.............................................................................................. 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ............................................................. 8 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu?..................................................................... 8 1.4 Slängi muutumine.......................................................................................... 9 1
Tallinna Ülikool Maria Meniv Eesti keel kui võõr keel ja kultuur I kursus ,,Slängi kasutamine noorte seas" Uurimustöö Tallinn, 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine 1.1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga
ka Tallinna ülikoolis. Tehti ka uurimusi, kus pöörati tähelepanu peamiselt õpilas -ja üliõpilas slängile. 1990-ndatel aastatel on slängiuurimine erinevatest keeltest aktuaalsemaks saanud. Kõigepealt, töö materjal kuulub suulise kõne uurimise valdkonda.VAADATA ESA nr 48 Siinjuures on kasutatud kirjandus, mis kajastub slängi teemat 1991. a ,, Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat", 2003. a ,, Trellide ja luku taga" ja 2003. a ,,Eesti Slängi sõnaraamat, nendes raamatutes on antud põhjalik ülevaade vene laenude esinemisest eesti keele slängis. Samas on ka lühike tutvustus, mis on släng ja kuidas see on keelde tulnud. ,,Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat". Kus on esitatud põhjalik ülevaade slängi päritolust. Samuti on lühike tutvustus slängi kasutusest ning suur laenude loend, mis on käibele tulnud viimaste aastate jooksul. ,,Trellide ja luku taga" See raamat on eelkõige tuntud oma autorite poolest Tõnu
Niisamuti kasutatakse ka inglisekeelseid väljendeid. Mõned on ka sellised sõnad või väljendid, millel on antud varjatud tähendus ja millest vaid teatud asjaosalised aru saavad. Siinkohal tooksin ka näite, kuidas kirjutatakse näiteks kirja: caux...ma sain korrax internetti...ma tahtsin sulle enne hellata, aga mul j2i mobs vanaempsi juurde saaremaale..ma muidu tahax t2iega sind n2ha..et helista siis kui aega leiad ex? ,,Noorte kõne erineb eelkõige slängisõnade poolest. Slängisõnad on muutunud üldarusaadavamaks, sest paljud neist on tekkinud arvutisuhtluses tänapäeval kasutab enamik inimestest arvutit. Noorte slängi mõjutavad netiportlaarid, mis onülipopulaarsed. Slängi on palju mõjutanud ka inglise keele laialdane tundmine." Jututubades kasutatakse peaaegu samasugust keelt, nagu MSN-is, see erineb selle poolest, et et seal on koos palju inimesi ning kõik ei pruugi mõista üksteise slänge. Mõned näited erinevates keskkondades esinevatest juhtudest:
Keel sisaldab näiteks varieerumisi. Varieerumine on nimelt see, et ühte ja sama sisu on võimalik väljendada erineval moel. Varieerumine on samaaegselt nii hea kui ka halb. Hea on ta selles mõttes, et siis saab kasutada erinevaid stiile ja keeleline väljendus muutub kohe mitmekesisemaks ja laiemaks, ilmekamaks. Samas on see ka halb, sest varieerumine võib takistada ka arusaamist. Kindlasti sisaldab meie igapäevane kõnekeel ja ka kirjakeel slängi. Slängi kasutatakse kõige rohkem noorte seas. Slängisõnad on ka üsna sellised, mida kooslusest väljaspool inimesed ei mõista. Kuid on ka selliseid slängisõnu mis on väga populaarsed ja millest kõik aru saavad. Kindlasti ei ole släng sobiv avalikel esinemistel või tõsistel vestlustel täiskasvanud inimestega. 200 Sammuti esineb meil ka kõnekeelt. Kõnekeelt kasutatakse igapäevases elus, kuid on siiski poole korrektsen ja arusaadavam kui släng
1. Terminoloogia 17 2. Mõned eesti keele sotsiolektide kohta tehtud uurimused 18 3. Eesti sotsiolektide probleemid 22 3.1. Keel ja sotsiaalne klass 22 3.2. Keel ja sugu 24 3.3. Keel ja vanus 24 4. Eesti aktsendid 25 5. Sotsiolektid ja släng 27 6. Sotsiolekt ja murre 31 7. Keel ja tema tulevik 33 8. Normikeel ja sotsiolektid 34 III. Kokkuvõtteks: sotsiolektid ja keelestrateegia 36 Kirjandus 39 2 Sissejuhatuseks
Tänini säilinud keel on ohtralt erinevate mõjutuste pärast muutunud. Hetkeline eesti keele kulg pole veel kõige hullem, kuid mõnekümne aasta möödudes on kindlasti välismõjude hulk ohtlikumaks kujunenud. Võõrkeelte kasutamise kasv on üheks suurimaks ohuks meie keelele. Slängi kasutamine on samuti tohutuks mõjutajaks. Kindlasti saab midagi kasulikku keele sälitamiseks ette võtta. 2. Slängi mõjust keelele: Nimelt igapäevases noorte suhtluses leiab kasutust mõnigi slängisõna. Selline käitumine tundub küll esmapilgul kahjutu, kuid pikema aja möödudes võib släng põhjustada mitmete eesti keelsete sõnade kadumist. See on tingitud nii-öelda vanade sõnade väljavahetamisest uutega. Slängi eesmärk ongi tavaliste, igavate ja kohmakate sõnade asendamise abil laused lihtsamapoolseks moondada. Otseselt lihtsuses kui sellises pole midagi halba, kuid liigne vahetusprotsess jätab originaalse eesti keele pika peale teisjärguliseks. 3
end tõsiseltvõetavaks teha, tuleb osata käia vastavalt olukorrale riides, kasutada õigeid zeste, tuleb osata kontrollida enda isikpäraseid hääletooni muutusi, tähelepanu tuleb pöörata ka kehahoiakule ja kehakeelele. Minagi kasutan neid eelnevalt nimetatud aspekte, enda tõsiseltvõetavuse eesmärgil korrapäraselt vastavalt olukorrale, kus parasjagu viibin. Kuigi sellegipoolest, kas ja kuidas on keelekasutus minu tõsiseltvõetavuse väljendajaks. Nagu juba eelnevalt öeldud, on släng see keele osa, mida kasutavad noored, ka teatud ametiga seotud eriala tegelased. Slängi kasutatakse olukordades, kus pole vaja end näidata väga ametlikus vormis, sest teadagi, et ametikeeles on slängi kasutamine keelatud, sest ametikeeles peab olema vastav tekst kõigile ühiselt mõistetav. Oletame, et ma pean olema näiteks suure seltskonna inimeste ees, ja pidama kõnet väga tähtsal ühiskonda puudutavatel teemadel. Kuidas ma siis käitun
Kristian Jaak Peterson, Otto Wilhel Masing 1813-1832 Hakkas ilmuma keeleteadusajakiri ,,Beiträge". Ning sel ajal hakati eesti keelest kui soome ugri keelest mõtlema. Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäiteid, arvustusi, keeleteadus. Temaatikat : 1) Ühtse kirjakeele taotlemine. Kaks kirjakeelt, Tallinn ja Tartu. Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik Beiträges diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema. Diskussioon edendas keeleuurimist. 2) Keelesugulus. Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu. Eesti keele uurimises ja arendamises vaja eeskuju võtta soome keelest. Rosenplänter esitas kirjakeele sõnavara arendamise teed. 3) Eesti keele struktuur. Arnold Knüpffer (Kadrina): eesti keeles on samad käänded mis soome keeles. 1817 artikkel eesti keele käänetest. 14 käändevormi
hinde BAASis. Kokkuvõttele pole midagi lisada; venepärast slängi on tõesti palju (koos seletustega raamatu lõpus) ning Alexi lemmikkoht oli "Korova milkbar". Huvitav, kuidas siinne rahvas tulevase tõlke vastu võtab, reaktsioon vene-eesti segakeelt patravatele pahelistele poisikestele on ilmselt midagi muud kui mujal maailmas... Olles juhtunud 2 korda nägema raamatu järgi tehtud Kubricu filmi, ei pakkunud lugemine enam erilisi üllatusi, kui välja arvata veider vene laenudest kubisev släng, milles minategelane oma lugu pajatab. Sünge ja meisterlik lugu, ka nüüd, 40 aastat peale kirjutamist. Sisust, niipalju kui vajalik, on Andri kirjutanud, sellele pole midagi lisada, niisamuti kui pole tegelikult oluline, kui täpselt film raamatu sündmustikku järgib. Viimast peatükki pean aga muide oluliseks, sest kui täpsemalt süveneda, siis ei ole see mingi happy end (võib-olla sellepärast jäetigi see juhmimatel ameeriklaste puhul ära?), vaid
o Lühikese silbi järgne konsonant: CC (temma, werri) o Konsonant pärast pikka silpi ja sõna lõpus: C (wina, lep, püs) Johann Hornung 1693 põhjaeesti grammatika: · Hea eesti keele tundmine · Ortograafiareformi ei esita (diplomaatiliselt), vaid kasutab. · 5 käänet (N, G, Acc, D, Abl). Käänamisreeglid vastavuses tegeliku keelekasutusega. G praegusel kujul, Acc= partitiiv Salomo Heinrich Vestring 1710-1720 sõnaraamat · Esimene sõnaraamat, kus eesti keel on esimesel kohal · Käsikiri, eesti-saksa sõnastik, esimene eestis. 8000-9000 sõna. Järgmiste sõnastike aluseks. · Esitab põhivormi (N), genitiivi lõppsilbi või vormi, näitab tüvevokaali · Kasutusnäiteid, selgitusi, paralleelvorme, liitsõnu. Anton Thor Helle 1732 · Käsiraamat: grammatika, eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa
Allikad: Ehala M. 2001 Eesti keele struktuur. Tallinn Erelt M.1997 Eesti keele käsiraamat. Tallinn ENSV TA Keele ja kirjanduse instituut 1988 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1.Köide 4.vihik, 3.Köide 1.vihik. Tallinn Raun A. 1982 Eesti keele etümoloogiline teatmik Maarjamaa kirjastus Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat Tallinn Õim A. 1993 Fraseoloogiasõnaraamat" Tallinn Leksikograafia. Eesti keele sõnastikud. Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Eesti leksikograafia sai alguse 17. sajandil - 1637. aastal ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Estnischen Sprach" . See on saksakeelne eesti keele käsiraamat, mis sisaldab saksa-eesti sõnastik( M.Erelt 1997:569). Sõnastik on sõnavarakogum, mis on vormistatud sõnaraamatuna. Kuna keeles on alati sõnu, mida osa
......................................................................................11 2.2.4.Küsipartikkel võ.............................................................................................12 3.ANALÜÜS...................................................................................................................14 3.1. nud/nd-kesksõna...................................................................................................14 3.2. Slängisõnad...........................................................................................................15 3.3. Küsipartikkel võ...................................................................................................16 3.4. Lühenenud adverbid ja modaalpartiklid...............................................................17 3.5. Jutustava lause vormis küsimused........................................................................17 KOKKUVÕTE.....................
ecstasy, kofeiin, nikotiin) · Depressandid ehk rahustid(alkohol, rahustid, opiaadid) · hallutsinogeenid (LSD, "maagilised" seened) Valmistamisviisi järgi: · looduslikud (nt. kanep) · sünteetilised (nt. amfetamiin) · poolsünteetilised (nt. LSD) Stimulandid Amfetamiin Sünteetiline aine (valge, vahel nõrga kollaka, pruunika või hallika tooniga pulber; ka kapslitena) · · Släng: kiirus, spiid, A, ants, triip Stimulandid Amfetamiin Mõju ja tunnused: · Meeleerksus, unetus, isutus · kõrgendatud meeleolu (eufooria), jutukus ja püsimatus · agressiivne ja stereotüüpne käitumine · laienenud pupillid · kiire pulss · kõrge kehatemperatuur ja higistamine · värisemine ja lihaste tõmblemine · närvilisus, rahutus, ärrituvus · püsimatus ja võimetus rahulikult paigal olla · kõhnumine
inimesed, keda seob individuaalsete sotsiaalsete suhete võrk naabruse, sõpruse, suguluse, töökaasluse kaudu. · mõnikord teadvustavad inimesed end sotsiaalse rühmana ja oma allkeelt rühmasisese keelena · mõnikord kuuluvad inimesed sotsiaalsete tunnuste alusel kokku ja nende keelest on leitavad ühised jooned, kuid rühmasisese allkeelena nad oma keelekasutust ei tõlgenda Släng, argoo, zargoon, erikeel. · Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). 2 erinevat slängi: · sotsiaalsete rühmade erikeel (õpilased, üliõpilased, kurjategijad jms), mille abil need rühmad ennast ühiskonna teistest gruppidest eristavad · mitteformaalne ametikeel (nt arvutiinimeste släng), mis on tüüpiliselt mitteformaalne terminoloogia
