NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema võimelised oma üksustega osalema NATO missioonidel, siis on ikkagi meie esmane julgeoleku tagamine meie endi käes. Ka mina pooldan seda arusaama, sest Eesti ei tohiks muutuda nii mugavaks, et loodab julgeoleku küsimustes ainult ühele organisatsioonile. On päris selge, et Eesti peab omama iseseisvat võimekust vastase heidutamiseks. Siin tekib küsimus, kas Eesti peaks omama profiarmeed või on hetkeline ajateenistus piisav? Praegusel hetkel ei saa paljud Eesti kodanikud aru, milleks täpselt kohustuslikku ajateenistust vaja on ja kui kohustuslik see siis ikkagi on, kui üpriski lihtsalt on võimalik ajateenistusest mööda hiilida. Hetkel on põhimõtteliselt levinud arusaam, et ajateenistus kasvatab isamaalist kodanikku. Profiarmee aga ei ole Eesti perspektiivis mõttekas. Esiteks ta ei ole sõjaliselt tähtis, teiseks ei ole majanduslikult võimalik ning kolmandaks ta ei ole sotsiaalselt ja
informatsiooni ajateenistuse kohta, mis tekitab osadel juba huvi, mis on väga hea. Osad ajateenijad on asja juures kindlasti suure innuga, ja võimalik et lähevad edasi ka elukutselisele riigikaitsele või siis kuskile palgaarmeesse edasi. Teine grupp on aga inimesi, kes on niisama olejad ja veedavad selle aja kuidagi venitades ära ja ei ole asja juures. Või siis teevad seda minimaalselt. Ajateenistuses saab ka kõvasti vähem palka kui seda saab palgaarmees. Samas on ajateenistus nagu mingisugune eluetapp iga noormehe elus. Selle võiks ikkagi läbi teha, aga kui see mõjub halvasti inimesele ja ta tõesti ei taha siis ei tea, kas oleks seda just talle peale sundida. Olema peaks siiski tõesti mõjuv põhjus. Algul võib asja ära hirmutada see, et asi on kohustuslik ja kindel on see, et kõrvale hiilimise teadasaamisel või mittereageerimisel kutsele on kohe trahvid kaelas või siis midagi veel hullemat, kuid ma arvan , et iga inimene võiks asja ikkagi ära proovida.
Eesti riigis on sõjaväe kohustus kõigil tervetel meestel. Ajateenijad kutsutakse teenistusse 2 osana: eelvõtmine ja põhivõtmine. Eelvõtmise ajateenijatele kestab teenistus 11 kuud ning põhivõtmise ajateenijatele 8 kuud. Eelvõtmise kõigist ajateenijatest peavad saama kas allohvitserid, autojuhid või erispetsialistid. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks. Kuid kas ajateenistus peaks kohustuslik olema ka naistele? Paljud arvavad, et naised sellesks ei kõlba ja nad on liiga nõrgad, et meestega sammu pidada. Kuid need on vaid eelarvamused ja oletused. Järgnevalt toon väja selle teema poolt ja vastu miinused ja plussid. Paljud, eriti meessugu pool väidab, et naised ei sobi sõjaväkke. Ma nõustun osaliselt, sest inimesed on erinevad ja võin julgelt väita, et isegi minu tutvusringkonnas on naisi, kes on
Kuidas muudab sõda inimest? ,,Ma ei leia siin enam õiget asu, see maailm on mulle võõras. Ühed pärivad, teised ei päri, ja viimaste puhul on ilmselt näha, et nad on selle üle uhked; sageli ütlevad nad seda isegi säärase mõistva ilmega, nagu rõhutades, et sõjast ei saa ju rääkida. ,, Paul Bäumer oli noor loominguline mees, ta armastas väga muusikat ning kirjandust, ning proovis ka ise raamatuid kirjutada. Ta andis teistele õpilastele järelaitamistunde, nendest tundidest teenitud rahaga ostis ta endale raamatuid. Ta armastas lugemist. Ta luges kohusetundilkult igasugust kirjandust, kuigi tihti talle loetud raamatud ei meeldinud, ta eelistas ajakohaseid raamatuid. Kuid puhkusele minnes ei pakkunud üksi raamat talle huvi. Ta võttis mõne kätte, lehitses seda, kuid ei suutnud lugeda. Rindel oli ta tihti mõelnud, et tahaks juba koju, puhkusele. Kui lõpuks tuli puhkuse teade oli ta selle üle rõõmus ning teised oli veidi isegi kaded
