a. kinnitatud liides digitaalkuvasüsteemide kokkuühendamiseks. DVI kasutab TMDS signaali. 7. PCIE(x16) : on pesa kuhu ühendatakse videokaart, x16 andmeedastus kiiruseks on 4GB/s 8. PCI : välisseadmeühendus Intel Corporation'i poolt välja töötatud lokaalsiini standard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti vanema ISA laiendussiinistandardiga. PCI on 64bitine siin, kuigi teda kasutatakse tihti ka 32 bitise siinina. Taktsagedus on PCI siinil 33 või 66 MHz. 32bitise 33 MHz siini läbilaskevõime on 133 MBit/s. Kuigi PCI on Intel'i toode, pole ta seotud ühegi konkreetse mikroprotsessori tüübiga. 9. PCIE (x1) : on pesa kuhu ühendatakse videokaart, x1 andmeedastus kiiruseks on 250mb/s 10. Fan power port : on pesa emaplaadil, kuhu saab ühendada ventilaatori. 11. Cpu Slot : Pesa kuhu paigaldatakse protsessor. (Central Processing Unit) 12
SCSI siinile võib ühendada palju seadmeid (mitte 2, nagu IDE puhul). SCSI seadmed on juba palju aastaid olnud kiiremad ja kallimad kui IDE seadmed. Praegu müüdavate uute SCSI kõva ketaste puhul on minimaalne pöörlemiskiirus 10000 RPM ning kiiremad kettad on 15000 RPM. Kas siin(bus) Arbitreerimine Seadme valimine on vaba? (juhtrolli haaramine siinil) Andmete lugemine ja kontrollerile Kontroller saadab käsu, tagasi saatmine mida lugeda Saadetakse sõnum staatuse Siini staatuse kontrollimine kohta Valitakse uus seade kaablil SCSI liigid ja andmed
kaks (keerdpaar) on diferentsiaallülituses andmete vastuvõtmiseks ja saatmiseks, kaks ülejäänut lisaseadme toiteks. Tänu sellele, et USB-s on toitekaabel, saab välisseadmeid ühendada ilma oma vooluallikata. Maksimaalne voolutugevus USB siini kaudu on 500 mA. Ühele USB siini kontrollerile saab ühendada kuni 127 seadet. Hetkel kasutatakse kõige rohkem seadmeid, mis on tehtud spetsifikatsiooniga USB 2.0. Viimasel ajal on kättesaadavad ka seadmed, mis töötavad siinil USB 3.0. HDMI- High-Definition Multimedia Interface. Kõrglahutusega multimeedia, mis võimaldab teil kanda digitaalset video ja multi-channel kõrglahutusega digitaalset heli ja mis on kopeerimis kaitsega (HDCP- High Bandwidth Digital Copy Protection.) HDMI liides annab digitaalset DVI-ühendust mitme seadme vastava kaablile. Peamine erinevus HDMI ja DVI on see, et HDMI pesa on väiksem ning toetab multi-channel digital audio.Asendaja analoog ühenduvus standarditele nagu SCART või RCA.
on. Patareid üldjuhul siiski välja võtta ei tasu väikesätete taastamiseks (kui arvuti valede sätete pärast enam piltigi ette ei võta) on emaplaadi tootjad paigaldanud emaplaadile silluse (jumper), mida ümber tõstes info CMOS-kivil kustub. Arvuti töökiirus võib tublisti sõltuda CMOS-i sätetest, sest CMOS lubab määrata, kui kiiresti loeb arvuti andmeid operatiivmälust, kas protsessori vahemälu on lubatud või keelatud, kui kiiresti PCI siin suhtleb sellel siinil olevate lisakaartidega jne. 4 Biosi menüü valikud Täpsed valikud, mida BIOS-is teha saab, sõltuvalt BIOS-i tootjast ja valmistajast. Standard CMOS Features 1. Date/Time: Kasuta seda süsteemi õige kellaaja ja kuupäeva sisestamiseks. 2. IDE (Primary/Secondary; Master/Slave):Kuvab informatsiooni kahe IDE-kanali taha ühendatud kettaseadmete kohta (kõvakettad, CD-kirjutid, DVD-lugejad jne). Vaikesätteks on
arvutit ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda enam, et tegu pole sugugi odava välisseadmega. Siiski tuleb märkida, et kui arvuti põhikasutajaks on kas konstruktor, disainer, või mõni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hädavajalik. Plotteri tööpõhimõte on üks kahest: esimesel juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis võimaldab "pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit" vahetada; uuem tehnoloogia kasutab aga tindipritsile lähedast tehnoloogiat. Plotterile on kättesaadav iga joonestusvälja punkt ning kelgu ja siini liigutamisega on võimalik tõmmata joon läbi iga punkti. Erilist rolli mängivad mootorid, mis juhivad siini ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama üliväikseid nihkeid, sest sellest sõltub joonise täpsus
7. Nimetage liideseid, mis võimaldavad ühele siinile ühendada vähemalt 100 seadet. Lihtsamate seadmete ja anduritega suhtlemiseks töötas Dallas Semiconductor välja protokolli, mida kutsutakse 1-wire liideseks, kuna kogu mõlemasuunaline andmevahetus ja toide liiguvad ühe juhtme kaudu. Lisaks võimaldab liides ühele siinile üle 75 seadme ühendamist, moodustades MicroLan võrke. MicroLan võrgus on üks juhtseade, mis juhib võrgus liiklust ja tagab, et siinil olevad seadmed ei üritaks korraga rääkida. 8. Loetlege erinevaid topoloogiaid ja selgitage nende erinevusi. Võrgutopoloogia arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on:
rohkelt paranenud AGA (Advanced Graphics Architecture). OCS-i kasutati Amiga mudelitel, mis oli ehitatud 1985. ja 1990. aastatel (Amiga 1000, Amiga 2000, Amiga CDTV, and Amiga 500). Kiibistik, mis andis Amigale selle unikaalse graafikavõimekuse, koosneb kolmest peamisest kiibist: Agnus, Denise ja Paula. o Agnus - Kiibistiku funktisoon oli üldkontroll terve kiibistiku üle. Kõik operatsioonid oli sünkroniseeritud väljund video siinil. o Blitter on Agnuse osa, mis otsustab kiiret andmete liiklust ja muutmist arvuti mälus. Blitter on võimeline kopeerima suuri mälu plokke (video mälu) ühest mälu osast teise suhteliselt kiiresti, see tähendab CPU saab tegeleda teiste käskudega. Blitteri kasutati peamiselt oli graafiliste piltide joonistamiseks ja nende uuesti joonistamiseks ekraanil. o Copper on Agnuse teine komponent
juurde. Siinvõrgud 3 z Siinvõrku on mõtet kasutada siis kui on suhteliselt väike arv mini- või mikroarvuteid z Sellised arvutid tavaliselt edastavad ainult faile või vahetavad elektronposti. z Ühiste ressursside jagamise seisukohast pole ta nii efektiivne kui tähtvõrk. Siinvõrgud 4 z Siinvõrgus puudub tavaliselt otseühendus saatja ja saaja vahel. z Siinvõrgu eeliseks on odavus ja lihtsus. z Kõik arvutid asetsevad ühel siinil. Siinvõrgud 5 z Ühe arvuti mittetöötamine rikub kogu võrgu töö. z Tuleb kasutada terminaatoreid z Arvuteid ei saa kergelt lisada. z Iga lisamine segab kogu võrgu tööd. Lubamarkeriga siinvõrk (Token bus) z Lubamarkeriga siinvõrk on võrk, kus võrgus liigub ringi luba. z Loahaldusprotokoll tagab selle, et kõik arvutid saavad enam vähem võrdsetel alustel suhelda. z Juhtarvuti puudub, kuid on üks arvuti, mis
Hetkeliselt see isegi veel kehtib. 3. Mis on AGP pesa ja mis kaart sellesse ühendatakse? 3p V: Kiirendatud graafikaport. Sinna pesasse ühendatakse videokaart mis oleks otse ühenduses protsessoriga. 4. Mis pesadega on tegemist, nimeta ülevalt alla? 3p V: 1.PCI-E(8x) 2.PCI pesa(16x) 3.PCI-E(8x) 4.PCI pesa(16x) 5.AGP 5. Põhjasilla ülesanded arvutis? 3p V: Põhjasilla peamiseks ülesandeks on ühendada arvuti protsessoriga muutmälu, PCI Express või AGP siinil olevad videokaartid ning lõunasild. 6. Lõunasilla ülesanded arvutis? 3p V: Selle ülesandeks on ühendada kõik teised komponendid mis asuvad lõuna pool 7. Mis on RAM mälu ja ROM mälu ning nende peamine erinevus? 4p V: RAM on muutmälu ja ROM on püsimälu. Nende mälutüüpide kõige suurem erinevus on, et andmed püsimälus säilivad ka siis, kui mälult toide ära kaob. Andmed muutmälus ei säili, kui muutmälul toide puudub. 8. Mis on SIMM ja DIMM mälude erinevus? 3p
2ns . Adresseeritud seade edastab andmed siinile 6ns möödumisel. Sisendpuhvri setuptime on 7ns . Milline on maksimaalne kiirus megahertsides, millega nendel seadmetel õnnestub sellel siinil infot vahetada? * Protsessori taktsignaali kõrge/madal seisundi kestused ei pruugi olla võrdsed. Eelda, et need saad valida vastavalt maksimaalsele võimalikule läbilaskekiirusele. Esita vastus ühe komakoha täpsusega .
nihutamine vasakule või säilitada programmi järgmise 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui kontroller, DMA kontroller, paremale, loogiline eitus käsu aadressi * programmi käsk mingi sisendseade tuvastab siinil taimer. Taimer genereerib (inversioon), loogiline liitmine loetakse mälust käsuregistrisse, oma aadressi, väljastab ta täpsete ajavahemikega ja (disjunktsioon), loogiline
andmebittide voogu. SCLK liin edastab ühe tsükliga biti. · Slave Select: Lühendatult SS; See kontroll-liin pöörab “slave”`i riistvaraga kas sisse või välja. Üldise SPI spetsifikatsioon Põhiolemuslikult on SPI kolmejuhtmeline jadasiin 8- või 16-bitise andme edastuseks. Kolm juhet kannavad informatsiooni siinidega ühendatud seadmete vahel. Iga siinil olev seade on samaaegselt nii saatja kui vastuvõtja. Kaks juhet kolmest on andme edastuseks ja kolmas liin on nö. serial clock jadamisi taktgeneraator. Mõned seadmed suudavad funktsioneerida ainult vastuvõtja rollis, mõned aga vaid saatja rollis. Üldiselt siiski on edastaja seade võimeline ka andmeid vastu võtma. Seadmed, mis on SPI siinil on klassifitseeritud kui Master ja Slave seadmed. Master seade algatab infoedastuse siinile ning genereerib takt- ja kontrollsignaale.
tuma ja eraldub mullidena. Mullprinteri printimispea Tindipea otsikute kuivamine, ummistus Üleliigne laialipritsimine Niiskustundlik e veepritsmete korral kipub tint laiali valguma Arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena. 1 juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis võimaldab "pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit" vahetada. 2 juhul e uuem tehnoloogia kasutab aga tindipritsile lähedast tehnoloogiat . Mootorid juhivad siini ja kelgu liikumist Plotterile on kättesaadav iga joonestusvälja punkt ning kelgu ja siini liigutamisega on võimalik tõmmata joon läbi iga punkti. Tähtis on siini kiirus Plotteritel on võimalik samm 0,025 mm või isegi alla selle. Üldjuhul kasutatakse töös 0,1 mm sammu.
Siin vaja ribalaiust suurendada, viiakse sisse eelmoonutus. muusika, video ja muu seesuguse ülekandmiseks. Hõlmab OSI mudeli esimest kolme kihti. ISDN tehnoloogial baseeruvad ühendused on rajatud kanalitele. Terminalid käivad siini tüüpi 4juhtmelise asja otsa, nim S-liides. Siinil suunad lahus ja maks pikkus 1 km. Siinil lisaks 2B+D-le veel 48k lisaks värgi haldamise jaoks, kokku ISDN-tavakasutaja ühendused kannavad BRI (Basic Rate Interface) nimetust. BRI koosneb kolmest kanalist, kaks on B kanalid ja üks on D kanal. B kanali jookseb siinil siis 192kbps. Siinil käib asi sünkroonselt ja pakettide kaupa. 48bitine pakett, aega 250us (?). Max siinile 8 terminaali. kiirus on 64 kbps, D kanali kiiruseks on 16 kbps
muudetud on. Patareid üldjuhul siiski välja võtta ei tasu väikesätete taastamiseks (kui arvuti valede sätete pärast enam piltigi ette ei võta) on emaplaadi tootjad paigaldanud emaplaadile silluse (jumper), mida ümber tõstes info CMOS-kivil kustub. Arvuti töökiirus võib tublisti sõltuda CMOS-i sätetest, sest CMOS lubab määrata, kui kiiresti loeb arvuti andmeid operatiivmälust, kas protsessori vahemälu on lubatud või keelatud, kui kiiresti PCI siin suhtleb sellel siinil olevate lisakaartidega jne. Täpsed valikud, mida BIOS-is teha saab, sõltuvalt BIOS-i tootjast ja valmistajast. 6 Erinevad sätted ja valikud 1. Date/Time: Kasuta seda süsteemi õige kellaaja ja kuupäeva sisestamiseks. Kui kella päris täpselt õigeks ei saa, siis pole ka midagi katki sedasama saad hiljem ka Windowsist teha. Kellaaja õigsuse eest hoolitsemise võib hiljem kellaserveri hooleks jätta
Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216= 65535 baidi = 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama
KÜPSETUSPULBRI SEGU . S EGA KORRALIKULT LÄBI NING MÄÄRI TAINAS KÜPSETUSPABERIGA KAETUD AHJUPLAADILE .BESEEMASSIKS MIKSERDA MUNAVALGED . ALUSTA MADALAL KIIRUSEL JA KUI VAHT ON JUBA KOHEV, KUID VEEL PEHME, SUURENDA KIIRUST NING LISA JÄRK - JÄRGULT SUHKUR . JÄTKA MIKSERDAMIST KUNI TUNNED , ET MASS ON MUUTUNUD TIHKEKS JA MIKSERIL ON SEDA RASKE TÖÖDELDA .JAGA MASS LUSIKA ABIL KUHJAKESTENA TAINALE JA SILU ÜHTLASEKS KIHIKS . RAPUTA PEALE MANDLILAASTUD JA KÜPSETA ALUMISEL SIINIL 175- KRAADISES AHJUS CA 20 MINUTIT . K UI KOOK EI OLE NÄPUGA KATSUDES PEALT KRÕBE , KÜPSETA EDASI .TÕSTA RESTILE JAHTUMA . L ÕIKA TÄIESTI JAHTUNUD KOOK POOLEKS NING KATA ÜKS POOL SUHKRUGA VAHUSTATUD VAHUKOORE JA MARJADEGA . TÕSTA TEINE KOOGIPOOLIK PEALE.KUI SOOVID TERVE AHJUPLAADI SUURUST KOOKI, KORRUTA KOGUSED KAHEGA JA VALMISTA SAMAL MOEL , KOGUSED KAHE PLAADI VAHEL ÄRA JAGADES. K AKS AHJUPLAADITÄIT SAAD KORRAGA AHJUS KÜPSETADA VENTILATSIOONIREZIIMI KASUTADES
võimaldab arvuti laiendamist sellesse täiendavate trükkplaatide (laiendplaatide) lisamisega. Varem kasutati PC-des laiendussiinidena ISA siine. Kuna aga selle siini võimaluse on piiratud, siis kõigis uuemates arvutites on kasutusel võimsamad PCI siinid. Siiski on ka neis võimalik kasutada vanemaid ISA siine. AGP AGP - Accelerated Graphics Port (AGP or AG.P.) on suure jõudlusega, spetsiaalselt 3D graafikakomponentide ühendamiseks mõeldud siin. AGP põhineb PCI siinil ning kasutab oma tööks 66 MHz PCI (PCI Local Bus Specification) spetsifikatsiooni. Samas on AGP optimeeritud justnimelt suurt jõudlust nõudvatele 3D operatsioonidele. Joonis 14 AGP ühenduspesa AGP siin on välja töötatud Intel'i poolt. AGP ei asenda PCI siini ega vähenda ka tema osatähtsust. AGP on füüsiliselt, loogiliselt ja elktriliselt sõltumatu PCI siinist. Ta on ettenähtud spetsiaalselt ja ainult graafikakaartide ühendamiseks, kõik ülejäänud I/O
http://images.library.uiuc.edu/projects/calculator/image_calc.asp 13 14 GRAAFIKAKAART Monitor üksi ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab ekraanile kuvama - selleks on vaja graafikakaardi abi. Graafikaart saab protsessorilt korraldusi, ning edastab need monitorile ekraanipildi muutmiseks. Graafikakaart võib olla emaplaadile integreeritud, PCI siinil, AGP siinil või siis kõike seda korraga. Uuemad graafikakaardid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone. Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP). Graafikakaart koosneb kolmest osast: kiirendi, pildimälu ning digitaal-analoogmuundur. Lisaks on vaja draiverit see on programm, mis "tutvustab" arvutile uut riistavara (konkreetsel juhul monitori ja graafikakaarti).
Mis ühendavad abonendiastet grupilülitiga. Kontsentreerimisaste on vahemikus 10:1 kuni 3:1 ja oleneb abonendi andmevoo suurusest. Kontsentreerumisaste tähendab ajapilude hulka grupilüliti poole vastavalt 10% või 33% abonentide arvust. Kontsentreerumisaste oleneb abonendi tüübist (era- või äriabonent) Aeglülitil on üks siin sissetulevate ja üks siin väljaminevate ajapilude jaoks. Igal abonendil või mõnel teisel ühendataval seadmel on oma ajapilu siinil. Kui abonent alustab ühendust, täituvad tema ajapilud andmetega, muul ajal on need tühjad. Aeglülitil on kõnemälu ajapiludelt tuleva informatsiooni salvestamiseks. Juhtimisseade moodustab analüüsi tulemustena ajalise järjekorra, milles neid salvestusi tuleb lugeda ühenduste loomiseks. Sellekohased andmed salvestatakse juhtimismälusse. Grupilüliti Ühenduse loomist tagavat seadet nimetatakse seniajani grupilülitiks.
V: Direct Memory Access 2) Joonisel on kujutatud sünkroonse andmeedastuse ajadiagramm. Protsessori poolt väljastatud aadress jõuab siinile 5 ns möödumisel. Viivis, mis tekib info (aadress/andmed) liikumisel protsessori ja I/O seadme vahel on 4ns. Aadressi dekodeerimine võtab aega 3ns. Adresseeritud seade edastab andmed siinile 5ns möödumisel. Sisend-puhvri setup-time on 4ns. Milline on maksimaalne kiirus megahertsides, millega nendel seadmetel õnnestub sellel siinil infot vahetada? V: 40,0 MHz 3) Joonisel kujutatud arvuti katkestuste prioriteetide ahelas on INTR2 madalama prioriteediga kui INTR1. Reasta joonisel kujutatud seadmete katkestusesoovide täitmise järjekord alates esimesena teenindatavast seadmest. V: 1. – Seade 11, 2. – Seade 12, 3. – Seade 13, 4. – Seade 21, 5. – Seade 22, 6. – Seade 23 4) Joonisel kujutatud arvuti katkestuste prioriteetide ahelas on INTR1 kõrgema prioriteediga kui INTR2.
põhjused: kui arvutit ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda enam, et tegu pole sugugi odava välisseadmega. Siiski tuleb märkida, et kui arvuti põhikasutajaks on kas konstruktor, disainer, või mõni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hädavajalik. Plotteri tööpõhimõte on üks kahest: esimesel juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis võimaldab "pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit" vahetada; uuem tehnoloogia kasutab aga tindipritsile lähedast tehnoloogiat. Plotterile on kättesaadav iga joonestusvälja punkt ning kelgu ja siini liigutamisega on võimalik tõmmata joon läbi iga punkti. Erilist rolli mängivad mootorid, mis juhivad siini ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama üliväikseid nihkeid, sest sellest sõltub joonise täpsus. Plotteritel on võimalik samm 0,025 mm või isegi alla selle
ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda enam, et tegu pole sugugi odava välisseadmega. Siiski tuleb märkida, et kui arvuti põhikasutajaks on kas konstruktor, disainer, või mõni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hädavajalik. Plotteri tööpõhimõte on üks kahest: esimesel juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis võimaldab "pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit" vahetada; uuem tehnoloogia kasutab aga tindipritsile lähedast tehnoloogiat. Plotterile on kättesaadav iga joonestusvälja punkt ning kelgu ja siini liigutamisega on võimalik tõmmata joon läbi iga punkti. Erilist rolli mängivad mootorid, mis juhivad siini ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama üliväikseid nihkeid, sest sellest sõltub joonise täpsus. Plotteritel on võimalik samm 0,025 mm või isegi alla selle
riistvarakomponendid ja sisaldab vajalikud kontrollerid erinevate sisend-väljundseadmete ühendamiseks nii arvuti sees kasutades siine ja porte kui ka arvutist väljaspool kasutades arvutikorpusele väljatoodud porte. Andmete transportimiseks ühest kohast teise kasutatakse füüsilisi meediumeid ehk siine: mööda andmesiini liiguvad andmed, aadressisiinil olev info näitab kuhu andmed liiguvad ja juhtsiini seisuga määratakse mis suunaliselt ja mille vahel andmed parajasti liiguvad. Siinil liikuvate elektrisignaalide jada ehk protokoll võimaldab hallata seadmete vahelist suhtlust. Kui siin on jagatud mitmete võrdsete seadmete vahel on vaja kasutada siini arbitreerimist, millega antakse ühele seadmele korraga õigus siini hallata. Tsentraliseeritud arbitreerimise puhul on arbitreerimiseks eraldi riistvara. Detsentraliseeritud arbitreerimise korral peavad seadmed ise suutma otsustama, kes siini kasutab.
Miks minu videokaart klokkub halvemini? - See sõltub eelkõige sellest, mis firma või mis marki videokaart sul on ja samuti videokaardi jahutusvõimalustest. Display adapter ehk kuvaadapter Videokaart ehk video card on seade, mis muundab arvutis olevad signaalid monitorile arusaadavateks signaalideks, tänu millele me näeme kuvaril arusaadavaid kujutisi. Põhi komponendiks tänapäeva videokaardil on GPU. Videokaardid võivad olla PCI, AGP või PCI- Express siinil. Enamustel sülearvutitel aga ka osadel lauaarvutitel on videokaart integreeritud ehk ehitatud emaplaadi külge. Tavaliselt need kaardid kasutavad ka arvuti enda operatiivmälu. Samuti võib olla vidokaardil nii analoog- kui digitaalväljund või mõlemad korraga. Tavaliselt on olemas ka TV väljund, mille külge saate ühendada oma televiisori ja valida näiteks kas Composite, S-video või RGB vahel. Kallimate videokaartide hind võib olla kallim kui keskmine arvutikomplekt.
ühe- või kahebaidine sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0...255, mis sobib väga väikese mälu või näiteks in- ja outliideste adresseerimiseks. Kõik in ja outliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216=65535 baiti=64Kbaiti(220=1Mbait). Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasutatakse arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega
vältimaks võrgu ülekoormamist, mitte konkreetsetes masinates datagrammide edasi saatmine sissetulevast kanalist väljuvasse. igat edastamissessiooni käib terve siini läbi olevat pakettide hulka. CC korral luuakse sessiooni algul SYN On olemas kolme tüüpi marsruutereid - mälus toimuvate reserveerimispakett, mis on täpselt nii pikk kui palju aega pakettidega aknad. Ideaalne oleks saata nii kiiresti kui võimalik lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul kulub signaali levikul siini ühest otsast teise. See välistab (aken nii pikk kui võimalik) ilma kadudeta. Selleks hakkab toimuv (crossbar). Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist kokkupõrke võimaluse. Reserveerimispakett teeb siis iga saatja
Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216= 65535 baidi = 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga
võrgu. Intra-AS: Üks administraator, kõik õigused, ei mingeid eraldi õigusi Hierarhiline marsruutimine vähendab ruutingutabelite suurusi ning vähendab uuenduste tegemiseks vajaminevat liiklust. 35. Marsruuterid + Marsruuteritel on kaks funktsiooni: nad jooksutavad marsruutimise algoritme/protokolle ning lülitavad (swiching) nende põhjal datagramme sissetulevast õigesse väljaminevasse kanalisse. On olemas kolme tüüpi ruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar) Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Kuna aga mällu kirjutamine ja sealt lugemine on küllaltki aeglased, on selline ruutimine ka kokkuvõttes aeglane. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse
elektromagnetilised signaalid, mis siinides levivad kahendkoodideks, puhverdab andmeid CPU ja device'i vahel, kui kiirused on erinevad, otsib ja korrigeerib vigu andmeedastuses mälukontroller saab CPUst aadressi, võtab vastava mälusõna oma registrisse ning saadab prose poole cache kontroller saab CPU-st signaali ning otsib selle järgi cache'st andmeid, kui leiab, tekitab siinitsükli CPU-ga. siinikontroller kindlustab siiniprotokolli täitmise ... viib andmed antud kindlal siinil kasutatavasse vormi (serial to parallel converter, etc) DMA-kontroller lihtne cpu .. saab I/O seadmelt signaali andmevahetuse alustamiseks, tekitab protsessoris katkestuse ning võtab üle siinide juhtimise kuni andmed vahetet' address register byte count control register Programmeeritav katkestuste kontroller lihtne processing unit, millesse suubuvad CPU siinid, välja lähevad siinid iga teenindatava seadme juurde nihkeregister, kuhu saab kirjutada katkestuste vektori
25 mikroni tehnoloogiat (nn kuues generatsioon). Deschutes protsessoreid sagedustega 333, 350, 400 ja 450 MHz saab edukalt kasutada ka multiprotessorilistes serverites. Suurem taktisagedus vajas ka kiiremat L2 vahemälu (5,5 ns 333 ja 350 MHz Pentium II jaoks ja 5 ns 400 MHz Pentiumi jaoks). Kiiremate protsessorite jaoks võeti kasutusele ka uus 440BX AGP tüüpi tugikiipidega emaplaat, mille siini taktisagedus on senise 66 MHz asemel 100 MHz. Alates 350 MHz töötavad PII protsessorid 100 MHz siinil (alla selle kasutatakse 66 MHz siini), mis suurendab oluliselt arvuti jõudlust. 440BX-emaplaadil saab kasutada ka vanemaid protsessoreid. Suurem siini kiirus on oluline tegija arvuti jõudluse tõstmisel. Protsessoril on samuti 512 kb L2 cache. (mälu asub protsessori plaadil). Taktsagedused (MHz)Seeriatootmise algus233-300V 1997333I 1998350; 400IV 1998450VII 1998Mobile Pentium II -mõeldud kasutamiseks kantavates arvutites. Uuemates variantides on 256 KB teise taseme
elektromagnetilised signaalid, mis siinides levivad kahendkoodideks, puhverdab andmeid CPU ja device'i vahel, kui kiirused on erinevad, otsib ja korrigeerib vigu andmeedastuses mälukontroller saab CPUst aadressi, võtab vastava mälusõna oma registrisse ning saadab prose poole cache kontroller saab CPU-st signaali ning otsib selle järgi cache'st andmeid, kui leiab, tekitab siinitsükli CPU-ga. siinikontroller kindlustab siiniprotokolli täitmise ... viib andmed antud kindlal siinil kasutatavasse vormi (serial to parallel converter, etc) DMA-kontroller lihtne cpu .. saab I/O seadmelt signaali andmevahetuse alustamiseks, tekitab protsessoris katkestuse ning võtab üle siinide juhtimise kuni andmed vahetet' address register byte count control register Programmeeritav katkestuste kontroller lihtne processing unit, millesse suubuvad CPU siinid, välja lähevad siinid iga teenindatava seadme juurde nihkeregister, kuhu saab kirjutada katkestuste vektori
Hierarhiline marsruutimine vähendab ruutingutabelite suurusi ning vähendab uuenduste tegemiseks vajaminevat liiklust. 12 24. Marsruuterid Marsruuteritel on kaks funktsiooni: nad jooksutavad marsruutimise algoritme/protokolle ning lülitavad (swiching) nende põhjal datagramme sissetulevast õigesse väljaminevasse kanalisse. On olemas kolme tüüpi ruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar) Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Kuna aga mällu kirjutamine ja sealt lugemine on küllaltki aeglased, on selline ruutimine ka kokkuvõttes aeglane. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse
juurde nihe segmendi sees, et saada konkreetne füüsiline aadress. Kui segment on kirjutatud, siis tuleb ta enne asendamist kirjutada ka välismällu, et muudatused ei läheks kaduma. Segmenteerimine lehekülgedeks jagamisega. See tähendab, et virtuaalne aadress jaguneb segmendi numbrik, leheküljenumbriks ja nihkeks. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne Sünkroonne siin – nii nagu ütleb siini nimetus, on sünkroonsel siinil kõik tegevused seotud sünkrosignaaliga. Kõikide signaalide muutused toimuvad sünkrosignaali esi- või tagafrontide ajal. Ploki edastus – alati ei ole kasulik edastada mitte üksikuid sõnu, vaid edastada plokk korraga. Selline edastus on kasulik vahemälu laadimisel. Asünkroonne siin – ei ole taktsignaali otseselt näha. Andmeedastuse kooskõlastamine toimub täiendavate signaalide (MSYN, SSYN) vahetamise abil
See toimub tarkvaraliselt, kuid tuleb arvestada riistvaralisi kitsendusi. Kuivõrd segmentide mõõdud on erinevad pole põhimälu jagatud fikseeritud piirkondadeks nagu lehekülgedeks jagamisel. Segmenteerimine lehekülgedeks jagamisega: segmenteerimine koos lehekülgedeks jaotamisega tähendab, et virtuaalne aadress jaguneb segmendi numbriks, leheküljenumbriks ja nihkeks. 3. Andmeedastus protokollid: sünkroonne, asünkroone jne. Sünkroonne siin sünkroonnsel siinil on kõik tegevused seotud sünkrosignaaliga, clock reguleerib Asünkroonne siin Taktsignaali pole otseselt näha. Andmeedastuse kooskõlastamine toimub täiendavatae signaalide abil. Saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis, kui andmed valmis saadab prose teise sünkrosignaale, mis eelmised maha võtab. Ajastus on asünkroonsel siinil paindikul. Asünkroonse siini eelis on sõltuvuse puudumine sünkrosignaalist.
Kaitsemehhanismid ei ole alati olekumuutusel sammuga) Seda jada korratakse tsükliliselt vajalikud: Kodeerimine, et vähendada ümberlülituste arvu Siire ühelt pinge/sageduse paarilt teisele võtab ca Kui kõikidel ülesannetel on sama periood T Th Sardsüsteem on mingi kindla ülesande jaoks, siinil või ALUs 20 ms T mittetestitud tarkvara ei laadita peaaegu kunagi, Gated clocks I t li S dSt t h l i (Näit k M bil Staatiline tsükliline planeerimine tarkvara loetakse usaldusväärseks. Käitumuslikul tasemel Dünaamiline pinge muutmine (DVS)
informatsiooni naaber võrgusüsteemidest. Levitab ulatavuse informatsiooni kõikidele võrgusüsteemi sisestele ruuteritele. Määrab ,,head" ruuterid alamvõrkudesse informatsiooni ulatuvavuse alusel. 35. MARSRUUTERID ==> Marsruuteril on kaks põhilist ülesannet 1) marsruutimis algoritmide ja protokollide töö tagamine. 2) datagrammide edasi saatmine sissetulevast kanalist väljuvasse. /// ==> On olemas kolme tüüpi marsruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar). Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse. Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. /// ==> Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal ->
ulatuses informatsiooni naaber võrgusüsteemidest. Levitab ulatavuse informatsiooni kõikidele võrgusüsteemi sisestele ruuteritele. Määrab „head“ ruuterid alamvõrkudesse informatsiooni ulatuvavuse alusel. 35. MARSRUUTERID ==> Marsruuteril on kaks põhilist ülesannet – 1) marsruutimis algoritmide ja protokollide töö tagamine. 2) datagrammide edasi saatmine sissetulevast kanalist väljuvasse. /// ==> On olemas kolme tüüpi marsruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar). Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse. Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. /// ==> Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal ->
x2(astmes)1+madalam bittx2(astmes)0 Millises funktsioonis ei kasutata püsimälu arvuti koosluses? Vahemälu Millised parameetrid iseloomustavad DDR2 ja SDRAM mälu jõudlust? Veeruviivitus Millisel massmäluseadmel on kõige väiksem viivitus andmete poole pöördumisel? SSD Tugikiibistik sisaldab protsessori pingeregulaatori Millise valemiga saab arvutada PCI siini läbilaskevõimet megabaiti/sekundis? Siini laius baitides x ülekandekiirus [MHz] Millised ei ole PCle siini omadused? Siinil on vajalik tsentraliseeritud arbitreerimine Terminali funktsioon on: võimaldab üle kanda kasutajakeskkonda serverist arvutitöökohale Virtualiseerimine võimaldab paremini ära kasutada ühe füüsilise serveri ressurssi. Protsessori masinkäskudega ei saa teostada järgmist funktsiooni: protsessori andmevahetuse sünkroniseerimine Millises järjekorras täidab protsessor programmi: käsu lugemine, käsu dekodeerimine, käsu täitmine, tulemuse salvestamine
through cache// või kõrvalasetusega vahemälu //look aside cache//. Vahemälu kontrollerlülitus ohjab riistvaraliselt andmevahetusi protsessori ja vahemälu ning vahemälu ja põhimälu vahel. Kui vahemälu kontroller viib läbi andmeedastusi protsessori või põhimäluga, siis korraldab ta kas protsessorsiini (P-siini) või süsteemisiini (S-siini) andme-, aadressi – ja osade juhtliinide tegevust, st toimides vastaval siinil „master“-tüüpi seadmena. Läbivasetusega vahemälu korral asetseb vahemälu (vahemälu kontroller) protsessori ja põhimälu vahel. Sellisel juhul näeb vahemälu kontroller protsessori poolt protsessorsiinile edastatavad informatsiooni enne, kui see jõuab süsteemisiinile. 24. Vahemälu üldistatud struktuurne mudel. Vahemälud koosnevad järgmistest põhisõlmedest: 1. Kiiretoimeline suuremahuline andmemälu. Selles säilitatakse nii põhimälust saadud
ATA ja Serial ATA IDE-toide, vasakul andmekaabel 1.5.5 Siinid Serial ATA toide Siiniks (bus) nimetatakse arvutisüsteemi osa, mis kannab edasi andmeid või toidet. Siini kül- ge võib samaaegselt olla ühendatud mitu seadet. Igal siinil on oma ühenduspesad, millesse seadmed füüsiliselt ühendatakse. Siini kõik seadmed peavad töötama samas taktis; takti- de arvu sekundis nimetatakse siini taktsageduseks (bus frequency). Igal siinil on oma kindel laius: mitu bitti suudetakse ühe takti jooksul siinist läbi lasta. Siini läbilaskevõimet ehk kii- rust (baiti sekundis, B/s) saab arvutada valemiga laius läbilaskevõime = · taktsagedus.
lugemise kohta. Ajahetkel 1 teatab protsessor signaaliga MSYN algavast siinitsüklist. Mälu paneb nüüd sõna, millele aadress viitab, andmesiinile ja hetkel 2 teatab valmisolekust SSYN. Hetkel 3 võtab protsessor maha aadressi, lugemise ja MSYN signaali, mis näitab et protsessor luges andmed ning lõpetab siinitsükli. Peale seda, hetkel 4, võtab mälu andmesiinilt maha andmed ja signaaly SSYN ning siinitsükkel lõppeb. Ajastus on async siinil paindlikum. Pole vaja oodata uut sünkrosignaali ning taktsagedus pidi sobima kõigi komponentidega. Sünkroonset on samas lihtsam realiseerida. Riistvara tegevus katkestuste (Intrrupt) täitmisel arvutis. Protsessor lõpetab poolelioleva käsu. Kui katkestust nõudev signaal, mis teatab mõne seadme soovist andmeid vahetada tuleb käsu täitmise ajal, fikseeritakse see trigeris ja jätkatakse sama käsu täitmist. Mikroprogrammi täitmist ei saa tavaliselt katkestada
IP-aadressi ja pordinumbri kombinatsiooni nimetatakse sokliks. FireWire kiire järjestiksiin firmadelt Apple ja Texas Instruments, mis võimaldab ühe arvuti külge ühendada kuni 63 välisseadet. On tuntud ka nimetuste all IEEE 1394, i.Link (Sony) ja High Performance Serial Bus (HPSB). Kui esialgne standard määras ära andmekiirused 100, 200 ja 400 Mbit/s, siis IEEE 1394b lisas 800, 1600 ja 3200 Mbit/s. FireWire toetab nn. käigultühendust, mitut erinevat kiirust ühel ja samal siinil ning isokroonset* andmeedastust, mis multimeediaperatsioonide puhul tagab kindla ribalaiuse*. Kõige rohkem kasutatakse IEEE 1394 liidest tava- ja kõrglahutusega digitaalsetes videosüsteemides, nagu näiteks videokaamerates. *Isokroonne - isokroonseks nimetatakse perioodilist protsessi, mis mille perioodi pikkus on konstante, näit. kellapendli võnkumine. Multimeediumrakendused nõuavad isokroonset andmeedastust, et andmed jõuaksid
seadmed. Tuli välja ka esimene problem – ühe siini kaudu tuleb infot kanda, mis tähendab, et kiiremad seadmed pidid kunstlikult aeglasemalt saatma infot. Edasi tulid kahe siiniga – kiiremad seadmed ühe siini küljes ja aeglasemad teise küljes. Ehitati vahele sild – peab suutma nende kiiruseid sobitada. Kõige levinum on kolme siiniga – lokaalne siin, süsteemi siin, laiendus siin, mida eemale protsessorist seda aeglasemaks läheb. (CPU on lokaalsel siinil). Siin teeb teatud mõttes paindlikuks – saame teha lisakaardi, vaja teada siiniprotokolli ja saame laiendada. Funktsioonide järgi kolmeks: andme-siin (üks hulk juhtmeid andmete edastamiseks, siin on homogeenne – kui mälust CPU’sse siis avatakse kõik liinid selles suunas ja vastupidi). Andme-siinid määravad ära, palju saame ühe tsükliga ära saata andmeid. Nt ühe pöördumisega saame saata 8 sõna. Aadressi-siin (homogeenne siin, mida
ringile (konf tehtud rumalalt); - NFS-is jagatud kaustad - olnud kunagi selline probleem, et kuigi kaustad olid lubatud ainult teatud masinatele, siis tarkvara ei saanud üle 256-pikkuste aadresside parsimisega hakkama ja ei kehtestanud piiranguid; - HTTP nähtav, HTTPS on krüpteeritud Aktiivsisu liiga automaatne käivitamine ... · Vead teenuseid pakkuvates programmides · Võrguliikluse pealtkuulamine Ethernet - arvutid kõik ühel siinil, info saatmisel saadetakse koos MAC-aadressiga, kõik kuulevad, sobiva MAC-iga võtab vastu. Switch -- kas lahendus? - switch edastab igale arvutile ainult sellele arvutile mõeldud pakette, samas ei aita eriti palju rohkem. Switch peab meeles, millise seadme pordilt liiklust tuleb. Kui switchil vastav andmebaas täis saab, siis suunatakse ikkagi kõigile. Ründaja ujutab MAC-tabeli üle ja siis saab andmeid edastada kõigile. Lahendusena a) peab MAC-
Iga liides või mälu reageerib kohe, kui ta oma aadressi ära tunneb, s. t kui protsessor siini kaudu tema poole pöördub; muud liidesed sel juhul ei reageeri. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamasoonelist siini. Otseselt adresseeritavate mälupesade arv võrdub muutmälu pesade (baitide) arvuga ehk mälu mahuga. 16-bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216 = 65535 baiti = 64 Kbaiti; (220 = 1 Mbait). Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Kui protsessor saadab andmesiinile väljastamiseks kaheksa bitti, antakse need bitid väljundliidese kaudu edasi väljundseadmetele. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasutatakse arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR (write), kas mälu poole pöördutakse info
Ideaalsel juhul toimub pakettide töölemine võrgu kiirusel (ühtki paketti ei jäeta ootele). Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit (ehk on kolme tüüpi marsruutereid): 1) Mälus toimuvate lülitustega - (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Paketi liikumise kiiruse määrab mälu kiirus. 2) Siinil toimuvate lülitustega - Datagramm kantakse sisendpordilt väljundporti üle jagatud siini, ehk siini peal saab korraga liikuda ainult üks datagramm. Tunduvalt kiirem kui eelmine variant. Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini). 3) Maatriksi kujul toimuv - kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. Kõige kiirem variant.
See võimaldab operatsioonisüsteemil ise konfigureerida laiendusplaate, nii et kasutajal pole vaja vaeva näha DIP- lülitite ja sildadega PCI (Peripheral Component Interconnect) - välisseadmeühendus Intel Corporation'i poolt välja töötatud lokaalsiini standard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti vanema ISA laiendussiinistandardiga. PCI on 64-bitine siin, kuigi teda kasutatakse tihti ka 32-bitise siinina. Taktsagedus on PCI siinil 33 või 66 MHz. 32-bitise 33 MHz siini läbilaskevõime on 133 MBps. Kuigi PCI on Intel'i 10. USB liides. Selle liidese parameetrid ning infoedastuse põhimõte. USB kontroller ja HUB. Milliseid seadmeid saab arvutiga ühendada läbi selle liidese? USB (Universal Serial Bus) - universaalne järjestiksiin Suhteliselt uus välissiini standard, mis toetab andmeedastuskiirusi kuni 12 Mbps. Ühte USB porti võib kasutada kuni 127 välisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid) külgeühendamiseks
UNIX keskkonnas töötamiseks Pentium MMX -uue täiendusena 57 uue käsu lisamine Pentium protsessorile, sai nimeks Multimedia Extensions (MMX). Pentium II -ilmus 1997 a. keskel. Täiustati ka kiipi ning suurendati vahemälu. Kiiremate protsessorite jaoks võeti kasutusele ka uus 440BX AGP tüüpi tugikiipidega emaplaat, mille siini taktisagedus on senise 66 MHz asemel 100 MHz. Alates 350 MHz töötavad PII protsessorid 100 MHz siinil (alla selle kasutatakse 66 MHz siini), mis suurendab oluliselt arvuti jõudlust. Pentium II Taktsagedused (MHz) Seeriatootmise algus 233-300 V 1997 333 I 1998 350; 400 IV 1998 450 VII 1998
annaabi.ee 
