34/79 Henn & Darby House of Lords EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel mitu eelotsuse küsimust EMÜ asutamislepingu artiklite 30, 36 ja 234 tõlgendamise kohta. Küsimused kerkisid esile kriminaalmenetluse käigus, mis algatati apelleerijate vastu, kelle Ipswichi Crown Court 14. juulil 1977 teatavates õigusrikkumistes süüdi oli mõistnud (nad rikkusid teadlikult sündsusetute või pornograafiliste toodete impordikeeldu, rikkudes seega 1876. Aasta tollimaksude seadus. Punktidest 4 ja 5 tuleneb, et apelleerijate väitel ei ole Ühendkuningriigis sündsusetute või pornograafiliste toodete osas kehtestatud mitte mingeid üldiseid kõlblusalaseid põhimõtteid. Seejuures tõid nad esile riigi territooriumi kolmes ajaloolis-geograafilises osas kohaldatavate õigusaktide erinevused. Edasisaatmisotsusele lisatud õiguslike asjaolude selgituse kohaselt vastab tõele, et Ühendkuningriigi eri ajaloolis-geograafiliste osade, s.t Inglismaa ja...
KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides automaatsele vastastikusele tunnustamisele, ilma et liikmesriigid näeksid ette täiendavaid formaalseid nõudeid
TOLLIMAKS SIGRIT VÖÖ LVRKK 2015 MIS ON TOLLIMAKS? • TOLLIMAKS ON IMPORDITAVALE VÕI EKSPORDITAVALE KAUBALE RAKENDATAV MAKS, MILLE EESMÄRGIKS ON MUUTA KAUPADE SUHTELISI HINDU JA SELLE KAUDU MÕJUTADA KAUBAVAHETUSE STRUKTUURI. EESMÄRK • TOLLIMAKSU KEHTESTAMISE EESMÄRK ON TAVALISELT SISETURU KAITSE VÕI MUUD MAJANDUSPOLIITILISED EESMÄRGID TOLLIMAKSU LIIGID • VÄÄRTUSELINE TOLLIMAKSUMÄÄR, MIS ON PROTSENTUAALNE MÄÄR KAUBA TOLLIVÄÄRTUSEST; • SPETSIIFILINE TOLLIMAKSUMÄÄR, MIS ON MÄÄR KAUBAÜHIKU (NÄITEKS KAALU, MAHU, SISALDUSE JMS) KOHTA KINDLAKSMÄÄRATUD SUMMANA. • LIIKMESRIIGID, SH EESTI, KASUTAVAD LIITU IMPORTIMISE JA LIIDUST EKSPORTIMISEGA SEOTUD TOLLIMAKSUDE JA MUUDE MEETMETE
EUROOPA LIIDU ÜHTNE MAJANDUSRUUM EL majanduspoliitika aluseks ja eesmärgiks on ühtsetel reeglitel toimiva EL-i siseturu loomine. Sammud selle eesmärgini jõudmiseks: · 1958. aastal loodi Euroopa Majandusühendus (vabakaubanduspiirkond, omavaheliste tollide kaotamine, ühised tollimaksud kolmandate riikide suhtes) · 1968.aastal jõustus tolliliit, kaotati kõigepealt tollimaksud Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Hollandi, Luxemburgi vahel · 1985 Euroopa Komisjoni Valge Raamat siseturu loomise kohta ja tegevusprogramm selle eesmärgi täitmiseks
orgudes kasvatatakse viinamarju. Rannikualadel on tsitruseliste- ja oliivi istandused. Dinaari mäestik Zagreb Elekter ja nafta Energia kogutoodangust annavad 2/3 hüd- roelektrijaamad. 15% elekrienegiast ostetakse. Nafta annab 1/3 kogutoodangust. Naftajuhe kulgeb Omisalji naftsadamast naaberriikidesse. Naftajuhe pikkus on 583km. Kaevadamine Kaevadatava kivisöe ja rauamaagi hulk ei rahulda ka siseturu vajadusi. Tähtsaim maavara on boksiit ja seda kaevandatatakse Dinaari mäestikus ja Istra ps. Maagaas Moslavacka mora gaasimaardlast saatakse 1,7-1,8mln. M3 maagaasi aastas , mis rahuldab 60% siseturu majandusest. Sealt suunduvad gaasijuhtmed Zagrebisse ja Sisakisse. Metsandus Dinaari mäestikus raiutakse aastas u. 3,0- 3,5 mln. m3 metsa, et toota tseluloosi, mööblit ja paberit. Taimekasvandus
(radiaatorid). 16. Rauametallurgia Jaapanis ja Hiinas. JAAPAN (O3O) HIINA Jaapanil rauamaagi leiukohti ei ole, see Hiinal on suured rauamaagikaevandused. imporditakse. Kasutab palju vanarauda. Impordib Rauasulatusettevõtted on koondunud seda ja ka malmi. Terasesulatusettevõtted söebasseinidesse. Tootmine on küllaltki paiknevad peamiselt sadamalinnades. Maailma mahajäänud. Siseturu vajadused on suured, juhtiv terasetootja. Annab 1/8 maailma maailmamajanduses osaleb vähe. Osaliselt terasetoodanugust. impordib rauamaaki, kui see on odavam kui enda sessursside kasutamine. 17. Miks on Austraalias nii vähe tersesulatuskeskusi, kuigi rauamaaki on küllalt? Terase ekspordivõimalused ei ole Austraalias kuigi head, sest nõudlus on väike ja siseturu vajadused
koostööle. Ühtse Euroopa akti jõustumisel sai nimetus ,,Euroopa Parlament" (mida assamblee oli kasutanud 1962. aastast alates) ametlikuks nimeks. Ühtne Euroopa akt suurendas ühtlasi Euroopa Parlamendi õigusloomepädevust, sisse viidi koostöömenetlus ja nõusolekumenetlus. Allkirjastamine toimus Luksemburgis 17.veebruaril 1986 ja Haag(madalmaad) 28.veebruar 1986. Leping jõustus 1.jaanuar 1987. ühtne Euroopa akt muudab Rooma lepingut, et lisada uut hoogu Euroopa integratsiooni ja siseturu väljakujundamiseks. Sellega muudetakse toimimist, reguleerivaid eeskirju, EL institutsioone ja laiendab ühenduse volitusi, eelkõige teadusuuringuid ja arengut, keskkonna ja ühist välispoliitikat. Juba Fontainebleau kohtumisel 1984. aastal oli Mitterrand ärgitanud moodustama kahte komiteed, mis valmistaksid ette raportid Euroopa Liidust: Esimene oleks vaadelnud Euroopa integratsiooni mõju Euroopa Ühenduse, kodanike igapäevaelule. Teise eesmärgiks jäi poliitilise, majandusliku ja
Töö nr. 5 METALLITÖÖSTUS EESTIS Firmastrateegia ja strutuur; siseturu konkurents · Koostöö- ja allhankeahelate arendamine · Aktiivne investeerimistegevus · Kõrged kasuminäitajad · Suur välisnõudlus · Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted · Näitena: Emex, Kuusakoski, Skanska, Favor
Koostajad: X X Tartu 2014 Tollid Toll = Tollimaks = Tariif Mis on toll ehk tollimaks? Toll - Maks, mis lisatakse imporditavatele kaupadele, et piirata sissetoodava kauba koguseid ning suurendada eksporditava kauba koguseid. Impordimaks Kõige tähtsam ja kõige tavalisem tollimaks. Eesmärk on siseturu kaitsmine väljastpoolt tuleva konkurentsi eest. Kaitse- ja tulutoll Kaitsetoll – Kauba kaitsmine välismaise konkurendi eest. Tulutoll – Raha hankimiseks. Tollide ehk tollimaksude maksustamisviisid: Väärtuseline – Kindel protsent kauba hinnast. Kindel – Kindel summa kauba ühikult. Kombineeritud – Teatud protsent hinnast + fikseeritud summa ühikult. Liikuv – Sõltub kauba alghinnast
üldsuunad. Ülemkogu eesistujamaa tiitel antakse Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad Siseturg ja ühtne valuuta Ühine põllumajanduspoliitika Regionaalpoliitika Energeetika ja keskkonnapoliitika Justiits- ja siseküsimused Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Ühine põllumajanduspoliitika (CAP) CAPi esmane eesmärk: toiduga varustamine Praegused eesmärgid: põllumajandustootjate elatustase ja siseturu (hindade) stabiilsus CAPi põhimõtted: ühine siseturg, ühenduse eelistatus, finantsiline solidaarsus CAPi meetmed: garanteeritud hinnad, turukaitse, hinnatoetused, eksporditoetused, otsetoetused Regionaalpoliitika Eesmärk: vähendada lõhet eri piirkondade elustandardite vahel Põhimõtted: solidaarsus ja ühtekuuluvus Tõuke- ehk struktuurifondid Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Sotsiaalfond Ühtekuuluvusfond
Euroopa Liidu liikmena peame ka ise andma oma panuse organisatsiooni töösse ja tegevusse, mis teenib eesmärki parandada inimeste elujärge ja heaolu ning lahendada maailmas antud hetkel aktuaalseid probleeme. Euroopa Liidus on ligikaudu 495 miljonit tarbijat ning see teeb temast maailma suurima turu, millele jäävad alla isegi Ameerika Ühendriigid. Kuna EL-i üheks põhilisemaks funktsiooniks on majandusliku koostöö parandamine, on väga tähtis kuidas toimib siseturg. EL-i siseturu toimimiseks peavad olema tagatud neli vabadust: kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine liidu siseselt. Visioonis peab igal EL-i ettevõttel olema võimalus pakkuda oma teenuseid ja tooteid kogu organisatsiooni piires, paraku aga kehtivad siiani mõnedes liikmesriikides koguselised piirangud ja normid, mis keelavad sisenemise teiste liikmesriikide teatud toodetel, kuid see on pigem erandlik. Tarbijad on saanud EL-iga liitumisest pigem kasu, sest Euroopa Liidu siseturu
õiglase hinnaga) C valitsuse tulu tollimaksust A ja B tootjate kasum ehk ümberjaotav efekt. A tootjate kasum B tootmiskulud täiendava toodangu tootmiseks Tarbijate kaotus A+C+B B+D rahvamajanduse puhas kaotus Klassifitseerimine: rakendamise summa järgi, kaitse tugevuse järgi, tollimaksu kestvuse järgi, maksumäärade kehtestamise põhimõtte järgi. Eksporditoll eesmärgiks on hoida nappe ressursse või tooraineid kodus. Imporditoll eesmärgiks on siseturu kaitsmine väljas poolt tuleva konkurentsi eest. Kulutoll maks nii suur, et võimatu sisse vedada. Tulutoll madalal tasemel, riigieelarve saab kasu. Tollimäärade kehtestamise põhimõtted kindel tollimaks, väärtuseline tollimaks, kombineeritud tollimaks. Mittetollilised piirangud Mittetollilised piirangud on: Valitsuse osalemine väliskaubanduses. Tolli- ja kauba sisseveoprotseduurid. Nõuded tootele. Koguselised piirangud (kvoodid). Finantskontroll.
võrreldes vabaturu situatsioonis maailmaturuga potentsiaalse impordiga tõusevad, tollimaksu võrra. 4. Mõju tarbijatele Tarbijad saabada impord kauba kallimalt kätte kui Tarbijad tarbitavad kogused on piiratud vastavalt siis seda ilma tolliliste piiranguteta. (e. Maksavad kinni siseturu pakkumise ja riiklike kvoodi piirangutega. hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga) Tarbijad maksavad kinni hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga. 5. Mõju tootjatele Tootjad saavad küsida kõrgemat hinda kui Tootjad saavad küsida suuremat hinda ja lisaks üritada vabaturuga riikides. Saavad täiendavat kasumit
Euroopa majanduspiirkond- Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolme Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluva riigi (Island, Liechenstein, Norra) ühtne siseturg, mis moodustati 1994. a Euroopa ühenduste ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni vahel 1992. a sõlmitud lepingu alusel. Euroopa Majandusühendus- riikidevaheline majandusühendus, mille eesmärk oli tolliliidu ja hiljem liikmesriikide ühtse siseturu loomine; moodustatud 1958. a Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa LV poolt, tolliliiduni jõuti 1968. ja ühtse siseturuni 1992. a Maastrichti lepinguga nimetati ümber Euroopa Ühenduseks. Euroopa Söe- ja Teraseühendus- riikide koostööühendus, mille ülesandeks oli kooskõlastada söetööstuse ja musta metallurgia arengut, moodustati 1952. a Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Prantsusmaa ja
2. 30% moodustavad sood VI. Rootsi loodusvarad Nimeta kaks Rootsi loodusvara: 1. Mets - 57% territooriumist 2. Vesi - Hüdroenergia, vesitööstus VII. Soome rahvastik 1. Riigikeeled on soome keel ja rootsi keel, mis kuuluvad uurali ja indoeuroopa keelkonda 2. Kõige hõredamalt on asustatud Lapimaa VIII. Rootsi majandus 1. Iseloomusta kahe lausega Rootsi põllumajandust Rootsi põllumajandus on kõrgelt arenenud ja see on suunatud eelkõige siseturu vajadustele. Hõivatud on 2% rahvastikust, põllumajandusega tegeletakse peamiselt riigi lõunaosas ning kesk - Rootsi madalikul. 2. Nimeta kolm Rootsi masina- ja metallitööstuse toodet 1. Autod 2. Lennukid 3. Laevad
ERS-st saadeti välja naelsterling ja liir 3 valuutat devalveeriti (escudo, punt, peseta) 3 valuutat (Prantsuse frank, Taani kroon, Belgia frank) olid pinge all 1993 kõigi valuutade lubatud kõikumisvahemik +/-15% Majandus- ja rahaliit (EMU) Euroopa Ülemkogu kohtumine 1988. aasta juunis Hannoveris Esimeheks sai komisjoni tolleaegne president Jacques Delors Majandus- ja rahaliit (EMU) 1989. aasta aprillis sõnastati EMU eesmärgid ja selle etapid I etapp (1990) siseturu kujundamine II etapp (1994) Euroopa Rahainstituut, EKPS, eurole ülemineku planeerimine III etapp (1999) üleminek eurole I ja II etapi vahepeal allkirjastati Euroopa Liidu leping 1992. aasta 7. veeburaril (Maastrichtis) Kasutatud allikad http://www.ecb.int/pub/pdf/other/escb_et_webet.pdf http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/publication6730_et.pd f The economics of money, banking and finance, Peter Howells, Keith Bain, 2002 Tänan kuulamast!
Suurem osa kalavarudest: 1) Maailmamere pinnakihtides (palju toitu, hapnikku) 2) Külmade hoovuste piirkonnas (need toovad hapnikku) 3) Suurte jõgede suudmealades. Kalapüük toimub: 1) Maailmamerest 2) Siseveekogudest (järved) 3) Kalakasvatus · Akvakultuurid vees kasvatatavad taimed ja loomad, mida inimene kasutab toiduks. · Kalapüügi meetodid: 1) Rannikumüük kõik kala müüakse edasi. Siseturu tarbeks. 2) Avamere püük majandusvee ulatuses. Sadamatesse tekivad suured kalatöötlemiskombinaadid. 3) Ookeanipüük väga kallis; mõned ükskikud suurriigid (Kanada, USA). Probleemid: 1) Ülepüük. 2) Maailmamere reostus. Metsandus. · Taastuv ressurss, kuid taastumise ajaks on ligi 80-100 aastat. Puidu liigiline koosseis 1) Väärispuit (punane puu, eebenipuu) kasvavad valdavalt vihmametsades. (Brasiilia, Kongo). Raiutakse liikide kaupa.
· Soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd, · Hoida valuutade vahetuskursi stabiilsust, · järelevalve riikide majanduse üle · finantsabi majandusreformide elluviimiseks EUROOPA LIIDU ÜHTNE MAJANDUSRUUM Põhieesmärk ühtsete reeglite alusel toimiv EL siseturg 1958-Euroopa Majandusühendus 1960.aastate lõpuks tekkis tolliliit ( 6 riigi vahel kaotati tollid, ülejäänutele ühtne tollimaksumäär) 1985- avaldati Valge Raamat siseturu loomise kohta NELI VABADUST ehk tootmistegurite vaba liikumine 1) kaupade 2) teenuste 3) kapitali 4) isikute vabaliikumine ei ole tänaseks veel realiseerunud ÜHTNE RAHA 1988- J.Delors´ mõte luua Euroopa Majandus-ja Rahaliit 1.jaan 1999- arveldusrahana euro 1.jaan 2002 sularahana Suurbritannia, Taani, Rootsi ei Loodud Euroopa Keskpank Eurole ülemineku plussid: ....................................... ........................................ ................................
Töötuid ~5% Majandus Taani on kõrgarenenud riik, tema majandusele on iseloomulik: Kõrgtehnoloogiline põllumajandus; Ajakohaselt sisustatud tööstusettevõtted; Tõhus sotsiaalhoolekanne; Kõrge elatustase; Väliskaubanduse suur osatähtsus. Põllumajandus 65% Taani kogupindalast leiab kasutamist põllumajanduslikul otstarbel. Tänu kõrgele tootlikusele kaetakse sellega 3x’lt siseturu vajadused. Seetõttu on oluline põllumajandus saaduste väljavedu. Põhiharu on loomakasvatus, mis annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paikneb Jüütimaal, kasvatatakse palju teravilja, millest tähtsamad on nisu ja oder ~3%. Tööstus 1. Energiamajandus Tuuleenergia annab ~30%. Nafta ja gaas – tootmisel Norra ja Suurbritannia järel kolmandal kohal. 2. Tööstusharud ja tooted
Kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb muuhulgas tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus.6 Lisaks riigisisese kaubamärgiõigusele on võimalik registreerida Euroopa Ühenduse kaubamärk. Euroopa Ühenduse kaubamärk on Euroopa Ühendus kaubamärgimääruse alusel registreeritav kaubamärk, mis kehtib kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. 7 Kaubamärk tuleb registreerida Siseturu Ühtlustamise Ametis Euroopa Liidu Nõukogu määruses nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta sätestatu kohaselt. Kaubamärkide õiguskaitse üks põhiprintsiipe on territoriaalsus. Registreerides kaubamärk ühes riigis selle riigi seaduste alusel, saab kaubamärk õiguskaitse üksnes selle riigi territooriumil. Samas on aga võimalik taotleda ka õiguskaitse oma kaubamärgile kogu Euroopa Liidus kui a) esitada ühenduse kaubamärgi taotlus Siseturu Ühtlustamise Ametile, b)
Tartu 2012 SISSEJUHATUS Eesti väliskaubanduse iseloomu määravad majanduse arengupotentsiaal ja geograafiline asend. Meie osa väliskaubanduses tugineb Eesti asukohale suurte tarbijaturgude (Venemaa, Valgevene, Ukraina, Poola jt.) naabruses, millest tuleneb, et arengupotentsiaal Eesti väliskaubanduses on tunduvalt suurem kui tööstuses. Ka olemasoleva tööstuse potentsiaal on suurem kui Eesti siseturu vajadus. Ekspordi ja impordi (kaubakäive) mahu juurdekasv on viimastel aastatel tunduvalt suurem kui töötleva tööstuse mahu kasv. Väliskaubanduse ülesanne on soosida Eestis konkurentsivõimelise tööstuse ja põllumajanduse arengut, silmas pidades uue keskkonnasõbraliku tehnoloogia juurutamist uute ekspordikaupade tootmiseks ja olemasoleva ressursi maksimaalset ja ratsionaalset kasutamist. Väliskaubandus peab lähtuma rahvusvahelisest tööjaotusest, kuid eelkõige
satub vähem mürkaineid, kuid saagikus on väiksem ning mahepõllundustooted kallimad. Spetsialiseerumine- keskendumine ühe või väheste kaupade või teenuste tootmisele ettevõttes, piirkonnas või riigis. Kalapüügivormid: · Rannikupüük- väikeste paatidega minnakse rannikumerele, esineb lõuna riikides Kagu-Aasias, natuke müüakse aga üldiselt püütakse oma perele.(rannapüük kalurikülades,põhiliselt siseturu vajadusteks) · Ookeanipüük- ookeanipüüki saavad teha need, kellel on meri kui ei ole siis saab kas osta või rentida. Tööd tehakse suurte laevastikega, see on võimalik vaid jõuaktel riikidel. Venemaal, Jaapanis · Ülepüük- kui kalapüügipiirkonnad kannatavad ülepüügi all, rohke väljapüük vähendab kalavarusid. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng,, mille tõttu inimese
konkurents. Ainuüksi USA suudaks kogu maailma ära toita. Kõige odavamat toodangut annavad ekstensiivsed teraviljatalud ja rantsod, istandused ja hilisagraarsed mõisad (viimastes madal tootlikkus). ARENENUD RIIKIDE PÕLLUMAJANDUS 1. Spetsialiseerunud. 2. Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega. 3. Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika. Siseturu kaitse: 1. tollimaksud (importkaubad kallimad) 2. kvoodid (piiratakse kaupade importi, oma kaupade hind tõuseb) 3. toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest) 4. turuhinnast madalama hinnaga toodete kokkuost 5. mõnes riigis preemiad põldude söötijätmise eest (USA) 6. EL-s pmtoodete kokkuost, siseturu kaitse (kaubad kallid) Maailmaturul toiduainete üleküllus, kuid ometi osa maakera rahvastikust nälgib. Miks?
laenusüsteemi areng. · Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: · Presidentaalne vabariik. · Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) · 1912.a. valimised võitis DP / W.Wilson (põhjuseks vabariiklaste lõhenemine valimistel): piirati monopolide tegevust vähendati tollitariife · aktiivne töölisliikumine > ametiühingute loomine oma huvide kaitseks · vastuolud erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide vahel (N: neegrid, uued immigrandid) Välispoliitika: A) Euroopa suunal aeti isolatsionistlikku välispoliitikat (Euroopa asjadest hoiti eemale; samas
Kaubamärgi registreerimisega on õigus keelata teistel isikutel kaubamärgiga identsete või sarnaste tähiste kasutamise samas tegevusvaldkonnas sellel territooriumil, kus kaubamärk on saanud õiguskaitse. Eesti kaubamärgiregistrisse kantud märgil on õiguskaitse Eesti Vabariigi territooriumil. [4] Kui ettevõte tegutseb Euroopa Liidu mitmes liikmesriigis, saate taotleda kaitset ühenduse kaubamärgiga, mis kehtib kogu Euroopa Liidus. Ühenduse kaubamärke registreerib Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM). Ühenduse kaubamärk annab selle omanikule kaitse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Euroopa liidus ühenduse kaubamärgi taotlemist peab uuendama iga kümne aasta tagant. [7] 2.2. Kaubamärgi väärtus Kaubamärgid kuuluvad ajastusse, mil ei müüda, vaid ostetakse. Nad võimaldavad tarbijatel lihtsal viisil identifitseerida erinevaid tooteid ja võrrelda hindu. Aitavad taas ära tunda meeldivaid kaupu ning osta neid jälle
rajada ettevõte vabalt valitud liikmesriiki; viisa-, varjupaiga-, sisserände- ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika. Tööjõu mittediskrimineerimine tähendab, et ühes ja samas liikmesriigis koheldakse kodanikke ja mittekodanikke võrdsetel alustel (va riigiteenistus). Takistavad tegurid: keelelised, kultuurilised erinevused,kohustuslikult väljastatava elamisloa nõue, diplomite ja sertifikaatide tunnustamise probleemid. 13) EL siseturu rakendumise pos ja neg mõjud. Siseturu positiivsed aspektid:Majanduse arengukiirenemine tänu konkurentsile siseturul,Kaubavedude odavnemine tänu piirikontrolli kadumisele,Ettevõtete tootmise efektiivsuse tõus mastaabisäästust tingituna,Kaupade konkurentsivõime kasv (tänu efektiivsuse kasvule), Välisinvesteeringute kasv (siseturu perspektiivid)Suurem kaubavalik ja madalamad hinnad tarbijal,eUute töökohtade
Soojus 21% 33% 4% Joonis 1: Eesti energiatarbimine energialiigi järgi, 2011. Allikas: Statistikaamet Euroopa Energeetika - üks tugevamalt Euroopa poolt reguleeritud valdkondi Muudatuste tegemisel võrdlusaastaks tihti võetud 1990 Üksikuid näiteid erinevatest kokkulepetest, mille järgi Eesti peab oma energeetikat kujundama: Euroopa Liidu kolmas elektri ja maagaasi siseturu pakett Euroopa Liidu kliima- ja energiapakett Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava Ajalooline taust ja olemasolevad ressursid Nõukogude Liidus ressursi ja energiamahukas tööstus Oli vajadus suure koguse energia järele Pärandina üksikud hüdroelektrijaamad, valdav energia põlevkivist Tööstus kukkus oluliselt Joonis 2. Allikas: "Eesti energeetika 1991-2000", Majandusministeerium 2001 Eesti eesmärgid
tk. 100 900 0 200 700 200 300 500 400 400 300 600 500 100 800 1. Joonistage nõudluse-pakkumise graafik Venetsueela siseturu jaoks. Milline on tasakaaluhind ja milline -kogus? Tasakaalukogus = 450 000 Tasakaaluhind = 350 2. Oletame vabakaubanduse tekkimist maailmaturu hinna 150 dollarit televiisor juures. Milline saab olema televiisori hind Venetsueelas? Milline kogus tarbitakse selle hinna juures, kui palju sellest on toodetud Venetsueelas ja kui suur on import? Televiisori hind 150 dollarit Tarbitud kogus = 800000 Toodetud Venetsueelas = 100000 Import = 700000 3
liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsioon, väliskaubanduse negatiivne bilanss, ikaldus. 1924 kevad Otto Strandmani uus majanduspoliitika, Euroopa turule, esikohal põllumajandus. VÄLISPOLIITIKA 26. jaanuar 1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustas Balti riike Ohuallikad Saksamaa ja Venemaa. 1.detsember 1924 EKP üritas relvastatud riigipöördekatset. 22. september 1921 Eestist saab Rahvasteliidu liige SUUR KRIIS (1930-1934) MAJANDUSKRIIS
saagikuse. 1929. aastaga võrreldes saadi toiduvilja rohkem ligi 50%, kartulit 14,6%. Loomakasvatuses oli seis rahuldav piima tuli rohkem 7%, liha vähem 1,3%. Kriis Eestis algas teravilja turuhindade katastroofilise langusega Euroopas. Suurimaks kannatajaks olid ekspordile orienteeritud majandusharud. Kuna teised riigid hakkasid oma siseturge kaitsma protektsionistlike meetoditega, jõudis kriis Eestisse just põllumajanduse kaudu ja seda 1929. aasta lõpul, kui Saksamaa ujutas meie siseturu üle odava rukkiga, millega kohalik turg konkureerida ei suutnud. Tulemuseks: Talud sattusid raskustesse, mida võimendasid taludel olevad suured riiklikud eravõlad. Tuhandeid talusid ähvardas oksjonil mahamüümine. Suurenes tööpuudus. Ettevõtted ei leidnud oma toodangule enam tarbijaid ja see põhjustas kaupade ülejäägi. Ületootmine viis ettevõtete 1
Kaubavahetus Venemaa, USA, Hiina ja teiste riikidega väljaspool Euroopa Liitu omandas uusi jooni. Eesti hakkas nendega kauplema vastavalt Euroopa Liidu väliskaubandusreeglitele. Kuidas mõjutas Euroopa Liiduga ühinemine Eesti väliskaubandust? Suurenesid kaubandustõkked ülejäänud maailmaga ja vähenes konkurents tolliliitu mittekuuluvate riikidega. Seeläbi võitsid Eesti tootjad, sest maailmaturu hinna asemel hakkas Eestis kehtima maailmaturu hinnast kõrgem Euroopa Liidu siseturu hind. See lubas Eesti tootjatel tõsta hinda ja saada täiendavat kasumit. Euroopa Liiduga ühinemise järel on tõenäoliselt raskem otseselt importida Kagu-Aasia riikidest, Jaapanist, Hiinast ning Ameerika Ühendriikidest. Euroopa Liiduga liitumine tähendas Eesti jaoks muuhulgas seda, et hakkasime osalema Euroopa Liidu väliskaubanduslepingute süsteemis Eesti ei sõlmi enam ise väliskaubanduslepinguid. Eesti poolt varem sõlmitud vabakaubandus-ja muud
2. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933: põhjused (maailmamajanduse kohanematus: 1. Maailmasõjast oli jäänud lahendamata hulgaliselt probleeme; kaupade ületootmine: toodeti rohkem kui inimesed jõudsid tarbida; valesti majandamine: riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda ja rohkem tarbida, kuid ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks; siseturu kaitse, kõrged tollimaksud.); muutused (varises kokku usaldus pankade vastu; pankrot, tööpuudus (maailmas 30 miljonit töötut), ettevõtete sulgemine, tootmise langus, ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene, rahva rahutused, riikide sekkumine majandusellu.). keinsianism (kriisi ravi poliitika): a) riigi sekkumine majandusellu e riik hakkab maj reguleerima; b) kapitaalmahutuste
vaesusest ja ebavõrdsest juurdepääsust toidule. Kõige probleemsemad piirkonnad: Lõuna-Aasia, Aafrika, Andide piirkond peamiselt maata maaelanikud ja linnade vaesed inimesed 6 Arenenud riikide põllumajandus 1. Spetsialiseerunud. 2. Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega. 3. Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika. Siseturu kaitse: 1. tollimaksud (importkaubad kallimad) 2. kvoodid (piiratakse kaupade importi, oma kaupade hind tõuseb) 3. toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest) 4. turuhinnast madalama hinnaga toodete kokkuost 5. mõnes riigis preemiad põldude söötijätmise eest (USA) 6. EL-s pmtoodete kokkuost, siseturu kaitse (kaubad kallid) Arengumaade probleemid · Majanduse madal tase.
vallandamine-töölevõtmine ettevõtte jaoks on ühendatud suurte sotsiaalsete tagatistega töötajale: tööandja vastutus haigusrahade, vallandamistoetuste jms osas on väike, põhiosa sotsiaalkuludest katab riik. Töötuid on Taanis 4,3 % rahvastikust ja alla vaesuspiiri elab 12.1%. Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit inimest. 65% Taani kogupindalast leiab kasutamist põllumajanduslikul otstarbel ja tänu kõrgele tootlikusele kaetakse sellega kolmekordselt siseturu vajadused. Seetõttu on oluline põllumajandussaaduste (eriti sealiha, eeltöödeldud lihatoodete, munade ja vilja) väljavedu riigist ning ühtlasi aitab põllumajandus kaasa toiduainetööstuse arengule, mis on metallitööstuse ja masinaehitus järel Taani suuruselt teine tööstusharu. Taani majandusest rääkides väärib kindlasti mainimist Taani meditsiinitööstus, mis on üks moodsamaid ja edukamaid maailmas. Kuigi Taani ravimitootjad ei kuulu maailma
tk. 100 900 0 200 700 200 300 500 400 400 300 600 500 100 800 1. Joonistage nõudluse-pakkumise graafik Venetsueela siseturu jaoks. Milline on tasakaaluhind ja milline -kogus? 2. Oletame vabakaubanduse tekkimist maailmaturu hinna 150 dollarit televiisor juures. Milline saab olema televiisori hind Venetsueelas? Milline kogus tarbitakse selle hinna juures, kui palju sellest on toodetud Venetsueelas ja kui suur on import? 3. Valitsus otsustab kaitsta oma riigi tootjaid kehtestades impordi kvoodi 300 tuhat televiisorit aastas. - Kui suureks kujuneb tarbimine?
tk. 100 900 0 200 700 200 300 500 400 400 300 600 500 100 800 1. Joonistage nõudluse-pakkumise graafik Venetsueela siseturu jaoks. Milline on tasakaaluhind ja milline -kogus? Tasakaaluhind on 325 dollarit ja tasakaalukogus 450 000 televiisorit. 2. Oletame vabakaubanduse tekkimist maailmaturu hinna 150 dollarit televiisor juures. Milline saab olema televiisori hind Venetsueelas? Milline kogus tarbitakse selle hinna juures, kui palju sellest on toodetud Venetsueelas ja kui suur on import? Vabakaubanduse tekkimisel kukuks ka hind Venetsueelas maailmaturu tasemele 150 dollarit.
Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) Kontrollikoda (Court of Auditors) Euroopa Aatomienergiaühenduse eesmärgiks sai uuringute teostamine ja koordineerimine. 1.3. Ühtne Euroopa Akt ehk Luxembourgi leping Leping sõlmiti 1985, leping jõustus 1987. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg PLUSS Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal. Lepingu eesmärgid: 1)Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted: Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade, inimeste, kapitali ja teenuste vaba liikumine. Seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad Loodi Tolliliit. 2)Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks Uued koostöövaldkonnad: keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika. 1.4
USA, Jaapan, Sveits päritolumaa kus tehakse sihtmaa kuhu tehakse Välisinvesteeringute tulemusena sageli firmad laienevad ja muutuvadki rahvusvaheliseks investeering väljaspool riiki OTSESED VÄLISINVESTEERINGUD (OVI) investor omab vähemalt 10% osalust firmast PORTFELLI INVESTEERINGUD rahapaigutus välismaistesse ettevõtetesse, alla 10%, väärtpabereid. MUUD INVESTEERINGUD välismaistesse pankadesse (hoiused) Millised on eeldused OVI'le? siseturu suurus ja ostujõulisus tööjõu odavus + kvaliteetsus + hulk tooraine loodusressursside eelis geograafiline asukoht transport madalad maksud ettevõttel parem tulla suhted teiste riikidega + organisatsioonid poliitiline stabiilsus majanduskasv inimesed jõuavad osta valitsuse suhtumine investeeringutesse piiramine OVI kasulikkus sihtmaale: majanduslik tõus, tootmine suureneb uued töökohad väljaõpe ostujõud suureneb
AJALOO KORDAMINE: KESKAEG EESTIS 1. Arutlege, kuivõrd võib Liivimaa ristisõda pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos. Leidke erinevate valdkondade kaupa näiteid, mis muutus pärast vallutust võrreldes muinasajaga ja mis jäi samaks. Jäi samaks Muutus Majandus Ühiskond Viljakümnis/hinnus, Jõukus hakkas kasvama, hoogustuv hansakaubandus, siseturu nõudluse suurenemine Linnad Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, kodanikuks võis saada iga inimene (kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis maksu)
Riiklikke turundusmeetmeid ei ole seni eriti ulatuslikult rakendatud. Üldine turumajandusest arusaamine on sellele vaatamata süvenenud, samuti on mõistetud tarbijale orienteerituse tähtsust. Pärast Eesti taasiseseisuvmist on põllumajandussaaduste toomine langenud . Peamisteks piiravateks faktoriteks on : 1.) piiratud juurdepääs lääne turgudele 2.)liberaalne kaubanduspoliitikast 3.)siseturu madal ostujõud 4.)teadmiste ja oskuste puudumine ning rahaline Toiduainetööstuse põhilised probleemid: 1.)ettevõtete vähene spetsialiseerumine 2.)ettevõtete majanduslikud raskus 3.)suur sõltuvus interventsioonitoodete turgudest; ebaühtlane tootearenduse ja -kvaliteedialane tegevuse Rakendatavad kaubandusmeetmed
Üks halvimaid sarnasusi kultuuri valdkonnas oli see, et Autoritaarses Eestis oli teatud loominguvabaduse piiramine. Inimesed ei saanud välja öelda kõike mida nad soovisid, eriti valitsuse kohta. Ka majandus erines paljugi Autoritaarse Eesti ja Eesti NSV vahel. Autoritaarse Eesti ajal keskenduti peamiselt sellele, mis on Eestis kasulik toota ning mis eestlastele on vajalik. Vaatamata mõningale tööstuse arengule ei suudetud pakkuda konkurentsi lääne turgudel ning tööstuses keskenduti siseturu nõudlusele. Suurt rõhku pandi põllumajandusele. Populaarseks said näiteks meil toodetud või ja peekon. Nõukogude ajal aga ei huvitatud sellest, mis oleks kõige kasulikum Eesti NSV-le, vaid sellele, mis oleks kõige kasulikum Nõukogude Liidule. Selleks sai Eesti käsu Moskvast. Sarnasuseks oli veel see, et mõlemal perioodil olid majandusraskused ning inimesed elasid väga kokkuhoidlikult. Veel erinesid need kaks riiki reformide mõistlikkuse poolest. Näiteks rahareformid. 1933
Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. Metallurgia Rootsisleidub rikkalikult rauamaaki (metallisisaldus 60-70%) ja ehituskivi, vähem vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaaki, püriiti, põlevkivi ja pruunsütt. Masina- ja keemiatööstus Masinatööstuse toodang on kvaliteetne ja mitmekülgne: autod, tõstukid, põllumasinad, aparaadid, telefonid, seadmed, tööstusrobotid. Tekstiili-, naha-, ja keraamikatööstus toodavad siseturu tarbeks. Transport Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele Järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2005. aasta alguse seisuga 426 laeva (alused, mille tonnaaž ületab 100 brutoregistertonni). Transport Riigipoolt hallatakse 15 lennuvälja, kuid kokku on Rootsis kokku mitusada erineval tehnilisel tasemel lennuvälja. 2005. aasta seisuga oli Rootsis
üksteise söe- ja terasetootmisest, vältimaks seeläbi nendevahelist sõjategevust ja tagamaks Euroopas kestva rahu. c. EMÜ 1957 majandus- ja rahaliit. Integreerimine üldise majanduselt ühise turule juurde. Euratom 1958 majandus- ja sotsiaalkomitee, mi soli eriti edukas Prantsusmaal. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM on 3 ühendust mis tegelesid ühise eesmärgiga. d. Ühtse Euroopa Akt 1987 siseturu uus algus. Eesmärk: reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel. Peamised muudatused: kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine nõukogus (muudetakse keerukamaks mõne üksiku riigi poolne veto õigusakti ettepanekule), koostöö- ja nõusolekumenetluste kehtestamine, Euroopa Parlamendile suurema mõjujõu andmine.
