Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuhatus sotsiaalteadustesse / küsimused vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tera, kuupjuur, antropoloogia, massikultuur, esinduskogude, weber, traditsioon, maastrichti, konstruktivism, faktorid, uurimust, andmestiku, kvant, ratsionaalne, usutav, ligimesearmastus, haridus, konfidentsiaalsus, domineerimine, rooma, iibe, usaldatavus, bentham, blabla, massikultuuri, populaarne, kokkuhoid, uuringut, vist, jared, püssid, pisikud·kui palju aega tagasi lahknes simpaniste perekond inimeste omast? Umbes 5 miljardit · mis tüübi mõte oli, et inimesed on oma käitumises eelkõige mitteloogolised? · maastrichti lepingu kohta oli küsimus, et millele ta aluse pani? Euroopa liidule pani aluse 1992 · milleks on vaja suurt aju? Et saada aru teistest inimestest ja et neid meelde jätta · kõrge intellekti kohta oli küss? Elusa lihatoidu kättesaamine eeldab seda... · mis on geograafiline determinism? Geograafiline asukoht mõjutab ühiskonda oluliselt · milline väidetest käib kultuuri kohta: kultuur kui blabla, kultuur kui blabla.. seal olid kõik õiged · massikultuuri kohta oli küss
konservatiivsemate teooriatega). • Ühiskonna kihistumine Bourdie järgi : Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. klass on vaid teoreetiline jaotus Normaalolukorras • Kapitalismi tekkimine "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" käsitles kapitalistliku majandussüsteemi teket. Erinevalt Marxist arvas Weber, et religioon mõjutab olulisel määral majanduse arengut. Kapitalism tekkis suures osas tänu kalvinismile.Kalvinistlik õpetus ütleb, et Jumal on juba enne inimese sündi otsustanud, kas konkreetne inimene läheb peale surma paradiisi või põrgusse ja et inimesel endal pole võimalik Jumala otsust muuta ega isegi seda teada saada. Olles mures oma saatuse pärast, püüab inimene iseendale tõestada, et ta on
Inimene ise kontrollib ennast Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust) Võim on igal pool Probleeme Foucault teooriaga: keeruline on rakendada. Osalt seetõttu, et võtab kasutusele väga palju uusi mõisteid, teisalt seetõtt-u, et on üisna radikaalne (raske kombineerida nn konservatiivsemate teooriatega). Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Foucault Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju Diskursus autoriteet sundus Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest käes käes ühiskonna- sõltumatu
Inimene ise kontrollib ennast Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust) Võim on igal pool Probleeme Foucault teooriaga: keeruline on rakendada. Osalt seetõttu, et võtab kasutusele väga palju uusi mõisteid, teisalt seetõtt-u, et on üisna radikaalne (raske kombineerida nn konservatiivsemate teooriatega). Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Foucault Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju Diskursus autoriteet sundus Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest käes käes ühiskonna- sõltumatu
Inimene ise kontrollib ennast Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust) Võim on igal pool Probleeme Foucault teooriaga: keeruline on rakendada. Osalt seetõttu, et võtab kasutusele väga palju uusi mõisteid, teisalt seetõtt-u, et on üisna radikaalne (raske kombineerida nn konservatiivsemate teooriatega). Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Foucault Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju Diskursus autoriteet sundus Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest käes käes ühiskonna- sõltumatu
kinnitavad? on signaaliks tööandjale inimese oskuste a) Evolutsionism kohta.) b) Diffusionism 15. Milline neist printisiipidest ei ole osa Max c) Tsükliteooria Weberi bürokraatia mudelist? 11. Mida väidab Max Weber teoses "Protestantlik a) Bürokraate edutatakse nii kaua kuni nad oma eetika ja kapitalismi vaim"? töökohustustega enam toime ei tule a) Protestantlik religioon soodustas kapitalismi b) Bürokraate võetakse tööle ja edutatakse teket oskuste eest b) Protestantide sissetulek on kõrgem c) Bürokraatia on hierarhiliselt organiseeritud
vajakajäämisi, mis ühiskonnas on ja mis võivad takistada institutsioonide arengut. Sotsioloogia tirib päevavalgele ühiskondlikke probleeme kriitiline sotsioloogia. Kui teised teadused uurivad reeglina positiivseid nähtusi, siis sotsioloogia eesmärk on vastupidine probleemide uurimine. Mõistele ühiskond on antud palju erinevaid selgitusi. Näiteks Saksa filosoof -majandusteadlane Karl Marx on öelnud, et ühiskond, see on inimühenduste kogum. Saksa teadlane Max Weber on öelnud, et ühiskond on oma olemuselt erinevate käitumisnormide kogum. Ühine joon on see, et ühiskonda on alati võimalik teaduslikult uurida. Sotsioloogiat eristab teistest teadustest : · Püstitatakse hüpoteese erinevate teaduslike konstruktsioonide kohta ja hiljem hakatakse mõtlema, mis viisil seda probleemi uurida (kas nähtus tegelikult ka ühiskonnas eksisteerib). · Püütakse üksikisikuid uurides teha teaduslikke üldistusi üksikute gruppide
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekü
normidele, tavadele, reeglitele. Normid kujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kujutavad endast läbirääkimiste tulemusena tekkinud tegelikkust, mis vormib inimese taju ja tegelikkust. 51. Kes on sotsiaalse kontrolli agendid? Mida teevad? Kuidas jagunevad? Sotsialiseerumise agentideks nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õpetamine. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, käitumist ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Sotsialiseerumisprotsessis on osapoolteks inimene (laps, nooruk, täiskasvanu vanur) või põlvkond ja sotsiaalne keskkond. Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: Vanemad: esimesed ja kõige tähtsamad
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel &
........ 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883)......................................................................................24 2.6. Max Weber (1864 1920)....................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31 3.1.2
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset,
Üldistatud teised kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnormid 62. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma 63. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. 64. Sotsialiseerumise seosed tervise, perekonna, kultuuri, majandusliku olukorra, sõprade jt-ga? Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti? Sotsialiseerumine ja identiteet: Millised faktorid mõjutavad seda, kuidas ma iseennast näen ja määratlen? Kuidas teised mõjutavad minu enesemääratlust? Kuidas ma mõjutan teiste arvamust sellest, kuidas nad mind määratlevad? 65. Mida nimetatakse hälbeks? Hälve kriminaalsus ja deviantsus: a. Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus, sageli ei peagi olema seadusega karistatav tegemist on suhtelise käitumisega; b
Psühholoogia majandusteadus ... Sotsioloogia ajaloo perioodid · Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg kuni 19. Saj) · Klassikaline sotsioloogia (19. Saj. keskelt - 20 saj. algus) · Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mujukamad sotsioloogiad · Karl Marx · Emile Durkheim · Max Weber Auguste Comte (1798 1857) · Sotsioloogia mõiste autor · Positivistlikku filosoofia rajaja · Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika sotsiaalse dünaamika uurimise tõttu tuntud Ühiskonna arengustaadiumid · Teoloogiline ( - 1300. A) religioon on kõige tähtsam · Metafüüsiline (1300 1800) abstraktne filosofeerimine · Positiivne (1800 - ) teaduslik mõtlemine Herbert Spencer (1820 1903) · Sotsioloogia termin ei olnud tema ajal veel tuntud
Ei ole olemas ühte sotsiloogilist teooriat, vaatepunkti, mis kõike selgitaks. On mitmeid omavahel konkureerivaid käsitlusi, mis ühte ja sama nähtust võivad väga erinevalt selgitada. Kõik need teooriad täienevad ja arenevad ajas. See on ka loomulik, sest ühiskond ise on pidevas muutumises. Sotsioloogia on seotud paljude teiste sotsiaalteadustega (psühholoogia, politoloogia, majandus, meedia ja kommunikatsioon, antropoloogia jne.) Uurimisvaldkonnad on paljuski kattuvad, jagatakse palju ühiseid klassikuid, kuid igal teadusel on siiski oma fookus. Sotsioloogia jaguneb ka sisemiselt valdkonniti, teemade kaupa kultuurisotsioloogia, soosotsioloogia, perekonnasotsioloogia, noorsoosotsioloogia, linnasotsioloogia, majandussotsioloogia jne. Sotsioloogia kui teadusharu juured on 18. sajandi Euroopas. 2. Auguste Comte'i, Emile Durkheim'i, Max Weberi roll sotsioloogia kui teadusharu arengus.