algtüvele. Laentüved on teisest keelest laenatud. Etümoloogiateaduse eesmärk on teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas. Ühtlasi uurib etümoloogiateadus ühe keele sõnade omavahelisi päritoluseoseid, selgitades välja, missugused sõnad (nt häälikuliselt erinevad tüvekujud, eri tähendusega häälikuliselt sarnased sõnad, tuletised) lähtuvad keeleajalooliselt ühest ja samast tüvest. Etümoloogiasõnaraamat ongi sõnaraamat, mis sisaldab teavet keele sõnatüvede päritolu ja sõnade omavaheliste päritoluseoste kohta. Neist kolmest küsib ka ühe. Need on meetodiküsimused. 5. Milliseid meetodeid kasutab etümoloogiateadus? (Metsmägi 2012; lk 18-20; 23-24) Selleks, et teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas, tuleb enesestmõistetavalt erinevate keelte (ja murrete) sõnu omavahel võrrelda
1. Uudis kasutab neutraalstiili. 2. Kõige halvem on ametlik tuim tekst. 3. Kui tekst on ametlik tuim-bürokraatlik, siis tuleb vähendada: võõrsõnu, termineid, abstraktseid sõnu; umbisikulist tegumoodi; kaudne ja tingiv kõneviis; mine-vormid; pikad laused ja lõigud. 4. Kui tekst on argikeelne või lobisev, tuleb vähendada järgmisi sõnu: üldsõnad, tühisõnad; eufemismid, metafoorid; hinnangulised omadussõnad ja määrsõnad; släng ja argisõnavara. Stiiliühtsus Stiil peab olema välja peetud, ühtne läbi kogu teksti. Sõnad peavad olema valitud samast stiilikihist. Reporter peab kirjutama oma autoriteksti ühtses neutraalses uudisestiilis ning toimetama sealt välja eri allikate keelelise omapära. Ajalehekeel Leht peab kasutama üldist normkirjakeelt. Uudises tuleb järgida normkirjakeele reegleid. Sõnad ja laused peavad vastama ortograafiareeglitele ja olema grammatiliselt korrektsed.
aastatuhande alguses. Tollest ajajärgust alates on meie keel palju muutusi läbi teinud. Keele arengut suunavad nii välimised kui sisemised tegurid – maailmas toimuvad muutused tingivad ja eeldavad, et ka keel muutuks. Keelt ohustavad probleemid ja asjaolud on läbi aegade olnud ikka ja jälle enamvähem samad, ainsana on muutunud nende vorm. Viimastel aastakümnetel on aina suuremaks probleemiks muutunud släng. Ka see on eksisteerinud aegade algusest peale, kuid läbi ajaloo on käitumis- ja eetikareeglid olnud alati tambina peal ning släng ei ole pääsenud võimule. Tänapäeval arvavad inimesed, et kõik peaks olema vabam, igaüks tehku, mis ise tahab, tihtilugu eetikareeglid üldse puuduvad, niisiis, kasutatakse ka keelt vabamalt. Vanasti tekkisisd keelde uued sõnad sellepärast, et lihtsalt ei olnud asjale eestikeelset vastet, tänapäeval arvab aga teatud klass rahvast, et oma jutu
aasta Stahl . • 1648 II grammatika raamat Johann Gustlaff- keskendus Lõuna-Eesti keele grammatikale. • 1870 asus eesti keelt uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veskel. • 1871 Eesti Kirjameeste Selts. • Eestlane ja eesti keele võttis I kasutusele Johann Voldemar Jannsen (Pärnu Postimehe asutaja). • Keele teadlane Paul Ariste, kes elas(1905-1990), arvab, et osad sõnad on meil pärit Kunda kultuurist. • Tänapäeva eesti kirjakeel kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. • Aluseks on Põhja-Eesti keskmurre, millest sai üleriigiline standard. • Eesti keele ühtse kujunemise põhjuseks oli Saksa keele, vene keele suur mõju, mis aitas kaasa, et eesti keele standardid välja töötada. • Eesti keel on Läänemere Soome lõuna rühma kuuluv keel ja mida eristab teistest keeltest kolm erinevad hääliku astet: • välted, annab sõnale teistsuguse tähenduse
Eesti keele mõjutused ja selle tulevik. Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Esimesed teadaolevad fraasid on kirja pandud juba 13. saj I poolel Henriku Liivimaa kroonikas. Eesti keele kujunemist on mõjutanud mitmed tegureid, nagu näiteks erinevad murded Suurt mõju on kujunemisele avaldanud ka võõrvõimude all elamine. 20. sajandini mõjutas selle arengut enim saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku poolt läbi keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju. Ning uuel, 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, vokaalide rohkuse aga ka ilusa kõla ja sünonüümirohke sõnavara poolest, kuid üha rohkem on märgata, et emakeelde ilmub võõrapäraseid sõnu ja võimust on võtmas võõrkeelsed väljendid ning sõnad. Ühe
Eesti keele mõjutused ja selle tulevik. Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Esimesed teadaolevad fraasid on kirja pandud juba 13. saj I poolel Henriku Liivimaa kroonikas. Eesti keele kujunemist on mõjutanud mitmed tegureid, nagu näiteks erinevad murded Suurt mõju on kujunemisele avaldanud ka võõrvõimude all elamine. 20. sajandini mõjutas selle arengut enim saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku poolt läbi keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju. Ning uuel, 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, vokaalide rohkuse aga ka ilusa kõla ja sünonüümirohke sõnavara poolest, kuid üha rohkem on märgata, et emakeelde ilmub võõrapäraseid sõnu ja võimust on võtmas võõrkeelsed väljendid ning sõnad. Ühe
moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku kommunikatsiooni puhul raskendavad teksti mõistmist kõige sagedamini ainestiku mitte tundmine ja keelelised tegurit : 1. Vigane keele kasutus; 2. Liiga pikad laused; 3. Tundmatud terminid seal juures liialt palju võõrsõnu; 4. Liigne kujunduslikkus (metafooride paljusus); 5. Vastuvõtjale võõras keel; 6. Murded ja släng. SUULINE JA KIRJALIK KÕNE . . . on keele kaks erinevat kasutus viisi. Suulise ja kirjaliku kõne erinevus tuleb suhtlemisel arvestada, sest see mis sobib suulisele kõnele ei sobi kirjalikule ja vastupidi. Suulised ja kirjaliku kõne erinevused : Suuline kõne Kirjalik kõne 1
Kiire internetistumine ohustab meie emakeelt, seetõttu on vältimatu tegeleda rahvuskeele säilitamise ja edendamisega Kas kiire internetistumine võib ohustada meie emakeelt? Mina arvan, et jah, võib küll. Kiire internetistumine võib ajapikku meie täitsa puhta emakeele ära kaotada. Sellega on umbes nii nagu võru keelega. Võru keelt oskavad veel vähesed Võrumaa elanikud. Põhiliselt on nendeks vanad inimesed ja ka need kes on seal sündinud ja kelle peres räägitakse veel võru keelt. Võru keel kaob aeglaselt kasutusest, sest enam ei õpetata Võru koolides seda keelt, vaid eesti keelt. On ka inimesi, kes on kolinud Võrru elama ja kes räägivad murdeta eesti keelt, ka sellest võib tuleneda võru keele kadumine. Paljud võrulased tahavad, et võru keel säiliks ja nad üritavad seda teha rääkides omavahel koguaeg selles keeles. Nad avaldavad ka ühte ajalehte, mis on läbinisti võru keeles. Aastast 1995 töötab Võrus Võru Instituut, mi
NETIKETT EHK VÕRGUETIKETT Referaat Sissejuhatus Kirjutasin referaadi teemal ,,Netikett ehk võrguetikett". Kasutasin info saamiseks enamasti Intrnetti, kuid ka materjali, mis on kogunenud aegade jooksul informaatika tundidest. Üksikisiku käitumist ühiskonnas juhivad käitumisreeglid, mis oma suuremas osas on küll "kirjutamata reeglid". Elektroonne keskkond on mitmeti erinev tavalisest ja siin tuleb täita teatud reegleid, et teistele seda keskkonda mitte talumatuks muuta. Võrgus on aja jooksul välja kujunenud terve hulk reegleid, millest iga interneti kasutaja peaks kinni pidama - sellega austate te teisi kasutajaid. Netikett on lühend sõnadest Internet ja etikett, seega netikett tähendab Interneti käitumisjuhiseid. Nagu Internet ise, muutub ka netikett kiiresti, kuid selle aluseks on ikkagi Kuldreegel ("Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks!). Vajadus netiketi järgi ilmneb eelkõige e-posti, uudisgruppide ja jututubade puhul. Netikett ei ole kül
Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. Ta käibib nüüdiskeeles otsetähenduses ega lisa keelele värvi, küll aga viitab mingile ajastule. Nt klarett, killing, kneht, oldermann. Rohkesti on historisme Jaan Krossi ajaloolistes romaanides, kus nad annavad tekstile ajastu hõngu. Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (aga ka väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeeles luua ajaloolist koloriiti. Ntheris (= petis, nurjatu, kelm), hüüs (= vara, hüvis), joht (= teps, küll mitte), amak (= kuni), kuumatõbi (= palavik), väekargamine (= deserteerimine), lõhna andma (= valu andma, läbi sõimama, läbi peksma), salpeeterhapu naatron (= naatriumnitraat), tõmbamise- vägi (= raskusjõud), tagasi-kargamise vägi (= elastsus), vee-ärahingamine (=
Selle eest Salvadoris saavad kõik, kes räägivad või käituvad kui turistid, kogeda kõrgemaid hindu. KEEL Ametlik keel on portugali keel, mida räägib terve rahvas (välja arvatud mõned eraldatud indiaani hõimud). Brasiiliasse on immigrante tulnud tervest maailmast sajandeid, kelle järglased räägivad nüüdseks portugali keelt emakeelena. Brasiilia portugali keelel on mõned häälduserinevused portugalis räägitava keelega ning samuti on piirkonniti veidi erinev släng, kuid omavahel mõistetakse teineteist siiski suurepäraselt. Euroopa portugali keelt on brasiillastel raskem mõista, kui vastupidi, kuna Portugalis näidatakse mitmeid brasiilia telekanaleid. Et mitte segadusse sattuda, siis brasiilias kasutatavad inglise keelele sarnased sõnad võivad vahel hoopis midagi muud tähendada. ,,legal" (leh GAL), on pool slängi sõna, mis ei tähenda seaduslikku, vaid pigem ,,hea", ,,lahe" vms. Samuti ,,no" ei
Kordamisküsimused Millises võtmes käsitleti noori subkultuuri uurimustes Chicago koolkonnas? Noorus – piinarikas üleminekuperiood. Noor pätt – kultuurilise, psühholoogilise ja materiaalse võõrandumise ohver. Noori iseloomustas deviantne käitumine, mis oli reaktsiooniks sotsiaalsele ja kultuurilisele kontekstile. Noored olid loomingulised. Kuidas seletati gängide tekkimist ja nende olemust Chicago koolkonnas? Gängide tekkimisele aitas suuresti kaasa linnastumine, immigratsioon, erinevate rahvusrühmade kõrvuti eksisteerimine ja kuritegevus. Gängide tekkimist on käsitletud kui vahendit eluga toime tulemiseks. Olid etniliselt, sidususet ja vägivalla-astmelt erinevad jõugud. Gängid ei esinenud ainult halvas mõttes, vaid lisaks funktsioneerisid ka omamoodi spordiklubid ja n.ö salamaailmad. Mida tähendab ’sildistamine’ ja teisene deviantsus? Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne
rühma samas piirkonnas. Regiolekt – ühele regioonile, alale omane dialekt. Regiolekt kujuneb välja oma keelekeskkonnas, vastava asukohariigi põhikeele mõjul. Rääkija näitab oma keelepruugiga, mis keelekeskkonnas ta elab. Idiolekt – üksikule isikule omane keelevariant, mis väljendub sõnavara, grammatika või häälduse iseärasustes 20. SLÄNG – rohkem uuritakse (üli)õpilasslängi. Släng on noortele omane. Släng on üksikute autorite pärusmaa, kus pole välja kujunenud kindlamaid suundi, uurimisrühmi, koolkondi. Seda uurivad M. Loog, T. Tender, A. Oja. Kasutatakse kvantitatiivset meetodit, kogutakse ainestik üksiksõnade kaupa, materjal anketeeritakse. Netisläng on seotud konkreetse suhtluskeskkonna ja seltskonnaga, nt MSN. Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles. Släng on omane sots. rühmale, klassile, ühe ja sama eriala
lendsõnade ja väljendite põhjendamata kasutamine; 10.sarnaste lausekonstruktsioonide kasutamine (nt lihtlauselisus). Kasutatud allikad Eesti keel. Riigieksam 2003. Riigieksam 2004. Tallinn, 2003 Emakeel. Riigieksam 1999. Tallinn, 1999 M.Hennoste, Arukas arutleja. Virgela, 1998 M.Hennoste, Kirjutamise kunst. Künnimees, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Koolibri, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Ainevihik. Koolibri , 2000 T.Õunapuu, Eksamikirjand kui niidirull. Koolibri, 1998 R.Vääri, Kaunis kirjakeel väljendab eestikeelset mõtlemist. Õpetajate Leht, 16. aprill 1999 Õppematerjali koostas M.Särg
Keele jaoks pole tähtis mis rahvusest inimesed seda kõnelevad, vaid, kui suur on keele kasutamise võimalus. Võõrmõjud ei hukuta keelt. Keel hukkub siis, kui tema asemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt. Grammatikad hakkasid ilmuma 16. sajandil ja olid mõeldud saksa kirkuõpetajatele. Sellel ajal oli eesti keel pigem köögikeel, see tähendab, et seda sai kasutada vaid kodus, sellega ei saanud asju ajada väljas pool kodu. Et keelest saaks kujuneda kirjakeel, tuli valida kõigepealt kirjasüsteem nt. tähestik, meie kasutame ladina tähestikku- a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, s, z, z, t, u, v, w, õ, ä, ö, ü. Kirjasüsteemi valimine on sageli poliitiline otsus, millel on vähe tegemist keele eripäraga( Venemaal kõneldavad soome- ugri keeled). Eesti kirjakeele arenemine algas 16. sajandil, õigekirjareeglid ei olnud siis veel järjekindlad, vana kirjaviisi arendas välja B. G
See ei tähenda ainult teksti lahtimõtestamist ja sellest arusaamist, vaid sisuliselt uue teksti loomist, mis vastab lugeja arusaamadele ja ettekujutusele ainest, probleemist ja selle käsitlusest. Valemina saab lugemist kujutada järgmiselt: L=K+D+A+L L lugemine, K küsimine, D dekodeerimine, A arusaamine, L loomine Lisaks valemis toodud põhioskustele peab lugeja valdama veel osaoskusi: 1) tundma ära, missuguse keelega on tegemist (kirjakeel, murded, släng vm); 2) suutma aimata tundmatute sõnade tähendust; 3) mõistma kaude väljendatud mõtteid; 4) tabama konteksti; 5) tajuma lausete semantilisi ja grammatilisi seoseid; 6) mõistma teksti osade omavahelisi seoseid; 7) oskama seostada uusi teadmisi olemasolevatega; 8) tundma ära tekstis sisalduvad viited; 9) eristama teksti ideed kõrvalistest mõtetest; 10) mõistma teksti kommunikatiivset eesmärki. Kokkuvõte
ürgne) ja haja- (hajameelne, hajali). On isegi selliseid tüvesid, Sõnade hulk keeles on väga suur. Näiteks suuremahulises sõna- mis esinevad ühes ainsas sõnas: neid nimetatakse unikaaltü- raamatus on umbes 100 000 sõna. Kuid ka suur sõnaraamat ei vedeks; sellised on näiteks tüved lau ja türn sõnades laupäev ja esita kõiki sõnu, sest ühegi keele sõnavara ei ole täpselt piiritle- türnpuu. tav. Põhjus on selles, et sõnamoodustuse abil on olemasolevatest
Looduskunst/Looduse ime. 1) Kirjandus. Kirjandus ehk sõnakunst on teine kunstivorm, mis on meie kultuuris arenenud Kreekast saati. Kõige algsem sõnakunsti vorm oli rahvalaulud ja luule. Sõnakunsti eripära on see, et sõnadega on võimalik mängida. Väga hästi tuleb see nähtavale eesti keeles. Sõnakunsti täiendatakse eelkõige seltskondades viibimise ja korrektse keele kasutamise varal. Slängi keel on meie sõnavara laastav. Vähene släng omakeskis on lubatud, aga kui pidevalt viibida sellises keskkonnas ilma lugemata, on tulemuseks sõnakunsti halvenemine. 2) Helikunst. Ehk oskate ise juba aimata, et tegu on eelkõige muusika loomise ja mängimisega. Helikunst on üks iidsemaid kunste. Helisi on kasutatud läbi aegade mitmetel otstarbetel, sel on olnud ja on siiamaale nii usuline osa, kui ka lõbustamise ja info edastamise osa. Viimasel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
