Rootsi majandust iseloomustab laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuudusega võitlemisele. Kuigi 2007. aasta sügisel puhkenud globaalne finants- ja majanduskriis mõjutas Rootsit oodatust jõulisemalt, osutus jõuliseks ja oodatust kiiremaks ka Rootsi taastumine kriisist. 2011. aasta esimesel poolel kasvas Rootsi majandus tempokalt, näidates Euroopa Liidu kiireimat kasvu. Tabel 1- Rootsi peamised majandusnäitajad ja nenede muutused 2002-2011 (%) 200 200 200 200 200 200 200 200 201 201 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 SKP kasv 2,0 1,7 3,7 2,7 4,2 2,5 1,2 -5,2 5,5 3,9
Tallinna Tehnikaülikool referaat Rootsi majandus Rahvusvaheline majandus Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldised andmed........................................................................................................................ ..3 Majandus....................................................................................................................
allaru. Majanduspaigutuse küsimused(millistes piirkondades, mis tüüpi, kuhu kasulik rajada), transport, rahvusvaheline kaubandus, rahvastik ja tööjõud. 33.Millistest teguritest sõltub mingi piirkonna majanduse iseloom Looduslikud tingimused, riigikorraldus, ajalugu, inimesed(haridus ja oskused),kohalik kultuur, suhted teiste riikidega ja regioonidega, naaberriikide majanduse iseloom 34. Millisteks majandussektoriteks majandus jaotub?Mis on nende sektorite ülesanded?nim. kolm majandusharu igast majandussektorist Hankiv majandus, töötlev majandus,teenindav majandus Hankiv majandus(primaarsektor)- eluks vajaike ainete ja materjalide hankimine loodusest(põllumajandus, taimekasvatus, loomakasatus) Töötlev majandus(sekundaarsektor)-hankiva majanduse toodangu töötlemine tarbimiseks sobivale kujule(tooduainetetööstus,puidutööstus,mäetööstus,
Ümbritseb Prantsusmaa, Belgia ja Holland, Norra ja Taani, Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga ja Sotimaaga Riigi pikkus ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 Parasvööde, lehtmetsade vöötmealas Keskmine sademete hulk läbiaastate suur Temperatuur on läbi aasta ühtlane (külm/soe) kogu maismaaosas Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili Rahvaarv on 51,446,000 miljonit Arengutase Kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka Maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela Majandus tugineb kõrgtehnoloogilisele tootmisele ja teenindusele SKTst annab põllumajandus 0,5%, tööstus 23,7% ja teenindus 75,8%. Energiamajandus Leiduvad maavarad kivisüsi, rauamaak, kivisool, kips, kaoliin, maagaas, nafta ja tina Oma energiavajadusest suudetakse katta kodumaiste allikatega Alternatiivsete energiavarude kasutamise Põllumajandus Põllumajanduse tootlikus on kõrge
Positiivsed jooned: Negatiivsed jooned: 1) majanduslikud küljed 1) majanduslikud küljed suureneb töökohtade arv hinnatase võib tõusta (sh kinnisvarahinnad) paraneb infrastruktuur importkaupade osatähtsus suureneb (viib maksetest saadav tulu suureneb raha riigist välja elavneb piirkonna majandus 2) sotsiaalsed-kultuursed küljed 2) sotsiaalsed-kultuursed küljed prügi tekib kultuuriväärtusi hoitakse paremas korras turistid võivad hävitada looma-taimeliike suureneb teenuste valikuvõimalus kohalik kultuuriomapära võib hävida konfliktid kohalike ja turistide vahel
ENERGIAMAJANDUS tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- ja ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Alternatiivsed energiaallikad: *vee-energia *tuuleenergia *puit jm bioenergia *päikeseenergia *maasisene soojus Energiaallikate osatähtsus energiamajanduses: *nafta 40% *maagaas 28% *tahked kütused 20% *vee- ja tuumaenergia 5% ja 5% Nafta- ja gaasitööstus Nafta on tänapäeval kõige enam kasutatav energialiik ja peamine mootorikütuste tooraine. Aastas ammutatakse üle 3,5 miljardi tonni naftat. (Lähis-Ida riigid, Ladina- Ameerika - Mehhiko, Venezuela, Ida-Kagu-Aasia Hiina ja Indoneesia, Euroopa Venemaa, Norra, Suurbritannia) Sissevedu kõige suurem: Skm,
lihtsam kätte saada, fosiilsed kütused miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest ja loomsetest jäänustest tekkinud põlev orgaaniline aine, nafta naftat ei töödelda ammutamis paigas, kuna naftat on parem vedada, kui saadusi, rajatakse ranniku aladele, kus on nafta töötlemise sadamad, hind sõltub nõudluse ja pakkumiste vahekorrast maailmaturul, sõltub leiukoha paiknemisest, varude suurusest ja keemilisest koostisest, importiv mõjutab kõiki majandus harusid, eksportiv kui nafta hind tõuseb, suurenevad ka tulud, import Usa, Jaapan, Saksamaa, eksport Saudia Araabia, Norra, Iraan, maagaas pumbatakse mööda torujuhtmeid, fossiilsetest kütustest kõrgema kütte väärtusega, import Saksamaa, Usa, Jaapan, eksport Venemaa, Kanada, Saudia Araabia, kivisüsi eksport Austraalia, Hiina, Lav, import Jaapan, Suurbritannia, Lõuna Korea, kaevandus eelis: ei pea pinnast koorima, uued kaevandused hästi
..............................................5 1.2 Poliitiline süsteem.................................................................................5 2. LOODUS.......................................................................................................7 2.1 Maastik....................................................................................................7 2.2 Loomad,taimed.......................................................................................8 3. MAJANDUS................................................................................................10 3.1 Tööstus.................................................................................................11 3.2 Põllumajandus......................................................................................12 KOKKUVÕTE.................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................
Kõik kommentaarid