Loomine, tööprintsiip, ehitus ja kasutamise valdkond. Sisepõlemismootor · Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. · Sisepõlemismootoreid on kahte liiki: Neljataktilised ja kahetaktilised. · Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. · Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel õhkjahutusega ja vedelikjahutusega mootoriteks. · Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest. Loomine · Kahetaktiline sisepõlemismootor loodi Karl Benzi poolt aastal 1879. · Neid hakkati tootma aastal 1883. · Karl Friedrich Benz sündis 25. novemberil 1844 Mühlburgis Karlsruhe lähedal Badeni Suurvürstiriigis ning suri 4. aprill 1929 Ladenburgis, Saksamaal. Ta oli saksa leidur, bensiinimootoriga auto leiutaja, auto Mercedes- Benz looja. Tema perekonnanimest on tulnud sõna "bensiin".
· Rakendused _______________________________ 8 REAKTIIVMOOTOR __________________________ 8 - 10 · Mis on reaktiivmootor? ______________________ 8 · Rakendused _______________________________ 9 · Ohutus ja töökindlus _____________________ 9, 10 Mis on aurumasin? Aurumasin on soojusmootor, mis teeb mehaanilist tööd, kasutades auru oma töö vedelikuna. Aurumasinad on tavaliselt välised sisepõlemismootorid, kuigi teiste väliste soojusallikate energiat võidakse ka kasutada, nagu näiteks päikeseenergiat, tuumaenergiat või geotermilise energiat. Soojuse tsükkel on tuntud kui Rankine'i tsükkel. Üldkasutuses mõiste ,,aurumasin" võib viidata integreeritud aurumasinatele, näiteks raudtee auru veduritele, või võib viidata masinale üksinda, nagu näiteks kiirmootor või statsionaarne aurumasin. Spetsiaalsed seadmed, nagu auru vasarad ja auru vaiarammid sõltuvad aurust mis
Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks.. Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, võimsamad, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Mõisted
IGAPÄEVAELU 1920.- 1930. AASTATEL Oskar Nirk Mark-Mihkel Eiche Teaduse areng • Demokraatlikes suurriikides tehti suuri edusamme loodusteaduses, meditsiinis, matemaatikas jm. • Diktaatorlikes riikides tegeleti peamiselt uute relvade loomisega. Transport • Elektri ja bensiini kasutamine transpordis. • Võeti kasutusele sisepõlemismootorid. • Suuremate lennukite ehitamine lõi eeldused tsiviillennunduse arenguks Kirjandus ja kunst • Ilmus palju sõjateemalise romaane, sest just oli saanud läbi 1. maailmasõda • Mõned tuntuimad romaanid sellest ajast: Francis Scott Gerald „Suur Gatsby“ • 1930. aastate sündmused jätsid oma jälje kunstiliikidesse. • Kuulus kunstnik tollest ajast Pablo Picasso, Kazimir Malevitš Naiste roll ühiskonnas
Enamasti töötavad autod sisepõlemismootoritega Levinuimad on bensiinil ning diislil töötavad mootorid Et auto liikuda saaks, siis on autol olemas mootor. Mootor vajab töötamiseks kütust. Kõige enam on levinud sisepõlemismootorid, mis kasutavad vedelkütust, enamasti bensiini, diislit või vedelgaasi. Kõikide nende mootorite tööpõhimõtted on põhiliselt samad. Lähemalt räägime siis bensiinimootori tööpõhimõttest. Bensiinimootori töötsükkel Automootoris toimub kütuse põlemine, ehk reageerimine hapnikuga. Kütuse ja õhu õiges vahekorras segu suunatakse läbi sisselaske klappide silindrisse. Kolb liigub tihedas silindris alla ning tekitab seal alarõhu, mis imeb õhu-kütuse segu sisse
Kehra Gümnaasium Meriliin Susi SISEPÕLEMIS MOOTORID Referaat Juhendaja: August Kalamees Kehra 2008 1 SISUKORD: 1. Sisepõlemismootorid.....................................................................lk3 1.1 Neljataktiline sisepõlemismootor.......................................................lk3 1.2 Neljataktilise sisepõlemismootori töötaktid...........................................lk4 1.3 Kahetaktiline sisepõlemismootor.......................................................lk4-5 1.4 Diiselmootor...............................................................................lk 5 2. Mootorite areng....................
NAFTA TÖÖTLEMINE Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses ja mujal juba 60004000 e. Kr. Tööstuslikult hakati seda tootma USAs 1860 aastail. Esimene nafta puurauk puuriti 1859. 1973 aastani kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. 1989 toodeti maailmas 3112 miljonit tonni naftat ja gaasikontsentraati. Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlae...
MercedesBenz 2010 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level AJALUGU Asutati : 1881 Asutajad : Karl Benz, Gottlieb Daimler Peakorter: Stuttgart, Saksamaa Esimene Mercedes sõiduauto turustati 1901.aastal Esimesed MercedesBenz brändinimelised autod toodeti 1926.aastal Teise maailmasõja ...
Kultuur I ja II maailmasõja vahel. Kas muutused olid head või halvad? Esimene ja teine maailmasõda tõid ellu muutusi.Muutusid inimete elamine ja ka kultuur mis on ka osaks inimese elule.Kultuuris, tehnikas ja muul alal tekkisid arengud.Arenes teadus, tekkisid autod, sisepõlemismootorid, helifilmid, värvilised filmid, elekter, bensiin jne... Inimeste elu muutus järjest mugavamaks. Minuarvates need muutused oli head mis loodi juurde ellu. Teadus: Pärast esimest maailmasõda tagati edu demokraatlikele suurriikidele.Edusamme tehti nendes riigides igal alal.Üks nendest oli teadus.Teaduse põhiline eestvedaja oli füüsika.Hakkati uurima keskkonda kus me elame, esemeid asju mis meid umbritsevad, kas need on ohutud või ohtlikud jne
Salient on ootuspärased ennustused tulevikuks, tulevikus esiletõusvad asjad. Reverse salient - vasturääkiv kontseptsioon, viitab eesolevale osale, mis jääb maha. Tehnoloogilise süsteemi osad, mida saame pidada esiletõusvateks (salients), on selle süsteemi teistest komponentidest efektiivsemad, ökonoomsemad, või näitavad teiste komponentide mahajäämust mingil muul moel. Reverse salient tekib tehnoloogilise süsteemi ebaühtlasest arengust, näiteks kui arendati välja efektiivsed sisepõlemismootorid, ilmnes kütuse madala kvaliteedi probleem. Eestis võib tuua analoogse probleemi näite elektriautode jõudmisest Eestisse, kui olid küll elektriautod, kuid laadimisjaamu ei olnud. See tähendab, et süsteemis kui ühe tervikuna töötavad asjad ei arene tervikuna, näiteks on ühe kvaliteet ja areng teistest maas. Tänapäeval juhtub kahjuks sellist olukorda tihti, sest tegevust juhitakse eesmärgi keskselt ning teatud osad jäävad märkamata.
Eesti oli dem.riik: põhiseadused, naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõi...
Soojusmasinate kasutegurid Watti aurumasin 3-4% Kolbaurumasin 19. saj. lõpul 12% Mitmesilindrilised aurumasinad 18% Gaasiturbiin 20-30% Sisepõlemismootor 25-34% Kõrgsurve auruturbiin 30-40% Sisepõlemismootorid, diiselmootorid 35-45% 11 Soojusmasinad keskkonnasaastajatena Kuna tänapäeval on gaasi, naftat ja kivisütt tarbivaid soojusmasinaid kasutusel väga palju, siis hakkab see kahjulikult mõjuma ka keskkonnale. Ning neid kahjustavaid faktoreid on mitmeid. Esimeseks faktoriks on õhuhapniku vähenemine atmosfääris, mis on tingitud nende kütuste põletamisega
(Nafta Vikipeedia, vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta) Ajalugu Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas ja Egiptuses ja mujal juba 6000 4000 e. Kr. Tööstuslikult hakati teda tootma USA-s 1860. aastail ( esimene naftapuurauk puuriti 1859 a.). (Eesti Entsüklopeedia nr. 6, 1992) Esimese tööstusliku naftadestilleerimisseadme ehitasid 1829.a Venemaal vennad V., G., ja M. Dubinin. Suuremal hulgal hakati naftat destilleerima alles 19.saj. lõpus, kui kasutusele võeti sisepõlemismootorid. (Eesti Ensüklopeedia nr 6. , 1992. a) Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast ( nt. Kaspia merel ja Põhjamerel). (Eesti Entsüklopeedia nr. 6, 1992) Kasutamine Nafta põhiliseks töötlemisvõtteks on destillatsioon. Suuremal hulgal hakati naftat destilleerima alles 19. sajandi lõpus, kui võeti kasutusele
Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks.. Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Energia muundumine
Kui silindris olevat gaasi kuumutada isobaariliselt (rõhk ei muutu), siis gaas surub kolbi paremale, nii et gaasi ruumala suureneb. Saab näidata, et jääval rõhul on gaasi paisumistöö järgmine A=pV A-gaasi paisumistöö (J) p-gaasi rõhk (p=const)(Pa) V-gaasi ruumala muut (m3) 4. Soojusmasin Soojusmasinaks nimetatakse masinat, milles toimub kütuse siseenergia muundamine mehaaniliseks tööks. Soojusmasinad on näiteks sisepõlemismootorid, reaktiivmootorid, auru- ja gaasiturbiinid jne. Igas soojusmasinas on järgmised põhiosad: 1) Soojendi soojendina toimib kütuse põlemine. 2) Töötav keha mingisugune gaasikogus, mis saab kuumenemise tõttu paisuda ja tööd teha. 3) Jahuti jahutiga toimib ümbritsev atmosfääri õhk. Selleks, et soojusmasin saaks kestvalt tööd teha, peab tema töö iseloom olema tsükliline.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AUTOTEHNIK JÕUÜLEKANNE JUHENDAJA PÄRNU 2014 Diferentsiaal Diferentsiaal võimaldab ratastel erinevalt pöörelda. Kurvis peavad välimised rattad läbima tunduvalt pikema tee kui sisemised rattad. Seega hakkaksid rehvid auto keeramist takistama. Diferentsiaali on vaja ka siis, kui üks ratas veereb ebatasasel kohal. Diferentsiaal koosneb taldrikhammasrattast, korpusest,kahest sateliidist, kahest koonushammasrattast ja ristteljest. Korpus kinnitub taldrikhammasratta külge ning hoiab paigal sateliiteja koonushammastattaid. Sateliidid pöörlevad vabalt risteljel,mis asetseb keset korpust. Kumbki koonushammasratas kinnitub rattavõllile ja on pidevas hambumises satelliitidega. Kui auto liigub otse, pöörab tladrikhammasratas korpust ja risteljelasuvad sateliidid pööraad koonushammasrattaid, mis jääb omakorda panevad liikuma auto ratta. Kui auto s...
LABORATOORNE TÖÖ NR.1 Väntmehhanism Õppeaines: Sisepõlemismootorid Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31 Üliõpilased: Juhendaja: Töö eesmärk: tutvuda praktiliselt sisepõlemismootori väntmehhanismi ehituse, osandamise ja koostamise tehnoloogiaga ning koostada selle kohta tehnoloogiline kaart. Töövahendid: 1.Osandatav mootor 2.Universaalsed tööriistad 3
vahel suudavad siduda Fosfor ringleb CO2 satub mikroorganismid(mügarb kivimite(kõige atmosfääri akter) enam), hingamise, lämmastikväetised, organismide, kõdunemise liblikõielised, mulla ja vee ja põlemise sisepõlemismootorid vahel tulemusena Nitraadid Vooluvesi Tootjad veekogudes(taimestiku uhub fosfori seovad CO2- vohamine) maakoorest te ja välja ja valmistavad muudab fotosünteesi taimedele
! Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 · Tekib enamjaolt põlemisel (82%) · Metsade mahavõtmisel, eriti troopilistel aladel kus võetakse kuhjaga vihmametsi maha (11%) · Lubja tootmisel (2%) Metaan värvusetu, lõhnatu, õhust kergem · Eraldub soodest (28%) · Prügilatest (10%) · Koduloomade väljaheidetest (29%) · Toodavad bakterid ja mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist Lämmastikoksiid Nox · Sisepõlemismootorid, autoheitgaasid · Reaktiivlennukite düüsid (35%) · Lämmastikväetise lagunemine mullas (21%) Freoonid hõrendab osoonikihti · Aerosoolid · Külmikud, külmutusseadmed · Õhukonditsioneerid · Tulekustutusseadmed · Keemilised puhastusvahendid Kasvuhoonegaasid *Veeaur H2O *Osoon O3 · KOKKU 40 ERINEVAT KASVUHOONEGAASI!!!1 (Kasvuhooneefekti tõestas XX sajandi alguses Svante Arrhains) Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus!
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal Sõjajärgsetel aastatel tegid just demokrratliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Eriti tuumafüüsika haru 1919 teostas Rutherford esimee tehisliku tuumareaktsiooni Curie paar avastas tehisradioaktiivsuse 1930 lõpuks jõuti juba tuuma lõhustumisel vabaneva energia saamisele 1942 pandi tööle maailma esimene tuumareaktor (USA) Sünteetilised ained Valkude ehitus. Uuriti ainevahetusprotsese Diktatuurriikides rassiteooriad, teaduslik kommunism Ehitati uusi elektrijaamu Konveierid Uued elektrilised tarbekaubad Sidetehnika 1920 alustati ringhäälingusaadetega 1930 televisiooni regulaarsed proovisaated Sisepõlemismootorid 1930 autod 1937 ületati lõunapoolus, põhjanaba 1919 esimesed lennud üle Atlandi ookeani 1930 reaktiivlennukid 1920 lisati filmile heli 1920 tummfilmi õitseaeg...
soojusliikumine, mida kannab edasi infrapunakiirgus ning suund on soojemalt kehalt külmemale, sest soojal kehal on kõrgem siseenergia (osakeste keskmine kineetiline energia). Kui keha temp on keskkonna temperatuurist kõrgem, toimub soojusülekanne seni, kuni keha ja keskkonna temperatuurid on ühtlustunud. • Soojusmasin: Soojusmasin muundab soojushulga mehaaniliseks tööks (vanasti oli selleks aurumasin, nüüd on auruturbiinid ja sisepõlemismootorid nt). Soojusmasinateks loetakse ka vastassuunalise tsükliga töötavaid masinaid (nt külmuti), mis tööd tehes liigutavad soojust külmemalt kehalt soojemale. Soojusmasinal on 3 põhilist osa: jahuti, soojendi ja töötav keha. Töötavale kehale (tavaliselt gaas) antakse soojendist soojushulk. Gaas teeb paisudes mehaanilist tööd. Pideva töö tegemiseks peab keha olek taastuma teatud aja jooksul, seega tul eb saadud soojushulgast anda osa jahutile
Igat teist liiki energia võin täielikult muunduda ükskõik milliseks energialiigiks). Soojusmasinate tööpõhimõte. Üle 90% maailmas toodetavast energiast saadakse kivisöe, nafta, gaasi jne põletamisel. Soojusmasin- masin, mis teebehaanilist tööd kütuse põletamisel saadud energia arvel. Need muudavad kütuse siseenergia mehaaniliseks energiaks. Kõigis neid põleb kütus. On 2 liiki soojusmasinaid: 1) aurumasinad ja auruturbiinid, kus töötavaks kehaks on aur. 2) sisepõlemismootorid, kus töötavaks kehaks on gaas. Neis teevad tööd paisuv aur või paisuvad gaasid. St, kütuse põlemisel vabanenud soojushulga arvelt tehkse tööd. Soojusmasinate töötamisel kandub soojus üle soojemalt kehalt külmemale. Osa soojust läheb kaduma, kuna ta soojendab ümbritsevaid kehi ja atmosfääri. Tihti on vaja pärast tööd gaasi või auru jahutada. Töö gaasi ruumala muutumisel.
AUTO ÜLDEHITUS SISEPÕLEMISMOOTORID Autode jõuallikana kasutatakse põhiliselt sisepõlemismootoreid ja nendest on tuntuimad neljataktiline ottomootor (bensiinimootor) ja neljataktiline diiselmootor. Kasutatakse ka kahetaktilisi mootoreid, kuid nende kasutegur on väiksem. Ottomootor (bensiinimootor) on kergem, odavam ja natuke "erksam", kuid diiselmootori kütusekulu on väiksem. Sellel põhjusel ongi diiselmootorid kasutusel põhiliselt raskematel veoautodel, traktoritel ja liikurmasinatel. Viimasel ajal üha rohkem ka sõiduautodel. Mootori juures tuleks vältida tema ülekoormamist mitte sõita väikesel kiirusel madala käiguga või ka liiga suurte pööretega. Mootori ülekoormamisel võib tekkida detonatsioon, mootori võimsus väheneb ja esinevad löögid jõuülekandes. Tagajärjeks võib olla mootori liiga kiire kulumine või isegi purunemine MOOTORI ÕLITUS JA JAHUTUS Jahutusvedeliken...
sõnniku ja mineraalväetistega. Õhus NH3 vähendab aerosoolide, pilvevee ja sademete happesust, kuid sadenedes maapinnale on looduse hapestaja. Toitainevaestes kooslustes suurenenud N sadestumine esialgu vähendab muldade hapestumise mõju. Võib viia tundlike koosluste eutrofeerumiseni. 2. Süsinikoksiid toksiline, ohtlikkus ei oma lõhna, värvust. Satub atmosfääri : a. suitsugaasid kütuse mittetäielikul põlemisel b. sisepõlemismootorid c. gaasiliste kütuste (generaatorgaas,veegaas) tootmine ja söe(põlevkivi) gaasistamine d. metallurgia tootmisprotsessidest . FE tootmine Kuidas CO paiskamist AS-ri vähendada? 1. küttekollete, korstnate konstruktsioonide täiustamine 2. sisepõlemismootorites heitgaaside katalüütiline puhastamine (Võimaldab vähendada CO hulka kuni 98 %) 3. puhastada katalüütiliselt tööstuslikke gaase ..
neelates päikesekiirgust ning soojuskiirgust. · Tolmust, tahmast ja soolaosakestest, mis satuvad õhku ookeani pinnalt auramisel ning mida kõiki kokku kutsutakse aerosooliks. · Metaanist, mis eraldub märgaladest, eriti riisikasvatusest, koduloomade väljaheidest, prügilatest ning soodest ja rabadest. Metaani soojustneelav ja tagsipeegeldab toime on süsihappegaasist tugevam. · Lämmastikoksiidist, mida paiskavad atmosfääri sisepõlemismootorid, reaktiivlennukite düüsid. Tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust need õhku lenduvad ning eraldub ka biomassist vastavate baterite elutegevuse tulemusena. 3. Atmosfääri ehitus Atmosfäär jaguneb vastavalt õhutemperatuuri vertikaalsuunalistele muutustele kihtideks. · Troposfäär- kõige alumine kiht, mis ulatub aluspinnast keskmiselt 11 km kõrguseni. Troposfääri kõrgus oleneb geograafiliselt laiusest ning aastaajast.
Kehra Gümnaasium Soojusmasinad Referaat Koostas: Anni Karu Juhendas: August Kalamees Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Aurumasin.............................................................................................4 Sisepõlemismootor....................................................................................5 Gaasiturbiin............................................................................................6 Soojusmasina kasutegur...............................................................................................7 Soojusmasina kasutegurid.......
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 MARTIN KIM Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 ·...
1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepr...
........................16 KASUTATUD MATERJALID:................................................................................................17 SISSEJUHATUS Sisepõlemismootor on kõige levinum soojusmootori liik. Arvatatavalt ligi 80% energiast, mida maailmas toodetakse, saadakse sisepõlemismootoritest. [7] Soojusmootor on seade, kus soojusenergia muudetakse mehaaniliseks energiaks. Soojusmootorid on aurumasinad, gaasiturbiinid, sisepõlemismootorid ehk kolbmootorid, auruturbiinid, reaktiivmootorid. Töötavaks kehaks on kas vahetult põlemisgaasid või sekundaarne vahesoojuskandja näiteks aur. Soojusenergia saadaks peamiselt orgaanilise kütuse põlemisel. [7] Üheks soojusjõumasinate tüübiks on kolbmootorid. Kolbmootorite iseärasuseks on soojuse vabanemine (kütuse põlemine) ja selle muundumine mehaaniliseks tööks vahetult masina silindris. Tingituna sellisest soojuse protsessi viimisest, pole kolbmootorites tarvis ulatuslikke
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Aurumasin Katti Tsirkova 8.klass Narvas 2007 Aurujõu ajastu Aurumasin leiutati 1777.aastal.Peatselt kasutati aurujõudu mitmesuguste masinate käitamiseks ja inimesed siirdusid linnadesse,et hakata uutea vabrikutes tööle.Seda ajaltut on hakatud nimetama tööstusrevolutsiooniks. Arurmasina põhimõte:Esimene mootor ,mis ehitati masina käitamiseks ,oli aurumasin.Aurumasinad muundavad põlemisel saadud soosjusenergia liikumisenergiaks. Aurumasin on masin ,mis silindri ja selles liikuva kolvi abil muudab auru energiat mehaaniliseks tööks. Aurukastlasu tulev aur lükkab kolvi ühte silindri otsa,seejärel lülitab jaotussiiber auruvoolu ümber,nii et aur rõhub kolbi teiselt poolt ja see liigub silindri teise otsa tagasi.Pidevalt edasi-tagasi liikuv kolb paneb väntmehhanismi kaudu pöörlema v...
Subaru 1917-1953 Aastal 1917 loodi Jaapani õhusõidukeid ja maatranspordivahendeid tootev firma. Mees nimega Chikuhei Nakajima nägi perspektiivi lennunduses ja avas Jaapanis, Gunma maakonnas, Ota linnas lennunduslabori. Lennunduse kiire areng kasvatas laborist lennundusfirma nimega Nakajiama Aircraft Co.Ltd. Väiksegabariidilised sisepõlemismootorid leiutati 1800 aastate lõpus, nende silindrid asetsesid kas rivis või horisontaalselt kahel pool väntvõlli. Just selle horisontaalselt asetatud kolbidega mootori valis Nakajiama lennumasinate jõuallikaks. Pärast Teist Maailmasõda liitus Nakajiama lennutehasega kompanii Fuji Sanguo Co. Euroopas moodi läinud kaherattalised mootorrattad ja rollerid, levisid kiiresti ka Jaapanisse. Fuji-l oli valmis sobiv mootor ja 1946 valmis ühistööna esimene maasõiduk "Roller Rabbit"
tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. See oleneb omakorda mitmest tegurist, sh sadeneva aerosooliosakese diameetrist. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Gravitatsioonitolmupüüdurid- Sadesti normaalseks tööks peab gaasivoolu viibimise aeg kambris olema võrdne osakeste sadestusajaga või sellest suurem. Tänapäeval kasutatakse neid eelpuhastuseks, sest need ei ole nii tõhusad. Nende puhastusastet saab suurendada, kui asetada
ärritab silmi ja võib mõnikord põhjustada surma. 18. Millised komponendid on vajalikud fotokeemilise sudu tekkeks? Illustreerige sudu tekke mehhanisme keemiliste võrranditega. Milles seisneb sudu kahjulik mõju? Fotokeemilise sudu tekkeks on vaja kolme komponenti: UV-kiirgus; süsivesinikud; ja lämmastikoksiidid. Reaktsioonivõimeliste süsivesinike ning lämmastikoksiidide allikaks on sõiduautode ning veokite sisepõlemismootorid. Kõrgetel temperatuuridel ning rõhu all bensiini mittetäielikul põletamisel keemilistes reaktsioonides tekkinud kõrvalproduktide seas on suure reaktsioonivõimetega ühendeid. NO, NO2, osooni ning süsivesinike kontsentratsioonide muutuseid päeva jooksul võib seletada järgmiste reaktsioonivõrranditega: 1. Primaarsed fotokeemilised reaktsioonid, mille käigus tekib atomaarne hapnik: 2. Atomaarne O reageerib molekulaarsega, andes osooni: O + O2 + M -> O3 + M
• lammutustöödel • planeerimistöödel • lumekoristustöödel Roomikkäiguosaga täispöördelisi ekskavaatoreid saab kasutada • kaevamistöödel • pinnase koorimistöödel • lammutustöödel • planeerimistöödel • laadimistöödel Mootor Mootor on seade, mis muudab kütuse põlemise soojusenergiat mehaaniliseks tööks. Vastavalt kasutatavale energialiigile võib mootoreid liigitada: • elektrimootorid • sisepõlemismootorid • hüdromootorid • termodünaamiline mootor (kuumusenergia) • Enimlevinud on elektri- ja sisepõlemismootorid. Sisepõlemismootorid jagunevad omakorda diisel- ja bensiinimootoriteks. Hüdrosüsteem, hüdroajam • Hüdroajam on ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik • Hüdroajam võib töötada nii iseseisva ajamina kui ka automaatjuhtimisega seadme osana. • Hüdroajamis kannab energiat vedelik. Ajami lõpplülis muutub vedeliku hüdrauliline energia
1. Happed ja alused ning nende dissotsiatsioonikonstandid. 2. Füüsikaline tasakaal (aururõhk, lenduvus). Henry seadus. 3. Ainete lahustuvus ja n-oktanool/vesi jaotuskoefitsient. 4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? 17. Nimetage atmosfääris olev...
