Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väntmehhanismid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
VÄNTMEHHANISMID
Mootor muudab kütuse põlemisel saadud soojusenergia mehhaaniliseks tööks.
Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muudab kolvi sirgjoonelise edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks.
Väntmehhanism koosneb 2-st erinevatest detailide grupist – liikumatud ja liikuvad.
Liikumatu osa – mootoriplokk jaguneb silindriplokiks ja karteriks.Alt suletakse karterivanniga, on valatud kas alumiiniumsulamist või malmist .
Silindriplokki valatakse avad, mis on seest töödeldud ja mis moodustabki silindri.Alumiiniumploki avadesse pressitakse hülsid, mis on valmistatud malmist.Kui hülsi välissein puutub kokku jahutusvedelikuga siis on see märg hülss.
Hülls tihendatakse ülalt plokikaane tihendiga ja alt vask- või rõngastihendiga.
Karterisse on valatud raamlaagripesad, kus paikneb väntvõll.
Väntvõll toetub laagriliudadel(saaled), suletakse kaantega.
Mootoriplokis on valatud jahutuskanalid.Plokikaan suleb koos tihendiga pealt hermeetiliselt .Plokikaan valatakse alumiiniumsulamist ja ta on baasdetail kõikidele gaasimehhanismide detailidele.Plokikaanes paiknevad põlemiskambrid.Diislil võib põlemiskamber olla kolvi põhjas.Plokikaan suletakse pealt klapikambri kaanega .
Karter - karteripõhjaga, kus paikneb õli.Plokikaande kinnitub sisselaske ja väljalaske kolektorid ehk torustikud .
Väntmehhanismi liikuvad detailid on:
Kolvikepsugrupp
Kolb - võtta vastu silindris töötakti gaasirõhk ja anda see sõrme ja kepsu kaudu väntvõllile ning sooritada abitaktid.Kolvipeas on sissetöödeldud sooned kus paiknevad rõngad.2 ülemist rongast on survekompresiooni rõngad ja alumine rõngas on õlirõngas.Valmistatud malmist või terasest .
Kompressiooni(surve)rõngas tihendab silindri ja kolvi vahelist lõtku ja õlirõngas võtab silindri seintelt üleliigse õli ja juhib karterisse tagasi.Ülemine rõngas on pealt kroomitud järgmine tinaga kaetud, õlirõngas võib olla ühestükis või kombineeritud (4 tükki).
Kolb oma mõõtmetelt on kooniline ja ovaalne ning kuumenedes muutub ta silindriliseks ja ringikujuliseks.
Kolvisõrm- valmistatakse legeeritud terastest mille pind on karastatud.Kolvisõrm on ujuvtüüpi kui ta liigub kepsu ülemise pea pronkspuksis ja kuumalt ka kolvisilmas.Mitteujuv kolvisõrm liigub ainultkolvisilmas ja ühendatakse kepsuga ette kuumutades(kuumpress).
Keps - ühendab kolvi liikuvalt väntvõlliga.Stansitud(legeeritud) terasest.Keps koosneb alumisest lahtivõetavast ja ülemisest mitte lahtivõetavast peast ja neid ühendab säär. Alumise lahtivõetava peas paiknevad liuglaagrid(e. liuad, e.saaled).Laagriliud on tehtud lehtterasest ja seest kaetud antifriktsioon sulam .
Väntmehhanismid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jarmo Pohla Õppematerjali autor
Õppematerjal annab info, mis on väntmehhanismid, mis on väntmehhanismi liikuvad osad, mis on kolb, kolvisõrm ja keps.

Sarnased õppematerjalid

Mootori ehitus
6
docx

Mootori ehitus

Mootor Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse

Auto õpetus
LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID
78
doc

LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID

Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................................................

Laevandus
Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

kepsu alumise pea osapooled varustatud sisselõigetega. 17. Väntmehhanismile mõjuvad jõud ja nende arvutusvalemid 1. Gaaside rõhujõud:F = A × pi = pi × ( × D2 )/4 = 0,785 D2 × pi 2. Normaaljõud:N = F × tan ; 3. Kepsule avalduv jõud: S = F / cos ; 4. Tangentsiaaljõud: T = S × sin ( +); 5. Radiaaljõud: R = S × cos ( + ); 6. Pöördemoment: Md = T × r = N × u = FA ×b. 18. Väntmehhanismi tüübid 1 ­ reasmootor2 - V-kujuline mootor3 - radiaal/tähtmootor4 - bokser-/lamamootor (vastassilindritega) 5 - U-mootor6 ­ vastastiku asetsevate kolbidega mootor 19. Kolvi tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Kolvi materjalile esitatakse järgmised nõuded:a) vähene tihedus;b) suur soojusjuhtivus;c) vähene kulu ka kõrgel temperatuuril;d) vähene soojuspaisumine;e) väiksem soojuspaisumistegur kui silindril;f)

Autod-traktorid i
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

või mopeedile annab liikumisjõu tavaliselt kolbtüüpi sise- põlemismootor. Soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks kolb- tüüpi sisepõlemismootoris toimub väntmehhanismi abil (joon. 3). Viimase peaosad on silinder koos teda sul- geva kääne ehk silindripeaga, kolb, keps, väntvõll koos hooratta või hoomassidega ja karter. Silinder ja väntvõll

Füüsika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun