Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bensiinimootorite toitesüsteemide erinevused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Valgamaa Kutseõppekeskus
AT-14
Andri  Põldsepp
BENSIINIMOOTORI
TE 
TOITESÜSTEEMIDE 
ERINEVUSED
Karburaator
  Karburaatori ülesanne on kütuse 
pihustamine ja  segamine õhuga õiges 
vahekorras. Ta peab kohandama 
vajatava segukoguse sobivaks iga 
tööolekuga.
 Karburaatorit tänapäeval ei kasutata enam, 
ainult vanematel autodel (näiteks Moskvitš 
412 aastast 1990)
Karburaatori 
tööpõhimõte

Sisselasketakti ajal imeb mootori  kolb  õhujoa 
karburaatorisse. Joa ki rus suureneb kitseneva 
ristlõikega  segukoonuses.

 Kitsaimas kohas on vooluki rus ja  alarõhk  suurim; 
sel esse kohta  suubub  kütusepihusti.

 Õhujuga haarab kütuse kaasa, pihustab ja  segab  
sel e segutorus e lõõris iseendasse. 
Karburaatori 
tööpõhimõte

Pihustumist soodustab kütuse 
eelnev muutmine emulsiooniks 
pidurdusõhuga, mida antakse 
õhudüüsi kaudu pihustitesse alt, 
ujukikambri tasemest 
madalamalt.

 Õhu-kütusesegu kogust ja 
seeläbi mootori võimsust ning 
pöörlemissagedust muudetakse 
seguklapiga.
Kaudpritse

Sel e pritseli gi korral algab kütuse ja õhu 
segamine väljaspool põlemiskambrit.  Sisselaske
ja survetakti ajal peab moodustuma kogu 
põlemiskambri ulatuses ühtlaselt jaotunud 
homogeenne  õhu-kütusesegu.
Eristatakse:
Lõõrpritset

Hargpritset
Lõõrpritse

Lõõrpritse korral pritsitakse  kütus  
seguklapikeresse enne seguklappi.

 Pihustumine seguklapipilus ja  aurustumine  
sisselasketorustiku  seintel  ning võimalikel 
lisakütteelementidel parandavad küttesegu 
ettevalmistust.

 Eripikkuste  kanalite  ja nende hargnemiskohtade 
erisuguse kuju tõttu ei jagune  kütus  ühtlaselt 
kõikidele silindritele.

Lõõrpritseseadis on ehituselt lihtsam kui 
hargpritseseadis.
Hargpritse

Hargpritse korral on  klapp -pihusti igal silindril, 
paiknedes sisselasketorustikus otse 
sisselaskeklapi ees. 

Segu sisselasketeekonnad on ühepikkused ja 
kütuse  jaotumine  ühtlane. 

Sisselaskeklappide  lähedane   paigutus  väldib 
külmal  mootoril kütuse kondenseerumist  seintele  
ja heitgaasi koostise halvenemist
Otsepritse

Otsepritse puhul rakendatakse hargpritse 
põhimõtet. Kütus pritsitakse elektriliselt juhitavate 
pihustite  kaudu kõrge rõhu al  otse 
põlemiskambrisse.

Seal moodustub sisseimetud õhust ja kütusest 
homo- või heterogeenne segu – olenevalt mootori 
ehitusest ja töörežimist.

Otsepritsel jäävad ära häirivad mõjud, nagu kütuse 
ebaühtlane  jaotumine ja seintele 
kondenseerumine .
Elektrooniline  
pritseseadis
Elektronpritseseadis koosneb vähemalt kolmest 
osaseadisest:

Õhusööteseadis: õhufilter, sisselasketorustik, 
seguklapp, sisselaske-harutoru

Kütusesööteseadis: kütusepaak,kütusepump, 
kütusefilter, rõhuregulaator, klapp-pihusti

Juht- ja reguleerseadis: 

Andurid  (nt temperatuuriandur)

Juhtplokk   ja täiturid (nt kütusepumbarelee)
Elektrooniline 
pritseseadis

Sisend : Andurid võtavad teabe vastu ja edastavad 
sel e elektrilise signaaline juhtplokki

Töötlus: Juhtplokk töötleb saadud teavet ja 
võrdleb selgunud tegelikke väärtusi enamiku 
tunnusväljades salvestatud sätteväärtustega. Sel e 
alusel arvutab juhtplokk välja täiturite vajaliku 
rakendamise .

Väljund: Juhtplokk loob seadise soovitud 
tööoleku, pingestades täituri, nt klapp-pihusti

Document Outline

  • Slide 1
  • Karburaator
  • Karburaatori tööpõhimõte
  • Karburaatori tööpõhimõte
  • Kaudpritse
  • Lõõrpritse
  • Hargpritse
  • Otsepritse
  • Elektrooniline pritseseadis
  • Elektrooniline pritseseadis
Vasakule Paremale
Bensiinimootorite toitesüsteemide erinevused #1 Bensiinimootorite toitesüsteemide erinevused #2 Bensiinimootorite toitesüsteemide erinevused #3 Bensiinimootorite toitesüsteemide erinevused #4 Bensiinimootorite toitesüsteemide erinevused #5 Bensiinimootorite toitesüsteemide erinevused #6 Bensiinimootorite toitesüsteemide erinevused #7 Bensiinimootorite toitesüsteemide erinevused #8 Bensiinimootorite toitesüsteemide erinevused #9 Bensiinimootorite toitesüsteemide erinevused #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andri14 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Mootori Elektroonika
6
doc

Mootori Elektroonika

SÜÜTESÜSTEEMID Süütesüsteemi ülesanne on silindris oleva töösegu õigeaegne süütamine elektrisädemega. Küünla elektroodide vahel sädeme tekkitamiseks on vaja tõsta pinge üle 12 tuhande voldi. Klemm nr.15 süüte sisselülitamisel tekib pinge . Nr.1 on maandus.Kõrgepinge ehk sekundaarmähises , mille keerdude arv ulatub mitmekümne tuhandeni , tekib 10 000 ­ 80 000 V kõrgepinge. Mõnesaja keeruga madalpinge ehk primaarmähis kuumeneb rohkem ja on paigaldatud välimiseks.Induktiivne süütepool koosneb : raudsüdamikust,madalpingemähisest ja kõrgepingemähisest. Sädemetekkimine Suletud lüliti korral läbib vool madalpinge mähist ja tekitab ümber raudsüdamiku võimsa magnetvälja.Peale lüliti avanemist madalpinge pool katkeb , magnetväli kaob , kahaneb magnetväli , indutseerib madalpinge mähises 150-300 volti pinge ja kõrgepinge mähises 10 tuhat ­ 30 tuhat volti , mis juhitakse süüteküünaltele. Pöörlemissagedus andurid Hall-andur Hall-andur koosn

Mootori elektroonika
Sisepõlemis mootorid
8
doc

Sisepõlemis mootorid

Kehra Gümnaasium Meriliin Susi SISEPÕLEMIS MOOTORID Referaat Juhendaja: August Kalamees Kehra 2008 1 SISUKORD: 1. Sisepõlemismootorid.....................................................................lk3 1.1 Neljataktiline sisepõlemismootor.......................................................lk3 1.2 Neljataktilise sisepõlemismootori töötaktid...........................................lk4 1.3 Kahetaktiline sisepõlemismootor.......................................................lk4-5 1.4 Diiselmootor...............................................................................lk 5 2. Mootorite areng.............................................................................lk6 3.Pildid..........................................................................................lk7 4.Kasutatud allikmaterjalid..............................................................

Füüsika
Common Rail
33
ppt

Common Rail

Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng

Auto õpetus
Common Rail - Diisel
33
ppt

Common Rail - Diisel

Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng

Auto õpetus
GDI mootorid
4
doc

GDI mootorid

Green Engine Technology - Petrol Engines Põhimõtteliselt mootorid, mis töötavad lahja õhu ja kütte segu peal kutsutakse ingliskeeles ,,Leab Burn Englines" (Lahja põlemisega mootorid). Jaapani autotootjad, Toyota juhtides on sellise tehnoloogia suurimad edasimüüjad. Ilmselgelt, et mida lahjem küttesegu on seda säästlikum mootor on. Aga selleks on 2 põhjust miks tavalised bensiini mootorid ei tööta lahja küttesegu peal hästi. Esiteks segu on liiga lahja ja ei sütti. Teiseks väiksem kogus kütet segus annab välja vähem jõudu. Lahja põlemisega mootorid suudavad need 2 punkti ära hoida väga tõhus segamis protsess. Nad kasutavad eri kujuga kolbe, sisselaske klapid on asetatud kalde alla mis ühtib kolbidega, sisse tulev õhk tekitab keerise põlemis kambris. Keeris tekitab parema segunemise õhu ja kütuse vahel, seega suurelt vähendades halvasti segunenuid kütuse osakesi, mida ei põletata ära tavalistes mootorites. See võimaldab täielikumat põl

Auto õpetus
LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID
78
doc

LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID

Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................................................

Laevandus
Sisepõlemismootor
5
doc

Sisepõlemismootor

Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks.. Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, võimsamad, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Mõisted Takt - ko

Füüsika
SOOJUSJÕUSEADMED
34
docx

SOOJUSJÕUSEADMED

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut SOOJUSJÕUSEADMED Referaat Juhendaja: .......................... Koostas: ............. (Rühm) Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.AJALUGU...............................................................................................................................3 2.SISEPÕLEMISMOOTORITE TÜÜBID JA KLASSIFIKATSIOON.....................................4 3.OTTO RINGPROTSESS.........................................................................................................6 4.DIESELI RINGPROTSESS............

Soojusjõuseadmed




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun