Wankelmootor. Vankelmootor on oma nime saanud doktor Felix Wankeli järgi, kes seda unes nägi ja selle unenäo teoks tegi. Vankelmootor (rotary engine või wankel engine) on sisepõlemismootor nagu stirling- ja tavalinegi. Selle peamine erinevus seisneb selles, et tavaline, silindritega mootor jupsib üles-alla, aga vankelmootor keerutab. Nimelt toimub silindermootoris iga töötsükkel eraldi, järjest, siin aga toimuvad nad samaaegselt. Kolmnurkne kolb seal sees pöörleb (ja lisaks orbiitleb), pöörlemisega surub kokku küttesegu ja plahvatav kütus paneb ta edasi pöörlema. Töötsükkel on tal neljaosaline - imemine, surumine, süütamine ja väljastamine. Kaks süüteküünalt - selleks, et segu põleks ühtlasemalt, põlemiskamber on pikk ja peenike. Väljastamisauk on otse ühendatud summutiga ja sisend
See oli 3 meetrit pikk ja selle sees oli 80-atmosfäärine rõhk. Seade töötas kivisöepuruga, mis plahvatas ja peaaegu tappis Dieseli ja tema kolleegid. Esimene töötav prototüüp valmis 17. veebruaril 1894. See töötas minut aega võimsusega 13 hobujõudu. Esimene diiselmootoriga sõiduauto oli Mercedes-Benz 260D (1936). Rudolf Christian Karl Diesel 1858 1913 4. Felix Heinrich Wankel (August 13, 1902 October 9, 1988) oli Saksamaa mehaanika insener. Vankelmootor on oma nime saanud doktor Felix Wankeli järgi, kes seda unes nägi ja selle unenäo teoks tegi. Vankelmootor (rotary engine või wankel engine) on sisepõlemismootor nagu stirling- ja tavalinegi. Selle peamine erinevus seisneb selles, et 7 tavaline, silindritega mootor jupsib üles-alla, aga vankelmootor keerutab. Nimelt toimub silindermootoris iga töötsükkel eraldi, järjest, siin aga toimuvad nad samaaegselt.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut SOOJUSJÕUSEADMED Referaat Juhendaja: .......................... Koostas: ............. (Rühm) Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.AJALUGU...............................................................................................................................3 2.SISEPÕLEMISMOOTORITE TÜÜBID JA KLASSIFIKATSIOON.....................................4 3.OTTO RINGPROTSESS....................................................................................................
EESTI RAUDTEEDE HIILGEAEG MOOTORSÕIDUKITE SAAMISLUGU Sisepõlemismootor soojusmasin, milles kütus põleb mootori sees. (kasutegur 60% ja rohkem) Välispõlemismootor kütus põletatakse väljaspool mootorit. (kasutegur 10%) KÜTUSE JÄRGI Gaasimootor Bensiinimootor Diiselmootor TAKTIDE JÄRGI Kahetaktiline Neljataktiline SILINDRITE PAIGUTUSE JÄRGI Ridamootor V-mootor (V8,V12) Boksermootor Tähtmootor (rootormootor) EHITUSE JÄRGI Kolbmootor Vankelmootor Turbomootor Reaktiivmootor BENSIINIMOOTOR Põhiosad: silinder, kolb, keps, väntvõll, klapid, küünal. Taktid: 1. SISSELASKETAKT 2. SURVETAKT 3. TÖÖTAKT 4. VÄLJALASKETAKT DIISELMOOTOR Diiselmootor raskem ja massiivsem. Küünlad puuduvad. Põlemiselt tekib rohkem tahma ja jääkaineid. MOOTORITE LEIUTAMISE AJALUGU 1769 N.J. Cugnot auruvanker 1805 I. De Rivaz I sisepõlemismootori patent 1860 J.E. Lenoir elektersüütega gaasimootor 1862 N.A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
