Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Silmad - referaat ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ekraan, prillid, televiisor, katarakt, operatsioon, silmalääts, prillide, silmahaigus, lühinägevus, lühinägelikkus, põletik, sagedasem, nägemist, võrkkestal, glaukoom, stress, vaheldumisi, kige, kumer, prille, läätsede, tervet, müoopia, teravus, jooks, eelsoodumus, infektsioon, asuks, pause, silmahaigused, hallkae, trauma, silmamuna, ebaselgeTänapäeval on kuvarid enamasti üsna lihtsalt reguleeritavad. Uuemad kuvarid ei vaja enam ekraanifiltreid. Lisaks kuvari enda näitajatele vastutab pildi kvaliteedi eest ka videokaart, mille puhul kehtib reegel: hea kuvar ei tee head pilti ilma hea kuvaadapterita. Ent isegi hea videokaart ei tee kehva kuvarit paremaks. Prillikandjad ei ole arvutitööst rohkem ohustatud kui teised, aga seda vaid juhul, kui kasutatakse sobilikke (sobivale kaugusele vaatamiseks) prille. Bifokaalsed prillid võivad osutuda arvutitööks sobimatuks seetõttu, et ekraani heaks jälgimiseks sunnivad need pead kas liialt langetama või ülemäära tõstma, mistõttu väsivad liialt kael ja õlad. Ilmselt on siin heaks lahenduseks arvutitööks eraldi prillipaari muretsemine. Kontaktläätsede kandjad võivad samuti tajuda ebamugavust arvutitööl. Sageli on selle põhjus kombineeritud, kus lisaks silmade pingsale tööle lisandub kuiv õhk. Mõnevõrra võib arvuti
Selle uurimustöö teema valisin sellepärast, et tihti räägitakse, et arvuti kasutamine rikub silmi ja kuna mina ise kasutan arvutit väga tihti, siis tahtsin uurida, kui ohtlik arvuti kasutamine tegelikult on ja mida peab tegema, et seda leevendada või ära hoida. 3 Erinevad silmahaigused Kaks tuntuimat silmahaigust on kae ehk katarakt ning glaukoom. Kae ehk katarakt Hallkae ehk katarakt on silmaläätse hägustumine. Silmaläätse hägunemist võivad põhjustada traumad, üldhaigused (näiteks diabeet) või silmahaigused. Hallkae võib olla ka kaasasündinud. Kõige sagedamini on hallkae teke seotud vanusest tingitud ainevahetushäiretega. Kahjuks ei tunta praegu ühtegi ravimit, mis aitaks hallkaed ära hoida või välja ravida. Ainsaks tõhusaks ravimeetodiks peetakse operatsiooni. Hallkae on üks levinumaid silmahaigusi ja kaeoperatsioonid kõige sagedasemad operatsioonid
Juhendaja: Siret Piirsalu Tallinn 2011 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Müoopia ehk lühinägelikkus on kõige sagedamini esinev nägemishäire. See esineb 40 protsendil USA ja Euroopa ning 70 kuni 90 protsendil Aasia populatsioonide esindajatest. Tänapäeval on see saanud üha suuremaks probleemiks nii tööinimeste kui ka kooliõpilaste hulgas. Põhilised põhjused on arvutiga ületöötamine, televiisori vaatamine, pidev silmadega töö, stress ning ülepinge. 4 2. SILMA EHITUS
inimestele kellel on haiguslikud protsessid silma võrkkestas ja veresoonkestas. Sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus Kestev televiisori ees istumine tekitab: Füüsilist väsimust Silmade väsimist vilkuvast kujutisest Televiisori valguse spekter ei lange kokku päevavalguse spektriga SILMAD JA TELEVIISOR (2) Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori ekraan, seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 2 m. Soovitav, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisorile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades. ARVUTI MÕJU SILMADELE(1)
nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Kuigu silma võrkkestal moodustub eseme vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe me asju ümberpööratuna. Põhjus on selles, et ajus töödeldakse informatsiooni ning kogemuste tõttu tajume asju õiget pidi. Samuti aitab aju mõista kujutisi, mida me näeme". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 72.) Nägemishäired tekitavad ähmase kujutise ,,Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Kaugelenägevatel inimestel on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevus on seotud inimese vanusega. Tavaliselt tekib inimestel pärast 40.-50. eluaastat vanadusest tingitud kaugelenägevus. Selle põhjuseks on silmaläätse elastsuse vähenemine, mistõttu lähedale vaatamisel
nägemise diskomforti soodustab madal kaadrisagedus, halb töökoha valgustatus, suur vahe kuvari ja töölaua pinna valgustatuse vahel, töökoha peegeldavad ja läikivad pinnad, peegeldused kuvari ekraanil jms tegurid. Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb veel: prillide kasutamisel on nägemise diskomfort sagedasem, võrreldes normaalse nägemisteravusega; nägemise defekte, mis puudutavad nägemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga töötajatel mõnevõrra rohkem, võrreldes kontrollgrupiga; silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest;
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Maris Kivi OPTOMETRISTI NÕUANDED KLIENDILE Referaat Juhendaja: Cintia Räppo Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Eesti Optometristide Seltsi leheküljelt tsiteerituna on optometrist „tervishoiuala spetsialist, kellepõhiülesanneteks on inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine, prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont.“ Üheks optometristi igapäevaülesandeks lisaks nägemiskontrolli teostamisele on kliendi nõustamine nägemise teemadel. (Eesti Optometristide Selts 2005). See, milline üldmulje jääb kliendile optikakauplusest ja firmast, sõltub enamjaolt teenindusest, mille osaks ta saab. Klient tuleb ootusega, et tema muredesse suhtutakse põhjalikult ja tuntakse huvi tema aitamise vastu
· pilgu suuna mõtteline joon peab olema risti ekraani keskosa pinnaga, selle hälve võib olla +10°; · kuvari ekraani äärtel oleva teksti vaatamisel peab vaatenurk olema vähemalt 45°; · arvuti peab olema paigutatud ruumis nii, et ekraanil ei tekiks peegeldusi ja ekraani helendus poleks liiga suures kontrastis ümbritseva valgusega; · pimedal ajal peab toas olema üldvalgus; · silmade ja ekraani vahele peab jääma vähemalt 50 cm; · ekraan ei tohi võbeleda ja tekst peab selgesti nähtav olema; · ekraan peab olema puhas; · sotsiaalministri määruse järgi võib kooliealine arvutiga järjest töötada: 1.-3. klassi laps 15 minutit, 4.-7. klassis 25 ja 8.-12. klassis 30 minutit. KASUTATUD KIRJANDUS Pai, T. (2009). Kuidas Arvutiga Töötades Silmi Ja Tervist Hoida. http://www.kuidas.ee/444/kuidas-arvutiga-tootades-silmi-ja-tervist-hoida (20.11.11) Strouse Watt, W. (2003). Computer Vision Syndrome.
põhjendusi, miks need tõele ei vasta. 1.1 MÜÜDID Silmanägemisega on seotud suur hulk laialt levinud müüte, mida kantakse edasi põlvest põlve, mõtlemata sellele, kas need üldse tõele vastavad. Nägemisest võib kohata müüte prillide või läätsede kandmisest, lähedalt televiisori või arvuti vaatamisest, erinevate toiduainete kasulikkusest ja palju muudki. 2.1 Müüte prillikandjatele. Müüt: Vale tugevusega prillid rikuvad silmi. Tegelikkus: Õige tugevusega prillid on vajalikud heaks nägemiseks. Halvad prillid ei riku silmi, aga ei paranda ka nägemist. Müüt: Prillide pikaajaline kandmine põhjustab sõltuvust. Tegelikkus: See võib nii tunduda, sest eelistatakse selget, mitte udust maailmapilti ja seega ollakse parema tulemusega harjunud. Tegelikkuses pidev prillide kandmine silmi ei kahjusta ja see on ohutu., See, kuidas meile miski tundub, ei pea tingimata nii olema. "Nägemine pole alati uskumine" (Martin Luther King).
