Elektrooniliste teavikute kogusid puudutavad kaks võtmeteemat on määratleda kogu (ulatus) ja tegeliku e-sisuüksuse (enamasti teavik e. dokument) piirid. Põhimõtteliselt koosneb raamatukogu elektrooniliste teavikute kogu kahest laiast kategooriast: · üksused, mida raamatukogu haldab otse (nt digiteeritud sisu, veebilehed, pildid) · üksused, mille kasutamiseks raamatukogul on litsents ja millele võimaldatakse kaugpöördust (remote access) (nt andmebaasid, e-ajakirjad, e- raamatud). Elektrooniliste teavikute kogu · Need erinevused ei ole üksteist välistavad. Mõned raamatukogud litsentsivad ressursse (nt e-raamatuid) ja teised raamatukogud ostavad sama ressurssi. Seega võib sama ressurss olla litsentsitud ressurss, mida raamatukogu otseselt ei halda, samal ajal kui teise raamatukogu jaoks on see ressurss tegelikult raamatukogu halduses. Elektrooniliste teavikute kogu · Olulise tähtsusega on, kuidas raamatukogu
· algallikad · vahendusallikad vahendavad dokumentide mudeleid (kirje, sisu kokkuvõte) vahendavad fakte (teatmeteosed) vahendavad Interneti ressursse (teemaväravad, otsingumootorid) · kirjeid sisaldavad vahendusallikad Veel üks võimalik liigitus: · Algdokumendid: publitseeritud · teaduslikud raamatud · ajakirjad · leiutiste kirjeldused · standardid · infolehed publitseerimata · trükis avaldamata teadustööd · artiklite käsikirjad · teaduslike tööde aruanded · Vahendusdokumendid: bibliograafilised nimestikud referaatväljaanded (sisaldab nii kirjet kui sisukokkuvõtet) signaalinformatsiooni väljaanded (sisaldavad ainult autorit ja pealkirja) · Registrid: autoriregister aineregister
Ülemaailmne arvutivõrk koos sellele omaste põhimõtteliste, rakenduslike ja keeleliste väljenditega puutub kultuurivaldkonnaga kokku oma avalikkuse tõttu; teisisõnu, sellel on eriline roll kultuuripärandi säilitamisel ja kasutamisel. Kirjeldatud liit on veel uuenduste ja katsetuste järgus. Ühel pool on kultuurimaailm, mis on määratletud ja liigitatud sajanditepikkuse mõttelise ja otstarbekohase vormimise tulemusena. Teisel pool aga uus, murranguline tehnoloogia, mis avaldab erakordset mõju suhtlusele ning informatsiooni ja teadmiste levikule. Eeltoodud põhjustel oli käsiraamatu koostamise algjärgus ühtaegu vajalik ja tähtis selgitada mõisteid, valdkondi ja käsitlusala. Lähtekohaks oli vajadus leida tegelikkusega kattuvaid sobilikke mõisteid. 8 Valitud mõisted võimaldavad kultuuriveebi eesmärke siduda kultuuriüksuse identiteedi ja ülesandega
valdkonda, mis tegeleb informatsiooni ja infoobjektide, eelkõige salvestatud teadmiste, tõhusa edastamisega inimeste vahel sotsiaalses, organisatsioonilises ja individuaalse infovajaduse ja info kasutamise kontekstis. Seega on infoteadus teadus- ja professionaalse tegevuse valdkond, mis tegeleb informatsiooni tõhusa kogumise, säilitamise, otsingu ja kasutamisega. Infoteadus on seotud salvestatud informatsiooni ja teadmistega ning tehnoloogia ja teenustega, mis soodustavad nende protsesside haldamist ja informatsiooni kasutamist. Infoteaduse valdkonda kuulub inimkonna teadmiste salvestamise tagamine ja põhitähelepanu keskendub informatsiooni esitamisele, organiseerimisele ja otsingule. Erinevalt arvutiteadusest keskendub infoteadus sotsiaalsele ja inimfaktorile ning tähelepanukeskmes pole vaid tehnoloogia. Eesti raamatukogusõnastik teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist
Teadmus - selliselt organiseeritud ja töödeldud andmed ja/või informatsioon, et andmetest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist (äriprotsessid, eesmärgid, organisatsioon), IT rakenduste arhitektuurist (infosüsteemid, andmekogud) ja tehnoloogia arhitektuurist (infrastruktuur, seadmed, võrgud jm) koos nendevaheliste seostega. 4. Mis on IT infrastruktuur? IT infrastruktuur hõlmab organisatsiooniüleseid infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega.
See oli esimene teatas Bill Gates 1. augustil 1988 kell COMDEX Las Vegas. Esialgu turustamise mõiste jaoks komplekteeritud rida rakendusi, esimesed versiooni Office sisalduvad Microsoft Word, Microsoft Exceli ja Microsoft PowerPoint. Aastate jooksul Office'i rakendused kasvanud tunduvalt lähemal jagatud funktsioone, nagu ühine õigekirjakontrolli, OLE andmete integratsioon ja Visual Basic for Applications skript keel. Microsoft positsioneerib ka ametist arendusplatvormi line-of-äri tarkvara alla Office Business Applications bränd. 10. juulil 2012 Softpedia teatas, et amet on kasutatud üle miljardi inimese kogu maailmas. Büroo on toodetud mitmeid versioone suunatud eri lõpptarbijate ja arvuti keskkondades. Algne ning levinuim versioon on töölaua versioon, saadaval arvutites töötab Windows ja MacOS operatsioonisüsteemides. Kõige aktiivse töölaua versioon on büroo 2016 Windows ja MacOS, vabastati 22
Sidusotsingutööstuse arengut võib jälgida alates 70ndate aastate algusest ja võib eristada viide peamist sektorit: · Andmebaaside tootjad · Sidusteeninduse või -teenuse pakkujad (host), mõnikord viidatakse neile kui "spinner" (ketraja) või "vendor" (tarnija) · Süsteemi kasutajad: raamatukogud, infoteenindused, infovahendajad ja lõpptarbijad · Telekommunikatsioonisektor, mis hoolitseb teisi sektoreid ühendavate võrkude ja lüüside eest. · Riistavara ja tarkvara tarnijad. 2. Nimeta sidusandmebaaside tootjaid ja teenuseid. Andmebaaside tootjad või genereerijad on tavaliselt mitmesugused algdokumentide organiseerimsega aegade jooksul tegelenud ühingud ja institutsioonid, mis on seotud mingi kindla tegutsemisvaldkonnaga. Ka valitsusosakonnad, mis on aktiivsed teadusel põhinevates jm. tööstusharudes. sidusteenuse pakkumise pioneerideks võib pidada Ameerika Ühendriikides järgmisi firmasid:
2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? - Andmeelement on väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon (information) andmed mis omavad tähendust. Teadmus, teave töödeldud andmed millest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. 3. Mis on IT arhitektuur? - IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist, IT rakenduste arhitektuurist ja tehnoloogia arhitektuurist koos nendevaheliste seostega. Eesmärk on äriliste otsuste toetamine ja hõlbustamine. 4. Mis on IT infrastruktuur? - IT infrastruktuur hõlmab infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. - Strateegilised süsteemid ( äri ja IT ühendamine);
haldus? kui seda poleks, siis ettevõte ei suudaks tõestada oma tegevust. Dokumentidega on võimalik tõestada ja kontrollida asutuse tegevuse vastavust õigusaktidele. Tähtis on dok. säilitusaja määramine, et ei hoitaks alles liiga vähe või liiga kaua. DOKUMENDISÜSTEEM- riist- ja tarkvarast sõltumatu infosüsteem, mille otstarve on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. Koosneb: dokumendid, dokumentide haldamise toimingud, inimesed ja tehnoloogia. Infosüsteem, millega hõlmatakse, hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. DS peab tagama, et haldamine toimub süstemaatiliselt ja toimingud on tuvastatavad. DOKUMENDIHALDUSSÜSTEEM- dokumentide haldamise, kontrollimise ja neile juurdepääsu tagamise elektrooniline tarkvara. (amphora, postipoiss, delta, webdesktop) DOKUMENDI ELUKÄIK- toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni hävitamise või arhiiviasutusse üleandmiseni.
Info jaguneb: Objektiivne reaalselt meie ümber Subjektiivne objektiivse keskkonna kirjeldus oma nägemuse järgi Sense making liigub objektiivse ja subjektiivse info vahel Nt: väljas sajab, panen kummikud jalga Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv info on salvestatud kodeerit
läbirääkimiste vaheajal või avalikus kohas mobiiliga kõneldes. - Andmekandjad saadetakse teele ilma salvestatud andmete asjakohase kustutamiseta. - Dokumendid avalikustatakse veebiserveril, ent enne ei kontrollita, kas need on ikka avalikustamiseks mõeldud. - Valesti hallatud pääsuõiguste tõttu sai üks töötaja võimaluse andmeid muuta, aga ei suutnud hinnata tervikluse kaotsimineku mõju. - Uut tarkvara katsetatakse anonümiseerimata andmetega. Volitamata töötajal avaneb ligipääs kaitstud failidele või konfidentsiaalsele infole. Kuna testväljatrükkide jäätmekäitlust pole piisavalt reguleeritud, võib selline info jõuda kõrvaliste isikuteni. - Kõvaketaste väljavõtmise, laenutamise, remonti saatmise ja kasutuselt kõrvaldamise puhul võivad veel osaliselt puutumata failisüsteemides pöördumatult kustutamata andmed sattuda kõrvaliste isikute kätte.
arv, teavikute asendamise kord jne) · Kingitused ja annetused · Kogude korraldus ja haldamine millised kogud, kuidas ja millal läbi vaadatakse, puhastatakse jne · Tsensuur ja intellektuaalne vabadus ka kaebuste lahendamise kord · Arenduskava täiendamise ja muutmise kord kes ja kuidas kaasajastatakse (nt vähemalt kord aastas) · Lisaks veel toimimine elektrooniliste ressurssidega...(ühishanked, kaugressursid, riist- ja tarkvara, millal trükisõna asendada, säilitamine jne) Kogu haldamine · kogu haldamine (collection management) kogude koostamise, täiendamise, hooldamise ja kasutamisega seotud tegevused Kogu korraldus · kogu korraldus (collection organization) kogu nõuetekohast funktsioneerimist ja säilimist kindlustav arvestus, tehniline töötlus, paigutus, hoid jms · kogude funktsioneerimist tagavad tööprotsessid (töötlus, paigutus, hoid, säilitamine)
Kogud ja AB-d moodutavad terviku ning on osa Eesti avalikust inforessursist. Avalikud teenused on seadusest tulenevad üldkättesaadavad infoteenused, mida osutatakse võrguteenusena, teenustena teiste raamatukogude vahendusel ja lugemissaalides. Eesti RR arengut mõjutavad tegurid- Eliga: 1)ühinemine (uued võimalused-projektid, koolitused, tehnol. süsteemid), avaliku sektori ahenemine (tasulise info kasv, avaliku teenuse muutumine ärilisemaks), infokommunikatsiooni tehnoloogia tähtsustumine (kasvab rahvusliku inforessursi kasutamine), info väärtustumise kasv (Euroopastumine, kasvab valmidus maksta info eest) 2) Konkurentsisituatsiooni tugevnemine: raamatukogude vahel (resursside ja kasutajate pärast, funktsioonide ähmasus, spetsialiseerumise vähenemine), erasektoriga (infoanalüüsi ja monitooringu teenused, andmebaaside loomine ja kirjastamine), turgude areng, koostöövaldkondade võimalikkus, riigi rolli ja mõju kasv konkurentsi reguleerijana.
· Terviklus (integrity) -- varasid tohivad modifitseerida ainult volitatud asjaosalised · Konfidentsiaalsus (confidentiality) -- varad on kättesaadavad ainult volitatud asjaosalistele, kõige lihtsamini tagatav. Loetelule võiks veel lisada privaatsuse. Turvalisuse rikkumise tasemed Ohud · Ohtude liigid: halvang - ei lase tööd teha infopüük modifitseering võltsing · Ohustatud objektid: andmed tarkvara riistvara side · Stiihilised ohud (keskkond, tehnilised rikked, inimohud) vs ründeohud · Sisemised või välised ohud andmed tarkvara riistvara side halvang andmete tarkvara voolukatkestus; võrgukatkestus; kustutamine kustutamine; füüsilised kaabli tarkvarale vigastused katkestus; suur
leitud. 14. Mida väidab Bradfordi informatsiooni hajumise seadus? S.C.Bradford avaldas 1934.a oma käsitluse informatsiooni hajumisest (Bradford, S.C. Sources of information on specific subjects. Engineering, 137 (1934), 8586) ning sõnastas informatsiooni hajumise seaduse (Law of Scattering, Law of Scatter, Bradford's Distribution): Bradfordi seadus. Bradfordi uurimisobjektiks olid elektroonikaalased teaduslikud ajakirjad. Ta leidis, et mingi temaatikaga kirjutisi esineb oma eriala ajakirjades (tuumik), piirdeala ajakirjades ja hoopis muudes ajakirjades, millel pole mingit seost põhialaga. Suhe kujuneb T:P:M=1:n:n2, kusjuures n~5. Kui meil on näiteks 300 allikat, siis 100 (1/3) on pärit 5 põhiajakirjast, 100 (1/3) on pärit 25 piiriala ajakirjast ning 100 (1/3) pärineb 125 muust ajakirjast. Hajumine on informatsiooni omadus, mida arvestatakse infoasutuste töös. 15. 1946
2) Nad elavad erinevas maailmas, neil on erinevad väärtused, teadmised, erinevad töömeetodid. 3) Tulemusena: nad räägivad erinevas keeles, aga sõnad on nii sarnased, et nad ise ei kahtlustagi seda. E-turunduse projektides kohtuvad kolm osapoolt: 1) Turundusspetsialistid 2) IT spetsialistid 3) Äri esindajad Kõigil neil on projektist erinev arusaam. Probleemid tekivad, sest e-turunduse projektid hõlmavad nii äri, tehnoloogia kui ka turunduse valdkonda. Nende valdkondade spetsialistid mõtlevad sageli oma valdkonna piiratud raamides ning näevad seeläbi asju erinevalt. Seetõttu peavad kõik osalised: Arvestama, et projektiga on seotud ka inimesed, kes ei ole nende tegevusvaldkonnaga samaväärselt kursis Vajadusel selgitama oma üldisemalt, andma taustainformatsiooni, "tõlkima" teistele kasutatavat terminoloogiat ja metoodikaid.
projektijuhtimise funktsiooniks. Olenemata eelarvestamise täpsusest, on see jäänud üheks ajamahukaimaks protsessiks. Üks kõige aeganõudvam ja vähem efektiivsem töö eelarvestamises on õiges hulgas ehitusressursside määramine, mis on tuntud ka kui mahu arvutus. Mahu arvutuse puhul on tegu väga pika ja lihtsalt vigu tekitava protsessiga, mida eelarvestajad sooritavad kas käsitsi või kasutavad osaliseks abistamiseks mõnda tarkvara. Välja jäänud ja dubleeritud mahud on ühed põhilised, kuid mitte ainsad probleemid, mis võivad juhtuda mahtude arvutamisel. Viimase aja projekteerimistarkvara on toonud endaga kaasa uusi avastamisväärt võimalusi arhitektidele, inseneridele ja tööstus valdkondadele. Arvuti genereeritud mudelid on avanud uued võimalused tootmises ja ehitiste haldamises, et paremini planeerida, disainida, konstrueerida ja hallata hooneid ning rajatisi
.. 600 000 rm · Arhiivitöö põhieesmärgid teisenesid Margaret Cross Norton (1944): Arhiivitöö põhirõhk on nihkunud dokumentide säilitamiselt valiku tegemisele, missuguseid dokumente säilitada · Põhja-Ameerikas tekkis dokumendihalduri (records manager) elukutse · muutus arusaam arhiivide tähtsusest hävitatud ja röövitud arhiivid omandiküsimused aatomisõja oht jne · uus tehnoloogia - mikrofilmimine · American dream Ameerika Arhivaaride Ühingu president ja USA riigiarhivaar Solon J. Buck rahvusvaheliseks liidriks Solon J. Buck ja demokraatliku arhiivinduse põhiprintsiibid. rahvuslik kultuuripärand on lahutamatu osa rahvusvahelisest kultuuripärandist mistahes päritoluga uurijale tuleb tagada juurdepääs ükskõik millisele rahvuslikule arhiivile 1940-50
Integreeritud lähenemine ja kasutuslihtsusele ning juurutamisele keskendumine tagavad oma valdkonnas kõige madalamad ostu-, juurutus- ja hoolduskulud ning andmebaasiinvesteeringu kiire tasuvuse. My SQL Maailmamastaabis tillukeses Rootsi linnas Uppsalas asub tarkvarafirma MySQL AB peakorter, kelle igapäevatööks ongi kuulsa andmebaasisüsteemi arendamine, turustamine ning kasutajatoe pakkumine. Aastal 1979 alustasid Michael ,,Monty" Widenius ning ta kolleegid tarkvara kirjutamist, mille juriidiliseks esindajaks oli TcX Datakonsult AB. Umbes viisteist aastat hiljem hakati programmile andma tänast kuju ning mõeldi välja nimi ,,MySQL". Suurest edust põhjustatuna tekkis varsti ka vajadus ettevõtte nimi muuta MySQL AB'ks ning registreerida kaubamärk. Õnneks jätkub ka tänasel päeval Wideniusel jaksu jätkata -- senini on ta ettevõtte juhatuses ning üks osanikest -- see on märk, et firmas peitub veel tohutu potentsiaal.
aastal. Nõukogude ajal reguleeris valdkonda ENSV tsiviilkoodeksi 4. osa. Eesti esimene autoriõiguse seadus (AutÕS) võeti vastu 1992. aastal. Täna kehtib sama seaduse 22. redaktsioon1. Mõistel autoriõigus on kaks tähendust: 1. Autoriõigus kui õiguse instituut, normistik, mis kaitseb autorite õigusi. 2. Autoriõigus kui teose autori õiguste kogum: varalised ja isiklikud õigused. Kaitse piirid Autoriõigus ei aita, kui objekti väärtus seisneb idees, mitte vormis. Nt tarkvara loogika ja idee, teoste süzee, telesaadete formaadid (kaitstud on stsenaarium ja kujundus) jne. Reprodutseerimine on muutunud lihtsaks ja massiliseks. Mõnes valdkonnas on autori loata kopeerimine muutunud tavaks. Vaidluste korral on palju probleeme rikkumise tõendamisega. Autoriõigus ei kaitse õigusi: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele,
(1) Asutus võib oma dokumendid eraldada hävitamiseks pärast säilitustähtaja möödumist. Arhivaale ei hävitata. (2) Arhiivimoodustaja taotleb avalikult arhiivilt luba oma dokumentide hävitamiseks eraldamiseks juhul, kui dokumentide arhiiviväärtus või selle puudumine pole varem välja selgitatud. (3) Asutus võib dokumendi teabekandja hävitada juhul, kui dokumendis olev teave on üle viidud teisele teabekandjale. Üleviimise protseduur, teostaja, aeg, kasutatud riist- ja tarkvara peavad olema dokumenteeritud ja kontrollitavad ning teabe autentsus, usaldusväärsus, terviklus ja kasutatavus peavad olema tagatud. Protsess: Hävitamiseks eraldatavate do. valimine ja selekteerimine (need, mille säilitustähtajad on möödunud) ; hävitamiakti kavandi koostamine; Hindamise taotlus; Hindamise läbiviimine ja otsuse vormistamine Avalik arhiivi poolt, otsuse ärakiri; Hävitamisakti vormistamine , Akti kantud dokumentide hävitamine,
(GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda. Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses E-turunduses on infotehnoloogial toetav roll. Kui e-kommertsi algusaastatel arvati, et uus tehnoloogia tekitab täiesti uued keskkonad, kus seni eksisteerinud äri-, turundus- ja ühiskonnareeglid enam ei kehti, siis tegelikkus osutus vastupidiseks. E-turundus ei erine millegi poolest tavalisest turundusest. Tegemist on lihtsalt ühe uue kommunikatsiooni kanaliga, ning e-turundus rõhutab selle kanali olulisust ja ärakasutamise vajadust ettevõtte turundusstrateegia väljatöötamisel. Tehnoloogia roll on abistada ettevõtet turundustegevuse planeerimisel ja läbiviimisel
Standardid 1) EVS 8:2000 (infotehnoloogia reeglid eesti keele kuultuuri keskkonnas) 2) Hea dok ja arhiivi juhised Asutusesisesed õigusaktid/ normdokumendid 1) Asjaajamise kord või dokumentide süsteem või kvaliteet juhtimise süsteem 2) Arhiivi ohuplaan 3) Teabenõuete menetlemise plaan Digitaalne asjaajamine Amphora Amphora võimaldab digitaalset dokumendihaldust ja asjaajamist. Amphora on juhtivaid digitaalse asjaajamise tarkvarasid Eestis. Tarkvara on loodud kasutajate vajadustest lähtuvalt ning mitmete funktsionaalsuste arendus on toimunud kasutajate tellimusel. Postipoiss Postipoiss on elektrooniline dokumendihalduse süsteem, mis mõeldud elektroonilisel ja paberkandjal oleva dokumenteeritud informatsiooni (kirjad, avaldused, käskkirjad, lepingud, õigusaktid, protokollid, korraldused jne.) haldamiseks. Postipoiss hõlmab dokumendi protsesse alates nende
Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda. 2. Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? E-turunduse projektides kohtuvad kolm osapoolt: Turundusspetsialistid IT spetsialistid Äri esindajad Kõigil neil on projektist erinev arusaam. Probleemid tekivad, sest e-turunduse projektid hõlmavad nii äri, tehnoloogia kui ka turunduse valdkonda. Nende valdkondade spetsialistid mõtlevad sageli oma valdkonna piiratud raamides ning näevad seeläbi asju erinevalt. Seetõttu peavad kõik osalised: Arvestama, et projektiga on seotud ka inimesed, kes ei ole nende tegevusvaldkonnaga samaväärselt kursis Vajadusel selgitama oma üldisemalt, andma taustainformatsiooni, "tõlkima" teistele kasutatavat terminoloogiat ja metoodikaid. Püüdma aru saada teiste osapoolte
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016
LISA 1. ARCMAP MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 29 LISA 2. ARCCATALOG MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 32 LISA 3. EDITEERIMISEL KASUTATAVAD LÜHIKÄSUD 33 2 Sissejuhatus Käesolev materjal on mõeldud iseseisvaks õppimiseks kõigile, kes kasutavad ESRI® ArcGIS Desktop tarkvara. Konspekti sis u ei hõlma kogu ArcGIS Desktop toodete poolt pakutavat funktsionaals ust, vaid käsitleb esmajärjekorras kõige enamkasutatavaid ning olulisemaid funktsioone. Selle käigus antakse ülevaade ruumiandmete loomise ja haldamise peamistest töövahenditest. Materjal baseerub ArcGIS versioonile 9.2. Kõik õigused käesoleva dokumendi osas kuuluvad AlphaGIS OÜ`le. 1 ArcGIS Desktop ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet (ArcView®,
tegevuste tõestamiseks ning tema aruandekohustuse tagamiseks dokumentide dokumendihalduse alusdokument asutuse tegevuse käigus loetelu loodavate ja saadavate dokumentide elukäigu planeerimiseks ja juhtimiseks elektrooniline dokumentide haldamise, kontrollimise ja neile juurdepääsu taga dokumendihaldus mise elektrooniline tarkvara süsteem (EDHS) eraldamine 1) dokumendihaldusprotsess; 2) dokumendi elukäigu või elukäigu etapi lõppemisel teostatav toi ming dokumendi ühest süsteemist teise viimiseks või hävitamiseks funktsioon üks või mitu tegevust, millega täidetakse kindlat asutuse ees märki või/ja ülesannet 10 Dokumendi- ja arhiivihaldus
The Third Manifesto Kolmas Manifest. Milline on Kolmandas Manifestis kirjeldatud andmebaasikeele nimi? D. Lühendid tähendus ja sisu DBMS (Database Management System) - Andmebaasisüsteem (andmebaasihaldur) on riistvaral ja tarkvaral põhinev süsteem andmebaaside defineerimiseks, loomiseks, manipuleerimiseks, juhtimiseks, haldamiseks ja kasutamiseks. MÄRKUS. Andmebaasi kasutamise tarkvara võib olla andmebaasihalduse süsteemi osa, kuid võib olla ka iseseisev andmebaasihalduse süsteem. 2 RDBMS (Relational Database Management System) - Relatsiooniline andmebaasisüsteem on 21 sajandi algul domineeriv andmebaasisüsteemi tüüp. DBA (Database Administrator) - andmebaasi administraatori ülesanne on andmebaasi töö jälgimine ja tagamine.
andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku ja omistatakse IP aadress. RSA - River, Shamir, Adelman -(perekonnanimed, ilmselt selle loojad siis) Avatud võtme krüptoalgoritm, mis võimaldab nii krüpteerimist kui ka autentimist. POP3 - Post Office Protocol - klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. SEC - Simple Event Correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. SQA – Software Quality Assurance- Tarkvara arenduse protsesside ja meetodite monitoorimine, et tagada kvaliteeti SOA – System Outage Analysis- ITILi meetod käideldavuse parendamiseks 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: ITIL, PIR, RFC, CFIA, MTBSI ITIL - IT infrastructure library - infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogu, mis annab
PowerPoint on esitlusprogramm. See annab palju erinevaid võimalusi esitluste loomiseks ja nende jagamiseks teiste inimestega. Outlook on programm e-kirjade saatmiseks ja vaatamiseks. Sisaldab ka kalendrit ja tööülesandeloendit. OneNote on märkmete kogumise programm. See võib koguda kasutajate märkmeid ( käsitsikirjutatud või trükitud ), jooniseid, ekraanilõikeid, audio kommentaare ja jagada neid teiste OneNote kasutajatega internetis. Access on andmebaaside tarkvara. Seal saab luua andmebaase mingi ühise tunnuse järgi ühendatud andmefailidest või ka ainult ühest failist. Publisher on küljendustarkvara, millega saab luua teksti, graafikaid ja pilte sisaldavaid trükiseid ( voldikud, vihikud ), reklaame ja elektroonilisis dokumente. InfoPath on vormide loomise ja andmekogumistööriist. InfoPathi saab kasutada, et koguda äriandmeid inimestelt, kellega sa töötad, kaasaarvatud kolleegidelt, klientidelt, partneritelt ja tarnijatelt.
2 Kliendihaldus programmid..........................................................................................................................17 4.3. Palgaarvestus programmid.........................................................................................................................17 4.4 Personalihaldus............................................................................................................................................18 4.5 Raamatupidamis tarkvara............................................................................................................................18 4.5 Vertikaalsed rakendused ehk eriprogrammid .............................................................................................19 Hotsoft on windowsi põhine tarkvara hotellikettide juhtimise tõhustamiseks. See koosneb põhisüsteemist ja moodulitest, seega tarkvara komplekteerides tuleb teha valikuid alustades põhisüsteemi valikust. Olenevalt
infosüsteemide vahel liiguvad - meil on praegusel internetiajastul üsna raske ette kujutada, et kunagi tuli selleks tellida eraldi andmesideliin. On elementaarne, et B2B saab toimida ainult juhul, kui on kokku lepitud vahetatava informatsiooni formaadis. Olgu selleks siis UN/EDIFACT (ÜRO soovituslik standard Electronic Data Interchange for Administration, Commerce and Transport) või Eesti Panga initsiatiivil fikseeritud e-arve formaat. Samas on tegelikus elus pea võimatu kogu vahetatavat informatsiooni rangelt ja kõigile ühtmoodi formaliseerida. Kuna andmeid või informatsiooni, mida ühe või teise ettevõtte infosüsteemis on vaja vastu võtta või saata, on tänu erinevale sisule lõpmatutes variatsioonides, siis tähendab tänane B2B infovahetus praktiliselt ikkagi mitmeid erinevaid spetsiifilisi liideseid ja rakendusi. E-arve varal on ilmekas iseloomustada, kuidas B2B infovahetust üldse ette kujutatakse. Kui
kasutaja on liiasusest teadlik ja andmebaasisüsteem tagab muudatuste ülekandmise kaudu, et selle liiasuse tõttu ei satu andmebaasi kunagi vastuolulisi andmeid. Andmebaas on loometöö tulemus ning selle loomine ja haldamine nõuab psüühilist pingutust. Andmebaasi kogutud andmed on selle omaniku jaoks oluline vara, mille turvalisuse eest ta peab hoolitsema. Andmebaasi peetakse kaasajal enamasti infotehnoloogiliste vahenditega, kasutades spetsiaalset tarkvara andmebaasisüsteem. Andmebaaside liigitus Lühimälu: operatiivandmete andmebaasid. Suhtelisel lühiajalise perspektiiviga otsuste langetamiseks Detailsed ja enamasti aktuaalsed andmed Kasutavad onlain-tehingutöötluse süsteemid Tüüpilised operatsioonid on üksikute faktide lugemine, lisamine, muutmine, kustutamine. Pikaajaline mälu: andmeaidad ja andmevakad. Andmete integreerimiseks, analüüsimiseks ning strateegiliste otsuste langetamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
