Savi (1)

Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete .
Savi on purdsete, mille terasuurus on väiksem kui aleuriidil. Terasuuruse piiriks savi ja aleuriidi vahel on 2 μm.
Savi koosneb savimineraalidest, milleks on peamiselt illiit, smektiit ja kaoliniit. Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena.
Savikivimid (inglise argillaceous rocks) on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad settekivimid .
Savikivimid on kõige laiemalt levinud settekivimid. Kõigist maakoore ülemises osas paiknevaist settekivimeist moodustavad savikivimid 44...56%.[1]
Savikivimite hulka kuuluvad argilliit , savikilt, savikivim , mudakivim ja aleuroliit. Vahest arvatakse savikivimite hulka ka setted savi, muda ja aleuriit . Savikivimeist saavad moondudes kildad.
Aleuriit on peeneteraline sete, millest saab mattudes ja kivistudes aleuroliit. Savi koosneb aleuriidist veelgi väiksematest osakestest ehk savimineraalidest. Savist saab kivistudes savikivim. Savi ja aleuriidi vesine segu on muda. Muda kivistumisel tekkinud kivimit nimetatakse mudakivimiks (kildalisuseta) või savikildaks (kildalisuse esinemise korral). Kõigi nende kergel moondel (osa savimineraale kristalliseerub ümber peamiselt vilkudeks) tekib argilliit. Moonde jätkumisel, kui kõik savimineraalid on ümberkristalliseerunud, saab argilliidist moondekivim kilt.
Savi kuivamine on protsess, mille käigus aurustub savikeha pinnale kogunev niiskus. Kuivamine kestab kuni peaaegu kogu savimassis olev vesi on aurustunud .
Kuivamisega vähenevad savi mass (kuni kolmandiku võrra) ja savikeha mõõtmed (kuni kümnendiku võrra).
Savist ja õlgedest tellised kuivamas

Savi kuivamist mõjutavad tegurid

Savi kuivamise kiirust mõjutavad:

• savikeha ümbritseva õhu niiskus – mida väiksem on õhuniiskus, seda kiiremini toimub kuivamine.
  
• savikeha ümbritseva õhu temperatuur – mida kõrgem on õhutemperatuur, seda kiiremini kuivamine toimub.
  
• savikeha ümbritseva õhu vahetumise kiirus – mida kiiremini vahetub niiskusega küllastunud õhk uue ja kuivema vastu, seda kiiremini toimub kuivamine.
  
• savi koostis – mida lahjem on mass, seda kiiremini savi kuivab. Mida peeneteralisem on mass, seda kauem võtab kuivamine aega.
  

Ohud savi kuivamisel

Savist valmistatud esemed võivad kuivamisel praguneda, kui neid kuivatatakse liiga kiiresti või ebaühtlaselt. Liiga kiirel kuivamisel kuivab kiiremini savikeha välispind ja nõnda võib juhtuda, et niiskus, mis püüab välja pääseda savikeha seesmistest kihtidest, ei pääse enam kuivanud välispinnast läbi. Tekkivad pinged löövad aga esemesse praod.
Samade tagajärgede vältimiseks on soovitav hoida ka esemeid kuivamise ajal eemal otsesest päikesevalgusest või ühesuunalisest õhuvoost, kuna need võivad põhjustada ebaühtlast kuivamist ja sellest tingituna ka sisepingeid savikehas.
Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti.
Tekkelt on sinisavi mereline. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate Ordoviitsiumi, Siluri ning Devoni settekivimitega lõuna pool, siis on ka sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Suurem osa sinisavist kuulub Lontova lademe koosseisu. Mineraloogiliselt koosneb sinisavi peamiselt savimineraalidest illiidist ning segakihilisest illiit-smektiidist.
Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi tootmiseks.
Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit külastavad geoloogid tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud. Sinisavi on säilitanud mõningase plastilisuse , sest vastav savikiht ei ole kunagi sügavale mattunud, mistõttu on ta pääsenud nii kõrgest rõhust kui ka temperatuurist.