Kaugnägelikkus on ka pärilik. Mõnedel lastel on see juba kaasasündinud, kuid sageli kasvab laps sellest ise välja. Lapse kasvades kasvab pisut ka silmamuna. Häiritud on lähedale nägemine. Peavalud, silmade pingutamine, kui on vaja keskenduda lähedal asuvatele objektidele (lugemine, käsitöö jne). Põhiliselt esineb hüperoopiat vanemaealistel. Vananedes silmalihaste elastsus väheneb, inimene ei näe ka silmi pingutades lähedale ning vajab nägemise korrigeerimiseks prillide. Hüperoopia ehk kaugnägelikkuse ja presbüoopia ehk vanaduskaugnägemise korrigeerimiseks on erinevaid võimalusi: 1. Prillid 2. Kontaktläätsed 3. CK ehk konduktiivne keratoplastika (sobilik patsientidele, kes kannavad prille kuni +3,5 dioptrit) 4. Eksimeerlaseri abil on võimalik maailmas ravida hüperoopiat inimestel, kes kannavad prille kuni +6 dioptrit 5. Silmasiseste tehisläätsedega ehk IOL abil on võimalik korrigeerida inimesi, kelle prillide tugevus on +6 kuni +20 dioptrit 2
Selline teguviis suurendab ravimi toimet silmas ja vähendab imendumist nina kaudu vereringesse. Üldine reegel on, et silmatilgad muutuvad saastumise ohu tõttu kasutuskõlbmatuks 45 nädalat pärast ravimipudeli avamist (säilitusaineteta silmatilgad veelgi varem). Tavaliselt ei tohi silmatilku kasutada, kui läätsed on silmas. Soovitav on läätsed panna silma umbes 10-15 minutit peale tilkade kasutamist. Kuidas hoolitseda oma prillide eest 1. Prillid vajavad korrapärast hoolitsust, siis teenivad nad teid kaua. 2.Prillide puhastamiseks kasutage optikakauplustes müügilolevaid prillipuhastusvedelikke (mitte kunagi kodukeemiat)ning spetsiaalset puhastuslappi. 3.Ärge kunagi kasutage prillide puhastamiseks kodukeemiat. 4.Ärge asetage prille kõvale alusele klaasid allapoole. 5.Ärge kandke prille laubale või juustele tõstetult- see deformeerib sangade kinnitusdetaile ja võib prillide purunemist põhjustada. 6
Kõvakest ehk skleera (moodustab nn silmavalge) Sellele järgnev soon- ehk vaskulooskest: (varustab silma verega) Vikerkest ehk iiris (keskel paikneb silmaava ehk pupill) Rips- ehk tsiliaarkeha (muudab läätse kuju, võimaldades seeläbi objekti fokuseerida) Sisemine võrkkest ehk reetina: (sisaldab valgustundlikke rakke) Kepp- ja kolbrakud (valgusärrituse vastuvõtjad, kolvikesed suudavad tajuda värve) Kollatähn Pimetähn Silmalääts Tabel 1. Silmamuna ehitus. (Aru 2009, kohandatud). Silmamuna ehitus: Kiud- ehk fibrooskest Soon- ehk vaskulooskest Võrkkest ehk reetina Sarvkest Vikerkest ehk iiris Kepp- ja kolbrakud Kõvakest ehk skleera Rips- ehk tsiliaarkeha Kolla- ja pimetähn Silmalääts 4
ning vaimset tervist ning võib tekitada sõltuvust. Liigne arvuti kasutamine võib põhjustada ka mitmeid terviseprobleeme. Arvuti liigne kasutamine võib inimestel põhjustada ebareaalset käitumist ja tervisehäireid. Sagedamini esinevateks probleemideks on silma-, käe- ja peavalu, mõjutades inimeste füüsilist heaolu.Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest,näiteks: peegelvav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, kaua arvutis olemine.Sageli esinevad need tegurid üheaegse toimega. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on ebamugavustunne, mis määrab võimaliku ohu tervisele. Ebamugavustunne on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui probleem on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OBJEKTIIVNE NÄGEMISE UURIMINE JA RETINOSKOOPIA Õppematerjal Tallinn 2012 1 AMETROOPIA MÄÄRATLEMINE JA PRILLIDE MÄÄRAMINE Silmamudel Refraktsioonivigade selgitamisel on aluseks võetud redutseeritud silmamudel. Silma sarvkesta murdmisvõime on ligikaudu 43 dpt e 70% kogu silma murdmisvõimest. Redutseeritud silmamudeli refraktiivne murdmisvõime on 60 dpt ja silma pikkuseks on 22,22 mm; murdumisindeks on 1,33 ja kumerusraadius on 5,55 mm. Redutseeritud silmas ei ole läätse, ainus murdev pind on sarvkest.
eriti ei eristi värvusi. Kohta, kus nägemisnärv seob silma võrkkestaga ,nim pimetähniks. Seal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on nimetus õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, eespoolne nähtav ala on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest, see sisaldab palju veresooni. See varustab silma rakke hapniku ja toitainetega, osaleb silma temp . reguleermises. Kaugnägevuse korral näeb silm kaugele hästi kuid lähedal olevad objektid on ebaselged. Selle inimese silmalääts on kas liiga lame või silmamuna normaasest lühem, sp tekib lähedalt vaadates eseme kujutis võrkkesta taha. Seotud inimese vanusega. Silma elastsus väheneb, sp lähedale vaatamisel silmalääts ei kumerdu enam piisavalt,st jääb liiga lamedaks. Inimene hakkab lugedes teksti üha kaugemale nihutama, et seda selgesti näha. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate e plussklaaside prille. Suurendavad valguskiirte murdumist, nii et kujutis tekib silma võrkkestale
ARVUTITE MÕJU KESKKONNALE JA TERVISELE Referaat Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Mõju keskkonnale..................................................................................................... 4 1.1 Prügi reisib.......................................................................................................... 4 1.2 Kasum iga hinna eest......................................................................................... 4 1.3 Keskkonnaprobleemid........................................................................................ 4 2. Mõju tervisele........................................................................................................... 5 2.1 Mõju silmanägemisele........
mõnikord hoopiski isoleeritus ja võimaluse puudumine nõuannete ning selgituste saamiseks kurnavad meid vaimselt ja emotsionaalselt. Tulemuseks on kiire väsimine ja pahameel kõige tööga seonduva vastu. Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega . Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on järgmised: peegeldav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, sobimatud prillid, töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress, uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress, ja kestev kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole
küünarnukist madalamal. Kui kasutate randmetuge, võib laud olla veel madalamal. Töökõrgus on õige, kui töötamisel on käed vabad: küünarvarred rõhtasendis, küünarnukid keha lähedal. Kuvari ees laual peab olema piisavalt ruumi klaviatuuri, paberite jm jaoks (umbes 50 cm ekraanist lauaservani; selline on käte tavaline siruulatus ette, kui inimene sirgelt istub). Lauaplaat peab olema õhuke, heledat värvi, matt ja ümardatud esiservaga. EKRAAN Ekraani kõrgus ja kaldenurk peaks olema reguleeritav; tema optimaalne kaugus silmadest on 50-75 cm. Kaela õige asendisaavutamiseks peab ekraani ülaserv paiknema silmade kõrgusel või veidi madalamal. Nii jääb ekraan tervikuna silmade loomulikku vaatevälja (nurk rõhtjoone ja silma ekraani keskpunktiga ühendava sirge vahel võiks olla umbes 20º). Vaate suund ja ekraan peavad olema risti, järelikult peab olema ekraan veidi tahapoole kaldu
Võrumaa kutseharidus keskus Timo Puistaja IS-10 Eriala kahjulik mõju minu tervisele ja kahjuliku mõju vähendamise võimalused Väimela 2010 Referaat seletab ära arvutiga töötavate inimeste peamised kutseprobleemid ja annab ka probleemidele lihtsalt ja kergestimõistetavad lahendused. Peamisteks probleemideks on alaseljavaegused, hiirehaigus ehk karpaalkanali ehk randmekanali sündroom, hemorrioidid, ning väsinud ja kuivad silmad. Alaseljavaegused Meie uuringud näitavad, et 38 protsendil kuni 25aastastel inimestel esineb vaegusi alaseljas ehk nimmepiirkonnas. Huvitav on see, et üle 40aastaste seas on see protsent vaid 24! See tähendab, et noore põlvkonna lihastoonus on madal. Seljavaeguste kõige sagedasemaks põhjuseks on taas vähene füüsiline aktiivsus ja sundasendid. Oma olemuselt aktiivseks tööks häälestatud seljalihased on istudes lõdvas asend
Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool. 7 1.1.6. PEAVALU Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega . Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on järgmised: peegeldav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, sobimatud prillid, töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress, uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress, ja kestev kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta 1.1.7. PRINTERIGA SEOTUD OHUD Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks episoodilist osooni teket (kõrge temperatuuri juures
Üha enam küsivad patsiendid optometristidelt kas toidulisandite tarvitamine võiks parandada silmade tervist ja aidata vähendada silmahaiguste riski. Toitumise kasulikkust silmale on tunnustatud juba sajandeid. Hippocrates soovitas süüa toorest maksa, et ravida ööpimedust ja vanad egiptlased kasutasid samal otstarbel toore maksa mahla. Viimasel ajal on hakanud inimestele huvi pakkuma võimalus, et toidulisandid võivad ennetada nägemiskadu selliste haiguste tagajärjel nagu katarakt ja ARMD. (Mason 2005) Viimastel dekaadidel on märgatud tõusvat huvi ja intensiivseid uuringuid toitumise mõjust silmadele. Vabade radikaalide kahjulik mõju kudedele arvatakse olevat mõnede silmahaiguste aluseks. Teadlased on avastanud, et need vabad radikaalid võib minema pühkida ja efekti neutraliseerida antioksüdantide mõjuga erinevate vitamiinide, mineraalide ja teiste ühendite kaudu. (Munchnick 2004: 343)
nägemise diskomforti soodustab madal kaadrisagedus, halb töökoha valgustatus, suur vahe kuvari ja töölaua pinna valgustatuse vahel, töökoha peegeldavad ja läikivad pinnad, peegeldused kuvari ekraanil jms tegurid. Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb: prillide kasutamisel on nägemise diskomfort sagedasem, võrreldes normaalse nägemisteravusega; nägemise defekte, mis puudutavad nägemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga töötajatel mõnevõrra rohkem, võrreldes kontrollgrupiga; silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (=silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest; akommodatsiooni aeg võib pikeneda.
Pidev istumine arvuti taga kurnab aga lisaks vaimule ka tugiliikumisaparaati ning silmi. Arvutikartus esineb enamasti vanemate inimeste seas, kes ühelt poolt võivad olla kartuses, et uus tehnoloogia võib kelleltki röövida töökoha. 1.5 Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega . Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on järgmised: peegeldav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, sobimatud prillid, töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress, uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress, ja kestev kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta 1.6 Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole
Pidev istumine arvuti taga kurnab aga lisaks vaimule ka tugiliikumisaparaati ning silmi. Arvutikartus esineb enamasti vanemate inimeste seas, kes ühelt poolt võivad olla kartuses, et uus tehnoloogia võib kelleltki röövida töökoha. 2.6.Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega . Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on järgmised: peegeldav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, sobimatud prillid, töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress, uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress, ja kestev kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta 2.7.Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole teada,
Järva-Jaani Gümnaasium Rasmus Roos Arvutitöö mõju tervisele. Kahjuliku mõju vältimise viisid. Ergonoomia põhitõed Referaat Juhendaja Silva Kärner Järva-Jaani 2013 Sisukord Arvutitöö mõju tervisele Mõju nägemiselundile Kuvaritöötaja pilk on väga suure osa tööajast suunatud ekraanile, mistõttu saab väita, et arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundkonnale. Kuvari ekraanil toimuva jälgimise ajal on silmalihased pidevalt pinges, mis aja jooksul viib ülekoormuse tekkimiseni. Silmad hakkavad väsima. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvatav elektromagnetvälja mõju, vaid just nägemiselundkonna ülepingutus. Mõistet Computer vision syndrome kasutataksegi kuvaritöötaja nägemi
indiviidile või antud otstarbeks (nt. graafika või tekstitöötlus) ei ole päris üks-üheses sõltuvuses 9 (KLIINIK.EE 2009). 3.1.6 Peavalud Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega (KLIINIK.EE 2009). Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on: · Peegeldav või pimestav ekraan · Kujutise kehv kvaliteet · Sobimatud prillid · Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress · Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress · Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta · Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge 10 Kokkuvõte Tänapäeva ühiskonnas on arvutite tähtsus suurenenud tunduvalt. Arvutit kasutatakse kõikjal ning on
Otse meie ees asuvate esemete piirjooned on kõige selgemad. Valguse mõjult tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mille tõttu tekivad närviimpulsid. Mööda nägemisnärvi kandub erutus peaaju nägemispiirkonda ja tekib nägemisaisting. Kuigi võrkkestal tekib esemest vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe me asju valepidi. Ajus töödeldakse infot ja oma kogemuste tõttu tajume esemeid õigetpidi. Nägemishäired. Sagedasemad nägemishäired on kaug- ja lühinägevus. Kaugnägevuse korral on lähedal olevad esemed hägused, kaugel olevad aga selged. Kaugele nägevate inimeste silmalääts on liiga lame või silmamuna normaalsest lühem. Kujutis tekib võrkkesta taha. Kaugelenägevus tekib ka inimese vananedes. Samuti on kõik lapsed sündides kaugnägevad. Kasvades silmamuna pikeneb ja tekib normaalne nägemine. Lühinägevus (müoopia, miinusnägevus)
Kannad kiivrit. Mis on tunderakkude ülesanne? Tunderakud ehk retseptorid võtavad väliskeskkonnast infot vastu. Iga retseptor reageerib kindlale ärritajale (nt helile, valgusele) Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss. Milline on silma ehitus? (vt õpikust joonist) Sarvkest - aitab koondada valguskiiri läätsele, vesivedelik - kaitseb läätse, silmaava - selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele, vikerkest - reguleerib silmaava suurust, silmalääts - murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti võrkkestal, ripslihas - ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal , kõvakest - katab väljastpoolt silmamuna tagumist osa, soonketas - leidub rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega, võrkkest -katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud, kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemistugevus on kõige suurem, pimetähn- koht
ARVUTI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE Nüüdisajal kasutatakse arenenud maades arvuteid enamikul (50 60 %) töökohtadel ning ka kodus. Seoses sellega on tekkinud palju uusi probleeme nii töö organiseerimise, töökoha kujundamise kui ka tervise valdkonnas. Arvutite laialdase kasutamise tagajärjel on tõusnud tugi- ja liikumisaparaadi ning silmahaiguste arv. Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus elus. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine töökohtadel rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi probleeme . Käsitledes arvuti mõju, tuleb kõigepealt eristada kaasaskantavaid sülearvuteid ja elektronkiiretoruga arvuteid statsionaarsetel töökohtadel. Kaasaskantavate arvutite puhul on töötervishoiu, eeskätt sundasendi probleemid, väiksema tähtsusega. Kasutatakse ju sülearvuteid ainult mõni tund päevas. Samas on neil teksti nähtavus enamasti halvem ja kui sülearvutiga palju töötad
vahe kuvari ja töölaua pinna valgustatuse vahel, töökoha peegeldavad ja läikivad pinnad, peegeldused kuvari ekraanil jms tegurid. Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb: · prillide kasutamisel on nägemise diskomfort sagedasem, võrreldes normaalse nägemisteravusega; · nägemise defekte, mis puudutavad nägemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga töötajatel mõnevõrra rohkem, võrreldes kontrollgrupiga; · silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (=silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest; · akommodatsiooni aeg võib pikeneda.
aidata probleeme vältida nii, et oleks tagatud kuvari hea paigutus ja seadistamine ning et töökoha valgustus oleks küllaldane. Kui tundub, et silmadega on probleeme, pöörduge silmaarsti poole. KAS KONTAKTLÄÄTSEDE VÕI BIFOKAALIDE KANDMINE ON PROBLEEMIKS? Soojus, mis eraldub kuvarist, võib muuta õhu tunduvalt kuivemaks ning mõningad kontaktläätsede kandjad tunnetavad ebamugavust silmades. Kui teil on esinenud selline probleem, kuid te ei soovi kontaktläätsi vahetada prillide vastu, peaksite proovima rohkem silmi pilgutada või peaksite kasutama silmatilku. Kui õhk on väga kuiv, saab tööandja parandada olukorda nii, et võtab kasutusele meetmed õhuniiskuse suurendamiseks ruumis. Bifokaalprillide kasutajad võivad leida, et nende prillid ei olegi ideaalsed kuvariga töötamiseks. On tähtis, et oleks võimalik näha ekraani ilma pead tõstmata või langetamata. Kui te ei saa bifokaalidega mugavalt töötada, peaksite muretsema teised prillid
indiviidile või antud otstarbeks (nt. graafika või tekstitöötlus) ei ole päris üks-üheses sõltuvuses (KLIINIK.EE 2009). 2.1.6 Peavalud Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega (KLIINIK.EE 2009). Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on: · Peegeldav või pimestav ekraan · Kujutise kehv kvaliteet · Sobimatud prillid · Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress · Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress · Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta · Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge 2.1.7 Printeriga seotud ohud Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks
Madalsageduslik magnetväli (VLF) <25nT 50cm Eriti madalsageduslik magnetväli (ELF) <250nT 50cm; 30cm 1) Röntgenkiirguse doosi ekspositsioonivõimsus ruumi mis tahes punktis 5cm kaugusel kuvari ekraanist ja arvuti korpusest ei tohi ületada 7,74×10-15A/kg (10,8uR/h); 2) Kaitseks elektrostaatilise välja ja elektromagnetvälja tervisele ohtliku mõju eest kasutatakse tootja sertifikaadiga kaitsevahendeid; 3) Kuvari ekraan peab olema ühtlaselt hele ning kujutis kogu ekraani ulatuses ühtmoodi terav, püsiv ja virvendustevaba. Märkide teravus ja kontrastsus peab tausta suhtes olema reguleeritav; 4) Kuvari ekraani diagonaal peab olema vähemalt 38cm. Hoidumine töövägivallast Mis on töövägivald? Töövägivalla mõiste hõlmab üldiselt organisatsiooniväliste inimeste, sealhulgas ostjate ja klientide poolt tekitatud solvanguid, ähvardusi, füüsilist või psühholoogilist kallaletungi
annaabi.ee 