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
Antsla Gümnaasium Kristen Lalin Kas tõde on olemas? Essee Juhendaja õpetaja: Peeter Lemats Antsla 2007 Kas on olemas tõde? Tõe all pean silmas pigem absoluutset tõde, millest on sunnitud lähtuma kõik inimesed Maal. Tavaline arvamus on, et selline tõde tõepoolest eksisteerib. Mina aga olen kas siis oma rumalusest, püüdest erineda või hoopistükis tarkusest endale kinnitanud, et seda ei ole, et inimesed võivad oma veendumuste, oma maailmavaatega seda tõde muuta. Kuna ma ei ole veel sellele leidnud vettpidavaid argumente, olen püüdnud seda teemat nii mõnigi kord vältida, ning seega ka end selles arutelus kaotajaks pooleks lugenud. Pannes küsimärgi alla väite, et ühtset tõde ei ole, püüan sellele leida rahuldavaid põhjendusi. Kui ma seda aga suutma ei peaks, olen sunnitud tunnistama, et olen eksinud ning asun otsima seda õiget teed. Tõestamaks ühtse tõe olemas
Kirjanduses sellest väga ei räägita. Kirjanikud ei maini, kuidas naised üksi lastega hakkama pidid saama, elatist teenides ning ise samal ajal muretsedes. Rohkem räägitaksegi sellest, kuidas emad, tütred ja kaasad enda lähedasi igatsevad. Tihti pajatatakse sellest, kuidas sõda mehe ellu armi jätab ning teda emotsionaalselt kurnatuks muudab, kuid vähem mainitakse naisi, kes samuti kurnatud ning väsinud on. Naised olid väsinud ootamast, muretsemast ning leinamast. Ka nende elud olid pea peale pööratud, kuid selle peale ei mõeldud. Naine pidi olema tugev, et hoolitseda laste ning kodu eest. Tal ei olnud aega muretsemiseks. Sõda jälitab meid alati ning me ei leia sellest päriselt pääsu mitte kunagi. Enamikest teostest leiab näiteid sõja kohta, mis on sisse põimitud läbi sümbolismi. Sõjaajal oli ilmselt raske teostesse selliseid rangeid teemasid panna ning läbi sümbolismi sai ka ühiskonnakriitilisi väljaütlemisi teostada
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Tänavaküsitlus: Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ? Seoses uue haridusreformiga on paljud väiksemad gümnaasiumid ja keskkoolid sunnitud oma uksed sulgema. Nende seas ka meie keskkool. Uurisime õpilastelt ja kooli õpetajatelt, mis nemad sellest asjast arvavad, et kool muutub vaid põhikooliks. Leisist on oma keskhariduse saanud väga palju noori. Vilistlase Regina Rahu meelest oleks sulgemine kurb : ``Ma arvan, et gümnaasiumi osa sulgemine oleks vägagi taunitav, kuna esiteks sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see tooks paljudele peredele suhtleiselt palju lisakulutusi, teiseks juba selle ajaloolise tausta pärast ja on ju Leisi gümnaasiumi osa olnud just riigieksamite tulemuste põhjal väga heal tasemel. Ühesõnaga oleks väga kurb.`` Leisi Keskkooli lõpetanud Sander Põlluäär oli samal arvmausel : ,,Arvan, et ei tuleks sulgeda, kuna mulle meeldib, et leisis on gümnaasium, mitte pöhikool. Ja ju neid l
TTÜ Tallinn 2008 Teistsugune maailm on võimalik 14 protsenti maailma elanikest kasutab 80 protsenti maakera ressurssidest, järelejäänud 20 protsendist ei piisa ülejäänud 86 protsendi rahvastiku elushoidmiseks. Suur osa neist peab toime tulema vähem kui ühe USA dollariga päevas. Miljonid Aafrika aidsihaiged ei saa end ravida, sest ei jaksa osta suurte rahvusvaheliste kontsernide toodetud ravimeid. Need kontsernid ei anna aga arengumaade firmadele õigust ise ravimeid toota ja neid odavamalt müüa. Samas viivad needsamad suured rahvusvahelised kontsernid oma tootmise üha rohkem maadesse, kus saavad kasutada odavat ja juriidiliselt kaitsetut tööjõudu, tuues sealt koju kogu oma maksustamata kasumi. Ka Eesti oli pikka aega üks nendest maksuparadiisidest, nüüd on hakatud juba Eestist lahkuma, kuna mujal on võimalik odavamalt hakkama saada. Inimesi on üritatud uskuma panna, et G8 otsustab ja tegutseb terve maailma huvides. USA president George W. Bush väljendab
ESSEE ABORT Läbi aegade on aborditemaatika olnud tuline kahevõitlus mitmete äärmuste vahel. Mis on elu, millal saab elu alguse ning kas inimesel on õigus otsustada teise inimelu üle? Abordi teema on sama delikaatne kui eutanaasia – millal ja kas üldse sekkuda elu loomulikku protsessi, millele me ise oleme aluse pannud? Kas on üldse vajalik jätkata elu? Võtan läbi mõned erinevad perspektiivid, kuidas antud probleemile võiks läheneda. Selleks, et tekiks uus elu, uus põlvkond – et ühiskond oleks jätkusuutlik ja maailm kestaks, on loodud reproduktiivne süsteem. Mees ja naine koos oma erinevate füüsiliste funktsioonidega on loodud järglaste nö „tootmiseks“. Võib-olla tänu sellisele inimelu pidevale jätkamisele oleme me ise olemas – KUI me esivanemad oleksid seda tahtlikult pidevalt takistanud, poleks ka meid. Võib-olla kui kõik oleksid kollektiivselt takistanud uute loodete tekkimist, poleks ka maailma. Siit edasi võiks mõelda, et LOOTE tekkimiseks
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
Quo vadis, Eesti? Kuhu läheb Eesti selles aina allapoole keerlevas maailmamajanudses? Eesti on ilmselgelt sõltuv suurriikidest, kuid raskustes ei tohiks unustada oma väärikust ja iseseisvust. Iseseisval riigil on ühised tõekspidamised ja väärtused. Majanduskriis ja ahnus on justkui selle mulli lõhkunud, kõik kisub rappa ning tige eestlane otsib süüdlast, mitte lahendust. Tundub, et meil polegi rohkem tundeid kui vaid ahnus ja hirm. Korraldatakse streike, inimesed ei tee enam koostöd ja üks eestlane sööb teist. Kuni me ise end ei muuda, ei maksa ka mujalt muutusi otsida. Sel ajal kui jahutakse ülemaailmse kriisi kohta, käib võitlus niiöelda elu ja surma nimel. Selle asemel, et koos oma jõud ühendada ja midagi reaalselt parandada, on alati lihtsam vinguda. Muidugi ega asi vaid vingumisega piirdu, hakatakse kadetsema, teise kaasmaalase eest õhku ära hingama. Eesti on justkui tekk inimeste vahel, mida kõik end
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastuse
1.Milline parlamendi valimise süsteem (meetod) oleks Sinu arvates Eestile sobivaim. Põhjenda oma arvamust. Eesti on parlamentaarne vabariik, parlament on ühekojaline. Parlamendi üheks põhiülesandeks on presidendi valimine iga viie aasta järel. Seadusandliku võimu teostaja on Eestis ühekojaline parlament, mida nimetatakse Riigikoguks, kuhu kuulub sada üks liiget. Riigikogu liikmete valimine toimub Eestis iga nelja aasta järel. Parlamendi üheks kohustuseks on ka nimetada Riigikohtu esimees presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu teostatakse Eesti Vabariigis järgmiste riigiasutuset abil: ministeeriumid, ametid, maavalitsused, inspektsioonid ning muud valitsusasutused. Mina arvan, et Eestile on sobilik praegune parlamendi valimise süsteem. Eesti parlamendivalimised korraldatakse vastavalt Riigikogu valimise seadusele. Seadus võeti vastu 7.juunil 1994, ja selle hilisematele parandustele. Riigikogu saadikute valimise süsteem on proportsionaalne. Mulle tun
KAS EESTI PEAKS SEADUSTAMA SAMASOOLISTE ABIELU ,,Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema meheks ja naiseks." (1.Moosese 1:27) Viimaselajal on aina sagedamini olnud päevakorras küsimused samasooliste abielu kohta ja aina rohkem puudutab see ka Eestit. Kui vaadatata ajas tagasi, siis sellest nii palju ei räägitud, kuid tänapäevases moodsas ühiskonnas, kui on olemas inimestel rohkem õigusi ja vabadusi ning samuti silmaring on tunduvalt avaram, kerkib päevakorrale ka samasooliste abielu küsimus, mis tekitab väga erinevaid arvamusi. Järgnevalt toongi välja oma nägemuse sellele küsimusele. Mina leian, et samasooliste abielu Eestis ja samuti ka mujal ei ole õige, kuigi räägitakse, et inimestel peab olema õigus ise otsustada oma elukäigu üle, kuid mina arvan, et mees ja naine on loodud kokku ja saama järglasi sellisel viisil nagu on ajast aega olnud ja muud kooselu vormid võiksid, siis olla mitteame
III Maailmasõda Inimelud muutuvad aina väärtuslikumaks ja on raske saata sõdureid sõtta, ning ohukolletesse. Siiski on märke, et võib toimuda III MS, selle vastu on küll enamus inimestest kuid kuniks on ohtu vabale maailmale peab töötama võimaliku terrori vastu. Maailmasõda oleks võib-olla liialdatud ütlemine kuid kindel on see, et kriise võib toimuda ja toimub praegugi. Arenenud riigid peavad koos töötama, mitte ainult selles suunas, et võimalikult hea sõjaline varustus ja kaitse endal oleks vaid tuleb läheneda asjale natuke teise nurga alt. On selge, et
rohkem lõbustustele, näiteks peod ja reisid. Tihti peale Eestlane ei raatsi isegi abielluda. Eestlased hoiavad raha pigem kokku. Sama on ka autodega. Eestlased ja venelased tihti sõidavad erinevate autodega. Eestlased valiksid, auto mis on peresõbralik ning mugav, kuid venelased läheksid teist teed ning valiksid ilusa ning kallima. Võib ka öelda et kõige populaarsema automargi sellel hetkel, näiteks maasturid. Tallinna eestlane, seda ei valiks, kuna see auto on kulukas ning linnas on sellega tüütu manööverdada. Venelased aga valiksid selle, kuna see on ilus, uhke ja massiivne. The changing nature of consumption and the intensification of McDonaldization in the digital age Kliendid on prosumeris, mcdonaldsi ja amazoni näiel – Kui siseneda Mcdonaldisse, siis põhimõtteliselt peab poole tööst ise ära tegema. Esiteks peab sisestama tellimuse, kui palju, mida ning kas kaasa või siin. Peab ise sooritama
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Juhendaja: Urmas Lehtsalu Koostaja: Tjorn Treu Klass: KP-21 Samasooliste kooselu, kas lubada või ei? Inimesi on nii palju erinevaid ning neil kõigil on omad eelistused mingite asjade suhtes. Ka maitsed on igal inimesel erinevad. Ning ka seksuaalne orientatsioon on paraku erinev. Kuigi võib tõdeda, et kuigi suurem osa inimesi siiski huvitub vastasoost olevatest isikutest, siis on ka neid, kes eelistavad samasoolisi partnereid. Kindlasti peaks olema lubatud samasooliste kooselud ning ka abielud. Nagu eelnevalt juba mainitud, siis on igal inimesel erinevad soovid ja vajadused, olgu ta siis bi, homo või hetero, vahet pole. Nad on ju samuti inimesed, kes kuuluvad samasse ühiskonda kuhu kõik teisedki ning nad ei ole millegi muu,
peremehed. Vahetult peale vabadusvõitlust olid nad veel isiklikult vabad ja võisid omada maad. Mida aeg edasi, seda suuremasse sõltuvusse ja orjusesse nad langesid. Peale Jüriöö ülestõusu 1343-1345 vähendati isiklikke vabadusi veelgi ja suurendati koormisi. 15. sajandil hakkasid mõisnikud sõlmima kokkuleppeid pagenud talupoegade tagasitoomiseks ja väljaandmiseks. Talupojad olid muutunud sisuliselt mõisnikeomandiks, kes võis neid vabalt näiteks müüa või kinkida. 1507. aastal keelati talupoegadel isegi relva kandmine. 15.-16. sajandiks hakkas välja kujunema siuliselt pärisorjus. Muistse vabadusvõitlusega lõppes eestlaste vabaduse ja oma maa peremeheks olemise periood. Peale muistset vabadusvõitlust hakkas eestlaste majanduslik olukord üha halvenema. Kuni 13. sajandini kuulusid kõik tulud eestlastele endile, nad ei pidanud neid peaaegu kellegagi jagama. Samuti käisid nad üle-mere kaubareisidel. 13
Minu alluvuses olijal võib olla terve rida vastutusi, kuid mis on need vähesed , mida saan ainult mina teha? Ma pean suutma eristada asju, mida on võimalik delegeerida ja mida ei ole. Tean, et mida suurem vastutus, seda üldisem võib see välja näida. Alati ennem kui midagi otsustan võtan aega mõni minut ning panen kirja neli asja (alati kui võimalik siis tähtsamad asjad ees pool) mis on minu käest nõutud. Mis annab kõige paremaid tulemusi? Meie jõupingutused peaksid vastama oodatud tulemustele. Me peaksime endalt jätkuvalt küsima, kas ma olen tegemas asju, mida ma oskan teha parimal viisil nii, et see toob tervikule kasu? On kolm üldist probleemi, mis inimeste töö juures esinevad. Liiga vähe tegijaid teevad liiga palju Liiga palju tegijaid teevad liiga vähe. Liiga palju tegijaid teevad valesid asju. Juhiks olemisel küsiks veel, et mis pakub kõige enam rahuldust oma töö juures? Me saavutame
Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või mitte? -Astra Säälik 2008.-2009. aastal oli ülemaailne majanduskriis, mis puudutas vägagi ka Eestit. Sel ajal toimus Eestis nii mõndagi, sest see oli Eesti jaoks üks raskemaid majanduskriise üldse peale suurt tõusu, kuid seda oli ka ette näha, et suur tõus ei jää ilma suurest langusest. Täpsemalt paljud ettevõtted Eestis lõpetasid oma tegevuse või pankrotistusid, lisaks ettevõtetele, pidid ka paljud füüsilised isikud pakroti välja kuulutama. Mida siis majanduskriis iseenesest kujutab ning miks majanduskriis tekib? Majanduskriis kujutab endast seisakut/ummikut, mis ei puuduta mitte ainult majandust, vaid ka ühiskonda kui tervikut, seal hulgas poliitikat, haridust, kultuuri ja valitsevat ideoloogiat. Varem ma ei teadnud täpselt, miks majanduskriisid tekivad, kuid peale mikro- ja makromajanduse loengut sain tegeliku ja ka loogilise põhjuse teada. Majanduskriisi põhjuseks on see, et headel aegadel toimub valede majan
Lugemiskontroll Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" 5)Mats Traat valib teose keskseks sümboliks aurukatla, kuna jutustab taluelust, kus viljakoristuse periood on aastas tähtis aeg. Näiteks sõnab autor juba esimestes lausetes, et talumehi tuli aurukatelt Aiastele saatma rohkem kui neid vaja oleks olnud, mis näitab toimingu pidulikkust. Isegi sündmustiku lõpupoole ütleb autor, et ,, katla järel kõnnib kaks külameest nagu sulased isanda järel", sest katel teeb suure töö ära ja Eesti talumehed austavad tööd. Lisaks on viljakoristuse ajal pikaajalise töö tulemus kõige käegakatsutavam ning ollakse aastaga kas rahul või mitte. Samuti ühendab aurukatla ümber toimetamine ühe küla inimesi ja paneb paika nende positsioonid, sest kõik näevad, kui palju viljakotte sel aastal kellelgi on. Teisest küljest annab aurukatla keskseks sümboliks võtmine lugejale hea pildi taluelust Eestis läbi aegade. Ilms
Kui mina oleksin juht Kuna ma ise ei ole varem juhtimise valdkonnaga kokku puutunud siis oli minu üllatus suur, et välja on mõeldud niipalju erinevaid strateegiaid, kuidas ühte firmat/meeskonda/kollektiivi edukalt juhtida. Minu unistuseks pole kunagi olnud saada juhiks, kuid nagu vanasõna ütleb "ära iial, ütle iial!". Ja juba peaksingi ma hakkama endale vastu vaidlema, sest mida rohkem ma seda valdkonda uurinud olen seda enam see mulle huvi pakkuma on hakanud. Sõna "juht" on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida. Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Mulle meeldiks töötada alal, kus mina ei käsiks kedagi. Hea on teha tööd, kus su vastutus ei ole nii suur ja sul on kindlad ülesanded, mida pead tegema. Minu
Riikide tunnustamine essee Jüri Liventaal on 1999. aastal defineerinud sõna riik järgmiselt: „Meie kaaseaegne riik on defineeritud organistatsioon. Organistatsioon tähendab sisemiselt süsteemset ja struktureeritult korrastatud ühikut sihipäraseks tegutsemiseks“.1 Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise võimuga. Riigil on kolm peamist tunnust: maa-ala ehk territoorium, rahvas ehk riigi kodanikkond ja suverääne riigivõim ehk riik on sõltumatu ühestki muust võimust ja organisatsioonist. Riigi mõiste tuli kasutusele Euroopas uusaja algul (varasemad sellega võrreldavat tähendust väljendavad terminid on kreeka politeia ning ladina civites ja res publica).2 Selleks, et saaks rääkida riikide tunnustamisest, tuleb kõigepealt rääkida riikide tekkimisest. Riik võib tekkida 2 viisil: algelisel ehk originaalsel ja tuletatud ehk de
Philippos veel nii tugev, kui olid kunagi spartlased, ajal, mil need võimutsesid merel ja kogu Hellases, mil Pärsia kuningas oli nende liitlaseks ja ükski ei suutnud neile vastu seista. Ometi polevat meie riik paindunud nende ees ega hävinud. Kuid mina isiklikult arvan, et kui kõigil aladel, võib öelda, on tehtud suuri edusamme ja praegune olukord sugugi ei sarnane endisega, pole siiski ükski ala niivõrd edasi liikunud ja arenenud kui sõjandus. 48. Kõigepealt, nagu ma olen kuulnud, tungisid harilikult spartlased ja ka kõik teised tollal just parimal aastaajal maale, rüüstasid seda neli või viis kuud oma hopliitidega ja kodanike- väega, ja läksid siis jälle koju tagasi. See oli niivõrd vanaaegne või õigemini seaduspärane teguviis, et isegi ei ostetud kelleltki midagi raha eest, vaid käis mingi korralik ja avalik sõda. 49. Nüüd näete muidugi, et reeturid on väga palju rikkunud, ja midagi ei olene lahingurivistusest
preemiate süsteeme, et inimestel oleks mille poole püüelda. Luues töölistele soodsad võimalused peaks omakorda ettevõte arenema ja ettevõtte arenguga suureneks riigile makstavate maksuda osakaal. Uue suunana tuleks hakata välja mõtlema tooteid või teenuseid, mida saaks pakkuda teistele riikidele, et suurendada Eesti riigi ekspordi osakaalu. See ei saa muidugi lihtne olema, sest ilmselt muidu oleks seda juba paljud ettevõtted teinud. Ekspordiga alustamine on ka väga kulukas. Sellise toote või teenuse leidmine oleks oleks väga suureks kasuks nii Eesti riigile kui ka tegutsevale ettevõttele. Sest välisturgudel liiguvad suuremad rahad. Minnes tööle kellegi alluvusse, tuleks hoolikalt valida, millisesse ettevõttesse ma lähen. Tuleb mõelda, kas on võimalik seal teha karjääri. Olles lihttööline oleks minu panus Eesti majanduskasvule üsna väikene. Peaksin tegema oma tööd võimalikult hästi. Tõustes aga
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
inimene, kes ei saanud rikkaks Dresdeni pommitamisest kirjutades nagu ta lootis. Ma arvan, et korduste mõte ongi mingit teatud asja rõhutada lugejale, et see talle meelde jääks. 4. Kuidas aitab Mary O´Hare Vonnegutil romaani kirjutada? Kuidas aitab Mary arusaam sõjast (lk 19-20) lugejal romaani mõista? Mary O´Hare tahtis, et Vonnegut kirjutaks sõjast nii nagu see päriselt on mitte nagu filmides, kus ilusad mehed kehastavad sõdureid ning sõda kujutatakse heana. Mary andis mõista, et sõjas käivad lapsed mitte mehed, kuna sõtta võetakse ikkagi peamiselt noori ning ta ei taha, et tema lapsed peaks oma elu kaotama kuskil sõjas. Seetõttu otsustas ka Vonnegut oma raamatu pealkirjaks panna „Laste ristisõda“. 5. Esimese peatüki lõpposa sisaldab lõike teistest teostest. Miks on kirjanik neid oma romaanis kasutanud?
inimese vaheline side. Peaaegu iga naine tahab olla ema. Mis võib olla õnnelikum hetk, kui vastsündinu asetatakse ema rinnale? Side, mis vanema ja lapse vahel toimib, on nähtamatu, kuid kõikvõimas, andestav, toetav, nii tihe, et vahel tundub käega katsutav tingimusteta. Tulevikul poleks mõtet, kui poleks lapsi. Miks muidu hõisatakse, et lapsed on meie, riigi tulevik? Laps on kahe inimese vahelise armastuse vili, õnnistus, kingitus. Õnnelik inimene on kellegi poolt armastatud, oodatud, vajatud. Mõelda, milliste meeletusteni on viinud armastus! Kirjandusest meenuvad kohe Romeo ja Julia, Jane Eyre ja Rochester, Antonius ja Cleopatra, Simson ja Delila, Selene ning Endymion. Lähiajaloost mäletame printsess Dianat ja Dodi al- Fayedi, Maria Callase ja Aristoteles Onassise lugu. Inimestel on vaja kedagi, kellele toetuda, loota ja kindel olla. Parimal juhul rajatakse armastatuga ka pere, mis põhinebki usaldusel,
Loodusseisund "Kõigi sõda kõigi vastu"(Hobbes) Loodusseisundis riiki ei ole olemas ja arvatavasti sellega seoses valitseks maailmas täielik kaos. See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks oluliseks ideeks, kuid siin tuleb mõelda laiemalt ja tunduvalt kaugemale, kuna on siiski kahtluse alla seatud täieliku vabaduse mõte. Silme ette tuleb s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
