Bios (8)

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
Teenindusosakond
BIOS
Referaat
Koostaja : Tomas- Daniel Naanuri
AT07
Juhendaja : Laido Valdvee
Viljandi 2009
Mis on siis Bios ?
BIOS (Basic Input Output System) ehk põhiline sisend - ja väljundsüsteem. See on tarkvara , mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD- seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid , kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt alates BIOS-i enam vaja pole – operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid, mida BIOS leidis, ja neid sideporte, mis alglaadimise ajal tuvastati. Kõige all töötab BIOS edasi.
Kui arvuti sisse lülitada, võtab BIOS juhtrolli enda kätte ja asub tegutsema. On ka võimalus siseneda BIOS-i juhtprogrammi.
Selleks on vaja klahve “Del”, “F1”, “F2”, “Esc”, “ Ctrl -Esc” või “Alt-Esc”. Näiteks kuvatakse selle jaoks tekst Press to Enter Setup.
Seadistusse (Setup) sisenemisel on näha erinevad tekstipõhised menüüd arvukate seadistusvõimalustega. Osa neist on standardsed, teised varieeruvad, sõltuvalt BIOS-i valmistajast.
BIOS paikneb ise emaplaadil asuval kiibil. Selle erinevaid valikuid hoitakse aga teises kiibis, mis kannab nime CMOS (Complementary Metal Oxide Semiconductor - komplementaarne metalloksiid-pooljuht).
Erinevalt BIOS-ist kustub info CMOS- kivil kohe, kui arvuti täiesti ilma võrgutoiteta jääb. Seepärast ongi emaplaatidel pisike liitium- või Ni-Cad- patarei , mis annab piisavalt energiat selleks, et tagada andmete säilimine aastateks. Mõnedel uuematel kiipidel on sisseehitatud tilluke liitiumpatareid, millel on toitevaru kümneks aastaks.
Kui patarei välja võtta, siis “unustab” arvuti ära kõik sätted, mida vahepeal BIOS-is muudetud on. Patareid üldjuhul siiski välja võtta ei tasu – väikesätete taastamiseks (kui arvuti valede sätete pärast enam piltigi ette ei võta) on emaplaadi tootjad paigaldanud emaplaadile silluse ( jumper ), mida ümber tõstes info CMOS-kivil kustub.
Arvuti töökiirus võib tublisti sõltuda CMOS-i sätetest, sest CMOS lubab määrata, kui kiiresti loeb arvuti andmeid operatiivmälust, kas protsessori vahemälu on lubatud või keelatud, kui kiiresti PCI siin suhtleb sellel siinil olevate lisakaartidega jne.
Biosi menüü valikud
Täpsed valikud, mida BIOS-is teha saab, sõltuvalt BIOS-i tootjast ja valmistajast.
Standard CMOS Features
1. Date /Time: Kasuta seda süsteemi õige kellaaja ja kuupäeva sisestamiseks.
2. IDE ( Primary /Secondary; Master/ Slave ):Kuvab informatsiooni kahe IDE-kanali taha ühendatud kettaseadmete kohta (kõvakettad, CD-kirjutid, DVD-lugejad jne). Vaikesätteks on Auto – see tähendab, et BIOS otsib ise ja automaatselt üles kõik 1. ja 2. ehk primaarse ja sekundaarse IDE-kanali külge ühendatud kettaseadmed.
3. Drive A:/B: See säte võimaldab valida paigaldatud disketiseadme(te) tüübi. Tüüpilised valikud on: None (disketiseade puudub), 360K, 5.25”, 1.2M, 5.25”, 720K, 3.5”, 1.44M, 3.5” ja 2.88M, 3.5”. Enimkasutatuks (vaikesätteks) on 1.44M, 3,5” disketiseade.
Kui arvutis disketiseade puudub (nagu paljudel uuematel arvutitel), tuleks kindlasti valida NONE. Vastasel juhul võib arvuti alglaadimisel ja hiljemgi palju aega selle otsimisele kulutada.
4. Halt on: Ütleb BIOS-ile, milliseid tõrkeid võib käivitustesti (POST) käigus ignoreerida.
Valikud:
No errors - süsteemi buutimist leitud probleemide korral ei peatata.
All errors - ükskõik, millise probleemi BIOS tuvastab, peatab see alglaadimise ja informeerib kasutajat tõrkest.
All, but keyboard - süsteemi buutimist ei peatata ainult klaviatuuri puudutava probleemi avastamisel.
All, but disk - süsteemi buutimist ei peatata ainult kettaseadet puudutava probleemi avastamisel.
All, but disk/keyb - süsteemi buutimist ei peatata ainult kettaseadet ja klaviatuuri puudutavate probleemide avastamisel.
5. Valitud väärtuste vahetamine toimub harilikult klaviatuuriklahvide ja abil. sisestab valitud väärtuse, menüüdes saab liikuda nooleklahvide abil ja viib Standard CMOS Setup’ist välja.
Lisaks kasutatakse veel funktsiooniklahve, näiteks: avab abifaili, sisestab eelneva väärtuse, laeb BIOS-i vaikeväärtused ja salvestab tehtud muutused. (Ülalkirjutatu aluseks on võetud enimlevinud Phoenix – Award BIOS, teistel tootjatel võivad vastavad klahvid olla veidi teistmoodi funktsioonidega).
Advaced BIOS Features
1. Virus Warning
Kui viirushoiatus on sisse lülitatud (Enabled), annab arvuti teate iga kord, kui mõni programm (või viirus) püüab kirjutada midagi kõvaketta buutsektorisse või muuta partitsioonitabelit.
See on hea ja lihtne vahend viiruste tekitatud tõsisema kahju ärahoidmiseks, kuid kaitseb ainult buutsektorit ja seega ainult sellest arvuti viirusevabana hoidmiseks ei piisa. Tänapäeval on see funktsioon suhteliselt kasutu, sest lisaks viirustele läheb selle sättega konflikti iga programm, mis vajab buutsektorile juurdepääsu. Näiteks ei õnnestu Windowsi installimine. Sel puhul tuleb Virus Warning välja lülitada (Disabled).
2. Quick Power On Self Test
See BIOS-i säte võimaldab vähendada arvuti buutimise aega, lühendades või vahele jättes teatud standardseid buutimisprotseduure. Uute arvutite korral või siis, kui olete just uut riistvara lisanud, on soovitatav kiirbuutimine keelata (Disable). Nii teeb BIOS läbi kõik diagnostikatestid, et avastada probleeme, mis lühendatud testimisprotseduuride korral tähelepanuta võiksid jääda. Pärast testide edukat-veavaba läbimist on kasulik seada sätteks Enabled – nii buudib arvuti palju kiiremini.
3. S.M.A.R.T.
Valikud: Enabled, Disabled
See BIOS-i säte lubab või keelab kõvaketta S.M.A.R.T. (Self Monitoring Analysis And Reporting Technology ehk enesejälgimis-, analüüsi- ja teavitamistehnoloogia) käsustiku kasutamise. S.M.A.R.T.-i toetavad kõik käesoleval ajal toodetavad kõvakettad ja see lubab vastavatel programmidel varakult kõvaketta vigade eest hoiatada. Kuigi teatud BIOS-idel on ka oma sisseehitatud jälgimisprogrammid, on nende edastatud infost vähe kasu – infot kõvaketta seisundi kohta antakse ainult buutimisel.
Et S.M.A.R.T.-funktsioon tõepoolest töötaks, ei piisa lihtsalt selle lubamisest/keelamisest BIOS-i alt. Lisaks sellele on vaja (Windowsis) töös hoida mõnd spetsiaalset jälgimisprogrammi – näiteks vabavaralise HDD Healthi. Disabled säte tagab arvuti parema jõudluse.
4. CPU Internal Cache / External Cache
Valikud: Enabled, Disabled
Protsessori sisemise (ehk L1) vahemälu ja välimise (ehk L2) vahemälu lubamiseks/keelamiseks. Vaikesätteks on Enabled ja seda on ka soovitav kasutada, sest ilma vahemälu(de)ta on protsessori jõudlus tunduvalt väiksem. Disabled sätet on vaja vaid diagnostikaks.
5. Boot Sequence / First Boot Device / Second Boot Device / jne.
Valikud: Floppy , HDD, LS120 , SCSI, CDROM, LAN, ZIP100
Need BIOS-i sätted lubavad muuta järjekorda, mille alusel BIOS buutimisel kettaseadmelt operatsioonisüsteemi otsib. Tüüpilise koduarvuti puhul sobib esimeseks kettaseadmeks CD-ROM ning teiseks kõvaketas (HDD0).
6. Boot Other Device
Valikud: Enabled, Disabled
See BIOS-i säte määrab, kas BIOS proovib laadida operatsioonisüsteemi järjekorras teiselt või kolmandalt kettaseadmelt (Second Boot Device, Third Boot Device), kui operatsioonisüsteemi laadimine esimeselt kettaseadmelt (First Boot Device) mingil põhjusel ebaõnnestub. Vaikesätteks on Enabled ja soovitatav ongi see nii jätta.
7. APIC Function
Valikud: Enabled, Disabled
Seda BIOS-i valikut saab kasutada emaplaadil oleva APIC (Advanced Programmable Interrupt Controller) kontrolleri lubamiseks/keelamiseks. APIC-kontroller võimaldab
mitme protsessori kasutamist, rohkemat arvu IRQ-aadresse ja kiiremat katkestuste käsitlemist.
Kasu on kontrollerist ainult siis, kui kasutatakse uuemaid operatsioonisüsteeme või neid, mis seda toetavad, nagu Windows NT, 2000 ja XP. Operatsioonisüsteemidel Windows 95/95 ja DOS puudub APIC tugi ja nende kasutamisel peaks valitud olema Disabled.
8. Boot Up Floppy Seek
Valikud: Enabled, Disabled
See BIOS-i säte määrab, kas disketiseadet buutimise käigus otsitakse või mitte.
Kui valitud on Enabled, siis püüab BIOS disketiseadet otsida. Kui disketiseade puudub või pole töökorras, kuvatakse tõrketeade ja buutimisprotsess jätkub. Kui aktiivne on säte Disabled, jääb ülalkirjeldatud protsess vahele. Nii saab buutimisprotsessi mõne sekundi võrra kiirendada ning iseloomulikust kettaotsimishelist alglaadimise käigus vabaneda . Ja kuna disketiseadme otsimine buutimisel on enamasti küllaltki mõttetu, on soovitatav valik Disabled.
Integrated Peripherals
OnChip IDE Channel
Valikud: Enabled, Disabled
Võimalik kahest IDE-kanalist üks või mõlemad kasutusest välja lülitada. Seda tasub teha ainult juhul, kui ühtegi kettaseadet selle IDE-kanaliga ühendatud ei ole ning vabanevat IRQd on mõnele muule seadmele vaja.
Primary Master/Slave PIO, Secondary Master/Slave PIO
Valikud: 0, 1, 2, 3, 4, 5 ja Auto
PIO (Programmed Input/Output) määrab kõvaketta sektorite lugemise standardi, mis väljendub andmeedastuskiiruses: PIO 0–3,3 MB/s, PIO 1–5,2 MB/s, PIO 2–8,3 MB/s, PIO 3–11,1 MB/s, PIO 4–16,6 MB/s, PIO 5–20 MB/s. Vaikimisi ja soovitatav väärtus on Auto, mis määrab konkreetse kettaseadme jaoks ise parima võimaliku režiimi.
Primary Master/Slave UDMA, Secondary Master/Slave UDMA
Valikud: Disable, Auto
Vaikimisi ja soovitatav väärtus on Auto, mis lubab UDMA kasutuse seda toetavatele kettaseadmetele. NB! UDMA vajab ka opsüsteemipoolset tuge (vanematel Windowsi versioonidel ja osal Linuxi distributsioonidel tuleb käsitsi sisse lülitada).
IDE Prefetch Mode
Valikud: Enabled, Disabled
IDE Prefetch Mode või Buffer kiirendab kettaseadmelt andmete lugemist, ent kui süsteem muutub ebastabiilseks või töötab operatsioonisüsteemis, mis ei kasuta BIOSi kettaseadme poole pöördumisel, on soovitatav valik Disabled.
Init Display First
Valikud: Onboard/AGP, PCI
Kui arvutis on kaks graafikakaarti, millest üks on kas emaplaadile integreeritud või AGP-siinil ning teine PCI-siinil, siis võimaldab see valik määrata, kumba graafikakaarti kasutatakse alglaadimise käigus. Juhul, kui arvutis on ainult üks graafikakaart , siis otsib BIOS selle üles automaatselt hoolimata sellest, mida siinkohal valida. Õige valik võib siiski alglaadimist kiirendada.
OnChip USB
Valikud: V1.1+V2.0, V1.1
See valik võimaldab valida, kas USB-standardina on kasutusel nii v1.1 kui ka 2.0 või ainult vanem versioon . Vaikimisi ja soovitatav valik on V1.1+V2.0.
USB Keyboard Support
Valikud: Enabled, Disabled
Kui teil on USB- klaviatuur , siis valides siin Enabled, töötab klaviatuur ka alglaadimise ja operatsioonisüsteemi vahele jäävates rakendustes (flashBIOS, bootloader, lisaseadmete setupid jms). NB! Hoolimata valikutest töötab USB-klaviatuur nii BIOSi menüüdes kui ka operatsioonisüsteemis probleemideta.
Enhance USB Compatibility
Valikud: Enabled, Disabled
Vaikimisi valik on Disabled ning nii on see ka soovitatav jätta, kui just mõni USB-seade probleeme ei põhjusta. Näiteks mõni väline USB-kõvakettaseade vajab probleemideta tööks sätet Enabled, mis teeb küll USB- liidese natuke aeglasemaks, ent töökindlamaks.
AC97 Audio / Onboard Audio
Valikud: Auto/Enabled, Disabled
See valik võimaldab keelata või lubada emaplaadile integreeritud helikaardi kasutamise. Kui arvutis on olemas PCI helikaart , on soovitatav valik Disabled.
Power On Function
Valikud: Button Only, Keyboard, Hot Key, Mouse Left , Mouse Right
See valik võimaldab määrata, mis viisil saab arvutit sisse lülitada. Vaikimisi tuleb pärast arvuti vooluvõrku ühendamist vajutada toitenuppu, ent seda asendama sobib ka salasõna klaviatuurilt, kindel klahvikombinatsioon või hiireliigutus.
Button Only – arvuti käivitab vaid toitenupu vajutus.
Keyboard – arvuti käivitab valitud salasõna tippimine klaviatuurilt.*
Hot Key – arvuti käivitab valitud klahvikombinatsioon (nt Ctrl+F1).
Mouse Left/Right – arvuti käivitab valitud suunas hiire liigutamine.*
*USB-klaviatuuri või USB-hiire korral ei tööta.
Onboard Serial Port
Valikud: Auto, 3F8h/IRQ4… Disabled
Valik võimaldab jadapordile IRQ-sätte käsitsi määrata. Vaikimisi ja soovitatav valik on Auto, mille puhul määrab BIOS jadapordile ise vaba IRQ. Säte Disabled keelab jadapordi kasutuse ning vabastab IRQ.
UART Mode Select
Valikud: Standard, HPSIR, ASKIR või numbrid
See valik on aktiivne ainult juhul, kui teisele jadapordile on IRQ käsitsi määratud. Võimaldab valida emaplaadile integreeritud infrapunakontrollerile sideprotokolli. HPSIR (Hewlett Packard ) toetab kiirust kuni 115,2 kbit/s, ASKIR ( Sharp ) maksimumkiirus on 57,6 kbit/s. Valik sõltub seadmest, vaikimisi ja soovitatav väärtus on Standard.
Onboard Parallel Port
Valikud: 3BCh/IRQ7, 278h/IRQ5, 378h/IRQ7, Disabled
See valik võimaldab käsitsi määrata I/O aadressi ja IRQ sätte rööppordile.
Vaikimisi seatud I/O aadress 378h ja IRQ 7 peaksid enamasti sobima , kuid juhul, kui rööpporti ühendatud seade ei hakka tööle või leidub viide IRQ konfliktile, tuleb valikut muuta. Säte Disabled keelab rööppordi kasutuse ning vabastab IRQ.
PWRON After PWRFail
Valikud: Off, On, FormerSts
Power On After Power Failure võimaldab määrata, kuidas käitub süsteem pärast voolukatkestust.
Säte OFF jätab arvuti pärast voolukatkestust väljalülitatuks.
Säte ON lülitab pärast voolukatkestust süsteemi sisse. Tähelepanu! Kui arvuti on voolu all (nii, et toitenupu lülitus selle tööle paneb), siis selle valiku puhul läheb arvuti voolukatkestuse korral tööle.
FormerSts taastab eelneva olukorra.
Soovitatav valik on FormerSts, mis lülitab või ei lülita arvutit sisse vastavalt sellele, kas arvuti enne voolukatkestust töötas või ei töötanud.
Power Management , Power BIOS
ACPI Function
Valikud: Enabled, Disabled
ACPI (Advanced Configuration & Power Interface ) valik määrab, kas energiasäästurežiimide kasutamine on lubatud või mitte. Selle valiku lubamine või keelamine iseenesest ei pane veel midagi tööle – vajalik on ka opsüsteemi (või riistvara) poolne tugi.
Video Off Method
Valikud: Blank Screen, V/H Sync, DPMS
Kuna tavaline CRT-tüüpi kuvar on üldjuhul arvuti juures kõige suurem voolutarbija (LCDd on märgatavalt energiasäästlikumad), siis ei tee paha seada kuvar ennast ise välja lülitama (mitte ilusat ekraanisäästjat näitama).
HDD Power Down
Valikud: Disabled, 1, 2, 5 …
See valik lubab BIOSil seisata kõvaketta, kui määratud aja jooksul pole ükski programm kõvaketta poole pöördunud. Kui on vaja kõvakettalt lugeda või sinna kirjutada, taaskäivitatakse mootor (1–2sekundilise ooteajaga).
Liiga lühike aeg teeb kasu asemel kahju, sest kõvaketta taaskäivitamiseks on vaja tunduvalt rohkem voolu kui pidevaks tööks (~2 A vs 0,2 A).
Wake Up From LAN (WOL)
Valikud: Enabled, Disabled
See valik võimaldab käivitada arvutit üle interneti. Kasulik näiteks juhul, kui arvuti on seatud internetti jagama või tahate kodus saada kätte faile, mis asuvad tööarvutis –
kui keegi võrku ei kasuta, on arvuti välja lülitatud, aga kohe, kui võrgukaart tuvastab võrgust talle adresseeritud «äratuspaketi», lülitab BIOS arvutile voolu sisse. WOLi kasutamiseks peab seda toetama BIOS, võrgukaart ja arvuti toiteplokk (ATX v2.01 või uuem ).
Samuti on võimalik neti kaudu arvuti välja lülitada, selleks sobivad näiteks Inteli LANDesk Client Manager või AMD Magic Packet.
PowerOn by Alarm
Valikud: Disabled, kellaaeg
See säte võimaldab määrata kellaaja, millal arvuti sisse lülitatakse. Kui lisaks sellele operatsioonisüsteemis määrata, et pärast alglaadimist mõnda muusikapala mängima hakatakse, saab sel viisil arvutit ka äratuskellana kasutada.
PC Health Status
Show PC Health in POST
Valikud: Enabled, Disabled
See valik määrab, kas arvuti alglaadimise käigus kuvatakse arvuti töötemperatuuride, pingete ja ventilaatorite pöörlemiskiiruste kohta infot või mitte.
CPU Warning Temperature
Valikud: ~50–75º C/F
See valik võimaldab määrata protsessori temperatuuripiiri, mille juurde jõudes hoiatab BIOS kasutajat võimaliku ülekuumenemise eest (enamasti helisignaaliga).
NB! Tegemist on pelgalt hoiatusega, mitte ülekuumenemisvastase süsteemiga.
Shutdown Temperature
Valikud: ~60–85º C/F
See valik võimaldab määrata protsessori maksimaalse lubatud töötemperatuuri. Juhul, kui protsessori temperatuur jõuab valitud temperatuurini või ületab selle, katkestab BIOS toite ehk lülitab arvuti automaatselt välja.
Kokkuvõte

BIOS on just kui arvuti aju, mis juhendab arvuti erinevate osade koostööd. BIOS peab olema igas arvutis, sest ilma temata ei saa raali üldse tööle panna. BIOS säilitab endas informatsiooni kõikidest arvuti sisemistest ja välimistest seadmetest ning informatsiooni kompuutri kellaaja, kuupäeva, kõvaketta detailse kirjelduse kohta.

Kasutatud kirjandus
http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?id=98
http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?id=100
http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?lk=2&id=100
http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?id=104
http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?lk=2&id=104
http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?id=105
http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?lk=2&id=105
http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS
www.annaabi.com
www.google.ee
http://images.google.ee/
Sisukord
BIOS on just kui arvuti aju, mis juhendab arvuti erinevate osade koostööd. BIOS peab olema igas arvutis, sest ilma temata ei saa raali üldse tööle panna. BIOS säilitab endas informatsiooni kõikidest arvuti sisemistest ja välimistest seadmetest ning informatsiooni kompuutri kellaaja, kuupäeva, kõvaketta detailse kirjelduse kohta. 13
15