BIOS (2)

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS
Arvutiteenindus 1b
Viljo Kozlovski
„ BIOS ”
Referaat
Juhendaja : Argo Mirk
Uuemõisa
2007
Sisukord
Sissejuhatus 3
6
Erinevad sätted ja valikud 7
9
Kokkuvõte 10
BIOS on just kui arvuti aju, mis juhendab arvuti erinevate osade koostööd. BIOS peab olema igas arvutis, sest ilma temata ei saa raali üldse tööle panna. BIOS säilitab endas informatsiooni kõikidest arvuti sisemistest ja välimistest seadmetest ning informatsiooni kompuutri kellaaja, kuupäeva, kõvaketta detailse kirjelduse kohta. 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Võhikust arvutikasutajale ei pruugi sõna BIOS midagi öelda, kuid see on üks olulisemaid komponente arvuti töö tagamiseks. BIOS on kui arvuti hing, mis suunab ja kontrollib arvuti töö käiku.
Mis on BIOS?
„BIOS“ tuleb sõnadest Basic Input Output System ehk põhiline sisend- ja väljundsüsteem. See on tarkvara , mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD- seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid , kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid.
Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt alates BIOS-i enam vaja pole – operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid, mida BIOS leidis, ja neid sideporte, mis alglaadimise ajal tuvastati. Kõige all töötab BIOS edasi.
BIOS tegeleb ka teiste arvutisse paigaldatud lisakaartidel asuvate BIOS-ide aktiveerimisega, näiteks on SCSI - ja videokaartidel enamasti oma BIOS-i kiip.
BIOS kontrollib lisaks veel, kas tegemist on külma alglaadimise ( cold boot ) või korduva alglaadimisega (reboot).
BIOS kontrollib operatiivmälu (RAM), sooritades kirjutamis/lugemistesti (read/write test) igale mäluaadressile. Seejärel kontrollitakse PS/2- ja USB-porte, et leida klaviatuur ja hiir. Edasi otsitakse PCI-siini. Kui see käes, kontrollib BIOS kõiki PCI-kaarte. Kui kontrolli käigus avaldub mõni probleem, saab kasutaja sellest heli ja/või tekstina teada.
Kuna BIOS on nii oluline, siis moodsatel arvutitel on see salvestatud flash-tüüpi mälukiibile ning seda saab vajadusel uuendada – emaplaaditootjad lasevad sageli välja uuendusi , mis parandavad pisivigu või lisavad uusi funktsioone.
Kui arvuti sisse lülitada, võtab BIOS juhtrolli enda kätte ja asub tegutsema. On ka võimalus siseneda BIOS-i juhtprogrammi.
Selleks on vaja klahve “Del”, “F1”, “F2”, “Esc”, “ Ctrl -Esc” või “Alt-Esc”. Näiteks kuvatakse selle jaoks tekst Press to Enter Setup.
Seadistusse (Setup) sisenemisel on näha erinevad tekstipõhised menüüd arvukate seadistusvõimalustega. Osa neist on standardsed, teised varieeruvad, sõltuvalt BIOS-i valmistajast.
BIOS paikneb ise emaplaadil asuval kiibil. Selle erinevaid valikuid hoitakse aga teises kiibis, mis kannab nime CMOS (Complementary Metal Oxide Semiconductor - komplementaarne metalloksiid-pooljuht).
Erinevalt BIOS-ist kustub info CMOS- kivil kohe, kui arvuti täiesti ilma võrgutoiteta jääb. Seepärast ongi emaplaatidel pisike liitium- või Ni-Cad- patarei , mis annab piisavalt energiat selleks, et tagada andmete säilimine aastateks. Mõnedel uuematel kiipidel on sisseehitatud tilluke liitiumpatareid, millel on toitevaru kümneks aastaks.
Kui patarei välja võtta, siis “unustab” arvuti ära kõik sätted, mida vahepeal BIOS-is muudetud on. Patareid üldjuhul siiski välja võtta ei tasu – väikesätete taastamiseks (kui arvuti valede sätete pärast enam piltigi ette ei võta) on emaplaadi tootjad paigaldanud emaplaadile silluse ( jumper ), mida ümber tõstes info CMOS-kivil kustub.
Arvuti töökiirus võib tublisti sõltuda CMOS-i sätetest, sest CMOS lubab määrata, kui kiiresti loeb arvuti andmeid operatiivmälust, kas protsessori vahemälu on lubatud või keelatud, kui kiiresti PCI siin suhtleb sellel siinil olevate lisakaartidega jne.
Täpsed valikud, mida BIOS-is teha saab, sõltuvalt BIOS-i tootjast ja valmistajast.

Erinevad sätted ja valikud

1. Date/Time: Kasuta seda süsteemi õige kellaaja ja kuupäeva sisestamiseks. Kui kella päris täpselt õigeks ei saa, siis pole ka midagi katki – sedasama saad hiljem ka Windowsist teha. Kellaaja õigsuse eest hoolitsemise võib hiljem kellaserveri hooleks jätta (ja seda tasub teha, sest süsteemikell ei kuulu just maailma kõige täpsemate kellade hulka). Windows XP-l on kellaserveri järgi süsteemikella õigekspanemine sisseehitatud funktsioon, vanematel Windowsidel peab selle jaoks eraldi programmi kasutama.
2. IDE ( Primary /Secondary; Master/ Slave ):Kuvab informatsiooni kahe IDE-kanali taha ühendatud kettaseadmete kohta (kõvakettad, CD-kirjutid, DVD-lugejad jne). Väikesätteks on Auto – see tähendab, et BIOS otsib ise ja automaatselt üles kõik 1. ja 2. ehk primaarse ja sekundaarse IDE-kanali külge ühendatud kettaseadmed. Seda muidugi vaid juhul, kui kettaseadmed on õigeati ühendatud (master/slave-sildadega määratud või cabel select ´i hooleks jäetud).
Teistest valikutest – None tähendab seda, et arvuti teab, et sellel kanalil kõvaketast ei ole (ning otsimiseks aega ei kuluta). User lubab kõik kõvakettaseaded ise täpsemalt paika panna. Kuid seda viimast läheb haruharva vaja, ning see eeldab ka mõningaid teadmisi kõvaketta ehitusest ja kõvakettajuhendi olemasolu või siis täpsemaid andmeid, mis on kõvaketta etiketilt maha kirjutatud.
3. Drive A:/B: See säte võimaldab valida paigaldatud disketiseadme(te) tüübi. Tüüpilised valikud on: None (disketiseade puudub), 360K, 5.25”, 1.2M, 5.25”, 720K, 3.5”, 1.44M, 3.5” ja 2.88M, 3.5”. Enimkasutatuks (väikesätteks) on 1.44M, 3,5” disketiseade.
Kui arvutis disketiseade puudub (nagu paljudel uuematel arvutitel), tuleks kindlasti valida NONE. Vastasel juhul võib arvuti alglaadimisel ja hiljemgi palju aega selle otsimisele kulutada.
4. Halt on: Ütleb BIOS-ile, milliseid tõrkeid võib käivitustesti (POST) käigus ignoreerida.
Valikud:

• No errors - süsteemi buutimist leitud probleemide korral ei peatata.
  
• All errors - ükskõik, millise probleemi BIOS tuvastab, peatab see alglaadimise ja informeerib kasutajat tõrkest.
  
• All, but keyboard - süsteemi buutimist ei peatata ainult klaviatuuri puudutava probleemi avastamisel.
  
• All, but disk - süsteemi buutimist ei peatata ainult kettaseadet puudutava probleemi avastamisel.
  
• All, but disk/keyb - süsteemi buutimist ei peatata ainult kettaseadet ja klaviatuuri puudutavate probleemide avastamisel.
  

5. Valitud väärtuste vahetamine toimub harilikult klaviatuuriklahvide ja abil. sisestab valitud väärtuse, menüüdes saab liikuda nooleklahvide abil ja viib Standard CMOS Setup’ist välja.
Lisaks kasutatakse veel funktsiooniklahve, näiteks: avab abifaili, sisestab eelneva väärtuse, laeb BIOS-i vaikeväärtused ja salvestab tehtud muutused. (Ülalkirjutatu aluseks on võetud enimlevinud Phoenix – Award BIOS, teistel tootjatel võivad vastavad klahvid olla veidi teistmoodi funktsioonidega).

Kokkuvõte

BIOS on just kui arvuti aju, mis juhendab arvuti erinevate osade koostööd. BIOS peab olema igas arvutis, sest ilma temata ei saa raali üldse tööle panna. BIOS säilitab endas informatsiooni kõikidest arvuti sisemistest ja välimistest seadmetest ning informatsiooni kompuutri kellaaja, kuupäeva, kõvaketta detailse kirjelduse kohta.

Kasutatud kirjandus

http://www.webopedia.com/TERM/B/BIOS.html

http://www.angelfire.com/yt3/tonis2/XPinstall/WinXPinstall.html

http://vana.am.ee/6207

http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?lk=1&id=98

http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS

http://www.bioscentral.com/

http://wiki.linux.ee/index.php/BIOS

http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?lk=3&id=98&sid=08e5f9fd789d8776ad43ce0bbade9046

http://www.wimsbios.com/

http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?lk=2&id=98

http://www.average.pri.ee/forum/lofiversion/index.php?t61.html
11