käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
Majandusteadus vs sotsioloogia Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike". Ei eelda, et inimesed on egoistid. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Seega rõhuasetused on erinevad nendel teadustel. Ajalugu vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus ehk ajalooline tõde. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi (miks midagi toimus), mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia (etnoloogia) vs sotsioloogia
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)?
09 · Sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama (Robert K Merton). Samas teine lähenemine: sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. · Sotsioloogia ajaloo perioodid : a) eelajalugu antiik,keskaeg,uusaeg b) klassikaline sotsioloogia 19.saj keskelt kuni 20saj alguseni c) tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920) · Kõige mõjukamad sotsioloogid on Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. · Auguste Comte võttis kasutusele sotsioloogia termini · Herbert Spencer evolutsionism. Evolutsiooni olemus: kasv & diferentseerumine (jagunemine) . Sotsiaaldarvinism tugevamate ellujäämine, toimib ka ühiskondade vahelises suhetes. Tänapäeval mõistetakse seda eelkõige sõimusõnana, rassistlik. · Karl Marx - kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog. Töötas koos Engelsiga.
Seega peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldiseid vorme. Sotsioloogiline kujutlusvõime (Charles Wright Mills [1959]) - sociological imagination on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. Mis on teadus? Ametlik definitsioon - Teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis erineved üksteisest mingite tunnuste poolest. Teaduslik mõtlemine vs. Argimõtlemine Argiteadmine sisaldab mitmeid selliseid arvamusi, mis on üksteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik mõtlemine on: - Loogiliselt kooskõlas, ei sisalda loogilisi vasturääkivusi ühe teooria piires
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID...................................
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on
Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 07.01.2009 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll ühiskonnas. Vastus: Teadusharu ja amet, mida sageli aetakse segamini sotsiaaltöö ja "inimeste aitamisega". Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andmete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Sotsioloogia on teadus, mille roll pole mitte ainult esitada andmeid, vaid seletada ja ennustada ühiskonnas toimuvat. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eeldus, et inimese käitumist ei saa seletada
9. Massikultuuri kriitika (konfliktiteoreetiline lähenemine, eliit- ja massikultuur, kultuuri tootmine) (257259). Massikultuuri kriitika: väidetakse,et massikultuur esiteks apelleerib kõige madalmale maitsele; teiseks loob tegelikkusest väärarusaamu ja tuhmistab mõtlemist; kolmandaks korrumpeerib eliitkultuuri standardeid, pkkudes kiiret kuulsust ja vara neile, kes püüavad meeldida massidele; neljandaks ei olegi tegelikult kunst kuna teda luuakse ainult kasusaamise eesmärgil. Konfliktiteoreetilise lähenemise tähtsaim probleem konflikti vaatenurgast on kontrolli küsimus kultuurihegemoonia tekkimise ja popkultuuri tootmise üle. Mõned inimesed ja grupid peavad otsustama,mida teha ja kelle jaoks ning missugust maailmavaadet nad kannavad. See on väravavahtide ja maitsekujundajate töö, kes moodustavad kultuurieliidi ja pärinevad reeglina haritud kõrgemast keskklassist (otsustavad mis on tõeline ja hea)
Küsimusi: 1. Sotsioloogi ja poliitiku suhetest- Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana.
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti)
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult
Mida tähendab ratsionaliseerimine ning kuidas see on seotud ühiskonna arenguga? - Kasvab kalkuleerimine, emotsioonide, väärtuste ja tavade allutamine tuleviku eesmärkidele. Kuidas mõistetakse ühiskonda ja sellega seotud protsesse strukturaal-funktsionalismi kohaselt? Talcott Parsons (1902-1979): Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast); # Perekonna funktsionaalsus mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel); Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele Mida arvab Robert Merton sotsialiseerimise vormidest? R. Merton: eristab nähtavaid (manifestne) ja varjatud (latentne) funktsioone. Mitte kõik süsteemi karakteristikud pole igal ajal
