. Normi mõiste normist välja langemist iseloomustavad üldiselt (1) nähtuse harvaesinevus, (2) sobimatus konteksti, (3) isiklikud kannatused või vaevused Häired ärevushäired, foobiad, dissotsiatiivsed häired (kahestumine, identiteet), somatoformsed (hüpohondria), meeleoluhäired, skisofreenia, eraklikkus, nartsissis, antisotsiaalsed isiksusehäired, sõltuvused- Hoiakud hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid (võivad toimida eelteadvuslikult ning vormida ja kallutada lisaks suhtumisele ka tajusid ja motoorseid toiminguid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust
- Inimene kogeb neid kui oma mõtteid ,,kuidas ma saan selliseid mõtteid mõelda" - Kõik on must - saastumine Sundteod - Korduvkäitumine või vaimsed toimingud mida inimene tunneb end olevat sunnitud tegema sundmõtete või reeglite järgimise tõttu - Eesmärgiks on ärevuse vähendamine või mingi negatiivse sündmuse või situatsiooni vältimine, milleks pole objektiivset põhjust - Käte pesemine Somatoformsed häired - Iseloomulikud püsivad somaatilised sümptomid, mille puhul vaatamata korduvatele uuringutele ei leia orgaanilist seletust - Haigus, mida tegelikult pole olemas - Sümptomid on nii tugevad, et uskumus on tugev Kliinilise terviseärevuse tunnused: - Sümptomid tekitavad märkimisväärset subjektiivset distressi ja ärevust - Düsfunktsionaalne haiguskäitumine sagedased arstivisiidid, rahustuse otsimine, füüsilise aktiivsuse vältimine
tekkinud psüühika- ja käitumishäired kuritarvitamisest kuni dementsuseni 3. Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired Skisofreenia on selle grupi sagedasim häire 4. Meeleoluhäired Iseloomulikud ja meeleolumuutused, kas alanenud või kõrgenenud meeleolu 5. Neurootilised, stressiga seotud ja Minevikus on neid häireid tähistatud neuroosi somatoformsed häired mõistega. Suur osa neist on psüühilist päritolu 6. Füsioloogiliste funktsioonidega seotud Siia kuuluvad mitmesugused söömis,- une- jms käitumissündroomid häired 7. Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired Inimese elustiilile ning suhtlemisele püsivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja
impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Kui kõrvaltjälgitavad agressiivsed teod saavad positiivseid kinnitusi, siis võib ka vaatluse teel toimuv õppimine olla küllatki efektiiivne. Isiksuse patoloogia Valdkond,millega tegeleb eelkõige psühhiaatria kui meditsiiniline distsipliin, kuid oma roll on siin ka psühholoogidel. Peamised häirete liigid: 49 · Ärevushäired (nt foobiad) · Somatoformsed häired (nt hüpohondria, haiglaslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused) · Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine) · Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma pos ja neg tsükliga) · Skisofreenia (isiksuse desorganiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine....) · Eemaletõmbumine ja eraklikkus
Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Kui kõrvaltjälgitavad agressiivsed teod saavad positiivseid kinnitusi, siis võib ka vaatluse teel toimuv õppimine olla küllatki efektiiivne. Isiksuse patoloogia Valdkond,millega tegeleb eelkõige psühhiaatria kui meditsiiniline distsipliin, kuid oma roll on siin ka psühholoogidel. Peamised häirete liigid: Ärevushäired (nt foobiad) Somatoformsed häired (nt hüpohondria, haiglaslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused) Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine) Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma pos ja neg tsükliga) Skisofreenia (isiksuse desorganiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine....) Eemaletõmbumine ja eraklikkus
III telg: Üldine tervislik seisund IV telg: Psühhosotsiaalsed ja keskkondlikud probleemid (Stress) V telg: Üldise funktsioneerimise hinnang (töö ja vaba aeg) Rahvusvaheline häirete klassifikatsioon RHK-10 F00-F09 Orgaanilised, k.a. Sümptomaatilised psüühikahäired F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tervitamisest tingitud psüühikahäired F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired F30-F39Meeleoluhäired F40-F49Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired F50-F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste e. Somaatiliste teguritega seotud käitumisprobleemid F60-F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired F70-F79 Vaimne alaareng F80-F89 Psühholoogilise arengu häired e. Psüühilise arengu spetsiifilised häired F90-F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäire Psüühikahäirete mudelid 1. Bioloogiline mudel: - Psüühikahäireid põhjustavad bioloogilised tegurid
annaabi.ee 
