Käsitulirelvad (1)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Tulirelvad vanglas

5 Kirjelda püstol HK P30S tööpõhimõtet. (Kuidas toimub lask alates padruniga laadimisest?) Poolautomaatne püstol! Püstoli laadimiseks: 1.Laed padruni salve 2. aseta salv käepidemesse (kontrolli kinnitumist); 3. Tõmba kelk energiliselt tagumisse asendisse ning vabastada käe haardest (mitte saata kelku ette asendisse käe abil !); 5. ettepoole liikuv kelk haarab padrunisalvest padruni ning viib selle padrunipessa; 6. vabasta kaitseriiv (kui on rakendatud) 7. relv on laskevalmis. Lasu sooritamiseks: 8. vajutades päästikule kandub jõud üle päästemehhanismile, kukk vabaneb vinnastusest; kukk annab löögi lööknõelale; 9. lööknõel annab löögi padruni sütikukapslile, süütesegu plahvatab ning süütab püssirohulaengu; 10. püssirohugaasid lükkavad kuuli vintrauast välja; 6 Mitmeks osaks võetakse HK P30S lahti osalisel lahtivõtmisel, nimetused? 5 osaks salv, kelk, relva raam, vedru mehhanism, vintraud

Riigiõpe

8

docx

Massihävitusrelvad

MASSIHÄVITUSRELVAD Referaat SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Massihävitusrelv on relv, mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga. Massihävitusrelvadeks on näiteks bioloogilised relvad, keemiarelvad ja tuumarelvad. Bioloogilisteks relvadeks võib nimetada haigusttekitavaid mikroorganeid või nende mürke ja toksiine, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustav ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad

Bioloogia

192

pdf

Riigikaitse õpik

..........85 Üksiksõduri riviõpe .......................................................................................... 86 Jagu .....................................................................................................................92 Rühm ...................................................................................................................95 7. Relvaõpe ................................................................................................. 97 Relvad ................................................................................................................. 98 Relva käsitsemine ...........................................................................................106 Ballistika ...........................................................................................................111 Laskeasendid ...................................................................................................118 Lasketehnika ..........

Riigiõpetus

9

doc

Automaatrelvad

.......................................................9 2  1.Automaatrelvad 1.1.Mis on automaatrelv? Automaatrelv (ka ründevintpüss, automaatvintpüss) on tänapäeva sõjaväe põhiline käsitulirelv, millest on võimalik tulistada valangutega ja üksiklaskudega kas automaadi- või harvem vintpüssipadruniga. 1.2.Automaatrelva kirjeldus ja omadused: Automaat on võitleja põhiline tulirelv. Iga sõjaväelase relvaväljaõpe algab reeglina automaadi ja selle kasutamise tundmaõppimisega. Automaadil on piisav efektiivne laskekaugus (ja sobiv padrun) universaalseks üldvägede lahingus osalemiseks, kiire tulereziim erinevate sihtmärkide tabamiseks, piisav stabiilsus automaattule andmiseks lähidistantsidelt ja mugavus pidevaks kaasaskandmiseks. Automaadi tavapärane padrunisalv mahutab tavaliselt 20-35 padrunit; valmistatakse ka suurendatud mahuga salvesid.

Riigikaitse

7

pptx

AK-4

SALVENIV KANDERIHMA TAGUMINE KIN PÜSTOLIKÄEPIDE PÄÄSTIK JA PÄÄSTIKUKAITSE Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad ­ kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B- 455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 )  Ohutus Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks

Riigikaitse

1

docx

Relvaõpe

,,Relvaõpe" Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad ­ kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B-455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) ,,Ohutuseeskiri" Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama väljaõppeürituste ajal õnnetusjuhtumid ja traumad, mille peamiseks põhjusteks võivad olla: 1

Riigikaitse

2

odt

Ammu ja vibu kui relvasüsteemide võrdlus

Vibudel oli veel üks suur eelis ambude ees: nende nööre sai kergesti maha võtta ja uuesti peale panna. XIV sajandiks oli tekkinud uus vibutüüp: pikkvibu. See oli ligi kahemeetrine vibu, mille nooled olid üle meetri pikad, kuid seejuures peenikesed, kuna kaal oli noole juures väga oluline, see mõjutas laskekaugust. Sellise vibuga võis lasta nooli väga kaugele, kuni 300 m. Kui vibu oli võimalik lasta ka hobuse seljast, siis amb oli vaid jalameeste relv, kuna seda hobuse seljas laadida oli väga raske. Laadimiseks pidi relva maha toetama ja vintsiga või mõne muu mehhanismiga ta vinnastama. Ammukütil oli vaja aega, et ambu segamatult laadida, erinevalt vibust võttis see suhteliselt palju aega. Seetõttu osutusid vibud eriti kasulikuks piiramisel, kus amburid võisid kindlusest vaenlasi häirimatult lasta. Lahinguväljal pidid nad olema kaitstud kas ratsa-

Riigikaitse

11

doc

Keskaegsed relvad

Mõlema mehhanismi abil oli võimalik suhteliselt kerge vaevaga vinnastada isegi üle 500 kg suuruse tõmbejõuga ambe. 7. Kuidas täiustati keskajal ammunooli? Ammunooled muutusid keskajal järjest laugemaks ja sujuvamaks, noolte kael lühemaks, leht samuti lühikeseks ja jämedaks. 8. Millal ja miks lõppes raudrüüde kasutamine? 15.- 17. sajandini muutusid raudrüüd järjest haruldasemaks. Sellel oli tõenäoliselt kaks põhjust ­ esiteks muutusid relvad järjes läbistavamaks ja seega kadus turvisel mõte. Teiseks ja ilmselt määravamaks põhjuseks oli lahingutaktika muutumine, kus kadus raskes turvistes ratsaväelaste koht. Nimelt oli järk-järgult üha suuremat rolli hakanud etendama jalavägi. Varasemal ajal peeti seda teisejärguliseks abijõuks ja üksnes üksikutes lahingutes, mis leidsid aset ratsaväele manöövriteks looduslikult ebasoodsates tingimustes, oli jalameestel õnnestunud rüütlite üle võit saavutada. 15. sajandil

Ajalugu

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Meedia

Kommentaarid (1)