Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bios (8)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
Teenindusosakond
BIOS
Referaat
Koostaja : Tomas- Daniel Naanuri
AT07
Juhendaja : Laido Valdvee
Viljandi 2009
Mis on siis Bios ?
BIOS (Basic Input Output System) ehk põhiline sisend - ja
väljundsüsteem. See on tarkvara , mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes
tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad
tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu
megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD- seadmed tuvastati.
BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid , kõvakettad, pordid ja
protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase
kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje
operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda,
et sealt alates BIOS-i enam vaja pole – operatsioonisüsteem saab
ikka kasutada neid kettaseadmeid, mida BIOS leidis, ja neid
sideporte, mis alglaadimise ajal tuvastati. Kõige all töötab BIOS
edasi.
Kui arvuti sisse lülitada, võtab BIOS juhtrolli enda kätte ja asub
tegutsema. On ka võimalus siseneda BIOS-i juhtprogrammi.
Selleks on vaja klahve “Del”, “F1”, “F2”, “Esc”,
Ctrl -Esc” või “Alt-Esc”. Näiteks kuvatakse selle jaoks
tekst Press to Enter Setup.
Seadistusse (Setup) sisenemisel on näha erinevad tekstipõhised
menüüd arvukate seadistusvõimalustega. Osa neist on standardsed,
teised varieeruvad, sõltuvalt BIOS-i valmistajast.
BIOS paikneb ise emaplaadil asuval kiibil. Selle erinevaid valikuid
hoitakse aga teises kiibis, mis kannab nime CMOS (Complementary Metal Oxide Semiconductor - komplementaarne metalloksiid-pooljuht).
Erinevalt BIOS-ist kustub info CMOS- kivil kohe, kui arvuti täiesti
ilma võrgutoiteta jääb. Seepärast ongi emaplaatidel pisike

Vasakule Paremale
Bios #1 Bios #2 Bios #3 Bios #4 Bios #5 Bios #6 Bios #7 Bios #8 Bios #9 Bios #10 Bios #11 Bios #12 Bios #13 Bios #14 Bios #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 122 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tomm Õppematerjali autor
Väärt referaat, ise tehtud ja pole kuskilt mujalt võetud ega copytud lihtsalt.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

BIOS

..............6 Erinevad sätted ja valikud....................................................................................................7 ..............................................................................................................................................9 Kokkuvõte..........................................................................................................................10 BIOS on just kui arvuti aju, mis juhendab arvuti erinevate osade koostööd. BIOS peab olema igas arvutis, sest ilma temata ei saa raali üldse tööle panna. BIOS säilitab endas informatsiooni kõikidest arvuti sisemistest ja välimistest seadmetest ning informatsiooni kompuutri kellaaja, kuupäeva, kõvaketta detailse kirjelduse kohta. .................................10 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 11

Arvuti õpetus
thumbnail
18
docx

Arvuti emaplaadid

Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele. Tänapäevastel emaplaatidel on eelpoolnimetatu integreeritud emaplaadile. Emaplaat määrab ära ka arvuti välimuse: on tegemist tower (püstine korpus) või desktop (pikali) korpusega. Mõlemat tüüpi korpuseid tehakse väga erinevates mõõtudes ja disainides, sõltuvalt sellest kui suur, või kui väike on emaplaat, mida

Arvutite riistvara alused
thumbnail
10
doc

Tarkvara ja riistvara

rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik vahetult emaplaadile monteeritud kiibid kokku moodustavad emaplaadi kiibikomplekti. 4. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows’i või Linux’it) 5

Informaatika
thumbnail
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu

Informaatika
thumbnail
11
pdf

Põhja- ja lõunasild

Kaasaegse lõuna silla funktsionaalsus sisaldab: 1. PCI bus. - PCI bus sisaldab traditsioonilisi PCI spetsifikatsiooni, aga võib ka sisaldada PCI-X ja PCI Express-i toetust. 2. ISA bus või LPC Bridge - Kuigi ISA toetuse tegevustase on haruldane on see siiski jäänud tänapäevase lõuna silla inegreeritud osaks. LPC sild hangib andmeid ja kontrollib Super I/O ( ühendus klaviatuuri, hiire, paralleelpordi, seeria pordi, IR pordi ja floppy kontrolleri) ja FWH( firmware-i hub mis hangib infot BIOS flash mälust). 3. SPI bus - SPI siin on lihtne seeria siin mida kasutatakse BIOS flash mälu ligipääsuks. 4. SMBus - SMBus kasutatakse suhtlemiseks teiste emaplaadi osadega(süsteemi temperatuuri sensorid, ventilaatori kontroller). 5. DMA kontroller - DMA kontroller lubab ISA või LPC seadmetel otse ühendust põhimälule ilma protsessori abita. 6. Interrupt controllers - katkestamatud kontrollerid nagu 8259A ja/või I/O APIC.

Arvutite riistvara alused
thumbnail
34
odt

Arvuti parool

tühjendamise dzamper: Tegelikult on neid dzamperite tüüpe ja kasutamisviise rohkem ja see sõltub juba kompuutri/emaplaadi tootjafirmast, näiteks võib dzamper ja tema ühendamisviis olla ka selline: NB! Siin tuleb arvestada veel sellega, et kui Sa tühjendad oma BIOS'i, siis viiakse ta tagasi tema tehase algseadistustesse ja kui Sa olid varem seal midagi muutnud, siis tuleb Su need muudatused uuesti teha. PS! Sa võid proovida ka oma kadumaläinud CMOS/BIOS parooli asemele tippida Sinu BIOS vastava versiooni vaikimisi paroole ja nendeks võivad olla: AMI BIOS vaikimisi paroolid (nad on registritundlikud, st tuleb jälgida suur -ja väiketähti...): A.M.I. AAMMMIII AMI AMI SW AMI?SW AMI_SW BIOS CONDO HEWITT RAND LKWPETER MI Oder PASSWORD Award BIOS vaikimisi paroolid: 589589 589721 595595 598598 1322222 _award ALFAROME ALLY ALLy aLLy aLLY aPAf award AWARD PW AWARD SW Award SW AWARD?SW AWARD?SW AWARD_PW AWARD_SW awkward AWKWARD BIOSTAR CONCAT condo Condo CONDO d8on djonet HLT HLT

Arvuti õpetus
thumbnail
22
docx

Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat

Püsimäluks nimetatakse mälu, mis on ette nähtud ainult lugemiseks ROM (read only memory). Andmete sisestamine püsimällu toimub kas valmistamise käigus (nn. maskprogrammeeritav püsimälu) või vastavaid lisaseadmeid ja ­protseduure rakendades kasutaja enda poolt. Püsimälu maht on piiratud. Erinevalt põhimälust, mille sisu läheb arvuti väljalülitamisel kaduma, säilivad andmed püsimälus ka arvuti väljalülitamisel. Arvuti püsimälu kasutatakse baasvahetussüsteemi BIOS, käivitustesti POST ja alglaadimisprogrammi salvestamiseks. 1Joonis 1 - Põhimälu moodulid 8 Kaasajal kasutatakse arvutites traditsioonilise püsimälu asemel niinimetatud välkmälu (flash memory), mis erineb selle poolest, et teda on suhteliselt lihtne üle kirjutada. Välkmälu ehitusest on pikemalt räägitud käesoleva materjali punktis 5.7 ,,Välkmäluseadmed".

Informaatika
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

koht jälle lugemis-kirjutamispeade alla satuks. Eriti ilmektalt väljendub see siis, kui ühe kaabli külge on ühendatud kaks ketast ja toimub näiteks kopeerimine neist ühelt teisele. Windows 9X: Control Panel/ System/ Device Manager/ Disk Drives/ Advanced Settings=>(check/uncheck) DMA Windows 2000: Control Panel/ System/ Hardware/ Device Manager/ IDE ATA/ATAPI controllers/ Primary(Secondary)IDE Channel/ Advanced Settings=>Transfer Mode 6. Arvuti alglaadimine. POST, BIOS ja Setup-i käivitamine ning parameetrite seadmine. Näidata arvutil Setup-i kasutamist. POSTi (Power-On Self-Test) puhul on tegemist diagnostika protsessiga, mis käivitatakse BIOSi poolt automaatselt arvuti käima lülitamisel. Seda selleks, et teha kindlaks, kas arvuti klaviatuur, RAM, kettaseadmed ja muu riistvara on töökorras. 1) Kui vajaminev riistvara on leitud ja töökorras, jätkab arvuti boot-imisega.

Arvutiõpetus




Meedia

Kommentaarid (8)

marxveix profiilipilt
marxveix: Tubli referaat. Alati saab paremini, minu silmis väga hea (4) väärt ;)
11:28 03-04-2009
marxveix profiilipilt
marxveix: Tubli referaat. Alati saab paremini, minu silmis väga hea (4) väärt ;)
11:28 03-04-2009
stenmar profiilipilt
stenmar: suureks abiks oli,kõik on lihtsalt lahti seletatud,soovitan...
20:49 15-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun