Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuhatus sotsioloogiasse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sotsioloog, weber, uurimismeetodi, sotsialiseerumine, grupis, uurimismeetodid, kihistumine, kaasaja, domineerimine, intervjuu, vaatlus, teisesed, kogukond, lähedus, sumner, stratifikatsioon, ressursid, prestiiz, mobiilsus, institutsioonid, tuumikperekond, ratsionaalne, teadusharu, auguste, comte, emile, durkheim, seisukohast, objektiivsus, empiirilisteI Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult
niiet me kõik mõjutame üksteist, nii tegudes kui ka suhetes. Näitena ühiskonnas hakkab laialdaselt abielude lahutamine toimuma, järelikult on tekkinud sotsiaalne probleem ja tuleks analüüsida miks ja mis viib just antud ajahetkel inimesi eriaegadel ja eririikides lahutama. Sotsioloogia eesmärk on ühiskonda paremini mõista, nt miks inimesed jätkavad millegi uskumist kuigi see pole tõsi ja see on tõestatud. Näiteks inimesed elavad kauem värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks. Näiteks töökoha kaotus on sinu prob ja kui sellega liitub veel hulk töötuid muutub see ühiskondlikuks probleemiks. Sotsioloogi töö on andmeid koguda ja tõlgendada tekkinud situatsiooni. Samuti ka ennustada asjade edasiminekut. Ei ole kindlat tõde või teooriat, mis kõike seletaks, kuna ühiskond on pidevas muutumises siis muutuvad ka teooriad ja tõed. 2. Auguste Comte'i, Emile Durkheim'i, Max Weberi roll sots
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne.
abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- geograafilise asendi ja selle komponentide mõju ü.hiskonnale. Demograafide koolkond- põhiliseks ühiskonna arengu mõjutajaks elanikkonna juurdekasv. Rassi antropoloogiline koolkond õhiskonna areng pärilikkuse ja rassilise valiku kaudu. Orgaaniline koolkond- ühiskond kui bioloogiline organism. Marx Majandusliku sektori tähtsus väga suur tähtsus tööstusel, tulemusena ühiskonnas toimunud
Vajadus erinevate sotsiaalsete institutsioonide järele on olemas kõigis ühiskondades. Samas on institutsioonide sisu ja üksikud elemendid kultuuriti ja ühiskonniti erinevad ja sõltuvad ühiskonna ajaloost ja arenguastmest. Nendest institutsioonidest tulebki kultuuriline mitmekesisus ning kommete, uskude ja ainelise kultuuri hämmastav erinäolisus. (Näiteks ühiskonna majandussüsteem, poliitiline struktuur, sotsialiseerumine, haridussüsteem ja ususüsteem ühiskonnas on sotsiaalsed institutsioonid. Ehk ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuure nim. Sotsiaalseteks institutsioonideks.) Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 4 Sotsioloogia alused Liina Käär 37. Mis on etnotsentrism ning selle positiivsus ja negatiivsus (Ksenofoobia)? Näited.
(Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens). 15. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp) · Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri · Keskenduda tuleb tegevusele, mitte sotsiaalsetele struktuuridele · Olulised on inimeste väärtused ja ideed · Ühiskonna struktuurid on formeerunud vastastikku mõjutavate käitumisaktide tulemusena · Religioonide uurimine ja võrdlus seosed kapitalismiga · Maailmapaljastus: "Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast" · Kaasaegse ühiskonna teraspuur
........ 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883)......................................................................................24 2.6. Max Weber (1864 1920)....................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31 3.1.2
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne
Mida see tähendab Weberi käsitluses? Mõistmine võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub. 19. Mille uurimisele tuli Weberi arvates eelkõige keskenduda? (inimkäitumise subjektiivsetele motiividele) Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri. 20. Inimtegevuse/-käitumise neli peamist ideaaltüüpi kirjeldage ning tooge näited. Vastavalt ideaalsele tüübile, sisaldab kapitalism endas nelja põhiomadust: · eraomand kõigil kasutootvatel tegevustel · kasumi saamine/tagaajamine · firmade ja ettevõtete vaheline konkurent · Laissez Faire, või valitsus ei sekku majandusse 21. Pierre Bourdieau: mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital (koosneb sotsiaalsest,
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? ... nimetatakse teadust, mis uurib inimeste käitumist grupis, s.h. grupi konstruktsiooni ja seda, kuidas inimene mõtestab isesisvalt oma kogemust. Ei uurita üksiku inimese käitumist, sest inimesed elavad gruppides. Üksikinimese käitumist ei saa prognoosida, küll saab aga ette ennustada grupi käitumist. Sellepärast kasut. sotsiol. poliitikas, viiakse läbi küsitlusi. 2. Sotsioloogia peamised lähtekohad. 1). Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, s.t. seostamine (seoste leidmine) majanduse, perekonna, uskumuste ja teiste valdkondade vahel. 2)
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades.
olulised väärtused ühiskonnas. Afektiivne e emotsionaalne tegevus-tegevuse aluseks hetkeline tunde- ja/või emotsionaalne seisund. Traditsiooniline tegevus- tegevuse aluseks sissejuurdunud harjumus. 23. Pierre Bourdieau: mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited. PIERRE BOURDIEU- PRANTSUSE SOTSIOLOOG. SOTSIAALNE VÄLI ON SOTSIAALSETE FAKTORITE KOGUM, MIS MÕJUTAB INIMESE TEGUTSEMIST JA KÄITUMIST. HABITUS ON INIMESE ISELOOMULIKE OSKUSTE, HARJUMUSTE, USKUMUSTE, EELISTUSTE JA SOOVIDE KOGUM. KOGUKAPITAL ON KOGU ÜHISKONNA POOLT TOODETUD RESSURSS. KAPITAL VÕIB OLLA SEALHULGAS NII MATERIAALNE (RAHA, KAUP, TOOTMISVAHENDID), KUI MITTEMATERIAALNE (TEADMISED JA SUHTED). (LISAKS TULEB MÕISTA, ET SÜSTEEM KEHTESTAB NENDELE
hüpoteesi asetatud piire ja samas mõjutavad sõltuvaid muutujaid. Külastusabielu kooselu, kus mehel ja naisel on eraldi majapidamised ja nad elavad üldjuhul eri linnades. Küsitlus meetod informatsiooni hankimiseks suurelt respondentside grupilt. Laiendatud perekond suhteliselt suur üksus, kuhu kuulub mitu majapidamist ja kus elavad koos tavaliselt mitme põlvkonna esindajad. Legaal-ratsionaalne domineerimine põhineb seadustel, mis piiravad ametnike õigusi. Legitiimsus väärivus olla tunnustatud. Lesbi homoseksuaalne naine Levimus kirjeldab kõiki teadaolevaid haigusjuhte populatsioonis kindlal ajavahemikul, olenemata sellest, millal nad alguse said. Linlikkus tähendab eluviisi, mille puhul traditsioonilised külaeluga seotud elustiilid on asendunud individualistlike normide ja käitumisstiilidega.
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine. Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund.
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline
seltse. Neid gruppe hoitakse koos seaduste abil, kohtu abil, formaalsete käitumisnormide abil. Siin omavad vahendatud e kaudsed sidemed tunduvalt suuremat tähtsust. Ühiskonnas, kus inimene on esmasgrupis omandanud teatud käitumisnormid, ei ole kerge neid hiljem muuta teiseste gruppide käitumise järgi. Georg Simmel püüdis gruppe eristada nende suuruse järgi ja eristas suuri ja väikeseid gruppe. Ta sattus küll ise raskustesse seletamaks kui palju peab olema grupis liikmeid, et ta muutuks suureks grupiks, aga põhimõtteliselt tal õige tähelepanek, sest teatud kriitilisest suurusest alates muutuvad grupi liikmete rollid, muutub grupi struktuur , muutuvad suhted grupis. Näit. Kui te kutsute külla väikese sõprade ringi, siis ei mõtle te eriti nendele programmi korraldamise peale, sest olete veendunud, et nad sisustavad selle ise teile teadaoleval viisil. Kui aga külalisi saab olema palju (pulmad), siis on vaja mõelda nende koosviibimise programmile
KT sotsiaalseid protsesse ja sotsiaalset muutust mõjutavad konflikt ja pinged. Konfliktid esinevad väga erinevates vormides ja on iseloomulikud kõikidele ühiskondadele, sotsiaalsetele rühmadele, huvigruppidele kõige erinevamatele inimkooslustele. Konfliktsed sotsiaalsed situatsioonid tulenevad inimese enesesäilitamise vajadusest erinevate huvide kontekstis. 4 Sotsiaalne kihistumine, poliitiline organisatsioon, kultuurimudelid, füüsilised tingimused mõjutavad sotsiaalse konflikti intensiivsust ja suunda. Konflikte ei saa alati prognoosida. Potentsiaalne konflikt ei realiseeru hetkeliselt ja sõltub sellest, milliseks kujuneb erinevate huvitatud indiviidide või rühmade kogemus kogemus. Seega konfliktid on olemuslikult nii objektiivsed kui subjektiivsed. Konfliktse protsessi etapid: 1. struktuursed lähtealused, mis tekitavad konflikti 2
Auguste Comte - teadus ühiskonnast, usk ühiskonna juhitavusse teaduslike meetoditega. Organitsism. Kriitiline sotsioloogia. Teadus ei saa anda objektiivseid teadmisi ühiskonnast, kuna teadlased on ise mõjutatud sotsiaalsest keskkonnast. Argimõtlemise arusaam ühiskonnast sõltub inimeste haridusest, informeeritusest ja kuulumisest sotsiaalsesse gruppi. Sotsioloogiliste uuringute tulemused võivad sõltuda läbiviimise ajast, küsimuste sõnastamisest, interpreteerimise viisist jms. Max Weber teadus ei saa anda mõistlikke nõuandeid ühiskondliku elu korraldamiseks, kuna sellega seotud väärtused on omavahel vastuolus. Sotsioloogia peaks olema väärtustevaba, pakkudes ainult vahendeid probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks. 2. Sotsiaalseid muutusi käsitlevad teooriad LINEAARSED - muutused toimuvad kindlas suunas ja vormis. Ühiskond areneb lihtsamatelt vormidelt keerulisematele, kollektiivse heaolu tagamiselt individuaalse heaolu arvestamisele
o Eristab majanduslikke ja moraalseid norme o Õigusliku loomu omandavad normid siis, kui need on katud grupiteadvusest ja kui normirikkuja allutatakse kollektiivsetele sanktsioonidele Maurice Hauriou (1856-1929) o Institutsiooniteooria- ühendab ideaalsed ja reaalsed elemendid. Institutsioon on tehase või kollektiivi juhtidee, mis realiseerub ja leiab juriidilise aktsepteerituse sotsiaalses miljöös. Idee pääseb reaalsusesse, kus ta grupis saab võimule ja teda viiakse ellu grupi juhtorganite poolt. Samal ajal tekib grupis ühtekuuluvustunne. o Eristab isikuinstitutsioone (nt juriidilised isikud ja ühingud) ja asjainstitutsioone (nt kehtiva õiguse, arvamusvabaduse ja eraomandi instituudid). Emile Durkheim`i (1858-1917) koolkond Georges Gurvitch (1899-1964) o Inimühendusel on kolm vormi: 1)mass, 2)ühing, 3)organisatsioon. o Õiguses eristab: 1)organiseeritud, 2)paindlik, 3)spontaanne, 4)intuitiivne.
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)?
Konformsus. /A: 201-205/ , /AU: 176-180/, /HMS: 86-91/ Hälbelised karjäärid /HMS: 98- 101/ HÄLBIVA TOIMIMISE PÕHJUSED BIOLOOGILISED SELETUSED - kuritegelik näotüüp, kehaehitus, pärilikkus. PSÜHHOLOOGILISED SELETUSED - isiksuse arenguhäired, S. Freud. KULTUROLOOGILISED SELETUSED (funktsionalism) - ühiskonna suhtes hälbiv käitumine on vastavuses mõne grupi alamkultuurile omaste väärtuste ja normidega. Sellises grupis on hälbivus sotsiaalselt ÕPITAV, eriti noorte poolt. NEGATIIVSE MÄRGISTAMISE (STIGMATISEERIMISE) TEOORIA - korduvalt hälbivalt toiminult hakatakse ootama hälbivust, mis omakorda soodustab hälbiva (kuritegeliku, huligaanse, asotsiaalse, puuetega) isiksuse väljakujunemist. Mõjukad grupid püüavad kehtestada ühiskonnas uusi norme, mis ei vasta teiste gruppide tavapärasele toimimisele, viimasest saab nüüd märgistatud hälbivus
ainult isiksuse vähenemise arvelt. TRADITSIOONILISED ÜHISKONNAD orgaaniline solidaarsus - inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. KAASAEGSED ÜHISKONNAD. anoomia sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. 4) Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos Sotsiaalse muutuse olemus: Kapitalismi põhitüübid: 1) Ratsionaalne kapitalism 2) Poliitiline kapitalism 3) Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism. Peamised domineerimistüübid: Religiooni(protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos:
Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; • Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; • Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng Solidaarsus seob ühiskonna kokku (sotsiaalsed grupid – väärtuste ja traditsioonide kompleksid) 4. Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus) – kõigis eluvaldkondades (majandus, teadus, õigus, poliitika, religioon jne) • Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, kasum kasumi pärast) Ratsionaalne kapitalism: kasumi-orientatsioon; võtmetegutseja: aktsiaseltsi
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik
revolutsioon, kommunism) Nn "Suur" teooria, empiiriliselt võimatu testida Durkheim: Mehhaaniline solidaarsus- kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus. Orgaaniline solidaarsus- sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu Anoomia- sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Weber: Sotsiaalse muutuse olemus- Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus). Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus ,,raudne puur" . Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne- Vaba turg, kapitalistlik tootmine; kapitalistlik spekuleerimine ja finantseerimine. Poliitiline- Röövellikud poliitilised kasumid; Turukasum jõu ja võimu kaudu; Kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega.
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik
) B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse kooskõlastamise käigus, sõltuvad konkreetsetest isiksustest ja keskkonna tingimustest. ROLLI PIIRITLEMINE - oma rolli muutmine isiklikest huvidest ja eelistustest lähtuvalt. PIIRITLEMINE ÜLESPOOLE - rollile liidetakse teise, enam väärtustatud rolli elemente, PIIRITLEMINE ALLAPOOLE - rollist jäetakse välja vähemväärtustatud elemente - viib süvenevale rollijaotusele grupis. TEGEVUSVAHENDITEGA LIIALDAMINE - rolli tähtsuse tõstmine esinduslike ruumide, tegevusvahendite jm. abil. 7. Rollikonfliktid, näiteid ROLLIKONFLIKT - kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega. a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused.
mehhanism. 13. Võimu määratlus, tüübid Weberi järgi, legitiimsus, autoriteet, erinevad võimud ühiskonnas VÕIM - võimalus mõjutada (vastuseisust hoolimata) teiste inimeste toimimist, muuta sotsiaalseid suhteid ja sündmuste kulgu oma huvidest lähtuvalt . Näide- isa annab ülesande pojale, poeg edasi vennale, see õele. Töö tehtud, võim rakendatud. Isa autoriteet. Ühiskonnas: rahvas, kohus, meedia, valitsus võim on inimestevaheline suhe – ühtede võim teiste üle. Domineerimine. LEGITIIMSUS - inimestevaheline kokkulepe selle kohta, et võimu rakendamine antud olukorras ja teatud inimeste poolt on sotsiaalselt põhjendatud. Valitsus – demokraatlikud valimised- rahvas on kokku leppinud. AUTORITEET - indiviidi “a” võime panna indiviidi “a” tegema midagi sellist, mida ta muidu ei teeks, kusjuures “a” on veendunud “a” õiguses sellisel viisil toimida. “a” peab “a” toimimist legitiimseks. VÕIMU TÜÜBID (M. WEBER): 1
kohta, teadmine on pärit minu enda uurimusest, teadmine on pärit kellegi teise uurimusest. Tavainimese kriitika sotsiaalteaduste suhtes. Teadust on vaja, et tõestada midagi, vahest ka asju, mis on inimestele intuitiivselt juba teada.. või siis see hoopis ümber lükata. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Positiivne vs normatiivne vastuolu. Milline on teadlase roll? Positiivne: teadlase ülesanne on uurida, kuidas asjad tegelikult on; milline on tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvaltvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega. Normatiivne: teadlase ülesanne on öelda, kuidas asjad peavad olema; kuidas oleks hea anda hinnanguid. Sotsioloog peab ühiskonna ellu aktiivselt sekkuma inimesi õpetama, kui vaja siis kritiseerima. Loodusteaduslik lähenemine vs vaimuteaduslik lähenemine. Kas sotsiaalteadused peavad eeskuju võtma loodusteadustest? Loodusteaduslik lähenemine: sotsiaalteadused peavad
annaabi.ee 
