Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA POLÜTEHNIKUM
Arvuti ventilaatori mootor
Referaat
Edgar Kivit
Rühm PA-09B
Talv 2010

Sisukord


Sisukord 2
Arvuti ventilaator 3
Videokaarti ventilaator 4
Pildid: 5
Kasutatud Kirjandus: 6

Arvuti ventilaator


Igas arvutis on olemas ventilaator. Ja seda kasutatakse jahutuse eesmärgil. Ventilaator kuulub alalisvoolumasinate hulka. Tööpõhimõte on selles et väljast poolt sisse tulev jaheõhk surub sees oleva soojaõhu välja. See on arvutis olev aktiivne jahutussüsteem.
Arvuti ventilaatori tootjad on AVC, Akasa, Antec, Arctic Cooling, Cooler Master, Delta , ebm-papst, Nexus, noctua, NorthQ, Vikat , Thermaltake ja Zalman.
Ventilaatori kasutusjuhend
Kuna videokaardi, mälu ja muude osade arvutitega kaasnevad kiiruse ja võimsuse tarbimise kogus soojusenergiat, mida need komponendid kõrvalmõjuna normaalseks tööks on samuti kasvanud. Need koostisosad tuleb hoida määratletud temperatuuri vahemikus, et vältida ülekuumenemist, ebastabiilsust, rikkeid ja kahjustusi, mille tulemuseks on lühenenud komponendi eluiga.
Kuigi varasematel personaalarvutitel oli võimalik jahutada kõik komponendid, milles kasutatakse füüsilist konvektsiooni (passiivne jahutust), siis paljud kaasaegsed osad vajavad tõhusamaid aktiivseid jahutussüsteeme. Et jahutada need komponendid. Ventilaatorid on kasutada liikumiseks sooja õhu ära juhtimiseks komponentidelt ja juhtida jahedam õhk nende peale. Lisatud komponente kasutatakse tavaliselt koos heatsingiga, et suurendada ala kuumutatud pinna kokkupuutel õhuga, parandades seeläbi tõhusust jahutamiseks.
Mount
Kasutatakse õhutuse puhul arvutis. Osade sees ei saa hajutada soojust efektiivselt kui ümbritsev õhk on liiga kuum. Kohtuasi fännid liikuma õhu kaudu juhul, tavaliselt juhtides jahedamaks väljaspool õhu kaudu eest (kus see võib olla ka tõmmatud üle sisemise kõvaketta racks) ja väljasaatmise kaudu tagant. Tegemist võib olla kolmanda ventilaatori külje-või ülaosa puhul juhtida väljastpoolt õhku läheduses protsessori, mis on tavaliselt suurim soojusallikas. Standard juhul on 80 mm, 92 mm või 120 mm ulatuses kummalgi pool. Nagu juhul fans on sageli kõige kergesti nähtaval kujul jahutus arvutis, dekoratiivsed fannid on laialdaselt saadaval ja võib põleda koos LED-iga, mis on valmistatud UV-reaktiivsest plastmassist ning kaetud dekoratiivsete katetega . Õhufiltrid kasutatakse sageli üle sisselaske avades, et vältida tolmu sattumist.

Videokaarti ventilaator

Kasutatakse graafika protsessori või videokaarti mälu jahutamiseks. Need ventilaatorid ei vaja vanemate kaartide tõttu madal võimsuskadu, kuid kõige kaasaegsema graafika kaarte, eriti mõeldud 3D graafika ja mängu, vaja oma pühendunud jahutusventilaatorit. Mõned suurema võimsusega kaardid tootavad rohkem soojust kui CPU, seega efektiivne jahutus on eriti oluline. Passiivse jahutuse jaoks uus video kaart, aga ei ole ennekuulmatu.
Füüsikalised omadused
Laiuse ja kõrguse need tavaliselt ruudu ventilaatorid on mõõdetud millimeetrites; Üldised suurused sisaldavad 60 mm, 80 mm, 92 mm ja 120 mm. Ventilaatori ümmargune raam on ka olemas, need on tavaliselt projekteeritud nii, et üks võib kasutada suurem ventilaator, kui paigaldamiseks augud muidu võimaldaksid (st 120 mm fan 90 mm avad). Summa õhuvool mille ventilaatorid toodavad tavaliselt mõõdetakse kuupjalga minutis (CFM) ja pöörlemiskiirust mõõdetakse pööret minutis (RPM). Sageli arvuti entusiastid valivad ventilaatori, millel on suurem CFM reiting , aga mis toodavad vähem müra (mõõdetakse detsibellides või dB), ja mõnedel ventilaatoritel tuleb reguleeritav RPM reiting toota vähem müra kui arvuti ei nõua täiendavaid õhuvoole. Vetilaatori kiirust saab reguleerida käsitsi (lihtne potentsioomeeter kontrolli, näiteks), termiliselt, või arvuti riistvara või tarkvara. Samuti on võimalik teha mitmeid 12V ventilaatorid alates 5 V pakkumise arvelt õhuvoolu, kuid vähendatud mürataset.
Alternatiivid
Kui ventilaator ei ole soovitav , kuna müra, usaldusväärsust või keskkonnaga seotud probleeme, on mõned alternatiivid:
Paljud arvutid , nagu lihtsad kodu arvutid ja ettevõtete arvuteid, võivad toetuda passiivse jahutusse üksi ja ei ole vaja juhul ventilaatoril hoida arvuti komponendil tavalist töötemperatuuri.
Looduslik konvektsiooni jahutamine : hoolikalt projekteeritud, õigesti suunatud ja piisavalt suur protsessori jahutit saab hajutada kuni 100 W füüsilised konvektsioon.

Pildid:


Kasutatud Kirjandus:

http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=461461
http://www.foorumid.org/index.php?topic=1929.0
http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?id=71
http://www.elfafoorum.ee/threads/39654-Arvuti-ventilaator
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor E k Õppematerjali autor
k

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Arvuti elektrimootorid-ventilaator-
2
doc

Arvuti elektrimootorid (ventilaator )

Arvuti ventilaator Igas arvutis on olemas ventilaator. Ja seda kasutatakse jahutuse eesmärgil. Ventilaator kuulub alalisvoolumasinate hulka. Tööpõhimõte on selles et väljast poolt sisse tulev jaheõhk surub sees oleva soojaõhu välja. See on arvutis olev aktiivne jahutussüsteem. Arvuti ventilaatori tootjad on AVC, Akasa, Antec, Arctic Cooling, Cooler Master, Delta, ebmpapst, Nexus, noctua, NorthQ, Vikat, Thermaltake ja Zalman. Ventilaatori kasutusjuhend Kuna videokaardi, mälu ja muude osade arvutitega kaasnevad kiiruse ja võimsuse tarbimise kogus soojusenergiat, mida need komponendid kõrvalmõjuna normaalseks tööks on samuti kasvanud. Need koostisosad

Elektrotehnika
Eksam
17
doc

Eksam

1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo ­ Magnetoptilised kettad võimaldavad kord

Informaatika
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................

Energia ja keskkond
Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu

Informaatika
Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien

Arvutiõpetus
Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde Ottomootor ­ sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

Masinamehaanika
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun