Nafta töötlemine ja kasutamine (5)

NAFTA TÖÖTLEMINE
Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses ja mujal juba 6000-4000 e. Kr. Tööstuslikult
hakati seda tootma USA-s 1860 aastail. Esimene nafta puurauk puuriti 1859 . 1973 aastani
kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. 1989
toodeti maailmas 3112 miljonit tonni naftat ja gaasikontsentraati.
Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi
survel , kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti
ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel.
Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks,
näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka
toorainena nafta keemias.
Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlaevadega ja
torujuhtmetega. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest
ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse
keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast
destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või
solaarõli fraktsioone. Atmosfääridestillatsiooni jääki – masuuti – kuumutatakse uuesti
toruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis. Destillaatidena saadakse
harilikult rasket gaasiõli ning määrdeõlide fraktsioone, destillatsioonijäägina gudrooni.
Destilleerimisel saadavaid fraktsioone töödeldakse mitmesuguseid sekundaarseid menetlusi
rakendades (krakkides, reformeerides, pürolüüsides, aromatiseerides, alküülides) või
kasutatakse pärast rafineerimist kütuste, määrdeõlide ja muude saadustena.
Suuremal hulgal hakati naftat destilleerima alles 19. sajandi lõpus, kui võeti kasutusele
sisepõlemismootorid. Nüüdisaegsele tehnoloogiale pandi alus USA-s 1920 aastail, kui
konstrueeriti toruahjud. Aastast 1912 hakati USA-s rakendama nafta termilist ja aastast 1936
katalüütilist krakkimist.
KÜTUSTE KASUTAMINE
NAFTAGAAS
Naftagaas on nafta töötlemise kõrvalsaadus, mida kasutatakse kütusena naftatöötlemistehases.
VEDELGAAS
Vedelgaas koonseb propaanist ja butaanidest. Vedelgaasi kasutatakse tööstuses, ehituses ja põllumajanduses. Vähesel määral ka mootorikütusena.
MOOTORIBENSIIN
Mootoribensiin on keeruline segu keemispiiridega 40-200 kraadi. Tänapäeva bensiinid sisaldavad mitmesuguseid lisandeid, mis ei ole süsivesikud.
Bensiinid jagunevad nelja suuremasse rühma:
- auto e mootoribensiinid:
kasutamiseks mootorsõidukite sädesüütega sisepõlemismootorites, jagunevad suvisteks ja talvisteks mootoribensiinideks;
- avio e lennukibensiinid:
kasutamiseks lennunduses, erinevad mootoribensiinidest kõrgema detonatsioonikindluse ja fraktsioonkoostiste poolest, on kergemad, kõrgema puhastusastmega ja külmakindlamad;
- väikemootorite bensiinid:
kasutamiseks kiirekäigulistes kahe- (ka nelja-)taktilistes väikemootorites. On ökoloogiliselt puhtamad, vähem lenduvamad kui mootoribensiinid, ei sisalda benseeni . Heitgaasides süsinikoksiidi ja lämmastikoksiidide sisaldus on minimaalne;
- lahustibensiinid:
kasutamiseks kummi-, laki-, liimitööstuses, ka puhastusvahendina.