Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Thomas P. Hughes (1992) The Dynamics of Technological Change: Salients, Critical Problems and Industrial Revolution (0)

1 Hindamata
Punktid
Thomas   P.   Hughes   artikli  The   Dynamics   of   Technological    Change :  Salients,   Critical  
Problems and  Industrial  Revolution kokkuvõte.  
Hughes’i  artikkel  võtab  kokku  ning  näitlikustab  uusi  viise  kuidas  19.  sajandi  lõpul  ning  20. 
sajandi algul toimunud tehnoloogilisi arenguid ja leiutisi vaadelda.  
Salient on ootuspärased ennustused  tulevikuks, tulevikus esiletõusvad asjad. 
Reverse  salient - vasturääkiv kontseptsioon , viitab eesolevale osale, mis jääb maha.  
Tehnoloogilise süsteemi osad, mida saame pidada esiletõusvateks (salients), on selle süsteemi 
teistest  komponentidest  efektiivsemad,  ökonoomsemad,  või  näitavad  teiste  komponentide 
mahajäämust  mingil  muul  moel.  Reverse  salient  tekib  tehnoloogilise  süsteemi  ebaühtlasest 
arengust,  näiteks  kui  arendati  välja  efektiivsed  sisepõlemismootorid,   ilmnes   kütuse  madala 
kvaliteedi  probleem.  Eestis  võib  tuua  analoogse  probleemi  näite  elektriautode  jõudmisest 
Eestisse, kui olid küll  elektriautod , kuid laadimisjaamu ei olnud. See tähendab, et süsteemis 
kui ühe tervikuna töötavad asjad ei arene tervikuna, näiteks on ühe kvaliteet ja areng teistest 
maas.  Tänapäeval  juhtub  kahjuks  sellist  olukorda  tihti,  sest  tegevust  juhitakse  eesmärgi 
keskselt ning teatud osad jäävad märkamata.  
First ,  the  word  invention  itself,  as  the  exploration  of  salients,  reverse  salients;  and  critical 
problems  shows , can be misleading if it connotes discontinuity. Most modern inventions  seem  to 
be a  part  of continuum. Invention is  usually  correction of a reverse salient or bringing of a system 
into  line  with  salient.“  (Hughes  1992,  115)  Sõna  ’leiutis’  iseeneslikult  on  eksitav,  mida  on 
näidanud tuleviku konseptsioonid ning nende vastuolulised aspektid. Oluline on, et ei aetaks 
segamini   esiletõusvaid  ja  vastutöötavalt  esiletõusvaid   aspekte   kriitiliste  probleemidega. 
Probleem sõnastatakse esiletõusvate aspektide põhjal ning probleemi täpne määratlemine ise 
on juba teadlaste /leitutajate jaoks suur samm lahenduse poole.  
Hughes  toob  välja  rea  avastusi  aastatest  1880-1910,  mis  on  tulenenud  otseselt  teise 
tööstusrevolutsiooni   edusammudest   ning   jagab   esiletõusvate,  vastuoluliselt  esiletõusvate 
aspektide ning kriitiliste probleemide  kontseptsiooni kolmeks:  
Vastuoluliselt esiletõusvad aspektid mittetöötavas ja laienevas süsteemis, mille korrigeerimine 
tõi kaasa olulise tähtsusega tehnilisi muutusi, kuid ei mõjutanud tööstusrevolutsiooni. 
Vastuolulised aspektid, mis korrigeeriti ja soodustasid II Tööstusrevolutsiooni teket. 
Esiletõusvad  aspektid,  mis  tulenesid  teise  kategooria  leiutiste  liitmisest  olemasolevate 
süsteemidega ja stimuleerisid laiaulatuslikke ja kiireid muutusi ning moodustasid tänud sellele 
kokkuvõttes teise tööstusrevolutsiooni tuumiku. 
 
Kasutatud kirjandus: 
Hughes,  P.,  T.  (1992)  The  Dynamics  of  Technological  Change:  Salients,  Critical 
Problems and Industrial Revolution 
Thomas P-Hughes-1992-The Dynamics of Technological Change-Salients-Critical Problems and Industrial Revolution #1 Thomas P-Hughes-1992-The Dynamics of Technological Change-Salients-Critical Problems and Industrial Revolution #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Thomas P. Hughes artikli The Dynamics of Technological Change: Salients, Critical Problems and Industrial Revolution kokkuvõte.

Sarnased õppematerjalid

Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

Neid, kelle kohta võib öelda, et ta on hea spetsialist (tunneb asja), tark (võimekas), algatusvõimeline, vastutustundlik, distsiplineeritud, oskab efektiivselt korraldada allüksuste tööd ning tagada firma püsimajäämise. Tabelis 1.2 on juhtide töö efektiivsuse põhitegurid, millised kajastavad võrdlemisi täielikult omadusi, milliseid peab endas välja arendama edukale juhikarjäärile mõtlev inimene. 18 Mescon, M.H. jt. Osnovõ menedzmenta. (vene keeles). Moskva: Delo, 1992, lk. 52 Analüüsige neid tegureid ja püüdke selgusele jõuda, millistele omadustele peaksite teie ise erilist tähelepanu pöörama, et luua kindel vundament oma edule tulevikus. Tabel 1.2 Juhi töö efektiivsust mõjutavad tegurid19 · Oskus tulemusi saavutada ja soov nende saavutamiseks palju tööd teha

Juhtimine
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun