Sisukord
Sisukord 1
Tolmuimeja 2
Auto 3
Majapidamisseadmed (
ahjud , pliidid, külmikud, pesumasinad) 4
(Foto 3. „Tark“
pesumasin )Riided 5
Lift 6
Allikad 7
Tolmuimeja
Protsessor tolmuimejas kontrollib tema voolutarbimist, et ta käima pannes liiga
palju voolu ei tarbiks. Seda nimetatakse ka
Soft-Start
funktsiooniks. Protsessoris on algoritm, mis minimaliseerib
voolutarbimist tolmuimeja käimapaneku hetkel. Protsessorita
tolmuimejad võivad käimapaneku hetkel tarbida kuni 60 amprit
voolu. Selline suur ja järsk tarbimine võib põhjustada voolu
kõikumist. Näiteks võib juhtuda, et
valgustus läheb hetkeks
tuhmiks. Hetkel on protsessoriga tolmuimejad küllaltki kallid, kuid
mida aeg edasi, seda odavamaks nad muutuvad.
(Foto
1.
Automaatne tolmuimeja)
Auto
Esimene
auto milles oli
mikroprotsessor tuli välja juba 1978 aastal, selleks
autoks oli
Cadillac Seville. See oli pardakompuutri ekraani jaoks,
mis andis juhile infot mitu miili ta on sõitnud ning lisaks veel
erinevat informatsiooni sõidu kohta. Tänapäeval on igas uuemas
autos mikroprotsessor. Neid ei kasutata mitte ainult autode
navigeermissüsteemides ja kütusekulu arvestamiseks, vaid saaste
reguleerimiseks, näiteks katalüsaatoris.
Protsessor reguleerib õhu
ja kütuse
vahekorda , et põlemine oleks efektiivsem ja saastehulk
väiksem.
Arvutid autodes aitavad kaasa ka ökonoomsusele. Erinevate anduritega
saadakse informatisooni auto oleku kohta (mootori temperatuur,
hapniku sisaldus väljalaskes) ning tehes
miljoneid arvutusi sekundis, saab teada, millal anda sädet või millal ja kui kaua
peaks
sissepritse kütust peale
laskma . See on mootori kontrollüksus
(
engine control unit
ehk ECU) ning tavaliselt on sealne protsessor 32bitine, 40MHzine,
mälu 1MB
ringis .[7]
(Foto
2. Tagurdamissensorit juhib protsessor)
Majapidamisseadmed (ahjud, pliidid, külmikud, pesumasinad)
Võib
tunduda kummaline, kuid isegi külmikutes on protsessor, mis
kontrollib ja reguleerib külmikusisest temperatuuri ning tänu
sellele, ei pea kasutaja seda ise tegema. Muidugi on ka külmikud
millel on
ekraan , mille pealt saab näha, mis toiduained on otsas ja
mida oleks juurde vaja osta. Sellistes
ekraaniga külmkappides on
võimsamad
protsessorid , kui sellistes, mis lihtsalt temperatuuri
reguleerivad.[2]
Pesumasinates
on protsessorid kasulikud, kuna annavad kasutajale mugavama
liidese (LCD
paneel ; vajutatavad, mitte keeratavad nupud; taimerid;
stopperid; kellad; erinevad pesemisprofiilid), jälgivad ja
reguleerivad
trumli pöörlemist ning veetemperatuuri, annavad teada,
kas kõik töötab ikka nii nagu peaks, näiteks kas vesi on üleüldse
masinas, kas küttekeha töötab probleemideta ja kas
pesumasina uks
on kinni. Samuti on uus süsteem
kindlam ja täpsem kui vana(mootor,
mis liigutas võlvi, millel oli palju kettaid, ning need läksid
vastu lüliteid, rikki minemise oht oli palju suurem kui
tänapäevastel protsessoriga pesumasinatel.)[8]
Protsessorid
tagavad kasutajate
mugavuse ka teistes majapidamisseadmetes. On
olemas ahjud ja pliidid, millel on vajutatavad nupud, erinevad
taimerid ning puutepaneelid. Mikrolaineahjudes on
sisseprogrammeeritud sulatamisfunktsioonid, mis arvutavad kaalu järgi
seda, kui kaua ja millise temperatuuriga ahjus olevat toitu
soojendama peaks.[2]
(Foto
3. „Tark“ pesumasin)Riided
Tänu
tehnoloogia arengule on leitud võimalusi, kuidas kasutada
mikroprotsessoreid riietuses. Sellised riided kannavad nime „Targad
riided“ või siis
Smart Clothes. Peamiselt
on seda katsetatud sõjaväes, näiteks „tark särk“ mõõdab
sõduri südame tööd, hingamist ja vererõhku. Selliseid särke
kasutatakse ka laste äkksurmade põhjuste uurimiseks. Tulevikus
loodetakse selline riietus arendada nii kaugele, et kui selle särgi
või muu
riideeseme kandja viga saab,
saadetakse läbi riideesemes
oleva mikroprotsessori kannatanu telefoni
signaal , mis idee järgi
peaks
panema telefoni hädaabisse
helistama . Tark riietus oleks
tulevikus väga kasulik meditsiinivaldkonnas, kuna arstidel oleks
lihtne jälgida patsientide hetkeseisundit ja sümptomite järgi
välja selgitada, mis haigusega tegemist on. Sellised riided võiksid
ka militaarvaldkonnas palju kasulikumad olla, kui lihtsalt südametöö
jälgimine. Tänu mikroprotsessoritele, oleks võimalik muuta sõduri
riiete kaitsemaskeeringu värvust
erinevas keskkonnas.
Mikroprotsessorid võiksid töötada ka soojageneraatoritena ning see
tähendaks, et sõduril ei oleks vaja kanda kaasas nii palju
lisariideid.[5]
(Foto
4. „Targa särgi“ ehitus
Liftides
olevate mikroprotsessorite tööülesanneteks on uste õigeaegse
avanemise ja sulgumise kontrollimine. Sensorite abil teeb see
kindlaks, et uste sulgumise ajal keegi lifti ei sisene ega sellest
välju. See tõlgendab ja töötleb nupuvajutusel saadud andmeid,
määrates ära, mis korrusele lift sõitma peab. Samuti
kontrollitakse, kas lift sõidab õigele korrusele ning et ta hakkaks
enne kohale jõudmist hoogu maha võtma.[6]
(Foto
5. Puutetudlik
juhtpaneel liftis)
Allikad
http://arduino.cc/forum/index.php?topic=118517.0
http://www.ehow.com/list_6109446_uses-microprocessor.html
http://www.intel.com/content/www/us/en/intel-innovation/intel-innovation-computing-in-unexpected-advertorial-brief.html
http://blogs.intel.com/embedded/2011/10/intel_computing_in_unexpected/?wapkw=places
http://engawanjalla.hubpages.com/hub/Smart-Clothing-Fact-or-Myth
http://www.teach-ict.com/gcse_new/computer%20systems/microprocessors/miniweb/pg4.ht m
7.
http://auto.howstuffworks.com/under-the-hood/trends-innovations/car-computer1.ht m
8.
http://www.slideshare.net/sandeepkamath2010/microprocessor-in-washing-machine
Kõik kommentaarid