Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Skolastika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
uudsus, argumenteerima, küsimusi, loogika, mungad, argumenteerida, varjuküljed, vastuolus, arnes, väitegaÜlikoolid ja teadus 1.Tõesta kolme väitega, et keskajal oli ladina keel lingua franca? Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju. 1) Suur osa keskajal kirja pandud tekstidest olid ladinakeelsed kiriklikud ja vaimulikud kirjavarad. See oli nn kirikukeel ja liturgia keel, sest riikide eliitklass kasutas seda.
Keskaja filosoofia Keskaeg: algus- 476 (lääne-rooma langemine) või 375 a või 392- ristiusk saab roomas ainsaks --- 4,5 sajand! Lõpp- 1517- reformatsiooni algus, 1492- Columbus pidi jõudma indiasse, purustatakse viimane araablaste tugipunkt pürenee ps-l. Hõlmab 1000 aastat umbes. Perioodid: Euroopas on kristlik filosoofia keskajal. Üleminek antiigist kristlikule filosoofiale on sujuv. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma hääbumisega. Kristlus ise oli ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogudusi. Rooma riigi võimude
Just seda oskust lubasid sofistid oma õpilastes kujundada. Seejuures oli sofistide poolt osutatav teenus oluline nii igale inimesele individuaalselt kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühelt poolt aitas sofistide poolt pakutav haridus igal inimesel isiklikult oma taotlusi läbi viia ja edukas olla. Teiselt poolt oli ühiskond huvitatud sellest, et seadusandlik regulatsioon saaks võimalikult hea; aga kui hea see olema sai sõltus ühiskonna oskusest argumenteerida – sellest, kas asjakohane ühiskondlik debatt õnnestus või ebaõnnestus. Selles tähenduses paistab sofistide nimetus, mis otseses tõlkes tähendab tarka või tarka meest, igati õigustatud olevat. Samas kõlaks tänapäeval kellegi kohta sellise nimetuse kasutamine solvanguna antud inimese aadressil. Millest selline vastuolu, miks on sõnale sofist tekkinud selline negatiivne tähendus? Üheks väliseks põhjuseks on olnud see, et (filosofeerivate) sofistide teosed on
Zenoni apooriad esitasid väljakutse antiikaja ajamõistele, mis eeldas aja lõputut jagatavust ning viisid hiljem matemaatilise analüüsi väljakujunemisele. Olemine on filosoofia kategooria, mis hõlmab kõik olemasoleva, nii materiaalse kui ka ideaalse, seda täpsemalt määratlemata. Materialistlikku olemiskäsitlust arendas Parmenides, kes pidas ühtset, igavest, liikumatut, muutumatut ja jagamatut olemist maailma materiaalseks aluseks. Ta samastas olemise mõtlemisega, põhjendades seda väitega, et mõelda saab ainult olevast. Platon rajas olemise idealistliku käsitluse, mille järgi tõeliselt on olemas ainult ideed, materiaalne maailm on ideede "vari". Aristoteles kasutas terminit "olemine" mitmes tähenduses. "Ühelt poolt tähendab olemine asja olemust, midagi kindlat, teiselt poolt omadust, hulka või mõnd muud asja kohta öeldavat. Esmalt tähendab olemine asja seda külge, milles väljendub tema
Apooriate analüüsil lahknevad kaks tendentsi: ratsionalistid lähtuvad mõistusest, empiristid lähtuvad kogemusest. Demokritos Abderast (~460-370 eKr) Leukippose (~V eKr) õpilane. Atomismi suurkuju. On olemas vaid liikuvad jagamatud aatomid ja tühjus. Need moodustavad palju erinevaid maailmu. Muutusi seletab ta põhjuslikkusega, üks sündmus põhjustab teise. Kõik liigub. Demokritoselt pärineb Universumi ruumilise ja materiaalse lõpmatuse printsiip. Ta on välja töötanud loogika, mis pole säilinud ning ta oli ka tugev matemaatik, nt veinivaatide ruumala arvutamiseks kasutas ta sisuliselt integreerimismeetodit. SOFISTID Sofistid (kr k. targad) olid elukutselised filosoofia ja retoorika õpetajad. Nende teene on, et filosoofia hakkas tegelema inimesega kosmose asemel. Nad väitsid, et kõik asjad on suhtelised relativism. Kõik on nagu näib - subjektiivsus. PROTAGORAS (480-410 eKr). Homo-mensura-väide: "Inimene on kõikide asjade
Lisa ....................................................................................................................... 10 kogemus3. Raamatutarkust läbi töötades oli keskaja filosoofide Francis Bacon "Uus organon" (1620) ............................................................... 10 asendamatu tööriist aristotellik loogika. Aristotelese loogikatööd olid hilisematelt kirjastajatelt täie õigusega saanud koondnime "Organon" (kr organon `tööriist'). Bacon kahtles, kas aristotellik
maailma üle, vaid peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ja lahendama elulisi probleeme filosoofia peab olema õpetus, kuidas elada. Sokratese tarkus tark on see, kes tunnetab oma mitteteadmist (ma tean, et ma mitte midagi ei tea). Tark on ainult jumal, inimene saab olla ainult tarkuse armastaja filosoof, kes paikneb targa ja rumala vahepeal. Sokratese meetod ehk dialektika St vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ja vastata, nii et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Sokrates ise oli vestluses juhtiv pool ning kasutas järgmisi võtteid: · iroonia mängis lihtsameelset, lollikest ja ennast targakspidav inimene hakkas teda õpetama, kuid kavalate küsimuste abil juhtis Sokrates partneri ummikusse, näidates, et partner ei tea tegelikult mitte midagi. See võte oli ettevalmistav etapp edasiseks vestluseks.
valdkonnas asjatundja. · leidis veelgi kinnitust sellele, et ta on tõesti kõne all olevas valdkonnas asjatundja. Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on · arukas visadus · teadlik riskeerimine. · kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel Sokratese arvates seisneb tema tarkus selles, et · ta ei väida end teadvat seda, mida ta ei tea. · ta oskab esitada tarku küsimusi, kuigi tal pole erilisi teadmisi. · ta vastab ainult küsimustele, millele ta teab õiget vastust. Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? · Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. · Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale toodaks tänuohver. · Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu
Niinimetatud materiaalsed asjad on hinge poolt tajutavad ideede kogumid. Berkeley arvab, et reaalsed asjad on needsamad asjad, mida ta näeb ja tunneb ning oma aistingutes tajub.Tema arvates kogetakse mateeriat vaid meeletaju kaudu ning reaalsed on üksnes tajumused ise ja mingit reaalset objekti nende taga ei ole.Sarnasused: Rene Descartes'e ja George Berkeley põhiline sarnasus on see, et nad mõlemad usuvad hinge olemasollu ja ka välise jõu olemusse. Berkeley nõustub väitega, et eksisteerib subjektist sõltumatu välismaailm ning Descartes leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilisusega. METAFÜÜSIKA. Filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni
teooriaid üle vaadata. Teooriatega maailmavaate kujundamine on problemaatiline, sest need muutuvad koguaeg; kaasaegsed teooriad on momendiüldistustega antud. Pidevalt absolutiseerimine; relatiivse väärtusega. Autor proovib anda kolmanda tee. Filosoofia uus identiteet – peaks olema tunnetuseanalüüs ja vaimueluanalüüs. Kannab nimetust tunnetusteooria. Kogu vaimuelu väärtussisude analüüs. Peaks analüüsima teaduslikku tunnetust. Toodud välja loogika: kriitiliselt reflkteeritakse juba toimuva teadusliku uurimistööd. Tänapäeval midagi teadusfilosoofia taolist või teadusliku tunnetuse epistemoloogia. Loogika eeldab, et: tegelikkust käsitlevad eriteadused; filosoofia uues mõttes, erinevalt metafüüsikast, ei tegele sellega (tema objektist on eriteadused). Filosoofia käsitleb eriteaduseid ja eriteadused käsitlevad tegelikkust; aga filosoofia ei käsitle tegelikkust. Loogika kui formaalne-süsteem; tundub et on abstraktsed mõtted
loodusuurijaid. · Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena · Teoloogia ja filosoofia vahekord Kartaagosse retoorikat õppima. · Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis küsimusi usu küsimustest. armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg · Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav Adeonatus. filosoofiliselt, kuna kõik küsimused, mis on · Elu ja töö mõistuse haardeulatuses peavad olema · Lugedes Cicero "Hortensiust" tekivad tal ratsionaalselt kontrollitavad. filosoofilised huvid.
kindlaid andmeid üles tähendatud, kuid 18 saj esimesel poolel hakati süstematiseerima ka looma- ja taimeriiki. Loomad ja taimed jaotati perekondadesse ning neile anti ladinakeelseid nimed. Avastati ka loomade ja inimese sigimise saladusi, nimelt avastas Karl Ernst von Baer (1792-1876) imetajate munaraku ja pani selle avastusega ka aluse embrüoloogia arengule. Tekkisid ka uued teooriad elu tekkimise kohta Maal, mis tekitas väga palju vastuolusid, kuna oli see ju senise usuga sügavas vastuolus, ning inimesed ei soovinud oma seniste dogmadega hüvasti jätta, kuid uus aeg surus peale. Kuna hakati süstematiseerima loodusteadusi, hakkas arenema ka keemia, ning nimelt selle flogistoniteooria pool. Varem arvati ju Maa olevat koosnenud vaid neljast elemendist: Õhk, Tuli, Maa ja Vesi, kuid Antoine Laurent de Lavoisier (1763-1794) suutis tõestada, et elemente on rohkem, oma raamatus "Keemia elemendid" tõestas ta 33 elementi.
Näiteks tees on absolutism, antitees (teesi vastand) on revolutsioon. Selle tulemusena ei jää kumbki püsima, need ületatakse täielikult ning tekib vabariik või midagi sarnast. Süntees ei ole tees ega antitees, vaid midagi vahepealset. Hegeli filosoofias muutub keskseks mõisteks absoluutne vaim, mille eneseväljenduseks on kogu maailma protsess ning kogu maailmas toimuv on absoluutse vaimu eneseväljendus. Vastavalt dialektika põhimõtetele toimub see kolmes astmes: Loogika loogika all peetakse tavaliselt silmas filosoofia osa, mis tegeleb mõtlemise ja selle seaduspärasusega, ent Hegel leiab, et see on midagi enamat. Mõisted, loogilised printsiibid ja kategooriad ei ole mõtlemise saadused, vaid selle loomulikud osad. Eriti põhjalikult analüüsib Hegel mõistet 'olemine' e kõige üldisem, kuid tühjem mõiste. Üldine, kuna ükskõik, kuhu vaatame, näeme olemist. Samas ei ole see absoluutne olemine.
aegadel püütud saavutada erinevalt. Antiikfilosoofid näiteks vaatlesid nähtusi ning püüdsid seejärel mõtiskledes tungida nende olemusse. Kaasaegse teadusliku meetodi algatajaks ning eksperimentaalfüüsika rajajaks loetakse Galileo Galileid. Selle meetodi keskmeks on eksperiment, mis võimaldab kontrollida eelnevalt hangitud teadmisi erinevates, eksperimentaatori poolt loodud tingimustes. Kuivõrd tõene ja täiuslik on teadusel põhinev maailmapilt? Seda küsimust pole loogika abil võimalik lahendada, sest võimatu on tõestada, et mingi teaduslik teooria on ainuõige. Teadusliku meetodi üheks põhinõudeks on kriitiline suhtumine hangitud teadmistesse, nende pidev kahtluse alla seadmine ning täiustamine. Teadus on protsess. ....füüsika- see on midagi palju enamat, kui kogum seadusi, mille rakendamine on lihtsa kogemuse asi. Füüsika-see on eelkõige käte ja aju elav loometegevus. Mateeria põhivormid
taevasse tõusnud ning maised sidemed maha jätnud. Tähtsad on vagadus, hea sõna ja hea tegu ja hinge puhtus. Niimoodi iseloomustab Eusebius munklust kõrvutades seda meile tuttavama eluvormiga, milles tuleb järgide sotsiaalse elu reegleid, kuid ometi saab ka nii säilitada vagadust ja issanda teenimist. Munkluse filosoofiat iseloomustavad gnostilised ja uusplatoonilised mõjud, vastandumine materiaalsele maailmale, eristatakse hinge ja keha. Kuni püha Benedictuseni 6. sajandil elasid mungad võrdlemisi vabalt ning ilma kindla elukorralduseta, mistõttu kirik munklusele selle ebaselge eluvormi tõttu mõnevõrra viltu vaatas. Esimesed mungad on eremiidid (eremia kr keeles 'kõrb'), pärit olid nad Egiptusest. Esimene eremiit oli Teeba Paulus. Juba Teeba Pauluse legendi järgi elavad mungad väga kaua ja toituvad väga vähesest. Usuti, et munk elab täiuslikult ka ilma sakramendita, mis küll õõnestas piiskoplikku autoriteeti. Eremiitlusest mõnevõrra
Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga prooviti leida moodus filosoo
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
linnad soovisid suurendada oma sõltumatust, milleks vajati aga õiguslikke akte. Seega kujunes õigusteadus peamiselt linnriikide tekke ajendil. Keskaegsete ülikoolide tekkimine Ülikooli ladinakeelne nimetus universitas tähendas algselt mingi eriala spetsialistide ühendust või gildi, hiljem juba kitsamalt akadeemikute ühendust. Ülikoolid arenesid välja kloostri- ja toomkoolidest, mis meenutasid oma olemuselt algkoole, kuid seal õppisid noorukid ning õpetajateks olid mungad ja preestrid. Ülikoolide peamiseks erinevuseks sai see, et ülikoolid hakkasid pakkuma kvaliteetset teadus- ja õppetööd. (Havlidis 2015) Kõikvõimalikel korporatsioonidel oli keskajalal kombeks erineda üksteisest oma privileegide poolest, nii ka ülikoolidel. Kõige tähtsam nendest privileegidest oli 4 autonoomsus. See tähendas seda, et ülikoolid olid asutused, mis ajasid oma sise- ja
Püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja tõdede leidmisele. Platon kr filosoof. Sokratese kõige kuulsam õpilane. Rajas kooli nimega Akadeemia. Erinevatel aegadel tegutses Akadeemias erinevad koolkonnad. Arendas ideedeõpetust. Ülimaks ideeks on hüve. Tema tööd on kirjutatud dialoogivormis. Aristoteles kr filosoof. Platoni õpilane. Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Kirjuas loogikaõpetuse, mis valdavalt on jäänudki loogika üldkursuse aluseks. Esimene, kes oma vaated ja õpetused tervikult kirjalikult jäädbustas. Euroopa filosoofilise mõtlemise rajajad on Platon ja Aristoteles. Solon Ateena riigimees filosoof ja luuletaja. Jaotas kodanikud 4 klasi ja määras igaühe õigused ja kohustused. Tema reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Perikles Ateena kuulus riigimees. Teostas demokraatlikke reforme, kehtestas nõukogu liikmeile ja vandekohtunikele
juures seda kõike õppimas. Aga see osa, mis nende õpetustes on vale, on nad ise sinna juurde leiutanud. Apologeedid kirikuisad, kes II saj esimesena käsitlevad kristlust kui filosoofia koolkonda. Pühakiri ei ole ainult usuline tekst, temast võib välja lugeda ka ratsionaalsust. See on suurel määral maailmaseletuslik tekst. Sakraaltekst ja selle institutsionaalsus. Piibel ei ole mitte ühetasandiline, vaid seal on palju erinevaid tekste, mis kohati on vastuolus. Institutsionaalsed tasandid on ka erinevad. Bergerlikult võib öelda, et pühakiri sõnastab ühiskondlikud tavad. Pühasid tekste ei saa üheselt tõlgendada. Elu on alati keerulisem kui ükski õpetus elust. Kuna piiblitekst on nii mitmetähenduslik, ei ole seda võimalik ühtsesse süsteemi panna. Alati jääb sisse asju, mis ei sobi süsteemiga. Kui me rägime teksti institutsionaalsusest, siis Vana Testamendi prohvetlus on hea näide
Lisaks igapäevastele probleemidele on inimestel alati tekkinud ka nn. Fundamentaalseid probleeme. Rakenduslik uuring selle tingib inimeste praktiline vajadus või lahendatakse praktilist probleemi. Põhiuuring otsitakse uut teaduslikku teadmist teadmiste endi pärast. 3. Miks on vajalik kasutada argiprobleemide lahendamiseks teaduslikku teavet? Mida teaduslik teave annab? Teaduslik teave: · Täpsustab probleemidega seotud küsimusi ja võib nii juhtida tähelepanu olulistele asjadele. · Võib anda sügavusdimensiooni ja arusaamise sellest ,,milles on küsimus" · Aitab vabaneda traditsioonilisest mõtlemisharjumusest ja sõltuvustest · Annab mõtlemisainet, rikastab ja mitmekesistab argiteadmiste poolt loodud pilti asjades ja olukordades, annab uusi ideid oma töö arendamiseks. · Äratab huvi uute valdkondade vastu
15. Küsimus 3 16.Küsimuse tekst 17. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teoloogiaga, sest 18. Vali üks: 19. a. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 20. b. Mõlemad lähtuvad faktidest. 21. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 22. Ei, Russelli arvates filosoofia küll dogmadele ei tugine. 23.Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni
15. Küsimus 3 16. Küsimuse tekst 17. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teoloogiaga, sest 18. Vali üks: 19. a. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 20. b. Mõlemad lähtuvad faktidest. 21. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 22. Ei, Russelli arvates filosoofia küll dogmadele ei tugine. 23. Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni
tegelevadki panustavad sellele, et ühiskond saaks ka sellest kasu ning ei hinda ainuüksi rahasummasid. Eriti meeldib mulle näiteks MTÜ(mitte tulundus ühingud) nagu näiteks loomavarjupaik, nad suudavad loomi päästa ja anda neile lootust leida uut kodu ja see annab tarbijale võimaluse omalt poolt just sealt endale koduloom võtta ja sellega toetada ühiskonda. Sellisel puhul on see minu arust vastastikune võit ja pingutus ühiskonnas. 1.Mõtle ja arutle 1. Kas nõustud väitega: "Tarbijal on alati õigus"? 2. Kas mood muutub turundustegevuse mõjul? Kas näiteks rõivatootjad peavad tootma seda, mis on (neist sõltumatult) moes, või suudavad nad moodi tuua selle, mida nad toodavad? 3. Kas nõustud arvamusega, et turundus muudab inimesed liiga materialistlikeks? Põhjenda! 4. Miks on tänapäeval kõrvuti turunduse edenemisega hoogustunud ka tarbijakaitse? 5. Kas töökohta otsides Sa turundad ennast? Kuidas Sa valmistaksid
Ameerikas järgivad Buddha õpetust. kontrollida kohalikke jumalusi ja vaime, kellest paljud olid kurjad ja keda usuti suurel hulgal igas Tiibeti maanurgas ringi luusivat. Kuna õnnetusi seostati tavaliselt vaimudega, oli samaani ülesandeks neid nõrgestada rituaali ja maagia abil tervendades, ennustades ja kogukondi kaitstes. PÜHAD TEKSTID Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Sajandeid andsid budistlikud mungad ja nunnad Buddha õpetusi edasi suuliselt. 1. sajandil eKr pandi need õpetused Sri Lankal palmilehtedele paali keeles kirja. Budistlike pühade tekstide kogu nimetatakse Tipitakaks (paali keeles või Tripitakaks sanskriti keeles), mis eesti keeles tähendab "Kolmikkorv". Nimi tuleb sellest, et käsikirju hoiti kolmes punutud korvis. Tipitaka sai pühakirjaks 3. sajandil. Tipitaka kolm osa on Sutta, Vinaya ja Abhidharma. Sutta sisaldab Buddha jutlusi ja sellesse korvi kuulub ka
3. Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned Kreeklased võtsid omaks vaid neile vajalikud asjad, jättes kõrvale ideoloogia, religiooni jms. Põhjuseks oli see, et pinnas oli (Kreekas) vaene, põllumajandus oli vähetootlik, palju sõltus kaubandusest ning arengu keskusteks said linnad. Sellistes tingimustes vähenes religioossete jm traditsiooniliste institutsioonide roll ning keskse koha erinevates ühiskondlikes käsitlustes sai inimene. Kujunes vajadus argumenteerida tabud ja religioossed keelud olid kadunud, samas oli siiski vaja elu korraldada (äri- ja õigusasjad), kusjuures kaitsta end seaduse ees tuli ise ning kohtunikud loositi. Argumenteerimine viis teaduse ja filosoofiani (tähendasid toona sama asja) ning lõppkokkuvõttes nö dialektikani (teadus looduse, ühiskonna jne arengust). Kreeka teadust halvendas seega see, et filosoofid olid eemal igapäevastest rakenduslikest muredest. Kreeka teadust iseloomustab hüpoteeside ja teooriate rohkus
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant) Analüütiline otsustus on otsustus, mis ei avarda meie teadmisi, vaid selgitavad juba olemasolevaid teadmisi. Nt kõ
vaid vabasse paratamatusesse."3 Lühidalt öeldes väidab Spinoza, et iga asja määrab paratamatult mõni väline põhjus kindlal ja täpsel viisil olema ja toimima. Uskumine, et vaba liikumine ja olemine ei leia aset mingil muul põhjusel kui omaenda tahtel. See aga ongi inimlik vabadus, mida kõik väidavad endil olevat ja mis seisneb vaid selles, et inimesed teavad oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad.4 Mina isiklikult Spinoza väitega 100% nõustud ei saa. Ma nõustun sellega, et asi on vaba, kui ta eksisteerib ja teotseb oma loomuse vajalikkusest, ma ei nõustu aga sellega, et Spinoza 1 Steiner Rudolf ,,Vabaduse filosoofia" lk 11 2 Von Wright ,, Minerva öökull" 3 Steiner Rudolf ,,Vabaduse filosoofia" 4 Steiner Rudolf ,,Vabaduse filosoofia" 5 väidab, et inimkond teab oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad
Eepos lõppeb ülbete kosilaste tapmisega. Pärast pikki kannatusi kohtub Odysseus oma truu Penelopega, õiglus võidutseb. 9. Nimetage Vana-Kreeka tähtsamaid filosoofe, riigimehi, draamakirjanikke, ajaloolasi, matemaatikuid: Sokrates- kreeka filosoof, pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Platon- filosoof, rajas kooli nimega Akadeemia, Sokratese õpilane Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane. Kirjutas loogikaõpetuse, mis on jäänudki loogika üldkursuse aluseks. Solon- ateena riigimees, filosoof, luuletaja. Jaotas kodanikud 4 klassi, määras igaühe õigused ja kohustused. Perikles- Ateena riigimees, teostas demokraatlikke reforme, kehtestas nõukogu liikmeile ja vandekohtunikele palga. Drakon- ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest. Herodotos- kreeka ajaloolane, luuletaja. Ajaloo ja etnoloogia isa ,,Historia". Kogus andmeid maade ja rahvaste kohta.
, teadusf., tehnikaf. jms. osised ja harud. filosoofia põhiküsimus, mateeria (looduse, olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Sageli ei esine f. p. nö. puhtal kujul. F.p. lahenduse alusel jaguneb filosoofia *idealismiks ja *materialismiks.Filosoofia (kr philosophia) tähendab sõnasõnalt tarkusearmastus. Bertrand Russelli sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja teoloogia vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne (vt spekulatsioon), käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata, Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks läinud teaduse valdkonda ning leidnud ka täpse vastuse. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada teoreetiliselt aru maailmast mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest
vajadusel muutmine. See on justkui keha kui terviku taandamine osadeks, milles igal koel ja lihasel on oma mõtlemine ja identiteet. Niimoodi vaadeldes on põhimõtteliselt võimalik luua konstellatsioone oma liikumisest ehk lihtsamas tähenduses on see. liikumismustrite ümber programmeerimine. Kui selline tehnika on tõepoolest teaduse seisukohalt võimalik, võib selle teadlikul kasutusel olla tantsija jaoks murranguline tähtsus. Selle loogika kohaselt saab läbi keha visualiseerimise ja mõtlemise muuta päris reaalseid liikumismustreid, justkui ajule uusi trikke õpetades! Kui 21.sajandil oleme jõudnud teaduseni, kus suudetakse tüvirakkudest kasvatada identseid olendeid esialgsetele, peaks loogika alusel olema võimalik kohene ümberõpe teistmoodi mõtlema, kui senine harjumuspärasus ette näeb. Läbi enese isikliku kogemuse olen kogenud säärast visuaalse taju eksimist kohanud ka tantsutunnis liigeldes silmad kinni
23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b
ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti efekti tõotavate küsimustega. August Comte 1798-1857: Positivism tähendab tema jaoks faktiteadust metafüüsika asemel, sotsioloogia tähendab, et inimühiskonda kui faktide kogumit saab uurida loodusteaduse eeskuju järgi, alturism (teistele elamine) tähendab, et inimestel kui elusolenditel on spontaanne kalduvus ja huvi astuda omavahel ja kõikide teiste elusolenditega liitu elutu looduse vastu, selleks et temalt välja võidelda nii palju kui vähegi võimalik
annaabi.ee 