Kõnealust direktiivi kohaldatakse üle kolme aasta kestvate ülikoolikursuste suhtes ja see põhineb riikide haridussüsteemide kvaliteedi vastastikuse usaldamise põhimõttel. Lihtsustati väljaandmisprotseduuri, koostöö õiguskaitse vallas (nt narkokuriteod). Euroopa haigekassakaart. Negatiivne: big brother, vaesematest riikidest lähevad inimesed ära (a la eestlased Soome) Siseturg 23. Mis tõukas tagant siseturu loomist 1980ndatel? Kaks seletust/põhjust: a) turu liberaliseerimine oli liikmesriikide huvides, sest Jaapani ja USA majandused domineerisid üha globaliseeruvamas maailmas ning protektsionism ja sekkuvad poliitikad olid mittetõhusad (1970ndate majanduskriisi õppetunnid). b) siseturu loomine kui senise koostöö tagajärg, nt 1979.a käivitus Euroopa Rahasüsteem (EMS), 1983.a Euroopa Suurtöösturite Ümarlaud, kus tehti ettepanek ühisturu parandamiseks, jne. 24
· Riik reguleerib majandust · Orientatsioon muutub euroopa poole · Riik aitab talupidajaid rohkem ( laenu võtmine, maaparandustööd, sordiaretus, kutseoskused) · Võetakse välislaenu · Mingi margalt kroonile 5. 1929 aastal alanud majanduskriisi mõju Eestile ( majandus, sisepoliitika, põhiseadus) · Väline põhjus : Suur majanduskriis USA's alates aastast 1929 · Mõju Eestile : Tollid tõusid, põllumajandustoodete hinnad langesid, siseturu nõudlus vähenes, rahva ostujõud langes, väliskaubandus negatiivne, pankrotid ( põllumajandus, tööstus, kaubandus, pangad) · Suurbritannia devalveeris naela, krooni kattevara vähenes · Tööpuudus Põhiseaduse kriis · Etteheited põhiseadusele · Riigikogul suur võim · Puudub president · Riigikogu poolt ettevalmistatud enne põhiseaduse projektid kukkusid hääletusel läbi · 1933
2013 aasta sama ajaga võrreldes on kogus kahe kolmandiku võrra suurem. Leiva tootmine on viimase paari aastaga uuesti tõusvas trendis, kuid eksport on 10 aastaga 16 korda kasvanud. (Maaleht, nr. 41, 9 oktoober 2014) Peamisteks leivatootjateks Eestis on praegu Leibur, Lõuna Pagarid AS, Pagaripoisid OÜ, HTÜ Tootmine OÜ, Euroleib AS, Saare Leib OÜ, Europagar OÜ, Hagar AS, Fazer, Hagar AS, Eesti Leivatööstus OÜ, Karja Pagar OÜ jt. Valitsuse mõju Siseturu konkurents ja firmastruktuur EL toetused teraviljakasvatajatele Suur konkurents, palju nii suuri kui Riigi abi ekspordi ka väikeseid tegijaid suurendamisel Suur osatähtsus ekspordil Maksud Tootearendus Rahaliste vahendite piiratus ST+K
Southstream- juhe, mis kavatsetakse rajada Musta merd läbima Laevatatavad jõed ja kanalid Lääne-Euroopas: Rein, Doonau, Elbe- neid on veel väga palju + seda saab atlasest vaadata Üleeuroopaline transpordivõrk peab liitma erinevad transpordiliigid ühtsesse ahelasse. Selleks koondatakse veosevooge, arendatakse välja transpordisõlmi ning luuakse seni puudunud piiriüleseid ühendusi. Üleeuroopaline transpordivõrgustik on oluline ka Euroopa Liidu ühtse siseturu jaoks. Transpordiga seotud keskkonnaprobleemid: 1) CO jt kasvuhoonegaaside tekitamine autode, busside poolt 2) müra (kõik transpordiliigid) 3) veereostus (laevad, naftatankerid, torujuhtmed) Eestis toimub põhiosa reisijate- ja kaubaveost autotranspordiga Autostumine on üks riigi arengutaseme näitajaid Transiitvedude transpordiliigid: 1) raudteetransport 2) maanteetransport 3) veetransport (eelkõige just mere kaudu)
o Toidumajanduse nõrkus arengumaades : traditsioonilised tootmisvormid, suur rahvaarv, asustustihedusest tingitud maapuudus ning halvad loodusolud o Arenenud riikides on põllumajandus spetsailiseerunud, tootmine energiamahukas ja kaubaline ületootmine o Selle ärahoidmiseks on põllumajanduspoliitika o Siseturge kaitstakse tollimaksude,kvootide ja muude piirangutega(import kaubad muutuvad st kallimaks, sissevedu piiratakse kvootidega) o Siseturu kaupade hind säilib või tõuseb o Omatoodetele makstakse toetuseid, valitsus võib seda kokku osta tagab põllumehele toodangu realiseerimis võimaluse 8.keskkonnaprobleemid ja lahendused Kuivendamine Põhjavee tase alaneb, CO2 Mitte kuivendada tõus Niisutamine Sooldumine Kohtniisuti Üleväetamine Veekogude kinnikasvamine, Tuleb kasutada orgaanilisi
- Õigus kahju hüvitamisele - Õigus koolitusele ja haridusele - Õigus huvide kollektiivsele esindatusele 07. veebruaril 1992, kui Euroopa Liidu asutamislepingusse lisati mitu tarbijakaitset sisaldavat sätet. EL lepingu artiklile 3 lisati täiendus, mille kohaselt hõlmab EL tegevus oma eesmärkide elluviimisel ka panust tarbijakaitse tugevdamisse. Nimetatud artiklis sätestati neli tarbijakaitse alusprintsiipi: a) Esimene alusprintsiip seob tarbijakaitse ühtse siseturu loomise meetmetega. b) Ühenduse õigus võtta vastu sellised meetmeid tarbijakaitse valdkonnas, mis ei ole otseselt seotud ühtse siseturu väljakujundamisega c) Viidatakse EL pädevuse osas subsidiaarsuse põhimõttele. Subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt võib Ühendus sekkuda tarbijakaitse küsimuste reguleerimisse üksnes siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine ei ole võimalik üksnes liikmesriikide õigusaktidega.
keskmisest madalama tasemega regioonide suhtes: tööhõive, vanuseline struktuur); maaelu (sotsiaalne keskkond/valdkond, elulaad, põllumajandussaaduste tootmine oma tarbeks). Põllumajandus ja agraarpoliitika erinevus agraarpoliitika teostus on eri valdkondade koosmõju ja eesmärgistatud kattuvus. Põllumajanduspoliitika jaguneb tulupoliitika ja agraarstruktuuripoliitika Protektsionism majanduspoliitika, mis kasutab siseturu kaitsmiseks välisfirmade eest riikidevahelise kaubanduse piiramist tollimaksu, impordikvootide ja muude vahenditega. Vastandiks on vabakaubandus, mis püüab hoida valitsusepoolset väliskaubanduse regulatsiooni võimalikult minimaalsena. Protektsionism on tihedalt seotud opositsiooniga globaliseerumisele. Protektsionismi ajalugu käsitletakse 3me etapina esimene 19. saj lõpus, teine 1930ndatel aastatel, kolmas sekkumine põllumajandusturgu ja riiklikud garantiid peale 1945
annaabi.ee 
