Vintraua pikkus 460 mm Vintide arv rauas 6/parempoolset Salve mahtuvus 35/50 padr. Padruni mass 11,7 g Kuuli mass 3,56 g Kirjutan ka relvast, millega tapeti Piusal talusse sissetunginud kaitsepolitsei ohvitser. Algselt kahtlustati, et tegu oli Kalasnikoviga (AK-47), kuid tegelikult oli tegu SKS'i kalasnikovi eelkäijaga. Vanematel meestel on neid ikka alles, kasutatakse ka jahirelvana. Kasutusel mõningal määral ka siiamaani, kuna Ian Hoggi raamatu ,,Jane's Guns recognition guide" andmetel on neid kokku toodetud ligikaudu 15 miljonit. Olemas on ka tänapäevasemad järelturu versioonid, millele monteeritakse peenemaid sihikuid ja suuremaid salvesid (30 padrunit ning isegi rohkem). SKS ( ) on 1944. Aastal Sergei Simonovi poolt
Esimene maailmasõda Algus 28. juuli 1914, A-U kuulutas sõja Serbiale. 1. august 1914 kuulutab Sks sõja Venemaal.e 4. august sekkub ka Suurbritannia. Toimus ahelreaktsioon!!! Sõda lõppes 11. nov 1918, kui sõlmiti Compiegnei vaherahu. Miks maailmasõda? Sellise ulatusega sõjategevust ei ole ajaloos ennem olnud. Sõjategevus toimus mitmel mandril. Põhiliselt küll Euroopas: a) läänerinne b) idarinne (kõige liikuvam, Sks, A-U,Ven) c) Alpi rinne (Itaalia-Atanti poolelt) d) Balkani rinne. Aasias: a) okeaania piirkond nt Jaapan sõdis Sks vastu. b) Kaukaasia rinne- Venemaa ja Türgi vaheline. c) Kesk-Ida nt. Iraan, Iraak, Süüria; Türgi vs Suurbritannia. Aafrikas! NB! 1.5 miljardit 80% maakera elanikest sõjas konfliktiga seotud. Tulemused: a) inimohvreidd 10 milj inimest b) 20 milj haavatut c) kõige suuremad verevalamised toimusid läänerindel. D) oluliselt muutus Euroopa poliitiline kaart
BRIAND-KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938.
II ms, eellugu Algusajad: * Aasia 1937/1931, kui Jaapan tungis Mandzuuriasse; * Aafrika 1935, kui Mussolini tungis Abessiiniasse; * Lä-Euroopa 1936, kui Franco sai tänu Sks-le ja Itaaliale võidu; * I-Euroopa 1939, kui Itaalia tungis Albaaniasse. Hitleri eesmärk: Saksa riigi laiendamine, selle käigus tuli hävitada oht juudid ja kommunism, mis Hitleri jaoks taandusid üheks ja samaks. Aladel, mida H ihaldas, elas palju sakslasi. Chamblerlaini vead välispoliitikas: 1) ei püüdnud takistada sudeedisakslaste ja nende maa minekut Sks võimu alla, vaid ainult vältida, et H ei teeks seda jõuga. 2) arvamus, et natsireziimis on oma
06.1914 Sõjaplaanid: Saksamaa: nim Schlieffeni plaaniks. Nägi ette Pr kiire purustamise ja seejärel vägede suunamise itta Ven vastu. Teostamiseks koondati suur osa armeest läänerinde paremale poolele. Sõda kavatseti 3-4 kuuga võita. Prantsusmaa: nim plaan 17ks. Eesmärgiks seati Prantsuse-Preisi sõjas kogetud lüüasaamist vältida. Saksa piiril tugev kindlustussüsteem, Belgia piir jäeti vabaks. Plaani kohaselt pidid hõivama Elsassi ja Lotringi ning seejärel Sks sisse tungima. Kandvaks ideeks hoogne pealetung. Inglismaa: iseseisev sõjaplaan puudus. Oldi valmis Pr vasakut tiiba toetama. Ette nähtud 70 000 meest. Venemaa: üsna nõrk ettevalmistus. Armee suurem, kuid viletsamalt varustatud.Ka kogunemine võttis suurte vahemaade tõttu rohkem aega. Sõjaplaan võimaldas valida Ida- Preisimaa ja A-Ungari ründamise vahel, Pr palvel rünnati Ida-Preisimaad. Austria-Ungari: tuli võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia(väiksem osa) ja idas
Sündmused vahetult enne II maailmasõda ja selle ajal 1935-1936 Itaalia vallutas Etioopia, Rahvasteliit kehtestas küll majandussanktsioonid, kuid need ei takistanud Itaaliat. 1935 tühistas Sks Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku (mis seni keelatud olid). Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. 1935 Saarimaa otsustas liituda uuesti Sks-ga 1935 astus Sks välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest (märk, et on plaanis Euroopa riikide piire revideerida (muutma, ümber hindama)) 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud (kehtestatud väegede keeld) Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid vaid protestiga 1936 Komiterni-vastane pakt Sks ja Jaapani vahel NSVL vastu, 1937 ühines Itaalia ja hiljem veel teisigi riike. 1936 tuli Hisp võimule Rahvarinne (kommunistide ja sotsialistide juhitud), levisid
Aastad 1939-1945 TEINE MAAILMASÕDA(01.09.1939-02.09.1945) 1.II maailmasõja eeldused/põhjused · Sks kaotused I MS+alandused, repsressioonidSks kättemaksu soov Versaille`i ebaõiglase süsteemi pärast Sks vastu. · It tahab Vahemere piirkonda enda mõju alla saada. It pole ka koheldud võrdväärselt võrreldes teiste riikidega, It-l puuduvad asumaad võrreldes teiste riikidega. · Hisp kodusõda-II MS eelproov · Jaapan tahab Vaikse ookeani piirkonda oma võimu alla saada · NSVL-l maailmarevolutsiooniideed · Rahvaste liidu suutmatus oma ül täitmisel, et tulnud rahu tagmisega toime · USA hoidis distantsi
6 aug. 1940 Tunnused · Natsionaliseerimine e. riigistamine Sentlariseerimine (?)-tugev keskvõim Moskvas Tsensuur Ebasobiliku kunsti/kirjanduse hävitamine Tööstuse eelisarendamine Poliitikute kadumine Agraalreformid e. maareformid (nagu kolhoos) Defitsiit (kaupa ei jätku) 1941 juuni · Küüditamine (10.000 inimest rongi ja Siberisse. 22.juuni · Suur isamaasõda Sks ründab NSVL'i. NSVL taganeb, Sks tuleb peale NSVL-ile iseloomulik hävituspataljon (ehk hävitatakse kõik, pandi põlema jne) (umbes 2-3 nädala pärast jõudisd ka Eestisse) Aug. · Sks väed Tallinnas. Okt. · Sks okupatsioon (1941-1944) -Kindralkomissariaat (Sks valitsus) selle kõrgeim juht K. Litzmann Eesti Omavalitsus pildi rahvale Sks-a valitsuse otsused edasi ütlema, sest nii kuulas rahvas käske paremini. -Eesti Omavalitsus, juht Hjalmar Mäe
II maailmasõda II ms põhjused: 1. Pariisi rahukonverentsi ja Versailles rahu mõju (Sks rahulolematus lepingu tingimustega) 2. Rahvasteliidu tegevus (polnud võimeline oma ülesannetega toime tulema ega suurriike ohjeldama) 3. Hitleri ja Stalini ambitsioonid (Hitler tahtis saksa rahvale suuremat elamisruumi, Stalin tahtis kommunismi üle maailma levitada) 4. Lepituspoliitika 5. Majanduskriis (inimesed pooldasid kõva käe poliitikat, mis omakorda tugevdasid diktatuure) 6. MRP (Ida-Eur jaotamine Sks ja NL vahel; mittekallaletungileping omavahel) MRP:
Välksõda e Blitzkrieg 1. sept 1939. aastal kelle 4.45 Sks tungis Poola. Välksõja leiutas inglane Liddell, kuid seda kasutas Sks, mitte In. Sp, et paljud In juhid olid kindla, et hobune ei tohi sõdadest välja jääda, pigem on masinaväed lisadeks ratsavägedele. Sõjakäik Poola kestis kokku vaevalt 5 nädalat, lõppedes Varssavini jõudmisega. Poolakad olid vaprad, kuid nad olid ilmselges vähemuses. Pr, kellel oli 2x rohkem ratassõidukeid ning kelle tankide arv ületas Sks omasid, langes 6 nädalaga 1940. aastal. Sõjavangi langes 1,8 mln Pr sõdurit, kellest mln sai sunnitööliseks Sks-l
SÕDA Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Sõja algul tegutsesid Sks ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. Vältimatu kokkupõrge lähenes. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks:
Ajaloo kontrolltöö, I maailmasõda Sõdivad riigid 1897.a. tegid Saksamaa ja Austria-Ungari liit 1882.a liitus nendega Itaalia 1915.a Itaalia läks Antante'i poolele üle 1893.a Venemaa ja Prantsuse liit 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liit 1907.a Inglismaa liit Venemaaga Antante (Ing, Pr, Vene, It, USA, Belgia, Serbia, Jaapan ) -------Keskriigid (Türgi, Sks, A-U, Bulg) Ajend 1914. a Balkani püssirohu kelder 1908-1914.a oli Bosnia-Hertsogoviina Austria-Ungari võimu all, kuid slaavlased ei olnud sellega rahul. Nemad tahtsid levitada panslavismi ja seega korraldati atentaat A-U troonipärijale Franz Ferdinandile. Rühmituste Noor-Bosina ja Must-Käsi juhtimisel toimunud atentaat läks algselt vett vedama, juhuse tõttu õnnestus. Põhjused Territooriumite laiendamine, mõjuvõimu laiendamine, vastuolud riikide vahel, asumaade ümber jagamine,
Vastutasuks tungisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri tööstuspiirkonda, sõja ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest (Dawesi plaan = USA sekkumine uue sõja kartuses) · 1925. a. peetud Locarno konverentsil töötati välja põhimõtted, et ei puhkeks uus sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel · Reini pakt: Sks-Belgia ja Sks-Prantsuse piirid pidid jääma puutumatuks; loodi Reini demilitarisatsioonitsoon (vaba sõjaväest ja relvadest). Pakti karandid Itaalia ja SB. · Tugevnesid äärmusliikumised Euroopas: 1. kommunism palju toetajaid; hüvesid jagatakse vastavalt vajadustele; 1919 Moskvas Komintern (Kommunistlik Internatsionaal) üle kogu maailma komm parteisid ühendav organisatsioon, eesmärgiks proletariaadi diktatuuri kehtestamine; Kominterni
sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli palju parem kui Poola oma. Poola lääneosa sai vallutatud. Taheti ka idaosa, kuid NSVL tungis ise sinna (17. septembril 1939). 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, seega sõda kestis mõned päevad üle kuu aja. Poola lakkas eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSVL Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 19391940 Sks paiskas oma väed läände, PrantsuseSaksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinedele. Sõjategevus soikus kumbki osapooltest erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Sks ilma vastuhakuta Taani. Ründas ka Norrat, kuid Norra kaitses end küllaltki ägedalt, olenemata sellest, et rünnak oli ootamatu. Siiski saadi endale enamik Norrast. Suvel alistati Norra lõplikult. VÄLKSÕDA LÄÄNES Sks plaan: 1
ttjid ning ljlsid isikuid vbthtlikkus lusl. sti trritrilkrpuss slsid 1941. st lhinguts smuti stlsd. 20. juulil 1941 timus üldmbilistsin. Umbr 32000 mbilisritud stlst viidi Vnml tööptljnidss (hitusväsdss, kuhu kndti ndist Blti riikid kdnikk). Sl srnns lukrd sunnitöölgritg ning ig nljs stln suri 1941/42 st tlvl ülkurntus või higust tgjärjl. Pl Mskv tsust luu uud sti rhvusväsd mdustti 1942. st sügisks 27000-mhlin, pmislt stlstst ksnv 8. sti Tllinn lskurkrpus Tis Milmsõj lgpridil Sks rmss mindi vbthtlikult, lkõig svist mkst kätt Nõukgud kuptsini jl kgtu st, kuid järk-järgult läks Sks väjuhtus sunniviisilislt mbilistsinil. simsd vbthtlikud Sks vägds lid mtsvnnd, j nndst mdustunud üksusd. Sks sõjvägd võimu ll lid idptljnid, plitsivõimudl lid plitsiptljnid võimu ll. Sst, t vbthtlik värbmin sti SS-lginiss 1942. stl tulmusi i ndnud, sst ntsliku Sksm pliitik tkits stlstl suurt phmlt, sndti s slist sundmbilistsinidg. 1944. st 31
-Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. -Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus sisepoliitilisest olukorrast NL-s ja USA-s. -NL ja USA suhete jahenemine sai alguse II MS lõpul Potsdami konverentsil. Külma sõja põhjuseks oligi kahe vastandliku leeri kujunemine peale II MS. II MS ajal võitlesid NL, USA jt ühiselt Sks vastu, peale sõja lõppu lõid välja ka seni tagaplaanile jäänud omavahelised vastuolud. Nende vastuolude põhjused: lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist Ida-Eur-s. 1946 a deklareerisid mõlemad pooled avalikult vastuolude olemasolu. -Külma sõja vormid: 1.Ideoloogiline võitlus – NL propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus ja varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik ; Lääneriigid
Jaan Poska, 30.märts1917 autonoomiaseadus, Üks rahvus-Kubermang(liivimaa põhjaosa), Asjaajamis Keel eesti keel, rahvusväeosade loomine, Autonoomia e. omavalitsus. -Enamlik riigipööre Venenmaal, 1917, võim nõukogude valitsusel Eesotsas Lenin-Kubermangu komissaar Poska tagandamuine, Võim Eestimaa Nõukogude täitevkomiteel, Maapäev Kuulutab end kõrgeimaks võimuks,Enamlased saaadavad Maapäeva laiali, Maapäeva juhatus käis salaja koos Kommunislik diktatuur. -Sks vägede üldpealetung idarindel, 1918. veebruar, sissetung Eesti mandrile, Vene armee taganemine eestis-Maapäeva Juhatus moodustab päästekomitee, Koostati iseseisvusmanifest, 24.02.1918 Päästekomitee kuulutas välja EV ja Moodust Eesti ajutise valitsuse, Sks väed tallinnas, Toiduainete ja kütte väljavedu Sks, Sks okupatsioon I ms lõpp Compague vaherahu 1918, Nõukogude venemaa tühist. Bresti rahu- Eesti ajutise valitsuse taastegevus, Vabadussõda 1918-1920 EV 1920-1940
Sõja põhjused: Saksamaa oli peale I MS-i väga ära tükeldatud, talel endale oli jäändu vaid väga väiek osa senisest impeeriumist, loomulikult ei leppinud Sks sellega ning hakkas jõudu kogudes taas tegutsema seades eesmärgiks ülekohtuselt ära võetud maaalade tagasi saamise. MRPrealiseerimine 1. sept. 1939 realiseeris Sks MRP-d ja samal päeval ületas ka Punaarmee Poola idapiiri.27. sept. andsid Varssavi kaitsjad alla. Järgmisel päeval sõlmiti Vene-saksa piiri ja sõprusleping, millega Sks huvisfääri nihutati pisut ida poole, vastutasuks sai NSVL Leedu. Ühtlasi oli teostatud ka Poola 4-s jagamine. Siis esitas Stalin Eestile Lätile ja Leedule vastastikuse abistamise lepingu, surve all olid kõik kolm riiki sunnitud alla andma. Vägede sissemarss algas okt II poolel. Okt
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjus - Võitlus maailma ümberjagamise pärast, et saada tooraine allikaid, kolooniad Ajend Tapeti Franz Ferdinand Plaan Tehti Schlieffeni sõjaplaan kiiresti saada Pr. Endale (sks) Lahingud: Marne'i lahing Petain Pr. Au ja häbi Verduni lahing * 11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu Tulemused: - suur hukkunute arv, kadunud sugupõlv. - Tööstuse, põllumaj. Langus + teaduse, tehnika areng: tank, lennuk, raskekuulipilduja, gaas. + suurte impeeriumite lagunemine (Vn, Sks, Türgi, Austria-Ungari) + uute riikide teke - 6.dets 1917 Soome - 16.veebr 1918 Leedu - 24.veebr 1918 Eesti - 18.nov 1918 Läti
otsused: allakirjutanud riigid ei taotle uusi territooriume, rahvastel on õigus valida oma riigi valitsemise vorm, majanduslik koostöö ja vabakaubandus Teheran- 28.nov- 1.dets 1943; osalesid Venemaa (Stalin), Inglismaa (Churchill), USA (Roosevelt); tähtsamad otsused: teise rinde avamine Pr-l, sõjajärgse olukorra arutamine, Poola idaalade liitmine NSVL-ga Jalta- veebr 1945; osalesid Venemaa, Ingl ja USA; tähtsamad otsused: Poola probleem, Sks jagamine, NSVL kohustub sõtta astuma Jaapani vastu, NSV sõjavangide tagasi saatmine Potsdam- juuli 1945; osalesid Venemaa, Ingl; tähtsamad otsused: Sks ja Poola piir, Sks 4-ks okupatsiooni tsooniks, NL ei anta võimalust Jaapani okupatsiooniks, natsipartei keelustamine Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)- otsustati asutada Jalta konverentsil San Franciscosse 5.Murrang sõjas 1942 sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos appi tulnud
ebaühtlaselt jaotatud, euroopa majanduse nõrkus, USA kõrged sisseveotollid. Sõjajärgse majanduskriisi tagajärjed:Tootmise langus ja suur tööpuudus, nälg ja rahulolematus, vaesumine-kaotati kodusi ja varandust, oodati abi riigilt 1922a-st hakati tunnustama Nõukogude Venemaad-majanduskonverents Genovas- uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeriutud varad, venemaa keeldus kategooriliselt 16 pr 1922 Rapallo leping-Vm ja Sks-taastati suhed, loobuti nõudmistest, Sks sai kasutada Vm sõjatehadseid 1925 Locarno konverents)ing, pr it, belg, pol, saks)-reini tagatispakt, millea kindlustati Sks-le Versailles'is paika pandud piirid 1928 Briand'i-iKelloggi pakt-kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist, alla kirijutas 15 riiki, hiljem veel 48 2)Demokraatia levik-suurened demokraatlike riikide arv-sõja võitsid demokraatlikud riigid
all on ohtlik,terrorism* Gaasi kasutatakse aina rohkem, TAHKED KÜTUSED,KIVISÜSI: 20& ei taastu,trad*kasut:elekter,soojus,keemiatööstus, metallurgia,koksisüsi*paiknemine:USA,vene,Hiina *tootjad:Hiina, USA,India *Exp:austraalia,indoneesia,Hiina *Imp:Jpn,Lõuna-korea,Holland elised:palju varusid,uued mehhaniseeritud kaevandused teevad kättesaadavuse lihtsaks*puudused:õhusaaste, rikub maastikke*varusid 230 aastaks*eur vanad piirkonnad: Ukraina,Sks, Poola, Uued:siber ..Am vanad:Apalatsid, uued:Usa ja kanada lääneosa VEE EHK HÜDROENERGIA:5%taastuv, alternatiivne*kasut:elekter *paikn* suure langu ja energiasisaldusega jõgedes nt Mississipi,Kolumbia,Yukon *Tootjad:Kanada, Usa,Brasiilia.* Exp:norra, kanada ,bras *Imp:kaudselt. *eelised:jooksvad kulutused väiksed,ühtlustab vee taset, omahind madal, ei saasta *puudused:jaamade ehit, kallis, sots ja keskkonna probleemid jaamade
Mitmeotstarbelise, jäiga ja pika tööeaga GT 24 sõrestiktala kasutamine võimaldab paigaldada peatalad, abitalad ja tugipostid suurte vahekaugustega. GT 24 kasutamisel on paigaldatavate ja eemaldatavate komponentide hulk väiksem. • Sobiv ka õhukeste lagede valamiseks Mida õhem lagi, seda vähem puittalasid ning poste on vaja. Kõrgkvaliteetse talaseinaga VT 20K on ökonoomne võimalus õhemate lagede toestamiseks. Roni raketis SKS Single Sided Climbing System The modular forming system for single-face climbing applications With the PERI SKSF 240 and SKS 180 climbing systems, the loads from the fresh concrete pressure are transferred through the brackets by means of V-strongbacks and compression braces into the scaffold anchors. Typical applications for the SKSF 240 and SKS 180 are dams, locks, cooling towers, pier heads, tunnels, and bank vaults. SKSF 240: With the 2
1896- nüüdisaegsed olümpiamängud. Lurichi karjääri kõrgaeg. Suurriikide blokkide kujunemine. Blokkide loomine mõeld sõja ärahoidmiseks,tegelt eeldus sõja puhkemiseks(1MS) Võidurelvastumine-sõjatehnika areng. Mitmed uuendused ingl-buuri&vene-jaap sõjast nt buuri maximi leiutatud raskekuulipilduja, vene nt kiirlaskerelvad. Võeti kasut ka kaevikuid, miinipildujaid ja mood sidevahendid.rastavägi kasutu. Kolmikliit&selle eesmärgid-kandev jõud Sks,sooviti uusi alasid haarata, /algul sks&austria-ungari, liitus ka itaalia, teistele EUR ei meeldinud. Wilhelm2 keeldus pidamast lubadust, et ei ründa Prants&Vene Austria-Ungarit. Vene&Prants sõlm sp liidulepingu, et aitavad teineteist. Nendega ühines ka Ingl/oli vaja võimsat laevastikku, sp võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust, mis esitasid väljakutse britile, Sks eesmärk purust Prts, kehtestada võim Euroopas, kolmikliidu nõrgimaks lüliks
parteide organisatsiooni taaselustada 1947 Kominformi Kommunistlik Informatsioonibüroo moodustamisega, kuid selle tegevus lõpetati 1956. MÜNCHENI KONVERENTS · (29.09.1938) · Suurbritannia, Saskamaa, Prantsusmaa, Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad; · lootsid ära hoida sõja puhkemise. TEINE MAAILMASÕDA · (1.09.1939-2.09.1945) · Ettevalmistused: Rahvasteliidu võimu kaotamine, Vnm, Sks, Jp, It sõjakas poliitika. · Eesmärgid: Sks(luua Suur-Sks, saada aaria rahvale rohkem ruumi), Vnm(kommunismi levitamine maailmas, saada tagasi kaotatud piirkonnad), It(soovis muuta Vahemere sisemereks, taastada antiikse võimsuse), Jp(soovis Ida-Aasiat endale, kontrollida sealset majandust). · Ansluss-Sks okupeeris Austria, liitusid. Tsehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu
Berliini kriis 1955 - lääneriigid andsid Sks. Liitvabariigile täieliku suveräänsuse. Vormiliselt oli NSVL sama teinud Sks. Dem Vabariigiga. SLV & SDV ei tunnistanud üksteist Hallsteini doktriin e. Bonn deklareeris, et võtab SDV tunnustamist vaenuliku aktina ja katkestab suhted selle riigiga. SDVl olid diplomaatilisled suhted ainult sotsialistlike maadega. SLVl olid dipl. Suhted NSVLga. 1958 - nõudis Moskva Lääneriikide üksuste eemaldamist Lääne-Berliinist ja SDV võimudega läbirääkimiste alustamist, et saada SDVle tunnustus, kui
Kohtusüsteem: Liivimaal(maa- ja Liivimaa õuekohus) Eestimaal(mees- ja eestimaa ülemmaakohus) Adrakohtunik- eestimaal ning sillakohtunik liivimaal ül:avaliku korra tavamine. Reduktsioon-eramaade riigistamine, eesmärgiga koguda raha riigikassasse. Opositsioonis: Patkul( liivimaa maanõunik) eestis tõi reduk kaasa suure pahameele mõisnike poolt. Kodukarjaõigus-mõisnik võib talupojale ihunuhtlust anda VENE AEG: pärast põhjasõda Balti erikord *põhjus: balti-sks aadlikele erikohustuste jaoks et soodustada koostööd. *restitutsioon- riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele* kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus*asjaajamiskeel sks keel*säilis luteri usk *tollipiir sama Aadlimatriklid-aadlisuguvõsade nimekirjad. 1762 Katariina 2. uuendused *Uus asehalduskord: tekkis Paldiski, Pärnu mk-st lõi lahku Viljandi mk, Tartust lõi lahku võru mk, Narva läks Peterburi kubermangu, Setumaa läks Pihkva kubermangu
49. II MS ideoloogilised põhjused? 50. Karikatuur - Hobune maas, keda piitsutatakse- Hobune on Saksamaa repressiooni koorma all 51. Kuidas mõjutas Suur Depressioon Eestit? sõltusime ameerikast, ehk toit sai otsa, tööd polnud jne 52. Miks levis 20ndatel demokraatia ja 30ndatel diktatuur? Sest 53. Nimeta 2 20ndatel toimunud rahvusvahelist konverentsi. Genova konverents Itaalias 1922a. rahandus- ja majandus probleemid, esmakordselt osales NL. Locarno 1925 Sveitsis, sks esimest korda kui võrdväärne riik ja see aitas kaasa sks tähtsuse kasvu, sks piirid jäävad versailles järig samaks ja sks lubab hoida hoida Reini jõe äärse ala demilitariseerituna. 54. Mis probleem oli Eesti põhiseadusega? riigikogul oli liiga suur võim ja puudus riigipea tasakaalustav roll. 55. Nimeta II MS majanduslikke tagajärgi? sõda laastas rahaliselt, 56. Milliste valitsuste eluiga oli kahe MS vahelisel ajal kõige lühem? 57. Versailles' rahuleping 28.06.1919
`rahuldades Eesti rahva palve"; vaadati kui vabastajaid; Sissetungijatele vaadati kui okupantidele Eesti kindralkomissariaat; (tänaval seisis eesti rahvas ja nuttis); Riigi nimeks sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik; MAJANDUS MAJANDUS majandus allutati NL vajadustele; allutati Sks vajadustele; röövmajandus (riigistamine, talude äralõiked); NL riigistatud talusid ja ettevõteid ei antud tagasi; eestlaste algatusel loodi Eesri Rahva Ühisabi REPRESSIOONID JA GENOTSIID REPRESSIOONID JA GENOTSIID riigist saadeti välja mittesobilik element; riigist oli plaanis välja saata rassiliselt
4) Õhtumaa vallutus 13.saj alguses:missioon v agressioon? 1: 32-44, 363-370, 376-387 (Bartlett ,,Eu sünd'' Tln 2001 26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade
vastuolu linna ja maa vahel.*Riik polnud kunagi yhtne.*Kõige militariseeritum riik maailmas.toimus omaette majandusime,kuigi ressursse oli vähe.Alasid vallutati juurde(elsass-lotring=rauamaak).Vaid suurettevõtted(kartell,syndikaat)Raudtee arenes kiiresti.Kiire urbaniseerumine.Kiire arengu põhjused:*maade yhendamine*Tööstus loodi uuel baasil*Armee ostis palju kaupa.militariseerumine*streikida ei võind,töölisorg. ei võind*edukad vallutused*kontributsioonid.Põllumaj:SKS jagunes IDA ja LÄÄS.Idas oli pikalt olnud pärisorjus,reformidega kaotati.Maad renditi mõisnikult,see oli talupojale kasulik.Mõisnik ja talupoeg tegid koostööd.Mõisates olid kõrvalharud-viina ja suhkru tootmine peedist.Maa elanike jagunemine:1.mõisnikud e. junkrud 2.Taluperemehed 3. vabadikud 4. sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesaksamaal olid pisikesed talud,mõisaid plnd.Kasvatati viinamarju ja tehti veini
mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Sõja algus: 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. Saksamaal oli parem ja suurem sõja- vägi ja õhus omasid nad täielikku kontrolli (Sks õhujõud pommitasid halastamatult Poola tagalat). Poola armee üritas taanduda idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis Poolale kallale NSVL, hõivates Ida-Poola. 6. okt sõda lõppenud, Poola riiki ei eksisteerinud. Kummaline sõda 1939-1940: Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa (Maginot' liin) ning teisel poolel Saksamaa (Siegfriedi liin). Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn. kummaline sõda.
heitgaaside rõhk tõstab kompressori pöörlemissagedust. Ülelaadimisrõhu kasvades rõhuandur suleb täituris oleva klapi, mistõttu süsteemis rõhk kasvab ja ületab möödavooluklapi täituri vedru vastumõju ning möödavooluklapp avaneb. Alljärgnevalt esitatakse turbokompressori kolm ehitusprintsiipi, mis on kasutusel autotehnikas, need on a) heitgaaside möödavooluklapiga varustatud turbolaadur (sks/ingl Wastegate/Lader); b) muutuva turbiinigeomeetriaga VTG turbolaadur (sks Variable Turbinengeometrie); c) muutuva siiberturbiiniga VST turbolaadur (sks Variable Schieberturbiine). Heitgaaside möödavooluklapiga varustatud turbolaadur Suurtel mootori pöörlemissagedustel ja koormustel lastakse osa heitgaase bypassklapi kaudu enne turbiini otse väljalasketorustikusse. Selle tõttu väheneb turbokompressori pöörlemissagedus ja ülekoormus. Madalatel pöörlemissagedustel ja koormustel hoitakse heitgaaside mööduvooluklapp suletuna.
linnas. Weimari vabariik eksisteeris 1918-1933 1919.aasta Asutav Kogu põhiseadus valitsuse eesotsas sotsiaaldemokraat F.Ebert, vaherahu Antantiga tööliste ja soldatite nõuogud Venemaa järgi mäss Berliinis Reparatsioonimaksed käisid üle jõu Hüperinflatsioon majanduskriis (2korda päevas maksti palka raha oleks võinud kasutada ahju kütmiseks) Dawesi plaan USA annab SKS'le laenu ning SKS maksab Antanti riikidele reparatsioonimakseid ning selle eest maksab Antant oma I maailmasõja laenu USA'le tagasi. Ruhri piirkonna hõivamine PR poolt 1924-29 majanduslik tõus, eluolu paranemine SUUR MAJANDUSKRIIS 1) Hitleri Saksamaa: Majanduskriis Ülekohus ei alustanud sõda Riigpäevas 583 saadikut, 1930 107 saadikut, 1932 230 saadikut, 1933 247 saadikut. Sakslased ei valinud Hitlerit
aparaat, ühiskonna organisat-d, kultuurielu)*Suur võim julgeolekuer ganitel. Võim püsis terrori ja hirmu abil.* Majandus riigistatud *Sõjastatus suur, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid Sks-maal võimu ei saanud->loodi Saksa Demokraatlik Vabariik Stalini surm: *Stalin tahtis saada lahti kaastöölisest Beriast ja tahtis saada lahti juutidest *05 märts 1953 Stalin suri*Võim Beria kätte*Beria alustas uuendusi (vabastati vange, piirati julgeolekuorganeid, liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist) *Beria ei meeldinud kõigile*1953 Beria vahistati ja lasti maha *Võimule Hrustsov*Algas sulaperiood Kriisid/sõjad peale 2 ms-a
homo erectus – sirge inimene griphopithecus – käpuli ja karvane australopiteek – püsti ja karvane Pronksul – üks vanimaid inimahve Ardi – 4,4 mlj vana Etioopiast (karvane, kahel jalal) Piltdowni inimene – võltsing Lucy – australopithecus, 3,2 mlj a (karvane kahel jalal Laetol (jalutav paarike) Euroopa asustamine. 1) multiregionaalne arenguteooria 2) hiline Aafrikast väljarännu teooria Neandertallane ja nüüdisinimene. neandertaallane – I luustik 1856 Sks (elas lõua-euroopas) kromanjoonlane – Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi; Terra Amata - Pr) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine,
· kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister (2007 aastast 25+2 liikmeline) · koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse (põllumaj, välispol jne) · oluline roll eesistuja institutsioonil vahetub iga 6 kuu tagant. Juhib kõiki istungeid, esitab teemad, mille arutamist peab vajalikuks, valmistab ette päevakorra. · Otsuseid võetakse vastu hääletamise teel hääli vastavalt rahvaarvule (Pr, Sks, GB, It 29, Eestil 4) kokku (enne 2007) 321 häält, otsuse vastuvõtmiseks vajalik 258 (kvalifitseeritud häälteenamus). Juhul kui kaalul mõne riigi elulised huvid võib nõuda ühehäälsuse põhimõtte rakendamist (veto). · Otsused formuleeritakse õigusaktidena: määrus kuulub täitmisele kõigile liikmesriikidele ja on ülimuslikteiste õigusaktide suhtes. Direktiiv kuulub samuti täitmisele, kuid riigil
· Audio ja videosalvestustehnika · Massikultuur · Eristuvad süva- ja popmuusika · Mõiste ,,läänemuusika" saab laiema tähenduse · Stiilide paljusus e. pluraism · XX saj I poolel olid valdavaks stiiliks uusromantism, neoklassitsism, impressionism, ekspressionism · XX saj II poolel muusika stiililine kuuluvus saab olla vaid tinglik · Peamised väljendusvahendid: rütm, tämber Hilisromantism · Romantismi järellainetus · Peamiseks Sks ja Austria · Wagneri helikeelt laiendatakse edasi · Esituskoosseisude suurenemine · Mahler ja Strauss MAHLER · Juudi rahvusest böömlane · Esimese tunnustuse sai dirigendina · Karjääri kõrgpunkt: Viini riigiooperi muusikadirektor · Kolmekordne kodutu: Böömlasena Austrias, Austerlasena Saksamaal, Juudina terves maailmas · Looming: · Hakkas kirjutama alles kõrges eas · Peazanriks sümfoonia ja orkestriga laulutsüklid · 2.,3.,4.,8
· Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer. Uued konfliktikolded: · 1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles` rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid siiani keelatud. -1938 Austria Ansluss- Austria liitmine Saksamaaga -1938 Müncheni leping - sõlmiti It, Sks, Pr ja Suurbr vahel: Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud osale puutumatuse. -1939 Sks viis väed Klaipedasse (Leedu) -1939 lakkas olemast Tsehhoslovakkia, tekkis osaliselt iseseisev, Saksamaast sõltuv Slovakkia. Molotov-Ribbentropi pakt (1) · Hitleri soovis omale Danzigit (Poola). Teda ähvardas sõda kahel rindel, seetõttu vajas ta kokkulepet Staliniga. · 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23
Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. sisemajanduse kogutoodang ühe in kohta kahe korra Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Sadamate ja kaubandusfirmade areng Maailm globaliseerus- rahandusasutused, kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega
loomulikkust. L.Sterne- ,,Tundeline teekond läbi Pr ja It" Tundeluule- 18.s lõpus- ing luules; klassitsismile täiesti vastandlik suund, mis rõhutas tundeelu, hingeelu ja sageli religioosseid elamusi; J.Thomson- "Aastaajad". Kalmistuluule- Laiendas sentimentaalset suunda, mille peateemaks oli mõtisklus elu kaduvuse üle, siinpoolse ja hauataguse vahekord. Romantism tav piiritletakse 1789-1830; sai alguse Sks& Ing ning levis sealt ka Ida-Eur; looduskultus sai romantismis kultuseks; Suurest Pr Rev tulenenud pettumustes sugenes kirjanike loomingusse maailmavalu, pessimism, skepsis, mis välj põgenemises (muinasaega, loodusesse); idealiseeriti kaugemaid maid ja rahvaid; teadl rahvaluule tallet; R- tundeline kultuur; Kirj esiplaanile lüürika; R kangelased- erakordsed; prohvetlike omadustega, salapärased; levis religioosne elukäsitus; Luule- W
· Hiljem täiendas ennast Lepo Sumera juures · Oxymoron Sümfooniaorkestritele: ,,Magma" ,,Shearching for roots" ,,Zeitraum" (sks k aegruum) ,,Exodus" (ld k rännak) Keelpilliorkestritele: LOOMING ON: ,,Insula deserta" (ld k tühi saar) ,,Lighthouse"
võimalikult palju teenimisest, on Max Weberi iseloomustuse kohaselt A. Õige! traditsionalismi esindaja B. ? kapitalistliku vaimu kehastus C. ? laiskuse kehastus Kalvinism A. Õige! nõuab inimeselt süstemaatilist, metoodilist heade tegude sooritamist B. ? peab võimalikuks inimese tegude "saldot" parandada heategudega, kui saldo on pattude läbi "miinusesse läinud" Suhtuda oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) taoline meelelaad on Max Weberi arvates A. ? kiiresti tekitatav piisavalt kõrge palga maksmisega B. Õige! kauakestva kasvatuse tulemus C. ? teatud inimestel sünnipärane Max Weberi arvates on kapitalismi vaim ning sellele tunnuslik suhtumine oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) A. Õige! ratsionalistlikust ellusuhtumisest sõltumatu B. ? ratsionalistliku ellusuhtumise vältimatu tulemus
476 1453-Ida-Rooma keisririigi lõpp(Konst lang)1492-Ameerika avastamine; 1517-reformatsioon Perioodid: vara5- 10,kõrg11-13,hilis14-15 majordoomuskuningakoja ülem,võimuletulek: 7. sajandil muutusid maj-d Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius Poitiers' lahingu tähtsus: peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise,millest hiljem tekkisid Sks,Pr,It Karl Martellvõitis Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Eur-s, maj Pippin Lühikeandis kesk-It paavstile valitseda,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vagaviimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes
[email protected] 5. okt. 2016. Kristlus Kristus / kr Christos – Jumala salvitud valitseja Hbr Mašiah > messias – Salvitu > Lunastaja Evangeelium > kr euangelion– kr Hea sõnum Sks Der Jünger - noorem (Jeesuse õpilane) Kr Apostolos > apostel – saadik Jumala atribuudid ehk omadused – majesteetlikkus, kõikteadmine, kõigevägevus, igavikulisus jne jne Jumala hüpostaasid ehk erikujud– Isa, Poeg ja Püha Vaim Partenogenees - neitsistsündimine Teism – Jumal on maailma loonud ja tegeleb ka edaspidi Deism – Jumal on loonud, kuid ajalukku ei sekku Kr Kyriakos – Issandale kuuluv > kirik Kr Presbyteros – kogudusevanem Koinee – Uue Testamendi kreeka keel
Alates 1980ndate lõpust võib eristada neljandat ajajärku. Sõnavara uuendamise vajadus on eesti keeles viimasel kümnendil olnud suuremgi kui stabiilsemalt arenenud riikide keeltes. Laene on mitut sorti. Teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita laenatud keelendid on otselaenud. Näiteks bagi, lift, start, soul, sport, tennis. Teistest keeltest mingi kolmanda keele vahendusel laenatud keelendid on kauglaenud. Nt admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr. Väga suure sõnavarakihi moodustavad tõlkelaenud. Need on liitsõnad või sõnaühendid, harvemini tuletised, mis on teisest keelest sõna-sõnalt või morfeem- morfeemilt tõlgitud ja millel on samast laenatud tähendus. Nt raamatupidaja (sks Buchhalter), ajaviide (sks Zeitvertreib), eeskuju (sks Vorbild). Praegusaja näited on seebiooper (ingl soap opera) ehk seebikas, tüdruksõber (ingl girlfriend), müügijuht (sm myyntipäälikkö).
Sealsed rüütlilaulikud olid trubaduurid. Põhja- Prantsusmaa rüütlilaulikud olid truväärid. Nende muusika oli rohkem avatud rahvalikele mõjutustele. Kuulsaim neist Adam de la Halle ühendas ilmaliku laulu vormid polüfoonilise tehnikaga. Prantsuse rüütlikultuuri mõjul sündis rüütlilaul ka Saksa ja Austria aladel. Kuna Prantsusmaa oli 12.-13. sajandil juhtiv ma nii euroopa poliitikas kui ka kultuuris, siis saadeti saksa aadlinoorukeid sinna õppima. Ka ristisõdades puutusid pr ja sks rüütlid kokku. Saksa rüütlilaulikud olid minnesingerid ja rüütlilaulu üldnimetus oli Minnesang ehk lembelaul. Sisuks armastus, aga ka Maarja kultus, poliitika. Rüütlilaulikuid nimetati: Trubaduurideks, Truväärideks, Minnesingriteks. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides.
vorm. Koosneb kindlatest lõikudest: *ekspeditsioon(dux- teema esitatakse samas helistikus, comes- teema esitatakse sama põhihelistiku 5. astmelt.) teema tutvustamine * töötlus-muusika areng, teemade edasi arendamine. *repriis-tagasituleks ekspeditsiooni lühendatud või täiendatud kujul. *coda- kokkuvõttev osa, mis võib ka puududa. J.S.Bachi puhul eelneb fuugale prelüüd e sissejuhatus. 3) süit-koosneb neljast erinevast tantsust(Händel, Bach)- allemande(sks), coenante(pr), sarabante(hisp), gigue(soti). 4) soolokontsert. A. Vivaldi ,, aastaajad".
massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. fiaal ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või ristlillik pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. krabi siir Välisarhitektuuris on suur osa tornidel. Tornid võivad olla ümmargused, nelja- võikaheksatahulised. Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk
ning ligi 700 000 tsiviilelaniku õhurünnakutes. Kuid suhtarvudes võttes oli sõjas osalenud riikidest kõige suuremad kaotused Poolal, kes kaotas üle 20% oma elanikkonnast, ehk 6 miljonit inimest, kusjuures ligi poole ohvritest moodustasid juudid. 19. Keda võib pidada II maailmasõja suurimaks võitjaks? Suurimaks kaotajaks? Põhjenda. 20. Millised olid II maailmasõja: a) negatiivsed tagajärjed? b) positiivsed tagajärjed? Negatiivsed: * suured inimohvrid (NSVL kannatas kõige rohkem, Sks, Jaapan, Poola) II maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit; haavata sai 35 miljonit ning 3 miljonit jäi teadmata kadunuks. * Sks kui riigi purustamine (tükeldati ära, tervik kadus, kujunes kaks erinevat poolt) *Idabloki kujunemine raudne eesriie, eraldatus Positiivsed: * Sks ja Itaalia demokraatlikuks, Jaapani modernseerimine (president, parlament), USA autoriteedi kasv 21. I ja II maailmasõda: sarnasused ja erinevused (põhjused ja ajend, sõdivad pooled ning
annaabi.ee 
