Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Diisel Common Rail (1)

1 HALB
Punktid

Sisukord
1.Common Rail ajalugu
2. Diisel Common Rail
3.Common Rail süsteemi osad
4.Uute diiselmootorite Common Rail-i süsteemi töö.
5. Common Rail V- mootoril ja rida.mootoril
Common Rail ajalugu
Esimese Common Rail-i ehk ühisrõhusüsteemi prototüüp arendati 1960-ndate lõpus Robert Huberi poolt Šveitsis.Esimesena ehitas sõiduautodele mõeldud otsepritsega diiselmootori Fiat autotootja 1987. aastal ja see mootor pandi peale Fiat Cromale. Aastal 1990 valmisid Fiatilt esimesed ühisrõhusüsteemid.Aastal 1994 läks projekt järelviimistluseks ja saritoodangule sobitamiseks üle Robert Bosch Gmp-le.Aastal 1997. pandi Common Rail süsteem peale Mercedes-Benzile ja Alfa Romeole .
Aastal 1999. pandi süsteem peale ka veoautodele, milleks oli näiteks Renault RVI.Aastal 2001. Tuli välja teise genaratsiooni Common Rail süsteem mis tegi diiselmootori veel ökonoomsemaks ja võimsamaks. Neid mootoreid pandi peale nii Volvole kui BMW-le.Aastal 2002. Pandi teise generatsiooni Common Rail süsteem peale ka veoautodele, mis vähendas mootoris tekkivaid heitgaase ja lisas võimsust. Selleks veoautoks oli MAN.Bosch on autotööstuse ajalugu kirjutanud selle algusest peale.Teedrajavad leiutised nagu magnetsüüde ja diisli sissepritse , tulevikule orienteeritud tehnoloogiad nagu Common Rail on pärit Boschi firmast. Boschi innovaatiline diisli sissepritsesüsteem andis tugevatõukediiselmootoritelaiemale levikule.
Diisel Common Rail
.Kui Rudolf Diesel 1892. aastal uue tehnoloogia leiutas , ei osanud ta selle tulevast edu aimatagi. Tema meelest oli kiire diiselmootor võimatu. Aga ta eksis...
Bosch on maailma juhtiva diiselmootorite sissepritsesüsteemide tootjana sõiduautode ja tarbeveokite diiselmootoreid revolutsiooniliselt uuendanud. Boschi innovaatilised sissepritsesüsteemid nagu Common Rail toovad esile diiselmootori atraktiivsed omadused: see on sportlik, puhas ja vaikne. Need on eelised, mis on nüüdseks enda poole võitnud juba rohkem kui pooled Lääne-Euroopa sõiduautojuhid.
Kaasaegse diiselmootori uued mõõdupuud

Common Rail tähendab "ühist latti". Diiselkütuse pidev pumpamine jaoturlatti loob surve. Kõrgsurve jaoturlatis on korraga valmis kõigi silindrite varustamiseks vajalik kütus. Sissepritse toimub pihusti rõhul kuni 1600 baari . Ideaalse põlemisprotsessi saavutamiseks võib selle jaotada mitmesse faasi (nt eelsissepritse, peasissepritse, järelsissepritse). Common Rail optimeerib põlemisprotsessi, parandab mootori näitajaid ja vähendab emissioone.
Tänu kõrgele pöördemomendile on kaasaegse diiselmootori kiirendus suurepärane. Seda eelist saab ära kasutada just möödasõitudel kiirusega 80-120 km/h, sest bensiinimootoriga võrreldes on diiselmootori pöördemoment sama spetsiifilise võimsuse juures ligikaudu 50% kõrgem.
Boschi innovaatiline sissepritsesüsteem annab mootorile alati täpselt õigel ajal õige koguse kütust. Just seetõttu pakuvad Common Rail rahuliku jooksuga diiselmootorid vaimustavalt sportlikku sõiduelamust. Kallist diiselkütust kulutatakse säästlikult: Common Rail süsteemiga sõiduauto tarbib kütust 30% vähem kui võrreldav bensiinimootoriga auto.
Common Rail süsteemi osad
Pritselatt – ühes lati otsas on rõhu andur ja teises otsas kütuse rõhu regulaator .
Latist tuleb välja siis vastavalt, nii palju kui mootoril silindreid on kas 4,5,6 või enam pihustit.
Kõrgsurvepump lööb kütuse ühest pritse lati otsast sisse ja kütuserõhuregulaatorist väljub ülejäänud kütus koos pihustitest tuleva tagasivooluga tagasi paaki.
Et paremini mõista Common Raili süsteemi tuleb vaadata joonist.
Uute diiselmootorite Common Rail süsteemi töö.
Puhas mootoritöö
Bosch töötas välja ühisanum-sissepritsesüsteemi, mis on varustatud rõhumuunduritega, mis panevad kütuse alles pihustis maksimaalse rõhu alla. Gravitatsioonimootorites  saab rõhumuundurit juhtida sissepritsemoodulist eraldi. Tulemus:  rõhuprotsessi saab paindlikumalt reguleerida ja eraldub vähem kahjulikke aineid. Boschi diiseltehnoloogia  vastab praegu kehtivatele ja isegi tulevastele diiselmootorite  emissiooni piirväärtustele. Nii saab Boschi suurte diiselmootoritega rööbasveokeid kasutada näiteks tunneliehituses.
Töötamine ka rasketes tingimustes
Naftaplatvormidel kasutatakse voolugeneraatorites Boschi kõrgsurve sissepritsesüsteeme.  Diiselmootorid saavutavad täistöövõimsuse mõne sekundiga. Sissepritsepumbad ja düüsid töötatakse välja igale agregaadile individuaalselt.  See on rätsepatöö: tootmise tolerants on tuhandikmillimeeter. Eriti just naftaplatvormidel on nõudmised vastupidavusele ja töökindlusele äärmiselt suured. Nagu kõigis diiselsüsteemides püüame me seadmeid konstrueerides hoida mehaaniliselt kuluvate osade hulga võimalikult väikese.
Kaasaegne tarbesõiduk on puhtam ja säästlikum kui kunagi varem. Bosch diisel otsesissepritsega süsteemid, mis on optimeeritud igale vajadusele, on oluliselt kaasa aidanud selle edule maailmas. Kõrge pihusti surve ja täpselt mõõdetud kogus kütust pritsitakse silindritesse, mis on võtmeks täiuslikule põlemisele,mis tekitab ka vähem kahjulike heitgaase ja kütusekulu on ka väiksem.
Diisel Common Rail #1 Diisel Common Rail #2 Diisel Common Rail #3 Diisel Common Rail #4 Diisel Common Rail #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 116 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor stbnwgn Õppematerjali autor
diiselmootori tööpõhimõte

Sarnased õppematerjalid

Diiselmootorite juhtseadmed II
81
pdf

Diiselmootorite juhtseadmed(II)

DIISELMOOTORITE JUHTSEADMED II osa TÄIENDUSKOOLITUS AUTODIAGNOSTIKA VALDKONNAS Mart Soodla [email protected] Sisukord Diiselmootori ja selle juhtseadmete ajalugu Rivipumbaga toitesüsteem Aksiaal-jaoturpumbaga toitesüsteem I Rudolf Diesel Sündis aastal1858 Pariisis 1892. a. sai patendi uudsele sisepõlemismootori tüübile 1893. a. koostöös masinavabrikuga MAN hakati ehitama uudset mootoritüüpi Esimene õnnestunud katsemootor saadi valmis 1897. a. Efektiivsus oli 26,2%. Suri aastal 1913, kukkudes üle laevaparda teel Inglismaale. Esimene diisemootor Kaal: 4,5 tonni Kõrgus: 3 meetrit Kütus: maapähkli õli Suruõhuga pihustamine Diiselmootoriga tarbesõiduk 1923 paigaldati esimene diiselmootor 5 tonnisele MAN veoautole. 4 silindrit Eelpõlemiskambriga Töömaht 8,8l Võimsus 45...50 bhp Diiselmootoriga sõiduauto Mercedes-Benz 260D 1936. a. Neli silindrit Töömaht 2,5l Võimsus 45 b

Auto õpetus
Diiselmootori kütusesüsteemide-kõrgsurvepumpade-KKP-ja kütusepihustite ehituse praktiline tundmaõppimine ja reguleerimine
20
docx

Diiselmootori kütusesüsteemide, kõrgsurvepumpade (KKP) ja kütusepihustite ehituse praktiline tundmaõppimine ja reguleerimine.

EESTI MEREAKADEEMIA Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Laeva diiseljõuseadmed M II Laboratoorne töö nr 1 Teemal: Diiselmootori kütusesüsteemide, kõrgsurvepumpade (KKP) ja kütusepihustite ehituse praktiline tundmaõppimine ja reguleerimine. Kadett: Õppejõud: Andrei Litšman Jaan Läheb Rühm: MM-32 TALLINN 2014 SISUKORD 1. MOOTORLAEVA KÜTUSESÜSTEEM JA SELLE OSAD.....................3 2. DIISELMOOTORI KÜTUSE KÕRGSURVEPUMBAD (KKP)...............4 3. KLAPPREGULEERIMISEGA KKP-D (KLAPP- KÕRGSURVEPUMBAD)6 3.1 KÜTUSE ALGUSEGA REGULEERITAVA KLAPP-PUMBA TÖÖPÕHIMÕTE.....................6 3.2 KÜTUSE LÕPUGA REGULEERITAVAD KLAPP-KÕRGSURVEPUMBAD.........................6 3.3 KOMBINEERITUD

Masinamehaanika
Kütuse sissepritse bensiinimootorites
8
doc

Kütuse sissepritse bensiinimootorites

Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul Jõgi KÜTUSE SISSEPRITSE BENSIINIMOOTORITES Tartu 2008 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Esimene kütuse sissepritse bensiinimootoriga auto.................................................................... 3 Mehhaanilise kütuse sissepritsesüsteemi areng.......................................................................... 4 Jetronic erinevad tüübid.............................................................................................................. 6 D-Jetronic (1967-1976).......................................................................................................6 K-Jetronic (1974-c.1988)....................................................................................................6

Auto õpetus
Common Rail
33
ppt

Common Rail

Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike seda arvesse v?

Auto õpetus
Common Rail - Diisel
33
ppt

Common Rail - Diisel

Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike seda arvesse v?

Auto õpetus
Sisepõlemis mootorid
8
doc

Sisepõlemis mootorid

Kehra Gümnaasium Meriliin Susi SISEPÕLEMIS MOOTORID Referaat Juhendaja: August Kalamees Kehra 2008 1 SISUKORD: 1. Sisepõlemismootorid.....................................................................lk3 1.1 Neljataktiline sisepõlemismootor.......................................................lk3 1.2 Neljataktilise sisepõlemismootori töötaktid...........................................lk4 1.3 Kahetaktiline sisepõlemismootor.......................................................lk4-5 1.4 Diiselmootor...............................................................................lk 5 2. Mootorite areng.............................................................................lk6 3.Pildid..........................................................................................lk7 4.Kasutatud allikmaterjalid..............................................................

Füüsika
Sissepritsesüsteem
4
doc

Sissepritsesüsteem

Sissepritsesüsteem Sissepritsimisdüüs pihustab kütuse kuumade seintega ruumis. Kütuse mikrotilgad aurustuvad ja aur seguneb õhuga. See töösegu valmistamise tähtis protsess on määratud konstruktsiooni iseärasustega, temperatuuriga, kütuse keemilise koostise ja sissepritsimisrõhuga. Optimaalsetest tingimustest kõrvalekaldumine põhjustab puuduliku pihustamise või aurustumise, mis kutsub esile töösegu vaesustumise ja puuduliku põlemise, seega võimsuse languse ning kütuse ülekulu. Bensiinipump tagab sissepritsimiseks vajaliku rõhu ja surub kütuse düüsidesse. Kõik põhjused, mis takistavad pumba normaalset tööd või rõhu edasiandmist mööda süsteemi, mõjutavad töösegu valmistamist. Bensiini liikumise kanali põhimõtteskeem koosneb järjestikku reastatud osadest: bensiinipaak, filter, pump, peenfilter ning seejärel düüsid Rõhuregulaator alandab rõhku kuni ettenähtud vajaliku rõhuni, saates liigse bensiini paaki tagasi. Sissepritsesüsteemid jaguneva

Auto õpetus
RAFERAAT-LAEVA KÜTUSESÜSTEEM
13
docx

RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM

EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder EESTI KEEL RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM42 Praktikant: Sergei Dombrovski Juhendaja: Astra Avarand TALLINN 2013 RETSENSIOONID SISUKORD 1. LAEVAKÜTUSED....................................................................... 2. 1.1. Kütuste margid ja kategooriad .......................................................... 3. 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded ..................................................... 4. 1.3. Laevakütuste omadused ..................................................................... 5. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID............................................. 6. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem ................................................................

Masinaelemendid




Kommentaarid (1)

indrekkallasmaa profiilipilt
indrekkallasmaa: Väga hea ülevaade mis on sõna otseses mõttes puust ja punaseks tehtud!
11:30 27-05-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun