Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sisehaige - Rasvtõbi referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soovitada, patsient, patsienti, bare, kehakaal, toitumissoovitused, portsjon, õendustegevus, trenni, hingata, rasvtõbi, vanne, kahn, loit, ülekaalulisus, terviseprobleemid, tsükkel, kõht, vererõhk, rasvumine, diabeet, kehamassiindeks, terviseprobleemide, dieet, koormav, vähk, treeningut, võimlemine, hingeldus, ekseemi, higistamise, seksuaalelu...............................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 2 KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Tiina Tiivik on 65-aastane naine, kes on kutsutud pereõe korduvale visiidile. Patsiendil on diagnoositud hüpertensioon 2 kuud tagasi ning talle on määratud tab. Enalaprili 20mg/die ja tab. Hüdroklorotiasiidi 25mg/die. Patsient lõpetas ravimi tarvitamise kaks nädalat tagasi, sest " see teeb mind uimaseks ja mul on väga ebamugav öösel pissil käia". Patsiendi elulised näitajad on visiidi päeval (30. märts) järgmised: AVR: 162/102mmHg, Fr 78x', HS 16x', T 36.8 ° C. Vere kolesteroolisisaldus on patsiendil aastaid normist kõrgem. Selle normaliseerimiseks on patsiendile ordineeritud tab atorvastatiini 10mg/die. Patsiendi pikkus on 156 cm ja tema kaal on hetkel 78 kg
........12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................14 NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM Kristi Kaalikas on 32-aastane naispatsient, kes on tulnud vastuvõtule ja kurdab väsimust ja uimasust ning üldist halba enesetunnet. Anamneesist selgub, et patsiendil on 8-aastaselt diagnoositud I tüübi diabeet. Lisaks on tal diagnoositud krooniline neerupuudulikkus diabeetilise nefropaatia tüsistusena. Patsient käib viimase kolme aasta jooksul regulaarselt hemodialüüsil. Kristi Kaalikas on kahvatu, kõhn, tundub kergelt pidurdunud. Patsiendi nahk on kuiv ja soe, turgor on langenud, limaskestad kuivad. Elulised näitajad on järgmised: AVR 150/88mmHg, fr 116x', HS 18x', temp 37.7°C. Patsient räägib, et ta on oksendanud viimased kaks päeva ja seega pole ta söönud ega joonud kuigi palju. Samuti kaebab ta kõhulahtisuse üle. 3 1
..................................20 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................22 2 PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Mati Maasikas on 65- aastane mees, kes satub haiglasse oma KOKi ägenemisega (emfüseem). Anamneesis hüpertensioon, mis on kontrollitud tab. Enalapriliga viimased kuus aastat. Viimasel kolmel aastal põdenud igal talvel pneumooniat. Patsient on suitsetaja, suitsetab ca 2 pakki päevas viimase 38 aasta jooksul. Patsient on kahhektiline. Hingamisraskused ka rahulolekus, tüüpiline asend istudes. Patsiendi köha on produktiivne, eritub tihedat kollakas-rohelist röga. Patsient on ärritatud ning ärev, ta kaebab unetust ning väidab ennast tundvat väsinuna kogu aeg. Elulised näitajad: AVR 162/84 mmHg, fr 124x', HS 36x', temp. 38.9oC, SaO2 88%. Arstlikud korraldused:
Õendusprotsess on loogiline, süstemaatiline viis õendustöö väljendamiseks. Õendusprotsess on vastastikusel suhtlemisel põhinev probleemide lahendamine ja otsuste langetamine, et püstitada ja saavutada õenduse eesmärke. Protsess näitab muutusi, mis toimuvad patsiendis endas ja tegevusi patsiendi ning hooldusmeeskonna vahel. Süstemaatiline viis tähendab, et hooldust planeerides võetakse arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada patsienti ja tema hooldust (Uiga 2002:6). Õendusepikriis tehakse patsiendi lahkumisel asutusest/ravijuhu lõpetamisel. Õendusepikriis sisaldab kokkuvõtet õendushoolduse ja ravi kohta, mis edastatakse teistele teenuse osutajatele ja perearstile. Pikaajalise õenduhoolduse korral tehakse kokkuvõtvad vaheepikriisid vastavalt kehtestatud korrale (Eesti Haigekassa 2007:28). Õendusabi on patsiendi väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja
Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endiselt loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003). I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insuliiniga. Ravireziim tuleb tagada, et insuliiniannused, toidukogused ja liikumine oleksid omavahel kooskõlas. II tüüpi suhkruhaigetel on sageli keskseks probleemiks liigne kehakaal, mistõttu toiduvaliku olulisem osa on toidukoguste sobiv piiramine. Seega eesmärgiks on vähendada ülekaalu ja ateroskleroosi riskitegureid (Täht 2010). Kehakaalu vähendamisel ja kaalu säilitamisel on eriti oluline vältida rasvu, kuna neis sisaldub kõige enam energiat. Kõige sagedasemateks II tüüpi suhkrutõvega kaasnevateks probleemideks on kõrgenenud vererõhk ja vere suurenenud rasvasisaldus. Nende ravi aspektist on oluline pöörata tähelepanu toidurasvade kvaliteedile ja
.............................................25 SISSEJUHATUS Viibisin praktikal Tartu Ülikooli Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonnas ajavahemikul 23.03.2015 16.04.2015. Sellest 31.03.2015 2.04.2015 koostasin ma akadeemilise õendusloo. Patsiendi diagnoosiks olid sapikivid ning ta saabus haiglasse 31. märtsil plaanilisele operatsioonile (laparoskoopiline koletsüstektoomia). Kaasuvaid haigusi patsiendil ei olnud ning varasemalt on patsient haiglas viibinud vaid teismelisena kurgumandlite eemaldamise tõttu. Laparoskoopiline koletsüstektoomia operatsioon toimus 1. aprillil kell 11.00. Jälgisin patsienti nii pre- kui postoperatiivses perioodis (31.03.2015 02.04.2015). ÕENDUSANAMNEES Patsiendiks valisin 40-aastase naissoost isiku (V. S., naine, 18.05.1974, 40 a). Haiglasse pöördumise põhjuseks olid sapikivid, mille raviks oli plaaniline sapipõie eemaldus (laparoskoopiline koletsüstektoomia)
Tallinna Lilleküla Gümnaasium RASVTÕBI Referaat Koostanud:Kelly Pärkman 11a Juhendaja:Kristel Mäekask Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus Rasvumise all kannatab miljoneid inimesi kogu maailmas. Liigne kehakaal on lisakoormuseks südamele. See on peamine riskitegur vere rasvainete rohkuse ilmnemisel. Samuti mitte-insuliinisõltuva diabeedi, glükoositalumatuse, degeneratiivse liigesepõletiku ja mitmete kasvajate tekkes. Kehakaalu vähendamine on tõhus abi normist kõrgema vererõhu langetamisel, näiteks 10 kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel haigetel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra. RASVAINEVAHETUSE TEKKE PÕHJUSED Tekkepõhjused võivad olla kas söömisest tingitud e
Seetõttu küllastunud rasvhapete vähendamine toidus, koos terve ja hästi tasakaalustatud toitumisega, võib vähendada kolesteroolisisaldust kuni 9 protsenti. HDLi kaitsev mõju identifitseeriti uuringus, kus tulemused näitasid, et HDLi kasv 0,13 mmol/L vähendab isheemiatõve tõenäosust 11 protsenti. HDL hulka saab suurendada elustiili muutustega: süües õlirikast ja valget kala, valget liha, tumerohelisi köögivilju, linaseemneid, oliivi- või rapsiõli tooteid ja tehes korrapäraselt trenni. Vastupidiselt, suitsetamine vähendab HDL kolesterooli. (Edwards 2013: 36, Jenkins jt 2011: 831-839, Drustine 2009: 48,)............................7 1.2.3. Kolmanda kohtumise õe interventsioon.....................................................8 2. ÜLIÕPILASE ISIKLIKU ARENGU kirjeldus..................................................................9 3. JÄRELDUSED......................................................................................................... 10 KOKKUVÕTE...
Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandmed · Mees · 1950 a, vanus 63a. · Tartu linn · Vanaduspensionär · Haiglas viibimise aeg 09.04.2013.a.- 15.04.2013.a. · Mina jälgisin patsienti 09.04
osakonna palatis ja lõpeb operatsiooniga kaasnenud sümptoomide kadumisel ning täieliku tervenemise saabumisel või patsiendi optimaalse tegevusvõime saavutamisel oma igapäevastes toimingutes. Perioperatiivne lähenemisviis õenduses on seega küllaltki uus ning rõhutab patsiendikesksust, haige individuaasusega arvestamist, haige enesemääramisõigust, õenduse järjepidevust ning humanistlikku ning holistlikku inimkäsitust. Antud inimkäsitus näeb patsienti kui oma arengu subjekti, kes on teadlikult toimiv, vastutusvõimeline ja vaba oma valikutes. Tähelepanu pööratakse ka haige individuaalsusele ja suhetele keskkonna ning kultuuriga. Patsiendikesksuses rõhutatakse ka tema turvalisuse tagamist. PREOPERATIIVNE PERIOOD Sel perioodil algab haige ettevalmistus operatsiooniks ning see nõuab õenduse järjepidevust erinevates õendusabi valdkondades. Nii võib haige preoperatiivne ettevalmistus kulgeda haige
Tasakaalustatud HOIA TERVIST toitumine Toitumissoovitused ülekaalu, kõrge vererõhu ja vere suure kolesteroolisisalduse korral Koostas Evelyn Aaviksoo Koostamise aluseks oli Eesti toitumis- ja toidusoovitused; koostajad Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava, Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa; Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumis- teaduste Selts; 2006. Koostamist nõustasid Anu Hedman, Eve Sooba, Tiia Ainla, Katrin Martin- son, Ruth Kalda ja Pille Ööpik
SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas 5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09. Patsiendi diagnoosiks oli neeru ebaselge või teadmata loomusega kasvaja. Patsiendi kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt. Patsiendil oli plaaniline operatsioon. 27.09 laparoskoopiline nefrektoomia(parem neer). Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas patsiendi operatsiooniks ettevalmistamine. Valisin patsiendiks 78-aastase naise. Sünniaeg 28.04.1939. Patsient pöördus haiglasse 26.09.2017 plaaniliseks laparoskoopiliseks nefrektoomiaks. Patsiendil on keskeriharidus, varem ta töötas ökonomisti- ja raamatupidajana. Hetkel ta on pensionär ning elab Narva linnas. Patsiendil on olemas haigla kogemus. 2009. aastal talle oli pandud parema põlve protees. Haiglas ta viibis 7 päeva
Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaalidega, sõna (toim.) või (koost
liikumissoovitused: koostamise metoodika ja peamised seisukohad TOITUMISSOOVITUSED Teadusuuringud > >Süstemaatilised teaduskirjanduse ülevaated > >Analüüsidokumendid – tavaliselt ülikoolide poolt otsusetegijatele > >Ravijuhendid/toitumissoovitused > >Populaarteaduslikud artiklid > Patsiendijuhendid: brošüürid, voldikud jne- nt toidusoovitused RIIKLIKUD SOOVITUSED- teadusuuringutel põhinev standard, mille vastu on võimalik tegelikku olukorda võrrelda Toitumissoovitused 1995/2006/2015 1995.a. toitumissoovitused -eesmärgiks peamiselt toitainete defitsiidi ennetamine 2006, riiklik südamestrateegia Aluseks NNR 2004 Täiskasvanutele ja lastele alates 2 a. Situatsiooni kirjeldus Toitumissoovitused Toidusoovitused Toidu ohutus Kehalise aktiivsuse soovitused Laste toitumine lasteaias ja koolis Peatükid-kõrge vererõhuga ja kõrge vere lipiidisisaldusega riskirühmadele Toitumise ja tervise vahelised seosed
kõrvalekalded. Hingamissügavuse hindamisel kasutatakse järgmisi kriteeriume: · normaalne hingamine, · pindmine hingamine, · sügav hingamine. Vajalikud vahendid · Stopper või kell · Vajadusel mittesteriilsed kindad Patsiendi ja ümbritseva keskkonna ettevalmistus Tegevus Mõju Tee kätehügieen. Hoiab ära mikroobide edasi kandumise. Taga patsiendi privaatsus. Patsient peab olema võimalikult lõtvunud ja mugavas asendis. Soovitav on lugeda kohe pärast pulsi Patsient ei tohi olla teadlik uuringust. palpeerimist, kätt randmelt võtmata. TEOSTAMINE Loe 30 sek jooksul patsiendi Erinevate haiguste korral võib hingamissagedus ja korruta see tulemus hingamisrütm olla erinev ja seetõttu kahega. Ebaregulaarse hingamissageduse soovitatakse lugeda hingamissagdust 1 korral lugeda 1 minuti jooksul. minuti jooksul.
tasakaalustatud toitumisega, võib vähendada kolesteroolisisaldust kuni 9 protsenti. HDLi kaitsev mõju identifitseeriti uuringus, kus tulemused näitasid, et HDLi kasv 0,13 mmol/L vähendab isheemiatõve tõenäosust 11 protsenti. HDL hulka saab suurendada elustiili muutustega: süües õlirikast ja valget kala, valget liha, tumerohelisi köögivilju, linaseemneid, oliivi- või rapsiõli tooteid ja tehes korrapäraselt trenni. Vastupidiselt, suitsetamine vähendab HDL kolesterooli. (Edwards 2013: 36, Drustine 2009: 48). Patsient/klient kaebas, et temal „kõik valutab“, kondid, käed, liigesevalud, valud õlavööpiirkonnas ja alaseljas. Ta sai ja õpetas koos nõustajaga valik hingamis- ja venitusharjutusi. Peale MI nõustamist hakkas iga õhtul teha füüsilised harjutused (õlavööpiirkonnale, kätele ja terve kehale). Nüüd kui ta tegeleb harjutustega korralikult valud kaovad
perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaaliga, sõna (toim.) või (koost
asuvatele meeskonnaliikmetele. Siit saab vajaduse korral meelde tuletada või õppima asumisel juhendiks võtta, missugused nansid on olulised ja mida tuleb oma tööd tehes silmas pidada. Antud diplomitööks pstitatud eesmärgid ja uurimislesanded said täidetud. SUMMARY SISUKORD 1.SISSEJUHATUS Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 2007. ja 2008. aasta aruandest selgub, et 2006. aastal viibis lasteintensiivravi osakonnas 260 ja 2007. aastal 291 patsienti. 2007.aastal moodustasid neist 53,4% vastsündinud, 18,6% imikud, 7,6% väikelapsed ja 20,6% lapsed. Kõikidest patsientidest 2/3 vajas intubeerimist. Keskmine intubeerituna viibimise aeg oli üks nädal. Siit lähtub, et suure osa lasteintensiivravi õdede tööst moodustab töötamine intubeeritud lastega. Lapspatsiendi intubatsioon, õendusabi ja ekstubatsioon on sarnane samade protseduuridega täiskasvanutel, kuid laste puhul tuleb arvestada teatud erinevustega. Näiteks hingamisteede
Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt, kuna talle tehti kaks operatsiooni. 22.04- videotorakoskoopiline kopsuresektsioon. 06.05- torakoskoopia liidete vabastamise, mehhaanilise pleurodeesi, kopsu dekortikatsiooni või biopsiaga. 3 1. ÕENDUSANAMNEES Valisin patsiendiks 66-aastase mehe, kelle initsiaalideks K. H. Sünniaeg 20.10.1948. Patsient pöördus haiglasse 19.04.2015 plaaniliseks kopsuresektsiooniks. Patsiendi kontaktisikuks oli abikaasa, kes käis teda ülepäeviti vaatamas. Üldandmed Sugu, vanus: Mees, 66- aastane Elukoht: Elva linn Töökoht: On pensionär, ei tööta, varasemalt töötanud ehitajana Sotsiaalne staatus: Abielus, elab abikaasaga Religioon: Ei ole religioosne Hobid, harjumused: Käib abikaasaga jalutamas, meeldib lugeda ja ristsõnu lahendada
13. Millised on faktorid, mis soodustavad ülekaalu ja rasvumist? Keskkonnast tulenevad faktorid: suhkrurikaste jookide tarbimine; suured toidukogused; valmistoidud, kiirtoidud, perekondlike õhtusöökide puudumine; füüsilise aktiivsuse langus; arvutimängude, televiisori osakaalu tõus; televiisori asukoht; vähene uni. Ravimid (antipsühhootikumid, antidepressandid). Geneetilised faktorid – oluline Endokriinhaigused. Ema kehakaal ja toitumine raseduse ajal mõjutavad lapse tulevast kehalaalu. Ema rasedusaegne diabeet on seotud järglaste rasvumisega. Rinnaga toitmine võib vähendada lapse tulevast ravumist. 14. Milliseid (ravi)meetodeid saab kasutada rasvumise korral? Kirjelda meetodite olemust, olulisust. Milline mitte-farmakoloogiline käitumismuster määrab kaalulanguse? Ravi eelduseks on patsiendi piisav motiveeritus – meditsiinipersonali ülesanne.
Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Eelistada tuleks konserveerimata puu- ja köögivilju. Ühe portsjonina päevas läheb arvesse ka 150200 g mahla või nektarit. Meeles tuleb pidada seda, et toitumissoovituste järgi ei kuulu kartul ja mahlajoogid puu- ja köögiviljade gruppi. Üks amps või supilusikatäis puu- või köögivilju ei ole veel portsjon, aga see on parem kui mitte midagi. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna See korrus näitab, et päevas tuleks süüa piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-, kana- või munatoodetest. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest,
................................................................... 5 1.1.2.Aminohapped ja peptiidside....................................................................5 1.1.3.Valkude struktuuritasemed.....................................................................5 1.1.4.Valkude struktuurne klassifikatsioon.......................................................6 1.1.5.Valkude funktsioonid inimorganismis......................................................6 1.2 Toitumissoovitused valkude tarbimisel..........................................................7 1.3 Valkude ala- ja ületarbest tingitud ohud........................................................9 2.METOODIKA....................................................................................................... 13 2.2 Uuringu disain............................................................................................. 13 2.2 Valim....................................................................
Tavaliselt piisab sellest, kui mõeldakse läbi oma toitumisharjumused ning püütakse muuta oma menüü enda ja beebisõbralikuks. 2 Raseduse ajal kogunenud rasvavarud on füsioloogiliselt mõeldud rinnapiima tekkeks. Rinnapiima süntees tervikuna vajab umbes 650-700 kcal lisaenergiat, millest 500 kcal peab tulema juurde toiduga ja 200 kcal võetakse organismi rasvadepoodest. Nendel emadel, kelle kehakaal tõusis raseduse ajal väga vähe või kes juba enne rasedust olid alakaalulised või alaealistel rasedatel, kelle oma keha alles kasvab, võib depoodes puududa üleliigne rasv, mida kasutada rinnapiima tootmiseks ning kogu lisaenergia peab tulema igapäevasest toidust. Sarnane olukord võib tekkida ka pärast paarikuulist laktatsiooni, mille vältel kehakaal on juba langenud raseduseelsele tasemele või isegi madalamale ja jõuab normaalkaalu alumise piirini või isegi alakaaluni.
koostamisel ennekõike ennetavate krooniliste haiguste riski vähendamist. Eestis on toitumissoovituste seltse, mis kutsuvad aegajalt üles tarbima mingit toiduainet rohkem ning teist jällegi vähem. Üks tuntuim selts ongi Eesti Toitumisteaduse Selts, mis kutsub noori üles, tarbima rohkem puu- ja köögivilju. Seoses taoliste reklaamidega on suurenenud Eesti inimeste puu- ja köögiviljade tarbimine. Kehtivad toitumissoovitused Käesolevates toitumissoovitustes on rõhk sellel, et toiduvalikul eelistataks rohkem puu- ja köögivilju, täisterasaadusi, väherasvast piima ja piimatooteid, õli ning kala ning vähem söödaks lihatooteid, suhkurt ja maiustusi. Kartul läks esmavajalikest ainetest, püramiidi tippu, mis tähendab, et seda peaks tarbima nii vähe kui võimalik. Epidemioloogilised uuringud tõendanud, et puu- ja köögiviljadel on kaitsvad omadused südame-veresoonkonnahaiguste suhtes
Tegemist riiklike toitumissoovitustega. Suuremateks erinevusteks võrreldes riiklikult kinnitatud toidupüramiidiga on see, et riis ja kartul on püramiidi alusest liikunud hoopis püramiidi tippu ning toidurasvad vastupidi ülemisest otsast allapoole. Rasvade puhul rõhutatakse enim seda, et tuleb vahet teha headel ja halbadel rasvadel. Koguseliselt kõige rohkem soovitab ETA tarbida köögi- ja puuvilju. Köögivilju peaks tarbima kindlasti 5-7 portsjonit päevas, kusjuures üks portsjon on umbes 1 klaasitäis (umbes 220 milliliitrit) lehtvilja või pool klaasitäit mittelehtvilja või värsket köögiviljamahla. Eelistada tuleks rohelisi lehtvilju ja madala glükeemilise koormusega köögivilju. Tärkliselisi ja kõrge glükeemilise koormusega köögivilju tuleks tarbida mõõdukalt. Puuvilju peaks tarbima 3-4 portsjonit päevas, kusjuures üks portsjon on 1 keskmine puuvili või pool klaasitäit tükeldatud
viia võhiklus meditsiiniterminite alal. Haigele koju kutsutud arst helistab välja kiirabi ja teatab diagnoosiks „Melaena“ (verine väljaheide). Häirekeskuse töötajale on see sõna tundmatu ja ka tema arvutis puudub meditsiinisõnaraamat. Ebameeldivas olukorras töötaja üritab leida arsti, kuid kohalik arst on välja läinud. Dispetšer otsustab kohale saata kopteri. Helikopteri meeskond on muidugi hämmastunud, kui patsient neile omal jalal vastu kõnnib, kott käes, ja ulatab arsti saatekirja: „Võib käia, palun viia lähimasse kirurgiahaiglasse.“ 1.1. Meditsiinilised oskussõnad Inimkeha tasandid Inimkeha saab käsitleda kolme telje suhtes: horisontaal vertikaal sagitaal Liikumised: flektsioon – painutamine ekstensioon – sirutamine pronatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga allpool
(luukasvaja)- tekib teadmata põhjuste tagajärjel ning osteoporoos, millel võib olla seos vananemisest tingitud muutustega. Ka nende haiguste puhul on füsioterapeut ravimeeskonna 2 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik liige. Vaatamata sellele, et iga patsient erineb oma haigusest tingitult, esinevad haigetel sarnased sümptomid ning füsioteraapias kasutatavad tehnikad võivad olla erinevate patsientide juures samad. Nagu välja toodud- mõned sümptomid erinevad haiguse spetsiifilisusest tigituna, kuid paljud probleemide nagu valu, turse, lihaste nõrkuse ja funktsioonihäire ravi kattub teiste ortopeedilistest haigustest tingitud probleemide raviga. Kaasasündinud (kongenitaalsed) ja pediaatrilised ortopeedilised probleemid
Detergent pesuaine, puhastusaine, pindaktiivne aine. Desinfektsioon protsess, mis elututel esemetel või naha pinnal vähendab patogeensete mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Endogeenne infektsioon põhjuseks on patsiendi enda mikrofloora. Infektsioonitekitaja on haige organismis olemas juba haiglasse saabumisel, kuid ei põhjusta haiguse tunnuseid. Eksogeenne infektsioon infektsioon saadakse patsienti ümbritsevast keskkonnast e. personalilt, instrumentidelt vms. Hospitaalinfektsioon (HI) ehk nosokomiaalsed infektsioonid on nakkus, mida patsiendil ei olnud enne haiglasse või teise tervishoiuteenust osutavasse ettevõttesse minekut või mis ei ole eelmises sellises asutuses viibimise jääknäht, vaid on tekkinud patsiendil seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel ja mille tunnused ilmnevad kas seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist.
Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo. Helene: Mina olen Helene. Vabandust! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha. Annika: Kellel? Helene: Jüril teises palatis. Ütleb, et vasakus õlas on valu ja süda on paha. Annika: Lähme siis ruttu! Peab vist arsti ka kutsuma. Malle: Mina lähen ka oma haigete juurde. Annika: Edu sulle! Helene: Edu sulle! Malle: Tänan. Dialoog 3 Palatis. Vestluses osalevad uus hooldustöötaja Mare Põld ja patsient Virve. Mare: Tere hommikust! Mina olen Mare Põld, uus hooldustöötaja. Tõin teile hommikusöögi. Virve: Tere hommikust! Ma pole teid, jah, enne näinud. Mina olen Virve. Olen siin juba peaaegu nädal aega olnud. Mare: Mis teiega juhtus, Virve? Virve: Kukkusin puusaluu katki. Tänavad on ju nii libedad! Viidi kohe operatsioonile. Ei tea, kas saangi enam jalgadele. Mare: Ikka saate. Aga kui vana te, Virve, olete? Virve: Juba 72.
Hockenberry & Barrera 2007). Kui esimese 24-48 elutunnil pole seda võimalik teha 11 (suure sünnikaaluga, aktiivsetel lastel) tuleb femoraalpulssi kontrollida päev või kaks hiljem (Tunell 1998). Joonis 6. Femoraalarter ehk reiearter (a. femoralis) palpatsioon. Õndlaarter (a. poplitea) palpeeritakse sügaval põlveõndlas reieluu distaalse otsa vastas, kui patsient lamab selili, jalg põlvest kergelt painutatud. Palpeerimiseks on küllaldase kompimisjõu saavutamiseks tarvis 2.- 4. sõrme ja käed asetatakse põlvepiirkonna ümber. Joonis 7. Põlve õndlaarter (a. poplitea) palpatsioon. Jalaseljaarter (a. dorsalis pedis) palpeeritakse jalalaba selgmise pinna keskel pika suurvarbasirutaja kõõluse lateraalsel küljel. 12 Joonis 8. Jalaseljaarteri (a
TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Mari-Liis Soobik SÖÖMISHÄIRED JA PSÜHHOSOTSIAALSED NÕUSTAMISE MEETMED Referaat Haapsalu 2015 SISUKORD: Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.SÖÖMISHÄIRED...................................................................................................................4 1.1 Anorexia nervosa...............................................................................................................4 1.2 Bulimia nervosa.................................................................................................................5 1.3 Söömishäirete epidemioloogia ja riskitegurid................
Kirurgiline ravi Radikaalne kirurgiline ravi pea ja kaela piirkonna puhul ei ole näidustatud, kuna valikravimeetodiks on kiiritusravi; teiste lokalisatsioonide puhul võib kaaluda plasmatsütoomi kirurgilist eemaldamist Kui haigel on teostatud tuumori täielik kirurgiline eemaldamine (resektsioonipiirid negatiivsed), siis adjuvantset kiiritusravi pole vaja teha Kui tuumor ei ole eemaldatud täielikult, siis peab patsient saama adjuvantset kiiri- tusravi Keemiaravi Adjuvantset kemoteraapiat võib kasutada patsientidel, kellel on haiguskolle >5 cm Kemoteraapia on näidustatud refraktaarse ja/või retsidiveerunud haigusega pat- sientidele, ravi viiakse läbi vastavalt hulgimüeloomi ravijuhisele Luuvälise üksikplasmatsütoomi jälgimine 4-8 nädala järel esimesed 6 kuud, seejärel 3-6 kuu järel esimese aasta vältel, edas-
· Vitamiin C suures annuses vitamiin C manustamine aitab ära hoida haiguse arengut tõenduspõhisus puudub. · Tsink - mõned uuringud näitavad, et preparaadi kasutamine võib lühendada haiguse kulgu vähe uuringuid. 17. Millised on süsteemselt manustatavate ,,külmetusravimite" eelised ja puudused kombinatsioonpreparaatidena? 18. Milliseid preparaate/rahvameditsiin/toidulisandeidvõiks patsientidele soovitada kurguvalu esinemisel? Mis need preparaadid teevad? KURGUVALU RAVIMID: · Trachilid losengid (lidokaiin) - tuimestav, · Trachitol losengid (lidokaiin + propüülparahüdroksübensoaat) - tuimestav ja antibakteriaalne. Ei sobi lastele ja rasedatele. · Septolete (tsetüülpüridiin) antibakteriaalne (+seened, mõned viirused). Septolete Plus (bensokaiin + tsetüülpüridiin) sprei/losengid tuimestav ja
annaabi.ee 