4. Loeng - Sotsioloogia ajalugu – klassikaline sotsioloogia(ptk 1) Sotsioloogia ajaloos võib eristada kolme perioodi: Eelajalugu – enne sotsioloogia mõiste tekkimist Klassikaline sotsioloogia – 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi esimesed dekaadid. Tänapäeva sotsioloogia – alates u. 1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto. Auguste Comte (1798 – 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistet “sotsiaalne füüsika”. 7 Sissejuhatus sotsioloogiasse Positivism
Skelett Teed, ehitised Vereringe Hüvede jaotus Närvisüsteem Käskluste jaotus Toitumine Majandus Käsitles ühiskonda kui elavat organismi. Inimühiskond koosneb samuti komponentidest nagu inimene. Kõige mõjukamad sotsioloogid: Karl Marx Emile Durkheim Max Weber Karl Marx (1818 1883) filosoof, majandusteadlane. Ise ta ennast sotsioloogiks ei nimetanud. Tänapäeval peetakse teda eelkõige sotsioloogiks. Teda on peetud ka kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloogiks. Marxi kaastöötaja oli Friedrich Engels. Materialism tema teooria põhialus. Töötegemine, elatusvahendite hankimine on inimese elus kõige tähtsam komponent. Tähtis on kuidas inimene elab, kuidas ta endale toitu hangib, mitte
paremaid sõjalendureid (P. Berger 1963: 13). - Sotsioloogilised teadmised võivad olla praktiliseks abiks sotsiaaltöötajatele, aga ka müügiagentidele, usutegelastele või poliitikutele, kelle eesmärkide hulka kuulub inimeste mõjutamine. Sotsioloog kui poliitik - Sotsioloogiat õppiv inimene võib tahta muuta oma ühiskonda paremaks, inimlikumaks jne. (=> sotsioloog kui vabadusvõitleja/viriseja) - tugev ühiskonna muutmise/parandamise katsete traditsioon. Comte: tuleviku ühiskond on rajatud teaduse alusel, valitsevad sotsioloogid. Marx: filosoofid on tahtnud maailma seletada, ülesandeks on aga selle muutmine. Asimov: ,,Igaviku lõpp": psühhomatemaatikud * Sotsiaalteadlased revolutsiooni tegemas, seksuaalsust vabastamas (Alfred Kinsey ja tema grupi raportid 1950. a-tel Ameerikas!, 8-punktine skaala), naist vabastamas jne; ka .3. maailma. (kapitalistlikku) moderniseerumist abistamas ja tagant tõukamas (nii kodumaised kui
1.9. Mis panuse andis Emile Durkheim (1858-1917) sotsioloogia arengusse? Nagu Comte - vaatles ühiskonda omaette reaalsusena. Oli huvitatud sotsioloogia loomisest eraldiseisva akadeemilise distsipliinina - võimalik rõhutada ühiskonna unikaalsust ja võimatu taandada ühiskonna uurimist üksikindiviidide uurimisele. Sotsiaalse statistika leiutaja. Sotsiaalne käitumine, uskumused, ideed on sotsiaalse struktuuri osad, peegeldavad ühiskonda. 1.10. Mis panuse andis Max Weber (1864-1920) sotsioloogia arengusse? Marxiga sarnased huvid, arusaamad (orgaaniline konseptsioon, ajalooline analüüs). Maailmapaljastus: "Kui tadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast." Arvas, et tehnoloogia ja kaasaaegsed organisatsioonid muutuvad uut tüüpi vanglaks. Weberi rõhk oli ideedel. Uurijad pidid püsima objektiivsete vaatlejatena. Weberi 2 vaatenurka: väärtusvaba uurimise vajadus, oht teadmiste väärkasutamise ees. Weber nõudis,
KULTUURIAREAAL ON TERRITOORIUM/PIIRKOND, KUS ÜHE KULTUURI ELEMENDID ON LEVINUD NING KUS MINGIT KULTUURI PRAKTISEERITAKSE (NT: RIIK, LINN, KÜLA). 43. Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest. 44. Mis on kultuurisokk? Näide. kui lähen kuskile teise kultuuri ning seal tehakse kõike hoopis teistmoodi, kui me oleme harjunud. Nt hispaanlased musitavad kõiki põskedele teretades 45. Mis vahe on eliit- ja massikultuuril? Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms
suuda kontrollida nähtusi, mida ta uurib. Kanti seisukohad psühholoogia tuleviku suhtes olid siiski ekslikud. 2.3. Teadusliku psühholoogia tekkimine Iseseisva teadusena kujunes psühholoogia välja 19. sajandi teisel poolel. Kanti ennustused lükati ümber. Tekkis küsimus, mitu asja mahub korraga teadvusesse. William Halmilton leidis kodustes tingimustes, et 7 asja. Teaduslik psühholoogia saab alguse eristusvõime uurimisest. Ernst Weber uuris inimeste võimet eristada raskusi. Ta üritas kindlaks teha, milline on minimaalselt vajalik juurdekasv, et märgata kahe raskuse erinevust. Ta leiutas ka Weberi seaduse. See näitab seda, et inimese silm ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi suurusi. Tartu Ülikooli professor/rektor Alfred Wilhelm Volkmann hakkas ühena esimestest uurima nägemise eristusvõimet. Eristusläveks nimetatakse minimaalset stiimuli väärtuste erinevust, mida
normiõpetus, mis on kindlalt lahutatud sõnadest riigi kui sotsiaalse nähtuse olemise kohta. Franz von Liszt (1851- 1919) o Otsis kuritegevuse kausaalseid seletusi. Seejuures nägi ta: 1)süüdlase isiklikke motiive kuriteo toimepanemiseks ja 2)sotsiaalseid elemente (rasked elamistingimused), mis on kuriteo toimepanemiseks hädavajalikud. o Leiab, et domineerivad on sotsiaalsed faktorid o Jõudis järeldusele, et karistuse täideviimine ei ole kättemaks, vaid süüdlase parandamine, tema hirmutamine tulevaste kuritegude eest ja ühiskonna kindlustamine. Saksamaa Eugen Ehrlich (1862-1922) o Eristab ühiskondlikku (institutsionaalset, inimühendusel põhinevat), riiklikku (riikliku seadusandja poolt loodud ja riiklike sunnivahenditega kaitstud) ja juristide (kui kohtunikele mõeldud otsustamis-) õigust. Ernst Fuchs (1859-1929)
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on
räpase ja ebapuhtaga, mille all ta peab silmas inimese sisemust ja mõttemaailma. Selle all võib ta näiteks mõelda valelikkust või „dekadentlikkust“. Vaid seda tüüpi puhtust armastades saab vältida kannatusi, mis kaasnevad sellega, kui olla ebapuhtas keskkonnas. 6 3. loeng Küsimused filosoofilise antropoloogia loengu kohta 1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia · klassikaline filosoofiline antropoloogia · kristlik antropoloogia · romantismile omane antropoloogia · konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid.....................................................................................5 1
-Interdistsiplinaarsus - arengut uuritakse sotsioloogias (social change), psühholoogias (arengupsühholoogia), ajaloos (ideede ajalugu), poliitikateadustes (global development), välja on kujunenud omaette uurimisvaldkond “arengu-uuringud” (development studies) -“Arengu” alusel kujunevad hoiakud ja otsused – arenguhindamise tööstus! Lähenemine – sotsiaalteaduslik (mitte astronoomia, meditsiin, geoloogia vms) Konstrukt. Termin vs konstrukt. Sotsiaalne konstruktivism. Konstrukt: kokkulepitud ja ühiskonnarühmas taastoodetav arusaam + suhtumine, kinnitatakse sotsiaalse suhtluse käigus. Konstrukt kui kokkulepe. -Argielu konstruktid: Eesti, Euroopa, hängimine, elukaaslane, õnn, -Teaduslikud konstruktid: sotsiaalne mobiilsus, väärtused, hoiakud, demokraatia … -Teadus: teadlaste poolt konstruktide loomine, mõõtmine, debatt -Meie - uurime konstrukte, mis kirjeldavad inimese/ühiskonna muutumist: muutus, kasv, areng, progress,
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootused ja normid. Rollide ja staatus
anoomia – sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, anoomia – sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. äng. 4. Weber: 9. Weber: sotsiaalse muutuse olemus? sotsiaalse muutuse olemus? Kapitalistliku majandussüsteemi arengu käsitlus laiemate lääne ühiskonna muutuste kontekstis: Kapitalistliku majandussüsteemi arengu käsitlus laiemate lääne ühiskonna muutuste kontekstis:
53. Vaadake sotsialiseerimise-materjalides olevat tabelit ning leidke vastused sellele, kuidas erinevad aspektid meie ümber mõjutavad sotsialiseerumist: tervis, rass, rahvus, elukoht jne jne. Rahvus- nt keel Etniline taust- nt kultuur Sotsialiseerumine ja identiteet: Millised faktorid mõjutavad seda, kuidas ma iseennast näen ja määratlen? Kuidas teised mõjutavad minu enesemääratlust?
Suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus(S.S Stevens)-Tajumulje kasv muutub stimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks. Weber- Fechneri seadus- Weberi eesmärgiks oli saada järjest täpsemaid tulemusi. See sillutas tee psühholoogiale, kui eksperimentaalsele teadusele ja juurutas eksperimentaalsete uurimismeetodite kasutamise. Weberi tööst tunnetusega oli inspireeritud Gustav Fechner, ning see viis edasi Weberi seaduse loomiseni. Weber ei mõistnud lõpuni, milline on tema panus tunnetuslike stiimulite ja vastuste mõistmisel. Weberi seadus: Weberi seadus, nagu selle nimetas Gustav Theodor Fechner, aitab näidata, et psühholoogilisi sündmusi saab uurida samaaegselt mõõdetavate füüsiliste stiimulite väärtustega.(Wikipedia) Taju omadused • Tajul on piirid • absoluutsed piirid- iseloomustavad eelkõige mingi objekti omaduse
sai sellest kokkulepitud üldine termin. Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini nimetus. Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus. Varem eristus etnoloogiast sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt. Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas
tunnetusliku väärtuse sedastamine PARADIGMA. Teaduse tekkimise eeltingimuseks on teatava ajastu praktikale iseloomulike mõtlemiskategooriate formeerumine (R. Vihalemm). See omakorda annab teadusliku maailmanägemise loogika kujunemise võimaluse. Vastavuses sellega kujuneb igal ajastul ja teaduse arenguetapil püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb teadusliku uurimise ja teadusdistsipliinide õpetamise traditsioon. Paradigma olemasolu tähendab, et teaduse areng on normaalteaduse faasis: püstitatakse ja lahendatakse järjest uusi ülesandeid. Kui niisugune ülesannete püstitamine ja lahendamine takerdub, siis on teaduses tekkinud kriis. Kriisi ületamine saab võimalikuks uue paradigma kujunedes. See tähendabki revolutsiooni teaduse arengus. TÕDE on objektiivse tegelikkuse õige peegeldus inimese teadvuses. Ta eksisteerib sõltumatult suhtumisest temasse. Tõde on alati objektiivne.
ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus Teooriate ulatus • Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton’i klassifikatsioon: – Suured teooriad (grand theory) – väga abstraktsed, seos igapäevaeluga väike, seletavad suuri süsteeme ja üldisi seaduspärasusi (kuidas ük. töötab, kuidas toimivad poliitilised süsteemid). Empiiriliselt raske või võimatu kontrollida (nt. Weber, Marx, Easton, Habermas, jt). – Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) – pole nii abstraktne, võimalik empiiriliselt testida, fokuseeritum (nt. sotsiaalse mobiilsuse teooriad, valimiskäitumise teooriad, Putnam’i sotsiaalse kapitali teooria, agenda setting’u teooria, ratsionaalse valiku teooria, jne). • BA-töös kasutage “keskmise ulatusega teooriad” • Paradigma – suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides
annaabi.ee 