järeldada, et kõik luiged on valged? Kas teaduslikud teooriad kirjeldavad tegelikkust? Realism vs instrumentalism Realism – teaduslikud teooriad kirjeldavad maailma nii nagu see on. Füüsikalised jõud ja väljad on looduses päriselt olemas. Instrumentalism – teaduslikel teooriatel puudub tõeväärtus, on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks. Füüsikalised jõud ja väljad on kasulikud fiktsioonid. III Filosoofia ja religioon Filosoofia ja religiooni ühisjooni/küsimusi: Kuidas või miks on tekkinud maailm? Kas meil on kehast eristatav hing, mis saab eksisteerida ka kehata? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha? Erinevusi: küsimise, vastamise ja arutlemise viisid võivad erineda. filosoofia tugineb ainult mõistusele ja ratsionaalsele uurimisele, midagi ei võeta niisama tõe pähe
Sotsioloogia ja ajalooteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Sotsioloogia aga olevikus toimuvat. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti ajaloolise sotsioloogia esindajad) tihti üsna kauges minevikus toimunud sündmusi ja ajaloolased väga hiljuti toimunud sündmusi. Teine võimalik eristus: Ajaloolase ülesanne on enamasti mingite konkreetsete inimestega toimunud konkreetsete sündmuste täpne kirjeldamine. Sotsioloog püüab aga teha rohkem üldistusi. Ajaloolased sellise eristusega muidugi nõus ei ole väites, et ka ajaloolased teevad üldistusi. Sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog (etnograaf, etnoloog) uurib “võõraid”, mitte-lääne, traditsionaalseid kultuure. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Tegelikult püüavad mõlema distsipliini esindajad vähemalt oma teooriates hõlmata kõiki kultuure, nii traditsionaalseid kui modernseid
Inimesed ise on selle võimu edasikandjad ja teostajad. Nad ei teosta seda tihti oma huvides. Selle võimu pisikesi norme järgides nad kinnistavad neid ja annavad neile suure kaalu. Võim on tegelikult läbi immutanud kõik meie tegevused, elamismaailma ning me ei pääse selle eest mitte kuskile. 46. Kuidas toimivad võimusuhted kultuuri väljal Bourdieu teooria kohaselt? Sümboolse kultuuri väljal ei valitse demokraatia- seal on võim. Kultuuri väljal dikteerib oma tahet: sümboolne kapital, mis teenitakse välja sellega, et teenitakse tõelili kultuuri väärtusi, mis kultuuriväljal kehtivad. (Kunstnik korraldab tundmatus galeriis näituse- sõbrad tulevad vaatama- galerii saab feimi- ja kogub sümboolset kapitali, nii, et nad saavad korraldada seal järgmise tundmatu kunstniku näituse). Kultuuriline maailm konstrueeritakse mõisteloome abil- keel on seotud võimusuhetega. Erinevate mõistete kasutamise läbi kultuurilist maailma mõjutada. Nt. ismid. Näeme
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähis
niiet me kõik mõjutame üksteist, nii tegudes kui ka suhetes. Näitena ühiskonnas hakkab laialdaselt abielude lahutamine toimuma, järelikult on tekkinud sotsiaalne probleem ja tuleks analüüsida miks ja mis viib just antud ajahetkel inimesi eriaegadel ja eririikides lahutama. Sotsioloogia eesmärk on ühiskonda paremini mõista, nt miks inimesed jätkavad millegi uskumist kuigi see pole tõsi ja see on tõestatud. Näiteks inimesed elavad kauem värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks. Näiteks töökoha kaotus on sinu prob ja kui sellega liitub veel hulk töötuid muutub see ühiskondlikuks probleemiks. Sotsioloogi töö on andmeid koguda ja tõlgendada tekkinud situatsiooni. Samuti ka ennustada asjade edasiminekut. Ei ole kindlat tõde või teooriat, mis kõike seletaks, kuna ühiskond on pidevas muutumises siis muutuvad ka teooriad ja tõed. 2. Auguste Comte'i, Emile Durkheim'i, Max Weberi roll sots
5. Sotsiaalsete normide liigid ja optimaalne proportsioon. Sotsiaalsed normid- oluline on asjaolu, et see hakkab konkreetses ühiskonnas kehtima siis, kui esiteks ühiskonna või grupiliikmed seda järgivad ja teiseks siis, kui norm pälvib antud sotsiaalse keskkonna heakskiidu ning normi eiramine toob kaasa hukkamõistva reaktsiooni: · Õigusnormid · Õigusvälised normid Õigusvälised jagunevad veel - tava - religioon - moraalinormid - korporatsiooninormid - jne jne jne, nt veel eetika ja esteetika ja majandus jne õigusnormid on oma olemuselt tüüpilised sotsiaalsed normid Sotsiaalsete normide karakteristikud: · Kasulikkus (ühiskondlik vajadus)- peab olema õigesti orienteeritud (ja diferentseeritud) ajas, ruumis ja adressaatide (so sotsiaalsete gruppide või
mineviku unustama Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma Sotsioloogia ajaloo perioodid Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg – kuni 19.saj) Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt – 20.saj algus) Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid Karl Marx Emile Durkheim Max Weber Auguste Comte (1798 – 1857) Sotsioloogia mõiste Positivism – filosoofia vool mis rõhutab teaduse olulisust Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika Ühiskonnaarengustaadiumid Teoloogiline (-1300 a.) Metafüüsiline(1300-1800) Positiivne (1800-) Herbert Spencer (1820- 1903) Evolutsionism Evolutsioon tasandid - anorgaaniline - orgaaniline - sotsiaalne Evolutsiooni olemus - kasv - diferentseerumine Sotsiaaldarvinism
vajakajäämisi, mis ühiskonnas on ja mis võivad takistada institutsioonide arengut. Sotsioloogia tirib päevavalgele ühiskondlikke probleeme kriitiline sotsioloogia. Kui teised teadused uurivad reeglina positiivseid nähtusi, siis sotsioloogia eesmärk on vastupidine probleemide uurimine. Mõistele ühiskond on antud palju erinevaid selgitusi. Näiteks Saksa filosoof -majandusteadlane Karl Marx on öelnud, et ühiskond, see on inimühenduste kogum. Saksa teadlane Max Weber on öelnud, et ühiskond on oma olemuselt erinevate käitumisnormide kogum. Ühine joon on see, et ühiskonda on alati võimalik teaduslikult uurida. Sotsioloogiat eristab teistest teadustest : · Püstitatakse hüpoteese erinevate teaduslike konstruktsioonide kohta ja hiljem hakatakse mõtlema, mis viisil seda probleemi uurida (kas nähtus tegelikult ka ühiskonnas eksisteerib). · Püütakse üksikisikuid uurides teha teaduslikke üldistusi üksikute gruppide
........ 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883)......................................................................................24 2.6. Max Weber (1864 1920)....................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31 3.1.2
tähendab sanssi mingi sotsiaalse sideme sees oma tahet läbi suruda ka vaatamata vastuseisule millele see sanss tegelikult toetubki." Poliitiline filosoofia eeldab kolme asja: 1. Tekib võim. Sumeritest alates juba saab rääkida võimust, kuid seda mõistetakse mütoloogiliselt, religioosselt. 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal-kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik
käsklused ja regulatsioon = närvisüsteem, majandus = toitumine. Aga siiski on nende vahel ka olulised erinevused: organismi kõik osad on allutatud terviku huvidele, ühiskonna puhul on aga tervik (ühiskond) allutatud osade (inimeste) huvidele; organismis on teadvus lokaliseeritud ühte ossa (ajju), ühiskonnas on see aga erinevate inimeste peades laiali. Karl Marx (1818 1883) Peateosed: Saksa ideoloogia (1846), Kommunistliku partei manifest (1848), Kapital (I köide 1867, II ja III köide ilmusid postuumselt 1885 ja 1894), Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad (ilmus postuumselt 1932). Materialistlik ühiskonnateooria Marx oli materialist, kuna väitis, et inimese materiaalne tegevus elatusvahendite (toidu, peavarju jms) hankimise nimel määrab ära selle, mida inimene mõtleb, millest unistab jne. Ühiskonna võib jagada kaheks sfääriks baasiks ja pealisehituseks. Ühiskonna baas on majandus
Samas uskus ta seda, et kõigil inimestel on sama mõtlemismuster. Inglane Edward Tylor, kes oli mõjutatud Darwini poolt, tõlgendab kultuuri ja tsivilisatsiooni. Tema õpilane James Frazer oli esimene, kes õpetas Suurbritannias antropoloogiat. Ei Tylor ega ka Frazer ei teinud detailseid välivaatlusi. 19. sajandi teine pool tõi antropoloogia arengusse intellektuaalseid mõjutusi (Darwini loodusliku valiku teooria, sotsioloogid Comte, Marx ja Tönnies, hiljem Durkheim, Weber, Pareto ja Simmel). Neil kõigil olid omamoodi teooriad ühiskonna kohta. Etnograafiliste andmete kvaliteet oli varieeruv. Järjest enam tekkis nõudlus usaldusväärsete andmete järele. Seega hakati teostama ekspeditsioone ja süstemaatilisi uurimusi. BOAS JA KULTUURIRELATIVISM Boas on sakslasest USA immigrant, kes oli veidi antropoloogiat õppinud. Ta tegi olulise uurimuse eskimote kohta. Ta arendas Ameerika antropoloogiat, mis on eraldiseisev Euroopa antropoloogiast
1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlusele, järelduse tea
Sellest tulenevalt aja jooksul TVK nihkub paremale, väljapoole. *Edasine kõvera asukoht sõltub sellest, milline punkt kõveral valitakse. Siin mõeldakse seda, kas riik kasutab ressursse suhteliselt rohkem tarbekaupade või tootmisvahendite tootmiseks. *Nihe ühest otspunktist tuleneb ühe kauba tehnoloogia paranemisest. Sellest lähtudes ühe kauba tootmise suurendamiseks ei pea teise tootmist vähendama. 5.3.ALTERNATIIVKULU TOOTMISPROTSESSI *sisendid: - maa, töö, kapital. *väljundid - kaubad ja teenused. Igal majanduslikul tegevusel on alternatiivkulu ehk loobumiskulu. ALTERNATIIVKULU – ingl. k. opportunity cost Loobumiskulu, majanduslik kulu, tegelik kulu, saamatajäänud tulu – erinevad nimetused. Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks.
Kontrast erinevus,selgesti esile tulev erinevus tugeva kontrasti korral;kontrasti tajudes meie aistingute abil me võimendame seda kontrasti;kontrasti subjektiivsed efektid Valivalt tundlikud kanalid;detektorid Ajus olemas detektor rakud,kardinaalsed rakud,aktiveeruvad siis kui ilmub neile sobiv ärritaja.On valivalt häälestunud sensoorsed kanalid,ja igaüks vastab kindlale modaalsusele ja selle modaalsuse sees olevatele kindlatele ärritjatele Weberi fraktsioon:Ernst Heinrich Weber I/I=const I=stiiumuli läve määr I=diferentsiaalläve või määra juurdekasvu väärtus,mille lisamisel I-le tekiv vaevumärgatav erinevus const=proportisonaalsukonstant Kui ärritajate tase I on kõrgem,siis selleks,et oleks eristatav juurdekasv,peab ka delta I kasvama Fechneri seadus: S=k log I S=aistingu määr k=Weberi fraktsiooni sisaldav konstant I=stiimuli füüsikaline suurus(määr)
kõrge) barbaarsus tsvilisatsioon. Barbaarsete & metsikute kaudu saame mõista enda arengulugu. Tylori järgi ei saa rahvad jõuda tsivilisatsioonini iseseisvalt selleni saab viia sajanditepikkune läbikäinime Euroopaga. Kõige esimene tsivilisatsiooni kriteerium: tööstuse olemasolu (metallitööstus)! (metallitööstus) Põllumajandus, arhitektuur, teaduste levik, moraalsete algete iseloom, religioon, poliitilise/sotsiaalse olukorra keerukus. Kesksed on materiaalse kultuuri nähtused sellega paralleelselt toimub vaimne progress: materiaalne areng toob vaimse arengu kaasa. Evolutsionistlik käsitlus näeb probleemina seda, et areng ei ole harmooniline alguses toob tehnoloogiline areng kaasa moraalse allakäigu. · L. H. Morgan jagab Tylori seisukohti. Seisukoht, et tsivilisatsioon mõjub tihti põlisrahvaile hukatuslikult
põhitunnuseid.! 2. Mis on kunstiteos? 1. Platoni mimesis kunstiteos on millegi objektiivse koopia/imitatsioon/jäljendamine On olemas looduslikud objektid. Kui kunstnik kujutab oma teosel sama, mis on looduses juba olemas, siis ongi see kopeerimine. 2. Romantikud (enamasti) kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori enda mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. 3. Aristoteles, Hegel, romantikud kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunstiteos on liitsubstants. Vaadakem vaasi kui kunstiteost - kunstnik küll lõi vaasi, aga ta ei mõelnud vaasi välja, ta andis vaasile ühe konkreetse materiaalse vormi. Kunstiteose olemust puudutavad vaidlused: *kunstiteise piiride küsimus: kas kunstitoes on piiratud zanrilise või väljendusvormiliste reeglitega? (heliteos, millel pole helisid; luuletus, milles pole sõnu, jne)
impersonaalse turu jaoks. Kui me defineerime selliselt tarbimiskultuuri, mida kannab tarbimisühiskond, siis me oskame ka vaadata ajalooliselt, kunas tekkis selline ühiskondliku käitumise vorm, kus asju ei toodetud või vahetatud enam isikuliselt, vaid umbisikuliselt. Sellest räägime täpsemalt järgmises loengus. Selle põhjuseks traditsiooniliselt peetakse industriaalset pöörest 19 sajandi keskel. Ellugu oli 16-18 sajandil toimunud reformatsiooniga seotud mõtlemise muutus. Max Weber: Protestantliku eetika tõus ja kapitalismi vaim (1904). Erinevus 16-17 sajandi mõtlemises tulenes katoliikluse asendumises protestantismi ja eriti selle askeetliku vormi kalvinismiga. Katoliiklikus elus oli esikohal kollektiiv ning elada tuli tema jaoks. See pidi kestma 1000 aastat ja kõik, siis on halleluuja jne. Selle asemel kasinus, enese eest hoolitsemine, Jumal aitab seda, kes ennast ise aitab jne. Säästmine aitas kapitalimahutustesi kokku hoida.