Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Skandinaavia müüdid, jumalad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
odin, odini, frej, freja, kääbus, madu, loke, asgard, vasar, hiid, põhjala, ymer, aasid, tori, vaan, kääbused, vaanid, hiiud, seid, ragnarök, yggdrasil, jordi, sõi, kuristik, thori, kuld, mütoloogia, koduks, ilmapuu, kandis, saladus, ööd, kaunite, heitis, vasara, luud, aarete, tasuks, mära, kurjus, tõu, spiraal, kanti, nagi, austasidVanem Edda Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm
Vanem Edda Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate,
Skandinaavia mütoloogia Sisukord 1. Muinaspõhjala või skandinaavia mütoloogia pärinevus 3 1.1 Valhalla 5 1.2 Asgard 5 1.3 Heimdall 5 1.4 Ragnarok 5 1.5 Yggdrasil 6 2. Maailma loomise lugu 7 2.1 Vaanid ja aasid 7 3. Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 8 3.1 Odin 8 3
................................................... 21 7.7 Loodusvaimud .............................................................................. 21 7.8 Maod ja lohed ...............................................................................21 7.9 Päike ......................................................................................... 22 7.10 Aarded ja talismanid .....................................................................22 7.11 Asgard .................................................................................... 23 8 Jumalad ja nendega seotud müüdid ................................................................24 8.1 Odin ..........................................................................................24 8.2 Valküürid ....................................................................................25
Maailma loomine 1.= kõigepealt oli tühjus (rohkem kui mitte midagi), mis kahestus: soe naba ja külm naba. Soe naba tõmbab jääd külmalt nabalt enda poole. Soojus on elu alus ja tugevam. Jääst eraldus tilgake (Ümir). Ümiril sünnib 2 last: talv ja suvi(2 poolust sai kokku). Nad on hiiglased ja toituvad ürglehma piimast (Augundla). Ta on inimeste elu aluseks. Ta lakkus kaljut ja sealt sündis Bur, kelle naiseks saab hiiglane ja neil on 3 last: Odin,Vili ja Ve. 3 võitlesid Ümiriga ja tapsid tema ja kõik hiiglased. Nad olid nüüd tühja maailma valitsejad, mille nad lõid Ümyri nahast. Soojalt nabalt toodi tuletukid valguseks. Ööl ja pimedusel sündis poeg Dag(päev), kellel on 2 last: Manil (kuu) ja Sol (päike). Järsku tulevad hundid ja ajavad kuud/päikest taga, kuni nad alla neelavad (Fenrir neelab päikese). Saabus pimedus ja Kaali päev! Maailma loomine 2.= Hea ja kurja vaheline võitlus. Algul on ees 3 paha
jõed, puud, jm-millele toodi ohvreid. Teiseks austati esivanemate hingi. Neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu. Ning vahest ka truudust andnud orje. Sõjaretkel langenuid põletati, et mitte jätta võõrale maala ja kiirendada nende hingede jõudmist Valhallasse. Viikingitel olid aga ka jumalad. Neist kõige tuntum oli jumal Thor. Thor on äikesejumal Skandinaavia mütoloogias ja varasemas germaani mütoloogias. Skandinaavia mütoloogias oli Thor Odini ja Jöri poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas.
Põhjala jumalad on paigutatud kolme põhilisse dünastiasse. Vanim neist esindab elementaalide vägesid. Nad sisaldavad jää, tule ja maa hiide ning kujutuid elementaal olendeid. Rohkem rändavad inimlikud jahi- ja kalastusjumalaid kutsutakse Vanir. Mõlemad need dünastiad olid tõrjutud ja imetud maaharimise paika pannud Aesir jumalate ja Asyniur jumalannade poolt, keda juhtisid Odin, Thor ja Frigg. Kuna ruunid on avastatud Odini poolt, siis on nad peamiselt seotud tema dünastiaga. Elementaalid esindavad ainelise maailma põhivägesid. Nad on Loge,metsik tuli; Kari, õhk; ja Hler, vee jumal. Nende sümbol on vikerkaar, mis on tehtud tulest, veest ja õhust. Neljandad ja viiendad elemendid, maa ja jää, on esindatud Erda, viljaka maa-jumalanna ja Rinda, jäätunud maapinna jumalanna poolt. Kollektiivselt on nad esindatud Uruzega. FEHU
-11.sajand. Normannid-on viikingite järeltulijad.Normandia hertsog andis ühele viikingipealikule Normandia kingiks ja viikingid jäidki sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Varjaagid-on skandinaavlaste(viikingite)nimetus idaslaavlaste juures. Bondid- idatee- viikingite retketee, mis oli rootslaste esiisadesõidusuund. Läänetee-viikingite retketee, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased. Valhalla-on muinaspõhja mütoloogias Odini saal,lahingutes tapetutekodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid,kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis. saaga-on vanaskandinaavia ja vanagermaani ajaloost jutustav kangelasmuistend. Ruunikivi-viikingite kasutatud kiri.Selle vanim tähestik pärineb 3-4.sajandil. Lähtub ladina tähestikust,mis vajas kivisse raiumisel lihtsustamist.Tähestiku esimesed tähed on f,u,th,a,r,k.
järved, jõed, puud, jm-millele toodi ohvreid.Teiseks austati esivanemate hingi. Neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu. Ning vahest ka truudust andnud orje. Sõjaretkel langenuid põletati, et mitte jätta võõrale maala ja kiirendada nende hingede jõudmist Valhallasse.Viikingitel olid aga ka jumalad. Neist kõige tuntum oli jumal Thor. Thor on äikesejumal Skandinaavia mütoloogias ja varasemas germaani mütoloogias.Skandinaavia mütoloogias oli Thor Odini ja Jöri poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas.Thor oli põllumajanduse kaitsja
valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Pärisorjus - on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid , kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus Ruunikivi Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid.Tavaliselt ei asunud need vahetult haudade juures, vaid teede ääres möödujatele lugemiseks. Mälestuskivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil kaugemal sõjaretkel. Saaga Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid
esivanemaid. Maailm oli asustatud müütiliste olenditega, hiidude, trollide ja valküüridega (naissõdalased, kes viisid laipu surnud sõdalaste valda Valhallasse). o Muinasusk jutustas, et maailm on ilmapuu, mille juured puutuvad põrgut, ning oksad kõrguvad taevasse, jumalate elupaika Asgardi, kust viib vikerkaaresild otse põrgusse. Keskel Midgardis elasid inimesed, neid ümbritses maailmameri, kus elas madu Jörmungadr, ning mille üle oli Utgard, kus elasid inimestele ja jumalatele ohtlikud härmahiiud. Pärimuse järgi maailma häving tuleb hea ja kurja võitluses Ragnarökis, kui hukatus tuleb kõigele surevad inimesed ja jumalad, surevad kuu ja päike, hiiepuu variseb, ning maailm kukub keevasse ookeani. o Jumalad jagunesid kahte peresse: Aasid ja Vaanid, kes kunagi olid sõjajalal, ent nüüdseks leidnud rahu. Enamik
Seal säilitas ka paganausk oma positsiooni pikalt. Ristiusk juurdus XII sajandil, mil asutati Uppsala peapiiskopkond. Alistati ka Soome, kus hakkas kehtima ka ristiusk. Usk Austati loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte ning ka esivanemaid. Müütilised olendid : inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid. Maailna nähti müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Jumalad : kaks perekonda Aasid ja Vaanid. Enamik tähtsaid jumalaid pärines Aaside seast. Odin sõja-ja päikesejumal. Ühesilmne kübaraga vanamees.Odin valdas nõia-,loitsu-ja luulekunsti. Thor taeva-, ja piksejumal. Punahabeline vanamees. Põlluharijate seas kõrgelt hinnatud. Frej rahu,jõukuse ja viljakuse jumal, pärines Vaanide perekonnast. Edendas taimekasvu kui ka loomade ja inimeste sigivust. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades. Saagad ja kangelaseepika
• Kõigge rohkem ruunikive(u85%) üle 2800 on leitud rootsisst • enim leidub ruunikive 1300tk Mälardalenis ning eriti Upplandis • kivide loomise kõrgaeg oli 980-110 mütoloogia • praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja noormast Eddast, islandi saagadestj ateistest keskaegsetest tekstidest. • Noorem edda järrgi elavad 12 aasi (aasid-noorem jumalate sugu) jumalate asupaigas asgardis • 9 tähtsamat jumalat: Odin, Thor, Baldur, Tyr, Freja; Frej; Njord, Loki ja Ydun • odin olii sõja surma tarkuse ennustamise nõidumise ja poeesia jumal • osmussaare rootsikeelne nimi odensholn täh. Odini hauda • thor äikesejumal põlumajanduse kaitsja • valhalla langenud sõdurite saal ruunikiri • kividel kombineerub fantaasiarikkas loomornamentikas((vendelstil) tekstiga • samuti võib kividel leid laemotiive • pildirohkue tõttu kutsuti ruunikive pildikivideks
näljastena ringi. Utnapistim oli ainsana pääsenud oma perega veeuputusest, Inanna/Istar oli ka sõjajumalanna Jumal/sõjamees Marduk, kelle kultus muutub tähtsaks 2 at alguses. Marduk Babyloni linna kaitsejumal Assur - assüürlaste kaitsejumal Ramman / Addad Mesopotaamias jumalad antropomorfsed (inimkujulised) Päikesejumalal päikeseketas Kuujumal sirp käes Äikesejumal vibu/nooled Marduk sõnn/härg Surma kehastus skorpion Tarkus madu Puu maharaiumine oli mingil perioodil surmaga karistatav Nergan tiivuline lõvi inimpeaga Enki härg, inimesepeaga Koldewey IV loeng 27. Veebruar 2012 India vanimad tsivilisatsioonid U 3000 e.m.a. tänapäev India paljude religioonide häll: hinduism, budism, dzainism... Hinduism on eurooplaste loodud termin, mida indialased ei
Usund · Loodusesemete austamine, ohverdati allikatesse. · Austati esivanemate hingi. Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik (tööriiste, relvi, orje) · Valhallas langenud võitjate riik · Teede äärde ehitati hingede maju. · Päikesekultus seostuvad ka tähtsamad muinasskand. Jumalad. · Kõige laiemalt austatud taevajumal Thor oli ka piksejumal (Neljapäev). Oden Austatud Taanis, Rootsis Götamaal Päikese ja sõja jumal (Kolmapäev). Frej-naispooluseks Freja viljakusejumal (reede) · Aaside perekonna moodustasid hulk teisi jumalaid. · Loke jumalate vaenlane, saatana osa etendav. · Viikingiajal algas Skand. Ka ristiusu levitamine · Ansgar Karolingide riigist 829 a. Rootsi ristiusustamiseks saadetud benediktiini munk Kiri, kirjandus ja kunst · Ruunikiri viikingite kasutatud kiri. Lähtub ladina tähestikust. Kasut. ruunikividel (haua- või mälestusmärgid)
Nende arvates oli maailmas palju müütilisi olendeid nagu näiteks trollid, hiiud, valküürid (naissõdalased, kes toimetasid sõjameeste laipu hukkunud sõdalaste valda Valhallasse). Skandinaavlased nägid maailma müütilise olmeosalise ilmapuuna, mille ülemised oksad ulatusid taevasse, juured puudutasid aga põrgut. See oli universumi toetav raamistik. Inimeste maailma ümber oli maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu, nende maailma kohal elasid aga jumalad, kelle riigist viis vikerkaar otse allmaailma. Maailm pidi hävima ragnarökis, ehk hea ja kurja võitluses, selles hukuvad inimesed ja jumalad. Jumalad Odin oli sõjameeste jumal. Thor oli taeva- ja piksejumal. Frej oli rahu, jõukuse ja viljakuse jumal. (Loki oli hiid, kes kehastas kurjust) Ruunid Taanis võeti kasutusele ruunikiri, mis on meieni jõudnud hauakividel, mälestuskividel ja relvadel. Ladinatähestik lükkas ruunid käibelt
lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal Feood lään, mida saab vabalt pärandada ilma senjööri loata Domeen kuninga maavaldus Investituur lepingu sõlmimine senjööri ja vasalli vahel Normann viikingid, skandinaavlased Valhalla koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased Thor skandinaavia mütoloogias peajumal, piksejumal, sigivusejumal, tunnuseks vasar Oden viikingite sõjajumal Frej/a viikingite viljajumal Loke viikingite saatan Aasid muinasskandinaavlaste müütide noorem peajumalate sugu, juht Odin Ruunikivi surnu mälestuskivi, millel oli tavaliselt ruunikirjas tekst, enamasti Skandinaavias ja viikingite ajal Saaga vanagermaani kangelaslaul, muinasislandi jutustus ,,Vanem Edda" viikingite eepos ruunikirjas Misjonär ristiusu levitaja, ülesandeks kuulutusega saavutada mittekristlaste tulek kristlaste hulka
jumalaks sai pärast surma ka kuningas Gilgames (Kuri siseneti maapinnal oleva avause kaudu) Abzu (Apsu): oli seotud vee-elemendiga (sealt said alguse kõik veekogud, oli ümbritsetud pinnaveega); see oli kõikide kunstide, maagiliste saladuste ja tehniliste oskuste läte, mida valitses jumal Enki (Abzusse sai siseneda vee kaudu + arusaam, et öösel viibis ka päiksejumal Utu selles sfääris) Muinaspõhja mütoloogia üheksa "maailma" · Ásgarr (Asgard) aaside maailm, kus asus ka Odini Valhalla · Vanaheimr vaanide maailm (viljakuse ja tarkusega seotud jumalad) · Migarr (Midgard) inimeste maailm · Muspelheim (Muspell) tulemaailm, mida valitses Surtr · Niflheimr jäine allmaailm, mida valitses Loki tütar Hel · ÁlÅeimr haldjate maailm · SvarkálÅeimr tumedate haldjate ehk Svartalfarite kodu · Niavellir (Nidavellir) päkapikkude maailm · Jtunheimr (Jötunheimr) hiidude/ jöötunite maailm 28
Muinasskandi. nägid maailma 3-osalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad ulatusid taevasse, aga tema kõige alumine juur põrgusse mida ühendas vikerkaare tee. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimases võitluses- ragnarökis.S.t ilmapuu värisemist ja maa vajumist lõpuks keevasse ookeani. Jumalad jag. 2-te perekonda: Aasid ja Vaanid.Odin oli sõjameeste jumal ja sõjaõhutaja, samuti valitseja Valhallas. Thor oli taeva- ja piksejumal. Frej oli rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, kes edendas nii taimekasvu kui ka loomade ja inimeste sigivust. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega. Taanis võeti kasutusele ruunikiri, mis hiljem levis ka mujal skand.Alguses 24 tähemärki, hiljem 16. Kasutati haua- ja mälestuskividel. Tekste kirjutati nii hästi vasakult paremale kui ka vastupidi. Kirjutati ka katkematult looklevas reas, kusjuures osa ruune paratamatult pea peal seisis. Skand
Tooge näiteid, millest räägivad nende saagad ja kangelaseepika? Nad austasid loodusjõude, päikest ja loodusobjekte ning ka esivanemaid. Maailm oli asustatud paljude müütiliste olenditega nagu nt: ohtlikud hiiud, trollid ja naissõdalased valküürid Muinasskandinaavlased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad puudutasid taevast, kõige alumised aga põrgut. Inimesed elasid midgardis, seda ümbritses maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu Jörmundgandr. Inimeste maailma kohal kõrgus Asgardjumalate elupaik. Üle mere oli Utgard kus elasid härmahiiudinimestele ja jumalatele vaenulikud gigandid. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitlusesragnarökis. Suulised lood ehk saagad. Saagad sisaldasid müüte hiidudest ja jumalatest kui ka reaalsetel sündmustel põhinevaid lugusid kus tõde ja väljamõeldist põimunud olid. Retkedest gröönimaale ja Ameerikasse saame teada Erik Punase saagast
ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valkrüüd (kogusid lahinguväljadelt langenud sõjameeste laipu ning toimetasid nad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse). Skandinaavlased nägid maailma kolmeosalise puuna; ülemised oksad ulatusid taevasse, juured aga põrgusse. Seda peeti universumit toetavaks raamistikuks. Inimesed elasid keskel, mida ümbritses maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu Jörmungandr. Inimeste kohal asetses jumalate elupaik, kus vikerkaaresild viis otse allmaailma. Üle mere elasid härmahiiud (inimeste ja jumalate vaenulikud gigandid). Pärimuse järgi pidi maailm hukkuma hea ja kurja viimases võitluses. See tähendas kõige hukku (ka jumalate) ning maailma vajumist keevasse ookeani. Skandinaavia uskumustes kerkisid esile 3 tähtsamat jumalat Odin
profaanne nagu ka muinasjutt. Aeg ja koht on muinasjutul ebamäärane, muistendil on kindel aeg ja koht (lähiminevik, tänapäevamaailm. Muistend on usutav, muinasjutt ei ole. 25. Too esile ühisjooni, mis on Eestiski tuntud muinasjutul "Mees, kes mõistab loomade keelt" (ATU 670, tuntud ka kui "Kuke õpetus") ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7). Lavaline kaksus, rääkiv madu, proovilepanek, sarnased tegelased, sugupoolerollide kehtestamine, hoiatus uudishimu ja sõnakuulmatuse eest, karistamine. 26. Mille poolest erinevad (A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. Lévi-Straussi käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevat binaarseid opositsioone? Straussi põhimõtte järgi põhineb müüdiline mõtlemine alati opositioonide tundmisel, müüdi
saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi, kes valitakse väga hoolikalt välja. Novgorodi tohtkiri- neid leitud Novgorodi väljakaevamistel, seal mainitakse nn Jumala noolt ehk PIKSET. See oli loits pikse vastu, et inimene viga ei saaks. Hiljem vastu vaieldudoli hoopis mingi kuldne kurikas või vaskne vasar. Jumala nooleks olid teatud haigused, nt lendva. Henriku Liivimaa kroonika- mainitakse „suurt jumalat“ Tharapitat, samuti räägitakse Tharapitast loobumist ristimise läbi. Juttu Virumaa ristimisest, seal on 3 küla, kus mägi, metssündis saarlaste Tarapitha, kes lendas Saaremaale. Tarapithast lahtiütlemine on vanast usust loobumine. Taara on meelevaldne tuletus Tarapithast, kuid on usutud ka selle seost Skandinaavia äikesejumala Thor’iga Uskumus: pühakoha rüvetamise
müütides erilist kohta pole. VANEM EDDA (Edda=luuleõpetus. Vanem=et eristada 13.saj ilmunud luuleõpikust) –Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Kirja pandud 11.-12.saj, kogumik 13.saj. Koondab eri aegadest pärit laule, mis sisaldavad uskumusi ja legende Kristuse-eelsest ajast. TEGELASED: vanimad jumalad hiiud, jumalad aasid(kõige tähtsamad), jumalad vaanid, müütilised olendid (alfid, nornid jne), valküürid, Skandinaavia tähtsaim jumal Odin, vaenlane Loki – ükski tegelane pole läbinisti hea või halb, igalühel nõrkusi ja tugevusi. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad. Teos kujutab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutusi maailmast, uskumisi ja legende. Maailm tehti hiid Üümiri lihast. Surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline. Lokit karistatakse solvamise ja teotamis pärast – seovad
Ta oli ka piksejumal. Thori päev oli neljapäev. - Kuningate, pealikute ja sõjameeste seas oli eriti austatud Oden. Ta oli päikese-ning sõjajumal. Selle kõrval aga ka tarkuse ja luule kaitsja. Teda kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena, kelle relvaks oli oda. Ta ratsutas kaheksajalgsel hobusel ja tema päev oli kolmapäev. - Samuti päikesekultusest pärineb skandinaavlaste kolmas tähtis jumal Frej, kelle naispoolsuseks oli Freja. Tema oli viljakusejumal ja tema päev oli reede. Oli veel hulk teisi jumalaid, kes moodustasid aaside perekonna. Nende jumalate vaenlane oli saatana osa etendav hiiglane Loke. - Jumalate austamine toimus enamasti kodus, kuid on ka teateid pühade hiite ja templite kohta. - Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine. Ristiusuga tutvuti juba Bütsantsi ja sõjavangide kaudu. Rootsi ristiusustamiseks saadeti 829
Gamla Uppsala · Gamla Vana Uppsala oli 3.-4. Sajandil oluline viikingite usuline majanduslik ja poliitiline keskus · ?? · ?? Viikingite pikklaev- · Laevad, millega viikingid purjetasid olid suhteliselt väikesed (20-25m) · Laev kandis u 80 sõdalast · Madala süvisega · ?? · ?? Mütoloogia · Animism- loodsobjektide austamine · Esivanemate kultus · Maailm, ilmapuu- Yggdrasil - 3 tasandit, 9 maailma - Ülal- Asgard (jumalad, Valhalla), Vanaheim, Alfheim - Keskmine tasand- Midgard, Jotenheim, Nidavellir, Scartalfheim, Muspelheim - All- Nilfheim · Jumalad- aasid ja vaanid · Odin, Thor ja Frej Feodaalühiskond, feodaalsuhted Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis 8. Sajandil. Põhjused- · Karl Martelli sõjaväereformi tõttu kujunes välja uut tüüpi sõjaväesüsteem · Vajadus stabiilse võimusüsteemi järele
Kuningamõis ja mündikoda KAUPANG Norras; Oslo fjord 8. saj lõpp-10. saj algus Viikingite religioon AASID ja VAANID AASID: Odin- tarkuse, luulekunsti ja võitluse jumal; kõiketeadev. Ühe silmaga. Oda ja kaheksajalgne ratsu Sleipnir. Kaarnad Hugninn ja Muninn. Elas Valhallas ``tapetute pidusaalis``, kuhu saabusid valküüride saatel tapetud sõdalased. Oodati viimast lahingut. Taanis ja Götalandis populaarne. Viikingite religioon THOR oli Odini poeg. Välk, müristamine, torm, vihm, viljasaak. Füüsiline jõud. Võitles kurja vastu. BALDR Odini poeg HEIMDALLAR jumalate vahimees Viikingite religioon VAANID: FREYR rahu, rõõm, viljakus. Suur fallos. Rituaalsed peod. FREYA naissoost vaste. Nornid perekondadevälised saatusejumalannad Viikingite religioon Hiiud, LOKI kuri ja kaval olend MIDGARDRI-madu ja hunt FENRIR halvad inimestele ja jumalatele HEL - surnuteriik
4. Viikingite usund - Looduse austamine (jõed, puud, allikad, järved) - Austati esivanemate hingi (hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik) - Valhallas oli surnud sõdurite, võitlejate riik - Päikesekultus sümbol ratas- HJOL - Taevajumal Thor (punase habemega vanamees), ka piksejumal, päev neljapäev - Päikse ja sõjajumal Oden, ka tarkuse ja luule kaitsja (ühe silmaga, valges kuues vanamees 8-jalgsel ratsul), päev - kolmapäev - Päikesekultusest veel Frej ja Freja, kelle poole pöörduti nii põllusaagi kui ka lapsesaamismuredega, päev reede - Jumalad moodustasid aaside perekonna - Saatan oli hiiglane Loke - Viikingite ajal hakkas Skandinaaviasse jõudma ka ristiusk 5. Ruunikiri - Aluseks ladina tähestik, lihtsustatud, kasutusel XI saj-ni - Piltkiri - Vanim eepos "Vanem Edda" - Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgiks on saagad §9 Lääne Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Ristiusukiriku teke ja levik
koht, 6 Eddalaulud võib jagada kahte rühma: jumala ja kangelaslauludeks. Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest, jagavad inimestele õpetussõnu. Mõned laulud sisaldavad ka pikki vanu teadmisi edasiandvaid loetelusid (nt kääbuste nimed). Jumalaid ei kujutata alati aupaklikult ja soodsas valguses (nt pilkelaul Lokasenna, Loke riiukõned). Noorem Edda (ka proosaEdda või Snorri Edda) on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet paganlikust Skandinaavia mütoloogiast. Noorem Edda on üks olulisemaid allikaid Skandinaavia mütoloogia kohta. Noorema Edda kirjutas Islandi skald, poliitik ja ajaloolane Snorri Sturluson 1220. aasta paiku. Ei ole päris selge, miks teos kannab nime 'Edda'. Võimalik, et see on seotud sõnaga ór (luuletus, luule); arvatavasti tähendab edda ka "vaarema".
Maailm oli nende kujutluses asutatud paljude müütiliste olenditega, kelle seal olid näiteks hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid- Viimased kogusid lahinguväljadel langenud sõjameeste laipu, et toimetada nad võitluses hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Maailma pilti nägid nad ilmapuuna. Ülemised oksad ulatuvad taevasse ja alumised okasd põrgusse.Inimesed leasid Midgardis, seda ümbritses maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu.Inimeste elupaiga kohal elutses jumalate elupaik. Maailma pidid hävima hea ja kurja viimses võitluses ragnarökis. Jumalad jagunesid kahte perekonda - Aasideks ja Vaanideks. Enamik tähtsaid jumaladi olid Aaside seast. Eriti tähtsad olid kolm jumalat.sõja ja päikesejumal odin, piksejumal thor ja viljakusjumal Frej. Loki etendas müütides tähtsat osa. Odin oli kübaraga ühesilmne vanamees. Thor oli punahabeline vanamees. Usaldusväärne oli. Frej pärines aga Vanaadide perekonnast
Transs arvati tingitud olevat aurudest, mis kerkisid sügavast kaljulõhest, kus asetses oraakli iste, kolmejalgne järi - tripood.(Hamilton 1975:24) Apollon oli jumal, kes võistles edukalt teiste jumalatega oraakli rolli nimel, sai muusikajumalaks pärast seda, kui võitis muusikavõistlusel Paani ning juhendas muusasid.(Chaline 2005:37) Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi ja püütialaseks, kuna ta tappis mao Pythoni, kes elas kunagi Paranassose koopas. Madu oli hirmuäratav koletis ja võitlus oli ränk, kuid lõpuks jumala tabavad nooled tõid võidu. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios, s.t lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega "huntide jumal", "valgusejumal" ja "Lüükia jumal". "Iliases" hüütakse teda Smintheuseks, kuid kas see nimo tähendas põldhiirte kaitsjat või hävitajat, pole teada. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Tema nimi Phoibos tähendab särav, hiilgav. Kuid tegelikult oli
Normandia hertsogkond. Viikingiaja lõpp. Lootust viikingeid tsiviliseerida nähti ristiusus. Juba 9. saj. alustati misjonitööga Skandinaavias, kuid usk hakkas kinnituma alles sadakond aastat hiljem. Taani võttis ristiusu vastu Harald Sinihammas 960. a. Rootsis Olav Sülekuningas 1008. Norras Olav Tryggvason, kuid levis usk Olav Püha ajal 1016- 1028. Skandinaavlaste maailmapilt. Maailm on müütiline kolmeosaline ilmapuu: · Taevas Asgard, kus elasid jumalad. · Keskosa Midgard, kus elasid inimesed ja seda ümbritses maailmameri, sel oli hiiglaslik madu Jörmungandr. Üle mere oli Utgard, kus elasid härmahiiud inimestele ja jumalatele vaenulikud gigandid. · Ilmapuu juured ulatusid põrgusse. Maailm hävineb hea ja kurja viimases võitluses ragnarökis see on hukatus nii inimestele kui ka jumalatele. Päike ja kuu kaovad, ilmapuu vajud keevasse ookeani.
loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid jms) ning esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olenditega (trollid, ohtlikud hiiud, valküürid). Muinasskandinaavlased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad ulatusid taevasse, tema kõige alumine juur puudutas põrgut. Kõike seda ümbritses maailmameri, kus elas hiiglaslik madu. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitluses. Skandinaavlastel oli palju jumalaid, kes jagunesid kahte perekonda Aasideks ja Vaanideks. Nende kolm peajumalat olid sõja- ja päikesejumal Odin, piksejumal Thor ja viljakusejumal Frej. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades. Loomade ohverdamise kõrval toodi vahel ka inimohvreid. Hiljemalt 3
annaabi.ee 
