suuremad reisijaveoks mõeldud sõidukid klassifitseeritakse bussideks. · Eesti liiklusseaduse järgi võib sõiduauto olla ka ühissõiduk, kui see on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud. Sõiduauto juhtimiseks on nõutav b-kategooria juhiluba. · Sõiduautod on vanim autotüüp. Ehkki 19. Sajandi II poolel töötasid mitmed leiutajad autode kallal üheaegselt, nimetatakse esimeseks sõiduautoks sageli karl benzi 1885. Aastal ehitatud benz patent- motorwagenit, millega bertha benz tegi 1888. Aastal ka esimese pikamaasõidu (kokku 194 km). Esimeseks massiliselt levinud sõiduautoks sai ford model T, mida toodeti 1908-1927. Keretüübid · Sedaan · Universaal · Luukpära · Kabriolett · Mahtuniversaal · Kupee · Limusiin · Pikap · Kombi · Maastur · Linnamaastur · Mikrobuss Mootorid · Ottomootorid · Diiselmootorid · Hübriid · Elektrimootorid · Vesinikmootorid · Turbiinmootor
KOOL Auto- ja masinaremondi osakond EESNIMI PERENIMI Tehnika uuendused Õpimapp Juhendaja Õpetaja Tartu 2015 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1Autode ajalugu.................................................................................................................4 2Autode liigitus.................................................................................................................6 2.1Sedaan.......................................................................................................................6 2.2Kupee..................................................................
Mootor tegi suurt müra, kuna kolvid põrkusid piirasendites vastu piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud. · Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876.a. leiutas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine". 4-taktiline sisepõlemismootor oli sündinud! Ka tänapäeval nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks. Esimene Auto · Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid. · Maailma esimene auto, mida toodeti arvestatavas koguses ja bensiini mootoriga, oli K.Benzi ,,Velo" (1886). See ei meenutanud tänapäevast autot mingil moel, see oli ehitatud kaariku põhjale, kahe kohaline ja lahtine. Autol oli ainult kolm ratast ja gaasipedaali
· Kivitee · Asfalttee (1801. aastal leiutati) SILDADE LIIGID: KONSTRUKTSIOONI JÄRGI: · Talasillad · Konsoolsillad · Rippsillad · Kaarsillad · Vantsillad MATERJALI JÄRGI: · Puitsillad · Kivisillad · Malmsillad · Terassillad · Raudbetoonsillad SILDADE ARENGULUGU · Esimesed suuremad sillad Eufrati, Tigrise ja Niiluse jõgedel. · Roomlaste Pont du Gard kiviplokkidest sild Rhone lisajõel 41-54 a. · 1779. a esimene raudsild Severni jõel Inglismaal. · Sillad tänapäeval: Akashi Kaikyo (1998) kõrgeim 283 m, Suure Belti sild (1998) 6,8 km pikk. TUNNELITE ARENGULUGU · Esimesed arvatavasti Babüloonias. · Samose saare veetunnel (Roomlaste). · 1679. a ehitatud Languedoci laevatunnel Püreneedes. · 1870. a (esimene tunnel Euroopas) Mont Cenis tunnel Alpides. · 1882
Linnaliini buss Buss, mis on projekteeritud ja ehitatud istuvate ja seisvate reisijate ning nende pagasite veoks linna- ja lähiliikluses. Peab olema tagatud bussis vaba liikumine sisse ja välja. Reisibuss buss, mis on projekteeritud ja ehitatud kaugliikluseks, sõitjate ning meeskonna pikaajaliseks mugavaks viibimiseks bussis. Bussis puuduvad seisukohad. Troll buss, mille veomootor saab elektritoite trolli liinilt. Hübriitbuss, elektrimootoril veel lisaks sisepõlemismootor. Veoauto mootorsõiduk, mis on projekteeritud ja ehitatud veoste veoks. Veoauto võib vedada haagist. Üldveoauto teenindava meeskonna veoks. Kere ehitusel võib olla veoauto olla lahtine (madel) või kinnine (burgoon). Üldveoauto võib vedada haagist. Sihtotstarbeline veoauto konkreetse ülesande ja otsatarbega auto. Vedukauto haagise veduk, on projekteeritud ja ehitatud täis- või kesktelg haagise veoks.
Demos Pulk VOLKSWAGEN GOLF MUDELITE ÜLEVAADE REFERAAT ÕPPEAINES: ANDME-JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm: AT 22 12.12.2012 TTK Tallinn 2012 2 12.12.2012 TTK SISUKORD Sisukord..............................................................................................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 1. Golf MARK I (19741983).............................................................................................................5 1.1. Golf mark I lühiülevaade......................................................................................................
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
Näiteks Kalifornias (kus on suur autode kontsentratsioon) on autodele pandud nii head heitgaaside puhastuse seadmed, et kui selline auto sõidaks meie tänavatel, siis selle tossutorust välja tulev heitgaasis olev kahjulike ainete kogus oleks väiksem kui mootorisse sissehingatavas õhus sisalduv kahjulike ainete kogus ja meil sõidaks tänavatel ringi ,,õhupuhastajad" Miks siis laitmatult töötav sisepõlemismootor üleüldsegi toodab kahjulikke saasteaineid? Bensiini- ja diiselmootorites on kasutusel väga erinevad kütused mis mõlemad sisaldavad süsinikku (C) ja vesinikku (H). Peale selle on kütustes mõningaid lisaaineid ja oktaanarvu tõstjaid. Süsinikoksiidi (CO) ühendite reageerides õhu hapnikuga tekib süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur (H2O).
tulemused. Katsetest tehti järeldused: - toornafta peseb tankid puhtamaks kui vesi - plahvatus- ja tuleohutuse tagamiseks peavad tankid olema täidetud inertgaasiga. 1977. a. rahvusvaheline tankerite ja terminalide ohutuse konverentsi otsuse põhjal on tankide pesu toornaftaga kohustuslik kõikidele toornaftatankeritele täiskandevõimega üle 20 000 tonni. Tankide pesul toornaftaga on järgmised eelised: - väheneb keskkonnareostuse oht - suureneb tankeri puhas kandevõime - väheneb tankide pesuks vajalik aeg - väheneb tankide roostetamine. Toornaftaga pesul on ka puudusi ja need on järgmised: - suureneb meeskonna töökoormus - pikeneb lossimisaeg - tuleb teha kulutusi toornaftaga pesu seadmete ostmiseks. 7.8. Ohutuse tagamine tankeritel 7.8.1. Suitsetamine Suitsetamine on merel tankeritel lubatud ainult vastavalt varustatud ruumides. Suitsetamine on keelatud tankeri tekil ja kohtades, kuhu võivad koguneda naftagaasid.
28. Liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatakse: vara ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule; liiklusõnnetuse põhjustanud jalakäija isikukahju; liiklusõnnetuse põhjustanud juhi ravikulu raviasutusele; 29. Kas vingugaasi (СО) ja teiste kahjulike komponentide sisaldus heitgaasis оn normitud? Ei. Jah. 30. Mis ei tohi olla suurem märgil näidatust? Sõiduki või autorongi tegelik mass. Sõiduki registrimass. Sõiduki kandevõime. 3. Mis tähega noole suunas toimub vasakpööre õigesti? C ja D. A. B. 4. Kuidas реаb juht käituma asulavälisel teel hädapeatumise korral valgel ajal? Lülitama sisse ohutuled. Kui ohukolmnurga kasutamine оn kohustuslik, tuleb see paigutada nii, et see oleks nähtav vähemalt 100 m kauguselt. Lisaks ohutuledele lülitama sisse ääretuled. 5. Milline tegevus on õige? Ootan foori ees vastassuunast sõitja möödumist ja ületan ristmiku peatuseta.
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja vigastatuid üle 100-a) Maailma piki
TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 1900 sisepõlemismootori läbimurdeaeg. 1900 1920 autotööstuse rajamine
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
informatsiooni mahu järele, jaotatakse tehnilistes karakteristikuis esitatavad parameetrid järgmistesse gruppidesse: 1. Põhiparameetrid 2. Abiparameetrid 3. Tehnoloogilised parameetrid 20-Millist parameetrit loetakse masina peaparameetriks? peaparameetriks -mis reeglina on üks põhiparameetreist, mis kõige täpsemini iseloomustab antud masina tehnilisi ja tehnoloogilisi võimalusi ning on kõige stabiilsem antud masinatüübi jaoks (nt: kandevõime, tõstevõime, kopa maht, veojõud, täitemaht, lastimoment jne). 21-Millised on masina tehnoloogilised parameetrid? iseloomustavad keerukamate masinate tehnoloogilisi võimalusi ja on oluliseks teabeallikaks tehnoloogidele teatud tööde teostamise tehnoloogiliste projektide koostamisel (nt: ühekopalistel ekskavaatoritel - kaeveraadius, kaevesügavus, kopa tühjendamiskõrgus jne; tõstevõime, tõsteraadius, tõstekõrgus ehituskraanadel; jne ).
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Tiina Uusma - Tartu Tervishoiu Kõrgkool, lektor - kutseõppe õppekavade juht Illustratsioonid: Fotolia, Tallinna Kiirabi koolituskeskus Fotod: Jürgen Saarniit, Vassili Novak, Marika Väli, Piret Valdek, Ahti Varblane, Andras Laugamets, Merle Tikk, Raul Adlas Fotograaf: Priit Grepp Pildiseade konsultant: Priit Hummel Keelekorrektor: Raile Kask IT konsultant: Boriss Rudnev Tehnilised toimetajad: Anu Tedder, Pille Tammpere, Monika Grauberg 2 Eessõna Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat on esimene eestikeelne õpik, kus ühtede kaante vahele on kogutud kõik olulisemad distsipliinid, mida kiirabitöötaja oma töös kasutab. Ehkki õpiku pealkiri ütleb, et see on erakorralise meditsiini tehnikute raamat, on siia kogutud ulatuslikum materjal, mis on kasutatav ka kiirabiõdede (ja miks mitte ka –arstide) baas- ja täiendkoolitusel. Iga peatükk kordab eelnevates peatükkides toodud olulisemat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