(nt aurumasin, sisepõlemismootor) 56-Millised on ehitusmasinais kasutatavad sekundaarsed jõuallikad? Sekundaarsed jõuallikad on need, kus primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehaaniline energia muudetakse mingiks teiseks energia liigiks. Järgnevalt kasutatakse seda taas mehaanilise energia saamiseks. (nt pneumaatilised, hüdraulilised, elektrilised jõuseadmed) 57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) Karburaatormootor b) Diiselmootor 58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) Kolbmootor b) Rootormootor c) Gaasiturbiinmootor 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) Hamaasratasmootor b) Labamootor c) Kõrgmomendiline radiaal-plunser või radiaal-kolbmootor d) Aksiaal-mootor
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Soojusmasin. Igiliikur Koostaja: Tiina Ree Juhendaja: Kai Rohtla Tallinn 2009 Sisukord 1. Soojusmasinad ja nende kasutamine................................................................3 1.1. Soojusmasinad...............................................................................................3 1.2. Aurumasin.......................................................................................................3 1.3. Sisepõlemismootor.........................................................................................5 1.4. Gaasiturbiin....................................................................................................7 1.5. Soojusmasina kasutegur................................................................................8 1.6. . Kokkuvõtteks................................................................................................
Einar Kootikum LABORI ARUANDED Õppeaines: SISEPÕLEMISMOOTORID Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31b Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 Sisukord Jahutussüsteem............................................................................................................................4 Jahutussüsteemi plokkskeem.................................................................................................. 4 Soojuse jagunemine mootoris................................................................................................. 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.....................................................
Selliste jõuallikate esindajad on aurumasin ja sisepõlemismootor. 56-Millised on ehitusmasinais kasutatavad sekundaarsed jõuallikad? Sekundaarsed jõuallikad muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasutatakse taas mehhaanilise energia saamiseks. Sellisteks jõuallikateks on elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) karburaatormootorid e Otto mootorid, b) diiselmootorid 58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) kolbmootorid, b) rootormootorid e Wankel mootorid, c) gaasiturbiinmootorid 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) kolb-tüüpi b) plunser-tüüpi c) teleskoopilised (silindrid) 60-Nimetage pneumosilindrite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) kolbmootorid, b) rootormootorid ja c)
Türi Majandusgümnaasium Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis Õpilasuurimus Koostaja: Tauri Must 11B Juhendajad: Rein Noodla Kaarel Kallas Türi 2007 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 ..............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 RATTA TEKKIMINE ÜHISKONDA................................................................................. 5 Mehhaanilised ratasseadmed..................
Ringprotsess Termodünaamiline protsess kus töötav keha perjoodiliselt paisub ja komprimeerimis protsessiga taandatakse tema algolek. Selleks, et soojusmootor teeks pidevat tööd on vaja peale igat paisumisprotsessi ta tagasi tuua algolekusse. Selleks on aga vaja läbi viia paisumisele vastupidine protsess. Protsessi, mille käigus termodünaamiline keha läbides rida vahepealseid olekuid tuleb tagasi algolekusse nimetatakse ringprotsessideks. Otsese ringprotsessi alusel kõiki sisepõlemismootorid töötavad ringprotsessi alusel. Carnot´ ringprotsess Uurides aurumasinate tööd, töötles ta välja ideaalse ringprotsessi, määras kasuliku töö. Ideaalsilindris, ideaalgaasiga, silindri seinad soojuslikult ideaalselt isoleeritud. Silindri pea ühendatakse vaheldumisi soojusallikaga (t1) ja seejärel jahutajaga (t2). Tegelikuses selliseid mootoreid ei ole, aga reaalsete protsesside võrdlemine ideaalgaasidega annab võimaluse välja
allikateks on metallitööstus ja tekstiilitööstus. Põhilised põlemisel tekkivad lämmastikoksiidid on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid () ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (O). Süsihappegaas(CO2) Üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. Tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Tahmale võib olla lisandunud adsorbeerunud kantserogeenseid aineid. Lendtuhk - tegelikkuses ainuke silmaga eristatav atmosfääriheide. Põhjustab inimestel hingamisteede häireid ning kopsuhaigusi. Sellest tulenevalt on ka piiratud tahkete osakeste, sh lendtuha kontsentratsioon maapinnalähedases õhukihis, mis ei tohi ületada kehtestatud piirväärtust. Lendtuha keskkonnamõju sõltub oluliselt elektrijaama poolt kasutatavast kütusest.
Süsinikuühendid CO- toksiline,ei oma lõhna ega värvust, kindlaks tegemine spetsiaalsete seadmetega. Looduslikes tingimustes 3 CO sisaldus kuni 0,2 mg/m . Sattudes inimorganismi, tõrjub ta hapniku hemoglobiinist välja, ühinedes ise seejures hemoglobiiniga(CO+Hb02<-> HbCO+O2). Toob kaasa organismis häireid, alates nägemisteravuse halvenemisega lõpetades surmaga. Satub atmosfääri-suitsugaaside, sisepõlemismootorid, gaasiliste kütuste ja söe gaasistamine. Olukorra parandamine: optimeerida põlemist kolletes-korstnate täiustamine, kasutada sisepõlemismootorites katalüütilist puhastamist-need annavad lõppsaaduseks CO2. CO2- loodusliku oksüdatsiooni lõppsaadus, mille hul atmosf on 0,03%, ei ole püsiv. Tekkeallikaks põlemine kõikides vormides ja organ elutegevus. Ei kuulu toksiliste ainete hulka, kuid võib tuua kaasa globaalseid muutuseid
Käigukastid. Astmelised käigukastid liigitatakse: · Hammasülekande tüübi järgi · Võllide arvu järgi · Hammasrataste hambumise viisi järgi · Käiguvahetusmehhanismi järgi · Võllide paiknemise järgi · Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tag...
1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandme...
MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes te...
....................36 5.1 SOOJUSJÕUSEADMETE RINGPROTSESSID.......................................................................................................36 5.1.1 Carnot` ringprotsess........................................................................................................................36 5.1.2 Rankine'i ringprotsess ..................................................................................................................37 5.1.3 Sisepõlemismootorid......................................................................................................................39 5.1.4 Otto ringprotsess.............................................................................................................................40 5.1.5 Diiselmootor. Dieseli ringprotsess ja segaringprotsess..................................................................41 5.1.6 Gaasiturbiinseadme Brayton`i ringprotsess ......................
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmoot...
vastassuunalised protsessid entroopia vähenemise suunas. Entroopia vähenemise suunas toimuvaid protsesse ennustas L.Boltzmann, kes seostas isoleeritud termodünaamilise süsteemi entroopia kasvamise tõenäosusteooriaga. Vastavalt sellele võib tekkida olukordi, olgugi et väga väikese tõenäosusega, kus süsteemi entroopia väheneb. L.Boltzmanni ideede õigsust kinnitavad ka mitmete teadlaste tööd. 6.5. Sisepõlemismootorite ringprotsessid. Üheks soojusjõumasinate tüübiks on sisepõlemismootorid. Sisepõlemismootorite elemendiks, kus toimub soojuse protsessi juhtimine (kütuse põlemine) ning tööks muundamine termodünaamilise keha paisumisprotsessis, on mootori silinder. Ringprotsessi termiline kasutegur on seda suurem, mida kõrgem on ringprotsessi maksimaalne temperatuur (soojuse protsessi juhtimise temperatuur). Seetõttu on sisepõlemismootorites termodünaamilise kehana sobiv kasutada kütuste põlemisel saadavaid gaase.
tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
