KUULDEAPARAADI JA SISEKÕRVA IMPLANTAADI MÕJU KÕNE ARENGULE Referaat Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Sisekõrva implantaat...................................................................................................................4 Kuuldeaparaadi mõju keele arengule..........................................................................................5 Sisekõrva implantaadi mõju keele arengule................................................................................5 Kokkuvõte..............................................................................................................
Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, see on umbes 3 mm pikk. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ning on ühendatud keskmise kuulmeluuga- alasiga. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Keskkõrvast algab kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Juba vastsündinu esimese hingetõmbega satub õhk trummiõõnde. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Siis pääseb õhk ninaneelust trummiõõnde ja õhurõhk mõlemal pool trummikilet võrdsustub. Eelnevast selgub, miks tugevate helide korral, näiteks plahvatuse ajal, tuleb suu lahti hoida.
vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Ülesanne: vahetub trummiõõnde õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. SISEKÕRV ülesanne: on nii kuulmis kui ka tasakaaluelund *osad: tigu, kolm poolringkanalit, kaks kotikujulist moodustist.
vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Ülesanne: vahetub trummiõõnde õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. SISEKÕRV ülesanne: on nii kuulmis kui ka tasakaaluelund *osad: tigu, kolm poolringkanalit, kaks kotikujulist moodustist.
hingamispiirkonda. Haistmispiirkond asub ülemisel ninakarbikul ja ninavaheseina vastas, siin asuvad haistmisrakud. Tagasõõrmete ehk koaanide kaudu on ninaõõs ühendatud ninaneeluga, Ninaneelu limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid. Neelus ristuvad toidu ja õhuteed, neid reguleeritakse suulaepurje abil, mis suleb ülemsied hingamisteed ja kõripealse. Välis-, kesk- ja sisekõrva anatoomia. Väliskõrv – kõrvalest ja väliskuulmekäik. Kõrvalest(a abil koondub helienergia kuulmekäiku). Helid panevad kuulmekile võnkuma. Keskkõrv – trummikile, trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri ja nibujätke. Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi
Kuulmine Kuulmine on organismi väga keeruline talitlus, mida teostavad koostöös kõrv ja peaaju. See on helide tajumine spetsiaalse elundi (kõrva) abil, mis võimaldab eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmisfunktsioon on lapse arengu loomulikuks eelduseks. Kõrv koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kuulmiseks peavad helilained jõudma sisekõrva ja sealt läheb signaal edasi aju kuulmiskeskusse. Alles vastsündinu-imiku kuulmiselund on tundlik seega peab lapse keskkond olema väiksete mahedate helidega. Kuulmine on inimesel üks sotsiaalsemaid funktsioone, mis tingib selle kahjustamisel või kaotamisel paljude elualade (meditsiin, tehnika, tööhõive, sotsiaalabi) tihedast vastastikust arvestamist. Kõrv
puhul on kuulmine elu jooksul vaibunud- minu vanaisa. Minu vanaisal on kuulmine elu jooksul suhteliselt madalale langenud. Ta on juba 73. aastane. Kuid fakt on see, et mida vanemaks, inimesed jäävad, seda halvemaks jäävad ka nende meeleelundite töö. Kuulmise languse põhjuseks vananemisel on see, et trummikile muutub aina jäigemaks ning selle tõttu ei suuda kuulmeluukesed (vasar, alasi jalus) enam helilaineid piisavalt hästi juhtida ning võimendada. Kuulmeluukesed panevad võnkuma sisekõrva vedeliku, mis omakorda panevad võnkuma sisekõrva teos olevad karvakesed, mis ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kuulmine on minu arust kõige kergemini rikutav meeleelund. Valju muusika pidev kuulamine, tehasemüra ja teised igapäevased tegevused põhjustavad kuulmislangust. See algabki sellest, et sisekõrva teos olevad kuulmisrakkude karvakesed hävivad. Mida suurem hulk neid kaob, seda madalam on ka kuulmise tase
hingamispiirkonda. Haistmispiirkond asub ülemisel ninakarbikul ja ninavaheseina vastas, siin asuvad haistmisrakud. Tagasõõrmete ehk koaanide kaudu on ninaõõs ühendatud ninaneeluga, Ninaneelu limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid. Neelus ristuvad toidu ja õhuteed, neid reguleeritakse suulaepurje abil, mis suleb ülemsied hingamisteed ja kõripealse. Välis-, kesk- ja sisekõrva anatoomia. Väliskõrv – kõrvalest ja väliskuulmekäik. Kõrvalest(a abil koondub helienergia kuulmekäiku). Helid panevad kuulmekile võnkuma. Keskkõrv – trummikile, trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri ja nibujätke. Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad
kuju) Lähedale: ripslihas kokku tõmbunud, sidemed on lõdvad, silmalääts on kumer. Kaugele: Ripslihas on lõtv, sidemed on pingul, silmalääts on lame. 4. Millised on põhilised kõrvaosad ja nende ülesanded? Väliskõrv (kõrvalest, välimine kuulmekäik) Trummikile hakkab võnkuma, saadab helid edsi keskkõrva. Trummikile kaitseb keskkõrva külma, mikroobide eest. Keskkõrv (Luukesed: vasar, alasi, jalas) Luukesed võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Sisekõrv (tigu, tasakaaluelund) Tekkivad närviimpulsid saadetakse piki kuulmisnärvi peaaju kuulmiskeskusesse, hoiab tasakaalu. 5. Milline on helilainete liikumise teekond kõrvas? Kõrvalest kooondab helid kuulmekäiku- jõuavad trummikileni. Trummikile paneb võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva jõudnud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked tekitavad närviimpulsse,
Tekib heli - kuulaja võtab helivõnked vastu - tekivad närviimpulsid, mida aju tõlgendab Kõrva ehitus VÄLISKÕRV Kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust koosnev kõrva osa Helilainete kinni püüdmine ja edasi juhtimine; Kõrvalest Trummikile Kuulmekäik Õhuga täidetud väiksest õõnest KESKKÕRV koosnev kõrva osa. Kannab võnkeid üle sisekõrva. kuulmetõri - kanal, ühendab neelu ja keskkõrva KUULMELUUKESED Tasakaaluelundist ja teost koosnev kõrva osa SISEKÕRV Levitab võnkeid mööda tigu edasi ning liigutab kuulmisrakkude karvakesi ja tekitab neis närviimpulsse Tasakaaluelund Kuulmisnärv Tigu Vedelik Tasakaaluelund Moodustavad poolringkanalid kahe
Kuuldeaparaadid võivad olla kõrvasisesed, kõrvatagused või kehal kantavad. Kahepoolse kuulmislanguse korral oleks hea kasutada kahte kuuldeaparaati, kuid alati pole selleks võimalusi. (http://kuulmislangus.weebly.com/kuuldeaparaat.html) Veel on kuulmislangusega inimesele võimalik paigaldada sisekõrvaimplantaat. Tegu on kirurgiliselt paigaldatava proteesiga, mis kompenseerib teo retseptoorse talitluse häireid. Vajadus sisekõrva implantaadi järele tekib tavaliselt siis, kui inimene ei kuule helisid tugevusega 85 dB ning ka kuuldeaparaatidest pole kasu, sest heli ei jõua sisekõrva teo häirete tõttu kuulmisnärvini. Implantaadi süsteemi moodustavad kehasisene vastuvõtja ning mikrofon ja saatjarõngaga kehaväline kõneprotsessor, mis võib olla kehal kantav või kõrvatagune. (http://kuulmislangus.weebly.com/sisekotildervaimplantaat.html)
Kõrv on nii kuulmis-kui tasakaaluelund. Väliskõrv: mood. kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest, väline kuulmekäik. Lest püüab helilaineid, koondab kuulmekäiku need. Kuulmekäik: kõver toru (2,5 cm), lõpeb trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid jõuavad trummikilele, panevad võnkuma, sealt helid edasi keskkõrva. Keskkõrva: mood. õhuga täidetud trummi- õõs, milles on kolme seotud kuulmeluud: vasar, alasi, jalus. Need annavad trummika võnked edasi sisekõrva. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühenduses keskmise- alasiga. Jalus pisim, 3mm. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub membraanile, mille taga sisekõrv algab. Kuulmetõri: avaneb neelu, selle kaudu on keskkõrv üh. välisõhuga. Tavaliselt suletud, avaneb neelates. Sisekõrv: paikneb kolju sees, seal pole õhku, koosneb kahest osast: tigu- kindlustab heliaistingu, on luustunud spiraal, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on 11 membraaniga eraldatud. Alumisel on kiukestega üh
selleks, et hinnata heli tugevust, määrata heliallika asukohta, määrata heli kõrgust ja muud informatsiooni. 10. Kõrva ehitus. Kõrva osade ülesanded. Joonis Vastus: Kõrvalest püüab helivõnkeid ja suunab need kuulmekäiku Kuulmekäik juhib heli trummikile juurde Trummikile hakkab võnkuma ja levivad sellelt edasi keskkõrva. Trummikile ka kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Trummiõõnes on kolm kuulmeluukest. Trummikile võnkumine liigutab luukesi, mis kannavad need üle sisekõrva. Need võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Kuulmetõri tagab võrdse õhurõhu mõlemal pool trummikilet Poolringkanalid kindlustavad tasakaalu tunnetuse Tigu muudab helivõnked närviimpulssideks Kuulmisnärv juhib närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse 11. Kuidas me kuuleme? Vastus: Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda kõuavad helid trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma
Sisekõrvast Väliskõrv koosneb... Kõrvalestast Välisest kuulmekäigust Milleks on vaja trummikile? Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Keskõrv koosneb... Trummiõõnest (väikesed kuulmeluud: vasar, alasi ja jalus) Kuulmetõrist Kolme kuulmeluukese tähtsus... Keskkõrvas olevad kolm kuulmeluukest võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Sisekõrvas paiknevad... Kaks kotikujulist moodustist Tigu Kolm poolringkanalit Millised ülesanded on sisekõrva osadel? Üks osa kindlustab heliaistingu Teine osa vastutab tasakaalutunnetuse eest Mis kaitseb kõrvu? Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet.
Koostatud küsimused 1. Märgi joonisel sisenõrenäärmed Õige: 2. Täida lüngad Kõrvad koosnevad ....................... , ......................... ja ......................... .............................. ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimeldamine ja edasiandmine sisekõrva. .............................. ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad ......................... .......................... , ......................... ja ........................ nimetatakse kuulmeluudeks. Õige: Kõrvad koosnevad väliskõrvast, sisekõrvast ja keskkõrvast. Kuulmeluude ülesandeks on püüda heli võimendamine ja edastamine sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku.
Koostatud küsimused 1. Märgi joonisel sisenõrenäärmed Õige: 2. Täida lüngad Kõrvad koosnevad ....................... , ......................... ja ......................... .............................. ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimeldamine ja edasiandmine sisekõrva. .............................. ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad ......................... .......................... , ......................... ja ........................ nimetatakse kuulmeluudeks. Õige: Kõrvad koosnevad väliskõrvast, sisekõrvast ja keskkõrvast. Kuulmeluude ülesandeks on püüda heli võimendamine ja edastamine sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku.
need hakkavad võnkuma. Trummikile võnkumine paneb kuulmeluukesed võnkuma. Kuulmeluukesed võimendavad võnkumist ja annavad selle edasi esikuaknale. Sisekõrvas hakkab kuulmevedelik võnkuma see põhjustab eritust retseptorites. Erutus kandub edasi mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse ja inimesel kujuneb kuulmisaisting. 11. Mis tähtsus on vaigunäärmetel, kuulmetõrvel? Vaigunäärmed eritavad vaiku mis kaitseb tolmuosakeste eest. Kuulmetõri õhendab sisekõrva ninaneeluga ja tasakaalustab õhurõhku trummiõõnes. 12. Kuidas hoida oma kõrvu? Tuleb hoiduda liiga tugeva müra eest. Muusikat kuulates ei tohi heli ülimalt kõvaks panna. 13. Mis põhimõttel töötab kuuldeaparaat? See võimendab helisid ja suunab need sisekõrva. 14. Kuidas toimub organismis tasakaalu säilitamine? Sisekõrva poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad taskaaluelundi mis aitavad tasakaalu hoida. 15. Kuidas tunneme maitset?
Helid panevad trummikile võnkuma ja trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kui tugevad helid (üle 85 dB) kestavad pikka aega, võngub trummikile liiga kaua suures ulatuses, mistõttu muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Väga tugevad helid (üle 120 dB) võivad purustada trummikile. Keskkõrva moodustab õhuga täidetud väike õõs, milles on kolm kuulmeluud (vasar, alasi ja jalus), mis annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva. Keskkõrvast algab ka kanal-kuulmetõri, mis avaneb neelu (neelamise ajal) ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri kaudu vahetub trummiõõne õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. Seetõttu tuleb plahvatuste jmt tugevate helide korral suu lahti hoida. Osa inimesi tajub lennuki maandumisel ja õhku tõusmisel välisõhu rõhu kiirest muutusest tingitud survet trummikilele (kõrvad lähevad lukku)
Kõrva füsioloogia Kõrva füsioloogia · VÄLISKÕRV on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad heliained välis- ja keskkõrva piiril oleva trummikileni, mis hakkab kaasa võnkuma Marina, Kristina, Maria 9 Kõrva füsioloogia · KESKKÕRV: · Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste- vasara, alasi ja jaluse- kaudu edasi ovaalaknale · Ovaalakna membrani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale veedelikule ja seal olevate struktuutidele. Marina, Kristina, Maria 10 Kõrva füsioloogia · SISEKÕRVA moodustab luuline kanal, millel on kaks ja pool keerdu, seda nimetatakse teoks. Marina, Kristina, Maria 11 Kõrva füsioloogia · CORTI ELUND · Corti elundis eristatakse ligikaudu 3500 sisemist karvarakku ja 3...4 reas asuvat umbes 20000 välimist karvarakku. · Need on ühenduses närvilõpmetega, mis viivad
Tingitud:silmalääts lame v silmamuna normist lühem.Abi saab kumeraid +klaasidega prille kandes.Lühinägevus-Lähedale näeb, kaugele ei.Tingitud:Kumer silma sarvkest või silmamuna pikergune.Abi:nõgusad e klaasidega ürillid.Värvipimedus(daltoonikud)-pole ravitav,kaasasündinud,näevad üldjuhul must/valgelt.Toitumine+nägemine ja mõju-vitamiinirikas toit,eriti A-vit, lisaks B ja C- vitamiinid. 2.KÕRV:Trummikile ül-liigutab luukesi,kannavad võnked üle sisekõrva, need võimendavad helivõnkeid.keskkõrvas vb vms:D.Koosneb kolmest luust vms: vasar, alasi, jalus.Kuulmetõri ül-avaneb neelamise/haigutamise ajal.Kõrvavaigu ül, miks eritub-??Õps.Pikaajaline tugev heli-kahjustab kuulmisnärvi ja sisekõrva kuulmisrakkude karvakesi,kuulmislangus.Mehaaniline liikumine närviimpulsiks-võnked levivad mööda tigu- >liigutavad kuulmisrakkudekarvakesi->tekitavad rakkudes närviimpulsse. 5.HAISTMINE:Haistmisaistang sammhaaval-1
Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast kõik inimesed kuulevad väljaarvatud need kellel on midagi kõrvadega juhtunud ja nad on kurdid. Inimesed kuulevad kõrvadega. Kuulmine on see, kui inimene räägib kellegagi. Aga kuulmine ei tähenda ainult seda, et sa kuulad kedagi. Kuulmine on ka see, kui sa kuulad muusikat. Või näiteks kui sa tajud helilaineid. Kuulmiseks peavad helid jõudma sisekõrva kuulmiselunditele. (miksike 2013) 1.2 Kuulamine Kuulaja ei ole alati väga lihtne olla. Sest sa ei pruugi koguaeg aru saada mida rääkija sulle õelda tahab. Aga et seda ei juhtuks, siis küsi küsimusi. Samas ei ole hea olla koguaeg kuulaja. Näiteks valju müra juures ei taha mittekeegi olla. Ja kuulaja peab kuulama ja ära taluma ropu 4 suuga noored, kellega ta peab kokku puutuma. Mittekuulja aga ei pea seda taluma, kuna tema
Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad .
1.Trummikile ülesanded: Paneb võnkuma kuulmeluukesed, kaitseb kõrva külma ja mikroobide eest. 2.Kirjelda, kuidas levib heli läbi välis- ja keskkõrva sisekõrva. Kõrvalest püüab helivõnkeid ja suunab need nagu läbi lehtri kuulmekäiku, seal liikuvad helilained panevad trummikile võnkuma ja levivad sealt edasi keskkõrva. Liikuma hakkavad kuulmeluukesed annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Tekivad närviimpulsid, mis kanduvad peaajju. 3.Miks on vaja reguleerida õhurõhku välis- ja keskkõrva vahel? Õhurõhu järsk muutus välis- ja keskkõrva vahel võib kahjustada õrna trummikilet. Selle tagajärjel võivad tekkida haigused ja põletikud. 4.Milliseid helisid inimene kuuleb? Inimene tajub, kas heli on kõrge või madal, tugev või nõrk. Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis (hertsi) 5
Kollatähn- võrkkesta pupilli vastas olev kot, kus asuvad ainult kolvikesed. Pimetähn-koht, kus nägemis seostub silma võrkkestaga. Kolvikesed ja kepikesed- valgustundlikud rakud. Dalotonism- värvipime, ei erista punast rohelisest, ainult meestel , päritav, ei ole ravitav. Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Ripsmed (piirab tolmu) · Kulmud ( kaitseb higi ja lõõgi eest)
pidurdunud või hoopis puudub. Kuulmiskahjustuste põhjused lastel: 1. Pärilikkus 2. Üsasisesed nakkushaigused 3. Sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid 4. Nakkushaigused 5. Ototoksilised ained 6. Koljutrauma 7. Keskkõrvapõletik On olemas abivahendeid, millega on võimalik aidata kuulmislangusega last. Tänapäevased tehnilised abivahendid võimaldavad kurtidele lastele kuulmiskogemuse, aga digitaalsed kuuldeaparaadid ja sisekõrva implantaadid on ikkagi kõigest masinad. Nad annavad võimaluse õppida kuulama ja rääkima, kuid ei suuda asendada inimkõrva. Kuuldeaparaadid võimendavad helisid. Tavaliselt kantakse kuuldeaparaati kõrva taga. See on patareide abil töötab elektrooniline võimendi. Kuuldeaparaadist viib plastmasstoru kõrvaotsikusse kõrva sees. Sisekõrva implantaat paigutatakse kõrva taha naha alla. Selles asub väike mikrofon, mis püüab helid kinni. Helid muudab
Silmalääts liiga lame või on silmalääts normaalsest lühem. väliskõrv – koosneb kõrvalestast ja trummikilest. keskkõrv – keskkõrvas on inimese kõige väiksemad luud: vasar, jalus ja alasi. sisekõrv – kuulmis- ja tasakaaluelund kõrvalest – püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku trummikile – käitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest kuulmeluud – annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. kuulmetõri – avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. tigu – sisekõrva kuulmiselund. poolringkanal – sisekõrva tasakaaluelund. munarakk – naissugurakud seemnerakk – isassugurakk munasari – naissugunääre seemnesari – munand – mehe sugunääre ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast
Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust
Kaugelenägevuse korral tekib kujutis silma taha, kumer prilliklaas suunab selle silma sisse. Lühinägevuse korral tekib kujutis võrkkestast ette, nõgus prilliklaas suunab selle silma sisse. 1. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku, mida mööda jõuavad helid trummikilele ja panevad selle võnkuma. 2. Võnkuma hakanud trummikile paneb võnkuma kuulmeluuksed (vasara, alasi ja jaluse), mis annavad võnkumised edasi sisekõrva, võimendades (umbes 20 korda) samal ajal nende tugevust. 3. Sisekõrva kandunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on justkui omalaadne mikrofon mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Heliallika liikumisteekond. Kõrvalest Välimine kuulmekäik Trummikile Kuulmeluuksed Tigu Maitseaisting 1
trummikile (eraldab kuulmekäiku keskkõrvast, võnked levivad sellelt keskkõrva) Keskkõrv: trummiõõs (õhuga täidetud väike õõs) kuulmeluukesed (vasar, alasi ja jalus) Sisekõrv poolringkanalid (tasakaaluelund) tigu (kindlustab kuulmise) kuulmetõri 42. Kuidas liigub heli kõrvas edasi? Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad helid trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva kadunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärvi liiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse. 43. Mis võib kuulmist kahjustada? Kõrvaosade kahjustused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja osad ravimid. 44. Kuidas säilitab keha tasakaalu? Tasakaalu aitavad hoida sisekõrva osad. Tasakaaluelundi moodustavad
TASAKAALUELUND Kõrvad koosnevad kolmest osast: -Väliskõrv -Sisekõrv -Keskkõrv KÕRVA EHITUS kuulmet õri Trummikile - eraldab kuulmekäiku keskkõrvast. Helilainevad panevad trummikile võnkuma ja heli levib sellelt keskkõrva. Kaitseb kõrva külma ja mikroobide eest. Trummiõõs õhuga täidetud väike õõs, milles on kolm kuulmeluukest. Vasar, alasi ja jalus trummikile võnkumine liigutab luukesi ja kannab võnked sisekõrva. Võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Kuulmetõri kanal, mis ühendab keskkõrva neeluga. Avaneb vaid neelamise ja haigutamise ajal. Ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Poolringkanalid tasakaaluelund. Tigu kindlustab kuulmise. Paiknevad kuulmisrakud. MILLISEID HELISID INIMENE KUULEB? 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz Kõige tundlikum on inimene 1000-5000 Hz helide suhtes, sest
L2 Kirjelda põgusalt iga Kuulmine võtab vastu distaalse stiimuli. L2 meelesüsteemi puhul, Nägemine võtab vastu distaalse stiimuli. L3 millist tüüpi stimulatsiooni see L4 süsteem väliskeskkonnast vastu võtab? Kirjelda välis-, kesk- Helisginaal siseneb väliskõrva kaudu ÕO3 ja sisekõrva ehitust ja keskkõrva ja seejärel sisekõrva. L3 helilainete Pannakse vibreerima kuulmekile ja ülekandemehhanisme. helisignaal liigub edasi keskkõrvas nõnda, et signaal antakse edasi kuulmeluukeste abil – alasi, vasar ja jalus. Toimub helide võimendumine. Kui jalus on annud võnkuma sisekõrva
kaksikkumera b. kaksiknõgusa kujuga Kaugenägevuse korral näeb inimene hästi a. lähedale b. kaugele ja nägemise korrektsioon toimub a. plussklaasidega b. miinusklaasidega, millised on a. kaksikkumera b. kaksiknõgusa kujuga KÕRV (kuulmis ja tasakaaluelund) jaguneb: *.Väliskõrv *Keskkõrv * Sisekõrv Trummikile eraldab a. sisekõrva keskkõrvast b. keskkõrva sisekõrvast b. sisekõrva väliskõrvast d. väliskõrva keskkõrvast Kuulmeluukesed asuvad sisekõrvas / keskkõrvas / väliskõrvas. Millede kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde ? Miks? Kuulmetõri, sest sellega tasakaalustatakse õhurõhk trummikilele trummiõõne ja välisõhu poolt. Selgitage mõistet tasakaaluelund (kus asub, millest koosneb)
keskmise kuulmeluuga-alasiga. Alasi seotud jalusega, see toetub esikuakent katvale membraanile,selle taga algab sisekõrv.Keskkõrvast algab ligikaudu 3-4cm pikkune kitsas kanal,kuulmekõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühneduses välisõhuga. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Sisekõrvas õhku ei ole,erinevalt välis ja keskkõrvast Sisekõrva kuulmiselund on tigu-teokujuline luustunud spiraal. Selles vedelikuga täidetud kanalid, membraanidega erldatud. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega, tipuosas teol on pikemad, all kümme korda lühemad. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Mõik ja kotike on poolringkanalitega seotud kotikujulised moodustised,karvaste meelerakudega. Seal on sültjas aine, kristallid, liiguvad vastavalt pea liikumisele
Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Keskkõrv 0 Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained need panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu võimendavad need ning annavad edasi teole - teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid - need omakorda
· Kesk- ja sisekõrvasuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja toimu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. · Helid liiguvad mööda välist kuuimekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. · Keskkõrvas on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. · Sisekõrv koosneb kahest osast. Üks osa (tigu) kindlustab heliaistingu, teine aga tasakaal utun netuse.
HELI LEVIB KÕIKJA, KUS KESKKOND ON ELASTNE - GAASILISES, VEDELAS,TAHKES. VAID VAAKUMIS HELILAINED EI LEVI! HELI LEVIB LAINETENA. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades on erinev ja sõltub keskkonna tihedusest. Õhus levib helilaine +21 kraadi juures 344 m/s ( )Teades seda,saab välja arvutada helitekitaja kauguse. Vees levib heli märksa kiiremini-1480 m/s,soolases merevees aga 1520 m/s. Terases levib heli koguni 5050 m/s. Heli levib ka mööda luud. Iseenda hääl ei jõua sisekõrva mitte ainult õhuvõngetena väljaspoolt,vaid ka mööda koljuluid levides. Kuid luude kaudu saabuvad võnked on veidi teistsuguse tämbriga kui see hääl, mis saabub õhuvõngetega. Seepärast tundubki oma hääl,mis on salvestatud magnetofonilindile,võõrana. Luujuhtivust kasu- tavad näiteks oma pilli häälestamisel eakad viiuldajad, kelle kuulmisteravus on aastatega langenud. Neil tarvit- seb puudutada hammastega viiulikorpust, kui helid jõuavad sisekõrva luujuhtimise kaudu.
9. Kui suur hulk inimestest on 25% populatsioonist on ülimaitsetundlikud ning ülimaitsetundlikud? Mida see tähendab, et maitsenäsade arv keelel on tähendab ülimaitsetundlikkus? suurem kui teistel ja mõru/hapu maitse tundmine on intensiivsem. 10. Mis on kinestees? Lihaste paiknemist tundev retseptor. 11. Kirjelda välis-, kesk- ja Helisignaal siseneb väliskõrva kaudu keskkõrva sisekõrva ehitust ja helilainete ja seejärel sisekõrva. Esmalt panevad ülekandemehhanisme. rõhumuutused vibreerima kuulmekile, mis eristab keskkõrva väliskõrvast ning seejärel liigub signaal edasi keskkõrva, nii et signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Alguses hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks
KUS KESKKOND ON ELASTNE - GAASILISES, VEDELAS,TAHKES. VAID VAAKUMIS HELILAINED EI LEVI! HELI LEVIB LAINETENA. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades on erinev ja sõltub keskkonna tihedusest. Õhus levib helilaine +21 kraadi juures 344 m/s ( leia avaldis km/h ) Teades seda, saab välja arvutada helitekitaja kauguse. Vees levib heli märksa kiiremini-1480 m/s,soolases merevees aga 1520 m/s. Terases levib heli koguni 5050 m/ s. Heli levib ka mööda luid. Iseenda hääl ei jõua sisekõrva mitte ainult õhuvõngetena väljaspoolt, vaid ka mööda koljuluid levides. Kuid luude kaudu saabuvad võnked on veidi teistsuguse tämbriga kui see hääl, mis saabub õhuvõngetega. Seepärast tundubki oma hääl,mis on salvestatud magnetofonilindile,võõrana. Luujuhtivust kasu- tavad näiteks oma pilli häälestamisel eakad viiuldajad, kelle kuulmisteravus on aastatega langenud. Neil tarvit- seb puudutada hammastega viiulikorpust, kui helid jõuavad sisekõrva luujuhtimise kaudu.
uurijad on veendunud, et delfiinid on sama arukad kui simpansid. Delfiinid valdavad keerukat helisignalisatsiooni, saates välja ja võttes vastu nii tavalisi kui ka ultrahelisid laias diapasoonis. Delfiinidel on hästiarenenud kajalokatsioonivõime, mille abil nad leiavad toitu, orienteeruvad vee all. Delfiinid otsivad saaki, saates välja ultrahelisignaale, mida tekitavad õhukottide abil, mis on ninaõõnega ühenduses. Signaalid peegelduvad kaladelt tagasi ja jõuavad kajanana delfiini sisekõrva. Kaja järgi leiabki delfiin kalu üles. KAJALOKATSIOON Delfiinid on üsna jutukad. Nad suhtlevad omavahel vilistades, kuid jahti pidades lasevad nad arvatavasti oma saagi leidmiseks kuuldavale palju kõrgema sagedusega piiksatusi. Hiljutised uuringud lubavad oletada, et kõrgehäälsed piiksatused tekitavad kaladel shoki, seega saab delfiin nad hõlpsalt kätte. Kajalokasitsiooni juures aitab delfiine rasvapadi. Delfiinidel asub peas
Kõrva ehitus Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Keskõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Kuulmetõri Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Kuulmisteravus Kuulmisteravus sõltub suuresti inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaravatel sagedustel. Vanemas eas aga langeb koos sensoorse tundlikkuse üldise kahanemisega ka kuulmisteravus.
kõrvalest püüab kinni helisid ja annab inimesele teada, kust suunast heli tuleb kuulmekäigus asuvad karvakesed ja kõrvavaik, need püüavad kinni haigustekitajad trummikile eraldav väliskõrva keskkõrvast, kaitseb igasuguste mikroobide ja muude sissetungijate eest ja annab helisid edasi. Keskkõrv seal on kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus, nende ülesandeks on anda helid edasi sisekõrva ja võimendada neid kuulmetõri aitab ühtlustada rõhku kõrva sees ja väljas, see avaneb neelu Sisekõrv koosnev teost, mõigust ja kotikestest ning kolmest poolringkanalist. (7) Kuidas liigub heli läbi kõrva? Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kuulmeluukesed annavad tummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. (8) Kuidas tekib kuulmisaisting?
ülimaitsetundlikud? Mida jaoks tunduvad maitsed intensiivsemad. Lausa 25% tähendab elanikkonnast võivav olla ülimaitsetundlikud. ülimaitsetundlikkus? 10. Mis on kinestees? Kinestees/propriotseptsioos (lihasmeel) – teadlikkus enda kehast. Saavad aru kus teatud jäsemed nt on, teiste lihaste suhtes. 11. Kirjelda välis-, kesk- Signaal siseneb väliskõrva kaudu keskkõrva ning ja sisekõrva ehitust ja siis sisekõrva. Alguses hakkab rõhumuutusest helilainete vibreerima kuulmekile, mis eristab keskkõrva ülekandemehhanisme. väliskõrvast. Siis liigub signaal edasi keskkõrvas ja signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Siis hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks jalus. Ka keskkõrvas toimub helide võimendumine.
· Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. · Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. · Keskkõrvs on kolm kuulmeluukest, ms võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. · Sisekõrv koosneb kahest osast. Tigu kindlustab heliaistingu, poolringkanalid on aga tasakaaluelundid.
Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad need keskkõrva. Tigu-sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid-aitavad tasakaalu hoida. Kuulmislävi-väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Mõik-kotikujulised moodustised, mis on karvastega kaetud meelerakud. Maitsmispung-keelenäsade otsas paiknevad pisikesed moodustised. Haisterakk-ninaõõne ülaosas paiknevad rakud. Retseptor-maitsmispungadel olevad tunderakud. Ainevahetus-kõik organismis toimuvad keemilised muutused. Toitained-toidu koostis osad. Toiduained-inimtoit. Kalorsus-toidu energeetiline väärtus.
b) Keskkõrv trummiõõs, kuulmeluuke, kuulmetõrv c) Sisekõrv luulaburünt, kilelaburünt, perilümf (vedelik) 3. Kuulmisanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa kuulmerakud, mis erutuvad ja puudutavad kattelestet b) Juhtiv osa VIII peaajunärv (esikuteonärv) c) Tsentraalne suuaju poolkerade oimusagara koor 4. Tasakaaluanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa lookjuhade ampullid ja sisekõrva esik b) Juhtiv osa VIII peaajunärv ja seljaajunärvid c) Tsentraalne osa väike- ja suuraju poolkerade koor 5. Silmamuna ehitus, nimetage silma abiseadeldised Silmamuna koosneb kolmest kestast ja läbipaistvast tuumikust. Kestad on kiud-, soon ja võrkkest. Silma abiseadeldised on kulmud, ripsmed, silmalaud, pisaranäärmed ja silmaliigutajalihased. 6. Nägemisanalüsaatori osad a) Retseptoorne kepikesed ja kolvikesed
kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Kõrvalihased inimesel on jäänukelund ehk rudiment. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva. Keskkõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Inimese väikseimad luud Kuulmetõri Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. tasakaaluelund kuulmiselund Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained panevad trummikile võnkuma
Keel koosneb keelenäsadest ja maitsmispungadest. 8. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad maitsmispunga sisse. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega. Tekivad närviimpulsid. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoorde. Ajukoore vastavas piirkonnas impulsid analüüsitakse ning maitsed eristatakse. 9. Kuulmist kahjustavad müra, kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, viirushaigused ning ravimid. Tasakaalu kahjustavad sisekõrva kahjustused(traumad, põletikud, kasvajad jne). Maitsmist kahjustavad nohu, suitsetamine, vananemine. Haistmist kahjustavad nohu, vananemine.
järgmiselt: Kahjustus/haigus Talitluse puudulikkus Vaegurlus (invaliidus) Kahjustus tähendab, et midagi puudub, on muutunud või funktsioneerib kehas halvasti. Näiteks võidakse olla sündinud ühe liigse rakukromosoomiga või kannatati sünnitusel hapnikupuuduse all. Talitluse puudulikkusest võime rääkida siis, kui kahjustuse tõttu suudetakse midagi teha halvemini. Näiteks, kui on kahjustatud nägemisnärv, on talitluse puudulikkuseks vaegnägemine, kui kahjustatud on sisekõrva, on talitluse puudulikkuseks nõrgenenud kuulmine või kurtus. Vaegurlus tähendab seda, et talitluse puudulikkuse tõttu on raske toime tulla. Talitluse puudulikkus muutub vaegurluseks, kui toimetulemiseks on vaja enam, kui oma võimetest piisaks. (Alm, Röden 1993: 4-5) 4 2. PUUDE LIIGITAMINE 2.1. Puude olulisuse põhjal Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK)
valgustundlik. Keskaju on oma suurte nägemissagaratega endiselt peamine nägemiskeskus. Väikeaju kuju ja suurus on eri roomajatel sõltuvalt nende eluviisidest üsna varieeruv (väikeajus paiknevad tasakaalu ja ka liigutuste koordineerimise keskused). Piklikust ajust lähtub 12 paari kraniaalnärve. Roomajate kuulmine on rühmiti väga erinev: Krokodillid kuulevad suhteliselt hästi, kilpkonni peetakse aga peaaegu kurdiks. Keskkõrva ja sisekõrva vahel on peale ovaalakna ka ümaraken, mis võimaldab paremat helivõngete ülekannet sisekõrva. LINNUD - Lindude närvisüsteemi talitluses mängivad olulist rolli tingitud refleksid, kuid instinktiivne käitumine on enamasti siiski valitsev. Seljaajus esinevad laiad kaela- ja nimmepaisumus nagu roomajatelgi. Suurim peaaju osa on otsaju, milles paiknevad suured juttkehad (instinktiivse käitumise keskused). Ajumantel on õhuke ja ülaosas tihedas ühenduses juttkehaga
Kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab omakorda survet
annaabi.ee 
