Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis on keel, mida see sisaldab? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on keel mida see sisaldab?
  • Mis see keel siis õieti on?
  • Kui hakata aga mõtleme keele üle sügavamalt siis tekib küsimus et mida keel sisaldab?

ESSEE

Mis on keel, mida see sisaldab?


Nagu me kõik teame, on igal riigil oma riigikeel . Välistatud pole ka see, et riikidel võib olla mitu riigikeelt. Näiteks nagu on Soomes. Soomes on nimelt kaks riigikeelt: soome keel ja rootsi keel.
Kõigepealt tekibki küsimus, mis see keel siis õieti on? Mõtled ju küll, et kuidas sellist küsimust üldse esitada saab? Tundub nagu täiesti loogiline ja küsimatu küsimus. Ent siiski, kas ikka on?
Kõige lihtsam seletus küsimusele ’’Mis on keel?’’ saab vastata järgmiselt: Keel on mõtete väljendamine häälikute abil.
Kui hakata aga mõtleme keele üle sügavamalt, siis tekib küsimus, et mida keel sisaldab?
Keel sisaldab näiteks varieerumisi. Varieerumine on nimelt see, et ühte ja sama sisu on võimalik väljendada erineval moel. Varieerumine on samaaegselt nii hea kui ka halb. Hea on ta selles mõttes, et siis saab kasutada erinevaid stiile ja keeleline väljendus muutub kohe mitmekesisemaks ja laiemaks, ilmekamaks. Samas on see ka halb, sest varieerumine võib takistada ka arusaamist .
Kindlasti sisaldab meie igapäevane kõnekeel ja ka kirjakeel slängi. Slängi kasutatakse kõige rohkem noorte seas. Slängisõnad on ka üsna sellised, mida kooslusest väljaspool inimesed ei mõista. Kuid on ka selliseid slängisõnu mis on väga populaarsed ja millest kõik aru saavad.
Kindlasti ei ole släng sobiv avalikel esinemistel või tõsistel vestlustel täiskasvanud inimestega. 200
Sammuti esineb meil ka kõnekeelt. Kõnekeelt kasutatakse igapäevases elus, kuid on siiski poole korrektsen ja arusaadavam kui släng. Kõnekeelt võid kasutada enamasti igalpool. Näiteks raadios, televisioonis ja ka koolis.
Kõnekeeles esineb ka väga suurel hulgal varieerumist ja muid kõrvalekaldeid. Kõige sagedasem kõrvalekalle on lihtsustunud hääldus. Näiteks ’’ma’i tea.’’ Aga samas, see on siiski täiesti tavaline ja kuulajad seda tavaliselt tähele ei pane. Sammuti ei ole vaja seda ka häbeneda, sest selle kaudu anname me edasi oma päritolu ja informatsiooni.
Sammuti kehtestatakse ka kindlaid reegleid, kuidas on õige ja kuidas on väär. Selle tulemusel väheneb vigade ja varieerumise hulk keeles. Ning sammuti aitab keelehoole keelt hoida ühtlasemana, stabiilsemana. Eesti keelekorraldusega tegeleb nimelt Emakeele Seltsi keeletoimkond, mille ülesanne on anda soovitusi korrektseks kirjakeele kasutuseks.
Palju on ka vaideldud selle üle, et mis on eesti keele kõige ilusam lause. Mina isiklikult arvan et kõige ilusam lause eesti keeles on ,,Ema tuleb koju.’’
Ühesõnaga, mina arvan siiski, et kõik mis meid koos hoiab, on keel!
Mis on keel-mida see sisaldab #1 Mis on keel-mida see sisaldab #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaanika251 Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

Slängi kasutamine noorte seas
12
odt

„Slängi kasutamine noorte seas“

Tallinna Ülikool Maria Meniv Eesti keel kui võõr keel ja kultuur I kursus ,,Slängi kasutamine noorte seas" Uurimustöö Tallinn, 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine 1.1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus

Eesti keel
Eesti sotsiolektide seisund
43
doc

Eesti sotsiolektide seisund

0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid 17 1

Geograafia
slängisõnade voldik
11
pdf

slängisõnade voldik

LIHULA GÜMNAASIUMI SLÄNGISÕNADE VOLDIK Praktiline töö Juhendaja: Eda Aavik Lihula 2019 SISSEJUHATUS Noorte sõnavara on üpris mitmekesine. Põhjus on selles, et pidevalt tekib noortel oma sõpruskonnas sõnu, millest saavad ainult nemad aru. Slängid pole omased ainult noortele, ka õpetajad, meremehed, sõdurid ja vangid ning kõik teised inimesed võivad omavahel suheldes kasutada sõnu, mida mõistavad ainult nemad. Sedasi tekivadki slängid. Sõna släng ise on sajandeid vana ja seda kasutasid röövlid ja vargad oma salajase keele kohta. 19.sajandil ei olnud släng tavainimestele kasutamiseks, kuid tänapäeva maailmas on släng saanud uue tähenduse. Esimene slängisõnaraamat anti välja Inglismaal aastal 1785. Meie kooli slängi kasutajad arvavad, et slängikeeles on tunduvalt kergem suhelda, sõnad on muudetud kergemaks

Eesti keel
Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10 b klassi õpilaste seas
11
doc

Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas

Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas Uurimustöö Autor: Helina Romantosov 10B Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on valitud slängi kasutatavus ja populaarsus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassis. Teema näis huvitav ning kuna släng on väga kiiresti muutuv, sooviti läbi uurimuse rohkem aimu saada hetkel kasutuses olevatest slängisõnadest, mida ehk ka enda sõnavara täiustamiseks kasutada saaksite. Selle info saamiseks koostati ankeetleht, kuhu oodati ausaid vastuseid viiele küsimusele. Tänu sellele selgus õpilaste arvamus, kas släng mõjutab meie emakeelt, miks ja kui tihti seda kasutatakse ning samuti paluti igal õpilasel individuaalselt kirja panna, mida släng otseselt temajaoks tähendab ja välja tuua tänapäevaseimad slängisõnad. Milliseks kujunesid tulemused, seda järgnev uurimustöö kajastabki

Kirjandus
Sissejuhatus eesti keele uurimisse
15
doc

Sissejuhatus eesti keele uurimisse

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust

Kategoriseerimata
Slangi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas
26
doc

Slangi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas

Släng on uurimistöö autori arvates keelepärand, mille kujunemisest ja kasutamisest peaksid teadma ka järgimised põlvkonnad. Töö koostamisel seadis autor hüpoteesiks, et slängi kasutamine ei muutu kunagi kirjakeelest levinumaks kahel põhjusel: erinevad inimrühmad kasutavad erinevat slängi ja slängisõnavara kasutusiga on suhteliselt lühiajaline. Töö eesmärk oli uurida 17-18 aastaste noorte slängi tänapäeval ja võrrelda seda selle slängisõnavaraga, mida kasutati minevikus. Käesolev uurimistöö koosneb kahest osast. Esimeses peatükis esitatakse keeleteadlaste arvamusi slängi kohta. Peatükk on jagatud viieks alapeatükiks, kus kirjeldatakse, mis on släng, kus ja kelle poolt slängi kasutatakse, kust saadakse uusi slängisõnu, kuidas argoo muutub ja kus on slängi sobiv kasutada. Teine peatükk annab ülevaate autori poolt läbiviidud uurimistööst ja selle tulemustest.

Kirjandus
SLÄNG
13
doc

SLÄNG

1. Suuline kõneuurimine slängi 2. Kirjutada sotsiolingvistikast 3. Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja

Eesti keel
Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks
7
odt

Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks

Kohamurded ja dialektoloogia. Kohamurded ­ samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia ­ meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun