Romaan Romaan on jutustav pikk ilukirjanuslik teos, mida iseloomustab probleemide rohkus ja palju tegelasi. Romaan on jutustava proosa suurvorm, millele on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Romaan keskendub inimsuhetele, isiksuse sisemaailmale ja tema vahekorrale ühiskonnaga. Romaani zanr pärineb keskajast, kasvas välja eeposest. Keskajal tähendas romaan rahvuskeelset teost. Romaan jaotatakse kolme lähte alusel: 1.teema ja ainestiku järgi: rüütliromaan, röövliromaan,kelmiromaan, seiklusromaan, kunstnikuromaan, kriminaalromaan, reisiromaan, armastusromaan,talupojaromaan, ajalooline romaan, psühholoogiline romaan. 2
iseloomustab avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, värelused, meeleolud, sündmused võivad puududagi. Pärast 2. maailmasõda suurenes probleemirohkus, arvukas tegelaskond, pikk tegevusaeg. Keskendub inimsuhetele, novellides huvi inimsuhete, poliitiliste ja sotsiaalsete probleemide vastu. isiksuse sisemaailmale, vahekorrale ühiskonnnaga. Eepilisele koele lisaks esineb Novellett eriti lühike novell. dramaatilisi ja lüürilisi vahelepõimeid. Kujutab elu mitmesugustel perioodidel. 17.-18. saj Miniatuur e laast viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Novellist lühem, tegevustikku nimetati romaaniks novelli, mis oli kirjut romaani keeltes: prantsuse, hispaania, itaalia. ei pruugi ollagi, domineerib lüüriline meeleolu või filosoofiline mõtisklus.
Impressionism Sellel ajal tekkis palju uusi voole. Noored kunstnikud moodustasid gruppe, kus nende põhimõtteks oli, et kunst ei suuda kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. See tähendas aga kunstis ükskõiksust teemade valikul. Ka süvenes subjektivism. Järjest rohkem pöörasid kunstnikud tähelepanu oma sisemaailmale ning lähtusid vaid oma ettekujutlusest mingist objektist. Kujutati vaid oma ideid. Lisaks neile kahele aspektile kujunes välja ka vormiprobleem. Paljud objektid ei omanud enam õigeid looduses esinevaid vorme vaid senised väljendusvormid hakkasid täienduma. Lemmik teemaks maalimisel kujunes maastiku maalimine ning erinevate aegade ja muljete kujundamine. Süveneti teadustesse ning mõisteti, et asju ei saa kujutada sellistena nagu me neid oma peas teame, vaid sellisena nagu me neid näeme
nihetele, muutustele, arenemisele. Stiiliperioodid: 1) keskaeg 5-13 saj. 2) renessanss 14-16 saj. 3) barokk 17-18 saj. I pool 4) klassitsism 18 saj. II pool 19 saj. I veerand 5) romantism 19. saj. 6) stiilide paljusus 20. saj. tänapäev. 5. Keskaeg 5.-13. sajand (14. sajand). Inimesed uskusid, et tõeline elu saabub alles pärast surma. Kunstis kujutati inimesi paljude riietega, tähelepanu pöörati hingeelule ja sisemaailmale. 6. Keskajamuusika oli kiriku võimukindlustusatribuut, selle kindlustamiseks seoti kunst tugevalt kirikuga (ehitati uhkeid kirikuid). 7. Gregorius I oli Lääne-Rooma kiriku juhiks 6. sajandil. Ta ühtlustas liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaule ehk gregooriuse laulu aluseks. 8. Gregooriuse koraal on ilma meetrumita, proosatekstiga, ühehäälne, enamasti saateta, ladinakeelne, vaimulik laul. Tekkis 6. - 7. sajandil. Eriti omased on tekst ja sõnum, GK on
Kõrgrenessanss kujutavas kunstis Tatjana Laius ja Anneli Teiste Kõrgrenessanss e. cinquecento Itaalia, Rooma ja Firenze 16. sajandi esimene kolmandik üksiknähtuste analüüs, üksikprobleemide lahendamine, realistliku vormikõne väljatöötamine, looduse põhjalik tundmaõppimine Idealiseeritud tõde Leonardo da Vinci (1452-1519) Maalija, skulptor, arhitekt, graafik, muusik, luuletaja, insener, leiutaja, teadlane Uued ideed, katsetamine Tähelepanu inimeste sisemaailmale Suur osa renessansi suuremate ja väiksemate meistrite väljakujunemisel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Madonna kaljukoopas" Click to edit Master text styles Second level
dramaatiliseks kõnelauluks. Aariad kaotasid mõttetud virtuooslikud liialdused, koorid said tagasi kaotatud koha, balletinumbreid esitati vaid siis, kui ooperi tegevus neid õigustas. Lavakujundus oli nüüd tagasihoidlik, kostüümid kaotasid barokiliku uhkeldava ilme. Kõike püüti allutada teksti ja sündmustiku mõttele. Ooperi avamängu püüdis ta muuta draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Muusika allutati täielikult kangelaste sisemaailmale ja selle situatsiooni avamisele, milles kangelased viibisid või tegutsesid. Aariad piknesid ka emotsionaalse pinge kõrgmomentidel. "Orpheus ja Eurydike" tegelased olid tõelised teovõimsad ning täiuslikud antiikaja kangelased, mitte lihtsalt vanakreeka rüüsse riietatud 18. sajandi õuedaamid ja kavalerid." Lihtsus, tõde ja loomulikkus need on kolm suurt kauniduse põhimõtet, mille järgimist nõuab iga kunstiteos," kirjutas C.W.Gluck ja see sai ka tema teoste aluseks.
tuuled"). Peamine teema on inimese identiteedi probleemid. Teoloogilised romaanid: inimeste usu otsinguist nt ,,Prohvet", ,,Tulised vankrid", ,,Juudas". Sellele järgneb ajaloofilosoofiline triloogia: ,,Jumalad lahkuvad maalt", ,,Toone tuuled üle maa", ,,Koju enne õhtut". Bernard Kangro 1910-1993. Asutab ,,Arbujate" ühingu. Kirjutab nii luulet kui proosat. Proosas alustab väga novaatorlikult. Kaotab aja ära, ei lähtu konkreetsest ajast, kirjutab ajatutest väärtustest, keskendus inimese sisemaailmale, otsib probleeme inimestest, aga ka pagulus. Looming jaotatakse kolme perioodi: 1. Lundi periood 1949-1952: romaanid ,,Igatsetud maa", ,,Kuma taevarannal". 2. periood 1950ndate keskpaik ? romaan ,,Taevavõtmed", Tartu sari (,,Jäälätted", ,,Emajõgi", ,,Kivisild", ,,Tartu", ,,Must raamat", ,,Keeristuli". 3. periood: 60ndad-80ndad. Joonatani triloogia loomingu tipp. ,,Joonatan kadunud veli", ,,Puu saarel on alles", ,,Öö astmes x". Mats Traat sünd 1936
muljet, mida ta inimestele avaldab ja vastavalt ka käituma, pannes ennast pidevalt ründepositsiooni, püüdes teha oma valede tõttu ohvriks langenud isiksust märklauaks, mille tõttu tulevad ka kiirelt teiste poolsed eelarvamused ning selles olukorras ennast puhtana välja tuua on vaid püüda eluga edasi minna, lasta inimestel see kõik halb unustada seni kuni lukustavad suu. Paljud meist ei pööra tähelepanu oma sisemaailmale. Veel vähem leitakse aega, tahtmist ja mõistmist teiste inimeste sisemaailma jaoks. Tihti on selliste inimeste suhted teistega puudulikud ning selle kõige all mõistavad nad pigem teavitamist ning seejärel vale info põhjal hukka mõistma. Soovides häid suhteid peame kuulama lisaks kõrvadele ka silmade, südame ja kogu oma teadvusega. Hea mõistmine on kahjuks märksa haruldasem, kui me seda arvame ja sellel on mitmeid põhjuseid. Inimesel pole alati kontakti tema enda tegelike tunnetega
Lähtutakse reaalsest inimkehast. 7)Botticelli, Itaalia kunstnik, tema teos "Kevad"-Kujutab Veenust parkmaastiku foonil, jumalannat ümbritsevad antiikmütoloogia tegelased, paremalt sammub kevad-õrnas ilusas kleidis naine. Eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. Tema töödes on melanhoolne, rafineeritud ilu taotlus. 8)Mona Lisa tähtsus. Siin on eelkõige tähelepanu pööratud inimese sisemaailmale, see maal on hingeelu ammendamatuse sümbol ning vaimse rikkuse sümbol. Selles maalis arendab Vinci täiuseni inimese välimuse jäljendamise. 9)Miks pole Eestis renessanss säilinud? Nimeta 2 autorit või teost või ehitist sellekohta Eestis. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade hoone Tallinnas, dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid
(Aristotelese arvates seotud tulevikuga) 2. kohtukõned (seotud minevikuga) 3. pidulikud kõned (seotud olevikuga) Seoses ülikoolide asutamisega paljudes Euroopa riikides tekkis uus kõnetüüp- akadeemiline kõne. Nendes kõnedes esitletakse kuulajatele uusi ja juba tuntud fakte, üldistatakse kogemusi ja uurimus, tutvustatakse mitmeid uusi lähenemisi juba tuntud nähtustele. Usulistest kõnedes pööratakse tähelepanu inimese sisemaailmale, ülistades inimese selliseid vooruseid nagu tarkus, mehisus, tõearmastus jne. Mis on mõiste? Mõiste on mõtlemise loogiline vorm, mis peegeldab eseme ühiseid olulisi tunnuseid. See tähendab, et mõiste on mõte, mis üldistab teatud klassi elemente nende tunnuste järgi, mis eristavad mingit eset teistest esemetest. Mõiste sisu ja maht Mõiste sisu on eseme või ühte liiki esemete klassi oluliste tunnuste kogum, mis peegeldub selles mõistes.
. ,,Nunn" romantikud ei tegele staarid igapäevaeluga, vaid keskendutakse inimese AUTORID: tundmustele ja Jane Austen sisemaailmale- ka. inimese Charles Dickens EELROMANTISM pahelisem pool!- (sentimentalism): täieõiguslik osa inimesest Honoré de Balzac Romantismi ideestik Romantikud tegelevad Stendhal kujunes välja valgustuse inimisikuga- see on Gustave Flaubert ajal; romantism on justkui suveräänne ja tema tahe
20.KÕRGRENESSANSI EESMÄRK: 16.saj. Suurejoonelise, tervikliku, harmoonilise kompositsiooni loomine. Ideaaliks sai kompositsiooni täius kõigi üksikasjade asetuse sisemise põhjendatusega. Kolmnurkne kompositsioon. Harmoonia pildi terviku ja üksikosade vahel. Idealiseerimine. 21.ITAALIA KIRIK: Rooma Peetri Kirik-Bramante, jätkas Michelangelo. Kuppel. Asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul. 22.LEONARDO DA VINCI:Püha õhtusöömaaeg, Mona Lisa, Madonna Grotis. Tähelepanu inimese sisemaailmale, täiuslik inimese välimuse jäljendamine, vaimne tasakaal, loomulikkus. 23.RAFFAEL: Sixtuse Madonna, Ateena kool.15.saj. Ülistab ilu ja emaarmastust. 24.KRUTSIFIKS: Ristilöödud Kristuse kujutisega rist. Sümboliseerib lunastust Kristuse ristisurma kaudu. PIETA: Surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis. Kuulsaim Michelangelo Pieta. 25.MADALMAADE MAAL: 15-16.saj. Eeskujusid polnud, realistlik, pessimism, alalhoidlikkus, ei kujuta Piiblit, kuid olid usklikumad kui
· Alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. · Maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. · teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. · Leonardo looming on tervikuna ilmekas. · Täis romantilist salapära. · Tähelepanu eelkõige inimese sisemaailmale. · Tema maale on säilinud vähe põhjuseks värvide halb kvaliteet. · ,,Püha õhtusöömaaeg" Milano Santa Maria delle Grazie kloostri refektoriumis (1495-1497). Vähesäilinud, sest teostus on temperatehnikas ja väga halvad tingimused aegade jooksul. · Iseloomulik on: - suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon, range sümmeetria;
Islami fundamentalistid islami sissid islamistid Liikumine tänapäeval: a) Tahavad taastada islami traditsioonilisel kujul. b) Ainuke seadustekogu on Koraan. Eiravad antud riigi (kus tegutsevad) seadusi, seega satuvad seadusega vastuollu. c) Ususõjad võtavad täht-tähelt. d) Eesmärk saavutatakse sõdadega, terroriaktidega, kohalike tapmistega. Sufism (Türi vennaskond dervisid): a) tekkis 8. saj b) Seotud müstikaga rõhutab inimese sisemaailmale. c) Jumalateenistusel kasutatakse muusikat ja tantsu. Vahhabiidid kõige rangem suund (põhiliselt Saudi-Araabia).
Tartu Ülikool Usuteaduskond Yvonne Lagle Maagiline Taoism Referaat Tartu 2012 Sissejuhatus Selleks, et rääkida maagilisest taoismist tuleks vaadelda neid mõisteid hetkeks eraldi. Taoism keskendub enamasti inimese sisemaailmale. Taoistlik inimese ideaal on ,,õnnis inimene". Rääkides Taoismist on kõige olulisemad märksõnad Lao Zi ja kulgemine. Kusjuures kulgemine ei tähenda siin kontekstis laisalt olesklemist, vaid hoopis seesmise Minaga tasakaalus olemist ja maailmaga harmoonilist suhet, koos kulgemist, õppimist. Nüüd aga maagiast, mida on keerulisem defineerida. Mina võtsin maagia mõistele aluseks tavainimesele üleloomuliku, metafüüsilise suuruse või lihtsalt
proosauuenduslikke võtteid põhjendada prantsuse marksistilt Roger Garaudylt laenatud piirideta realismi mõiste abil. Poleemikaid ja ametlikku vastuseisu tekitasid Arvo Valtoni grotesksed ja võõrandumist käsitlevad novellid, samuti nooruslikust protestivaimust kantud Mati Undi ja karjerismi paljastavad Enn Vetemaa lühiromaanid. Uuenduslik proosa keskendus suurte ajastupanoraamide loomise asemel kaasaja inimese sisemaailmale, mis eriti ilmekaks sai Vaino Vahingu psühhoanalüütilises proosas ja näidendites. Ka kodumaal juurdus eksistentsialismisugemeline eluvaatlus, mida võis märgata juba Juhan Smuuli reisi- ja mõttepäevikuis "Jäine raamat" ja "Jaapani meri, detsember". Uuenduse tegi 1960. aastail läbi ka eesti pagulaskirjandus: peamiselt väljendus see nooremate autorite poleemilise protestina seni kirjanduses domineerinud konservatiivse maailmavaate ja
● Õigustamine ● Teema vahetamine Enda avamine ja avatus suhtes. Iseenda kohta info (faktid, väärtused, emotsioonid jne) jagamine, mille alusel kujunevad suhted. See on nii intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess. Intrapersonaalsed oskused (inglise intrapersonal skills) on oskused, millega saab inimene ise oma sisemaailmas toimuvat juhtida. Sõna esimene pool "intra" viitab seesmisele ja sõna teine pool "personaalne" isiklikule ehk igaühe isiklikule sisemaailmale.(vikipeedia) Interpersonal skills /noun/ - the ability to communicate or interact well with other people.(google translate) Avatust x olukorras sõltub: ● Isikule tüüpilise käitumise avatuse määr ● Teise isiku käitumine ● Suhe Enda avamise plussid. Mõju suhetele: ● Rahulolu suhetega ● Võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused jne > suhte areng
olid kahtlemata teistsugused, võrreldes tänapäevaste rollidega. Ometigi tuleb kritiseerida kirjanike liigset üldistust ning naiste isikustamist, defineerides neid ihaldusobjektideks ning kategoriseerides naisi "puhasteks" ning juba "rikutud, ebapuhasteks". Raske on mõista, mida kahe teose meespeategelased naistelt ootasid. Kas otsisid nad õnne ja armastust või nägid neid lihtsalt ihaldusobjektidena. Neid mõlemat on raske mõista, sest kummagi nende sisemaailmale ei keskenduta teostes niivõrd täpselt ja üksikasjaliselt. Autorid võisid tõepoolest neid kujutades mõelda kui armastajatest meestest, kuid antud tegelaste teod võivad meile väita vastupidist. Armastusele ning hoolimisele on vasturääkivusi õige mitmeid. Näiteks Linnankoski teoses oli peategelane Olavi tõeline sõnasepp; tema südantliigutavad armuavaldused ning poeetilised võtted kujuteldes naist kui midagi imetabast võivad panna
- salapäraselt võluv taustamaastik ja tegelase naeratus; - karakteriseerimisele aitavad kaasa suursuguselt vabas asendis olevad käed; - kõrgrenessansile omane kolmnurkne kompositsioon: - täiuslik psühholoogiline portree; Mona Lisaga rajas kunstnik uue suuna portreemaalis suuna, mis pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele. Leonardo looming on tervikuna ilmekas, täis romantilist salapära, tähelepanu eelkõige inimese sisemaailmale. Leonardo iideed on mänginud väga suurt osa renessansi suuremate ja väiksemate meistrite kunstilise ilme väljakujunemisel. MICHELANGELO BUONARROTI (1475-1564) Teine kõrgrenessansi geniaalne kunstnik, suurim skulptor, arhitekt, maalikunstnik, luuletaja. Michelangelo pidas ennast ennekõike skulptoriks. Saamaks tema loomingust terviklikku pilti, tuleb tema tegevust skulptorina paratamatult vaadelda seoses tegevusega maalikunsti alal
ilma armastuseta, kuid õige pea ta mõistis, et tema olemus ei suuda ilma. 15 4.2 Maria ja mehed Maria oli prostituut, kuid nagu kõik prostituudid, oli ka Maria sündides neitsi. Noorukiiga tõi ta ellu mõned üksikud poisid, kellesse Maria alati lõputult armunud oli. Poisid nägid Marias aga alati vastupandamatut välimust ning ei pööranud eriti tähelepanu tema sisemaailmale. Loomulikult pidi Maria tihti pettuma, kuna ta võttis nii noores eas poisse liiga tõsiselt. Ta armus esimest korda üheteistkümneaastaselt, kodust kooli minnes. Esimene armastus oli tagasihoidlik ja saladus. Just viietesitskümneaastaseks saanud, armus ta uuesti noormehesse, kellega ta ei teinud enam esimesel korral tehtud vigu. Nad said sõpradeks ja kohtusid tihti, kuid kui lõpuks tuli otsustav hetk, sai ta valusalt oma järgmise õppetunni: suudelda tuleb lahtise suuga
Autor on töö ise koostanud. Töö vastab eesti keele õigekirja nõuetele. Vormistus vastab käesolevas juhendis esitatud nõuetele. Üliõpilane kaitseb kursusetööd komisjoni ees. 47 Kursusetoo maht on 20-25 lehekulge ilma lisadeta. Kirjandusallikaid peab olema vahemalt 15, neist voorkeelseid 7 ja kirjandusallikate uldmahust teadusartikleid vahemalt 3. · isiklikest tähelepanekutest esilekerkinud probleemid- vähene tähelepanu pööramine inimese sisemaailmale (stabiilsus, harmoonia, rahulolu, eneseteostus, emotsionaalne intelligentsus-tundmuslik arukus). · Eesmärgiks uurida ja anda teada kui oluline on individuaalne lähenemine igale kliendile ja seda läbi holistilise maailmapildi. · Pealkiri/teema- teadlik rasedus, vanemaks olemine- tähendus, .... Matters of great importance for our future lives are taking place, yet we have no memory of this time. Further, as if to deny any relevance of this period, it is only when it ends that
salapäraselt võluv taustamaastik ja tegelase naeratus; karakteriseerimisele aitavad kaasa suursuguselt vabas asendis olevad käed; kõrgrenessansile omane kolmnurkne kompositsioon: täiuslik psühholoogiline portree; Mona Lisaga rajas kunstnik uue suuna portreemaalis – suuna, mis pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele. ● Leonardo looming on tervikuna ilmekas, täis romantilist salapära, tähelepanu eelkõige inimese sisemaailmale. Leonardo iideed on mänginud väga suurt osa renessansi suuremate ja väiksemate meistrite kunstilise ilme väljakujunemisel. ● MICHELANGELO BUONARROTI (1475-1564) 23 ● Teine kõrgrenessansi geniaalne kunstnik, suurim skulptor, arhitekt, maalikunstnik, luuletaja. Michelangelo pidas ennast ennekõike skulptoriks. Saamaks tema loomingust
Ajalugu muutus romantikute üheks harrastuseks. Ühesõnaga otsiti varju kõiges, mis aitas eemalduda halvast igapäevalisusest. Isiksuse suveräänsus. Romantikud tegelevad inimisikuga. See inimene on suveräänne ja tema tahe on vaba. Igapäevane elu ja hingeelu läksid vastandusse. Romantikud uskusid emotsiooni järgnemisse. Hingeelus nähti kõrgemat väärtust. Seetõttu romantikud ei tegele inimeste elu üksikasjadega, vaid keskendutakse tema tundmustele ja sisemaailmale. See on ka romantikute teene, sest varem pole inimhingest räägitud. Sellest kui keerukas, mitmetahuline ja sügav see on. Eriti tähtis romantismi juures on see, et romantikud sagedasti tegelevad ka inimese pahelise poolega. See on inimese pärisosa ja pole alati vooruse poolt alla surutud. Täieõiguslik osa. Romantism annab õiguse kirjanduslikele pättidele, patustele (saatan, Don Juan). Kui klassitsismis oli looduse peegeldamise nõue, siis romantismis vastandati sellele
selle liikuvust. Sensitiivsus- kõrge sensoorne tundlikkus, madal aistingute lävi, Reaktiivsus- tugevad emotsioonalsed reageerungud ärritajale, Aktiivsus- väliskeskkonna mõjutamise tegevus, Aktiivsuse-reaktiivsus suhe Reaktsioonide tempo – psüühiliste protsesside kiirus Pastilisus-reaktivsus- välistingimuste kohanemise paindlikkus või inertsus, Ekstraverteeritus-introverteeritus- kas reageeritakse rohkem völiskeskkonnale või sisemaailmale. Sangvinik on madala sensitiivsusega,reaktiivne,aktiivne,kiire tempoga, paindlik, ekstraverteeritud isik. Koleerik on madala sensitiivsusega, väga kõrge reaktiivsusega, kiirete reaktsioonidega, regiidne ja ekstravertne isik. Flegmaatikust iseloomustavad madal sensitiivsus ja reaktiivsus. Melanhoolik on väga tundlik, madala reaktiivsuse ja aktiivsusega,aeglase tempoga, rigiidne ja introvertne. Võimed(sposobnosti) Iga laps on omal viisil genius ja iga genius- laps. (A.Schopenhauer)
*ST annab teatava õigustuse inimese tegudele ( ei pea olema mingi suurem võimu institutsioon) *ST määrab ära meie positsiooni ühiskonnas *interpellatsioon saame kellekski siis, kui meid k õnetataske *ST vanden õu teooriad Jean Bandrillard (19292007) *postmoderne ühiskond ei tooda enm esemeid vaid informatsiooni *tootmisaspekt, muutus metallilisest (tööstulsik tootmine, Marx) ühiskonnast semiurgiliseks (tootmise laienemine inime fantaasiale, sisemaailmale jne) *tõenarratiivide kadumine *esitatakse meile teatavaid universaalseid lahendusi varjamise teooria *eesmärkide kadumine *varjamine ei ela enam reaalsuses, vaid elame H ÜPERREAALSUSES *simulaakrum originaali ja koopia erinevuse kadumine *hüperreaalsuses ei ole enam selliseid mõisteid nagu originaal ja koopia *luuakse teatavaid reaaluse mudelid, millele tegelikke vasteid pole olemas *inimsed elavad koopiate keskel, nõudmata originaale
Sophoklese ,,Oidipus" on mõistatus. Aischylosel on koori osatähtsus suurem, näitlejate-koori dialoog. Sophoklesel on koor moraliseeriv . Euripidesel ei ole koor seotud sündmustikuga, pigem vahepala. Aischylos mõjub juba 5. Saj. arhailisena. Temal domineerib religioosne temaatika, veresüü, õnnetused, mida ei saa ära hoida. Sophoklest huvitas linnriigiga seonduv- türannia, võimuküsimused. Sophokles on endassetõmbunud, keskendus tegelaste sisemaailmale. Aischylos (525-456 e.m.a). Ateena riigi kujunemisperioodi, Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu poeet, antiiktragöödia rajaja selle kindlakskujunenud laadis, tõeline ,,tragöödia isa". Sündis Eleusises Ateena lähedal, pärines aristokraatia hulgast, nägi türannia kukutamist ja demokraatia võidulepääsu. Pooldas demokraate, kuulus konservatiivsesse rühmitusse. Võttis osa sõdadest pärslaste vastu. Poliitilised vaated väljenduvad teostes. Viimase eluaastad Sitsiilias, suri seal. Trad
täielikult desorganiseeritud mõtlemine, sõnadel puudub igasugune loogiline seos - Sümbolistlik mõtlemine – - Paraloogiline mõtlemine – järeldused tunnuste põhjal mis ei ole kõige mõistlikumad. Arvab et tal on jumalik alge, tema peab maailma mõjutama. - Resoneerne mõtlemine – õõnes, tühi mõttetegevus. Filosofeerimine – järeldused tulevad aga ei põhine - Autistlik mõtlemine – mõtlemine mis on suunatud oma sisemaailmale - Dereistlik mõtlemine – loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus. Mõtlemise sihipärasuse häired - Patoloogiline üksikasjalikkus – mõtted väga detailsed (epilepsia) - Laialivalguvus – hakkab ühest rääkima ja ei jõua lõpuni, mitu lugu vahepeal. Mania patsiendid. - Stereotüüpsus – ühesõnaline sõnade tarbetu kordamine - Verbigeratsioon – teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine Mõtlemise sisulised häired 1) Sund- e
Mitmed stseenid jäeti välja ning pearõhk asetati mustlasnaise Azucena kättemaksuteemale, mis heliloojat sedavõrd haaras, et ta ooperile Azucena nime anda kavatses. Ehkki Cainmarano tegevustiku reaks efektseiks, jõulistest kokkupõrgetest vürtsitatud stseenideks jagas, muudavad ülekobrutavad tundepalangud ja melodramaatilised intriigid sündmustiku elukaugeks ning kaootiliseks. Kontrastses ja sünges "Trubaduuris" omistas Verdi nagu "Rigolettoski" kangelaste sisemaailmale suurt tähelepanu. Ta rikastas Manrico karakterit temperamendi, lüürika ja mehise dramatismiga ning kirjutas talle itaalia revolutsioonilaulule lähedase impulsiivse, kaasaegse üleskutsena kõlava cabaletta. Rahva kujutus aga meenutab Verdi neljakümnendate aastate patriootlikke ooperikoore. Ehkki vabadusvõitluse idee on libreto lehekülgedel küllaltki varjatud, pani muusika sellele võimsa rõhu ning helilooja mõtted kandusid publikuni. Sisendusjõuliselt
See on õukonnakunst, mis areneb 27 17. sajandi Prantsusmaal. Sümmeetria nõue. Kõrge, madal ja keskmine stiil. 4)Romantism on viimane suur stiil, mis tekib 18. sajandi lõpus. Romance tähendas 16-17. sajandil jutustust romaani keeles. 18. sajandi Inglismaal tähendab romantic fantastilist, imelist, ebatavalist, kõike seda, mis vastandub mõistuse ideaalile klassitsismis. Tähelepanu isiksuse sisemaailmale. Romantiline maailma jaguneb labaseks, maiseks ja taevaliseks. Huvi eksootiliste ja kaugete kultuuride vastu. Maise elu vältimise viis on põgenemine Ameerikasse, mis võib tähendada ka surma. B. Croce: rõhutas, et igasugune kunstiteos on ainulaadne. Praktilises töös on vajalikud teaduslikud skeemid, mis võivad aga varjata teksti ainulaadsuse. Rõhutas esteetika autonoomsust. Samal põhjusel eitasid üldise kirjandusloo võimalikkust vene
LJUBOV: Te ei pea sellest rääkima. STANKEVITS: Jah, pean, ma pean see rõhub nii raskelt mu rinda, et mu huuled on puudutanud kellegi teise huuli! LJUBOV: (segaduses) Rinda? STANKEVITS: (ehmatades) Huuli, kellegi teise huuli. (kaval käik) Kas Mihhail on teile rääkinud...? LJUBOV: Ei! Teis olen ma leidnud vastukaja oma sisemaailmale! STANKEVITS: Kas mulle on andestatud? LJUBOV: Mina ei tulnud teie juurde ka täiesti puhtana, Nikolai. STANKEVITS: Oi, kallis... 76 LJUBOV: Aga meie taevaliku armastusega võrreldes, mis on üks suudlus lehtlas? STANKEVITS: (hüppab) Ta rääkis teile! Oo jumal! LJUBOV: Ei!
,,Sinelit" lugedes tunneb ta aga ennast isiklikult solvatuna. Ta tunneb, nagu oleks keegi salaja tema elu pealt vaadanud. Saabaste motiiv on tähtis see on sineli analoog. Ta tunneb, nagu oleks tungitud tema intiimellu. Samas aga toimuvad temas ikkagi muudatused. Ta õpib vaatlema reaalsust enda ümber, hindab seda ümber. Ühiskonnakriitika seisneb selles, et D kirjeldab tegelast, kelle individuaalsed anded on täielikult maasse tallatud. Gogol ei pööranud tähelepanu oma peategelase sisemaailmale. Kui 11 ,,Sinelit" tähelepanelikult lugeda, siis me näeme, et see on väga ambivalentne tekst. Sealt võib välja lugeda reaalsust, aga ka väga palju irooniat. Selelpärast Makar ka solvub. Varenka on palju haritum, aga ka tal on olnud õnnetu elu. Ta on kaotanud mõlemad vanemad. Mõlemale peategelasele on selge, et Varenka peaks kellegagi abielluma. Tal on ka kosilane mõisnik Bõkov. Ta oli ka minevikus tema solvaja
t mis on hea ja mis paha. Seda ei saa siduda mingi konkreetse teo või nähtusega. Otsustajaks on inimese enda süüme - Jumala hääl inimeses. See, et õigluse kriteerium asub iga inimese südames, ei tähenda aga väärtuste relatiivsust, nagu jutustasid sofistid. Jumala tõed on igipüsivad ja kindlad, inimene peab need vaid teadvustama, meelde tuletama. See tähendab, et on vaja teada oma teadmatust, on vaja keskenduda sisemisele elule (inimese sisemaailmale) ja teada, et iga tegu vormib meid kas heaks või halvaks. Sokrates oli kindel, et hea inimesega ei juhtu eluajal ega ka pärast surma midagi halba. Hüve on teadmine õigest tegutsemisviisist. Seda annab tarkus, oskus eristada head ja kurja. Teadmise tee viib läbi enesetunnetuse. Tunne iseennast, tegutse oma võimete ja võimaluste piires, keskendu elus kõige tähtsamale - iseenda "ülesehitamisele", mitte väliste väärtuste jahtimisele, õpetab Sokrates (Kessidi 1987).
väärtuste vastu. Samuti nendib enamik inimesi, kes on kogenud SLK-sid, et pärast seda elavad nad kõrgemate vaimsete eesmärkidega ja mõnel juhul otsivad elu põhiolemuse sügavamat mõistmist. Ja oluline on, et need teated eneseanalüüsist leiavad enamasti kinnitust ka nende poolt, kes on SLK-sid kogenud inimeste käitumist kõrvalt jälginud.“ Surmalähedane kogemus on kõike muutev šokk. Need on paljudele inimestele võimsad ja silmiavavad sündmused. SLK kogemuse mõju inimese sisemaailmale sarnaneb ülisuure psühhotraumaga, kuid tegemist on positiivse mõjuga. Inimese arvamused ja teadmised iseenda ja oma elu kohta muutuvad. See kogemus muudab enamasti inimeste elusid. Pärast sellist kogemust nad ei karda enam surma ega ka elada. Nad usuvad, et nende elul on mingi tähendus ja tähtsus: „ ..., et minu elus on enamat, kui ma tahan ja vajan. Et ma olen mõne suurema plaani osa. Et ma kuulun kosmilisse reaalsusesse
annaabi.ee 
