PRANTSUSMAA Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Prantsusmaa president on François Hollande. Rahvaarv : 64 768 389 Pealinn : Pariis Pindala: 547 030 km2 Iseseivsus : 6.juuni 1523 Rahaühik : Euro Kati Markus 1o.klass 1.oktoober 2012
ning hästi vastu võetud. Elulugu 3 Autasud ja stipendiumid: (ENSV-s saanud 1975, 1976, 1982, 1985 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia, ajakirja "Looming" aastapreemia, Eesti NSV riikliku preemia 1987, Juhan Liivi luuleauhinna 1988). Elulugu 4 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia kirjanduse alal 1992 Soome Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Shveitsi Kirjanike Liidu (Gruppe Olten) stipendium 1989. a. Shveits Bielefeldi Linna stipendium 1993, Saksamaa DAAD-Stipendium (Das Stipendium des Deutschen Akademischen Austauschdienstes) Berlin 1996 Spender-Trust-Stipendium 2000, Inglismaa Albert Koechlin Stiftung-Stipendium 2003, Shveits. Teosed Leopold aitab linnameest. Lasteraamat. Tallinn. Eesti Raamat. 1976 Leopold. Lasteraamat. Tallinn. Eesti Raamat. 1974
Itaalia Itaalia on tüüpiline vahemerelise kliimaga riik. Itaalia asub Lõuna-Euroopas, Vahemere ääres. Ta hõlmab Alpi mäestiku lõunapoolse osa, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia ja Sardiinia ning hulga väiksemaid saari. Itaalia piirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Shveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega. Tasasem on Itaalia põhjaosas asuv Po jõe org, mida kutsutakse ka Lombardia madalikuks. Apenniini poolsaarel ja teda ümbritsevatel saartel valitseb kuiv lähistroopiline kliima. Kuival suvel tõuseb temperatuur juulis 23° kuni 28°C-ni. Talviti, kui langeb suurem osa aastasest sademete hulgast, langeb õhutemperatuur 2° kuni 12°C-ni. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas.
Peateos "Wilhelm Tell" Shveitsi talupoegade mäss Austria ülemvôimu vastu. Tegelased:Wilhelm Tell ,mägikütt.Gessler, riigifoogt. Stauffacher, talupoegade juht. Heinrich Holden, talupoeg. Malschtal, tema poeg. Auttingausen, vabahärra. Rudens, tema kasupoeg. Berta, aadlipreili, Rudensi pruut. Sisu: Baumgarteni naine on äranaerdud, tema naiselik väärikus on toodud ohvriks lossifoogt Gesslerile. B. astub naise kaitseks välja, kartes karistust, pôgeneb. Jôuab mägijärve äärde ja palub Tellil end üle viia. Keegi teine ei julge seda teha. Tell ei seganud end kunagi vabadusvôitlusse, kuid ta oli alati mehine ja abivalmis.Vabadusvôitluse juht Stauffacher kutsub Telli salajastele koosolekutele, kus arutatakse mässu Austria ülemvôimu vastu, kuid Tell keeldub alati.. Gessler tahab mägikütte alandada ja paneb oma kübara vaia otsa ning laseb talupoegadel seda kummardada. Piilujad kannavad foogtile ette, kes ei kummarda. Wilhelm Tell möödub kübarast k...
· Kolmest küljest piiravad teda kõrged mäeahelikud: kirdest Vogeesid, edelast Püreneed ja kagust Alpid, kuhu kuulub ka Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4807 m) · Prantsusmaa keskosas kõrgub keskmassiiv. Pealinn Pariis paikneb tasandikul Seine`i jõe kallastel. · Teised suuremad jõed on Loire, Rhone ja Garonne. · Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas · Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. · Veetee on Prantsusmaal Inglismaaga · Prantsusmaad eraldab Inglismaast La Manchi väin · Raudteeühendus on Portugali,Hispaaniaga · Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandusmaa oma suurepärase pinnase ja kliima tõttu · Maa põhjaosa on jahe ja niiske, kuus sajab keskmiselt 35 mm vihma · Lõunaosa on kuivem ja soojem, suvel on siin soojakraade üle 25 · Prantsuse põllumehed kasvatavad nisu, otra, kaera,
Prantsusmaa on kogu maailmas kõige populaarsem turismikoht- aastas külastab seda riiki enam kui 80 miljonit turisti. 37 vaatamisväärsust Prantsusmaal on kantud UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Enim turiste külastab Pariisi, kuid neid jaguneb ka Prantsusmaa kõikidesse muudesse regioonidesse. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Loodusvarad: kivisüsi, raud, maak, boksiit, kala, puit, tsink ja kaalium. Riikide rühma: arenenud tööstusriik Liiber Rootsmaa Saar Uibo 2007:82 Prantsusmaa kõige konkurentsivõimelisemad tööstusektorid on Ehitus ja avalikud tööd Selle käive on aastas 93 15 miljardit eurot Euroopa suurimate ehitusfirmad hulka kuulub 5 Prantsuse gruppi. RIIGI AJALUGU
0 tüüp ei vaja pähkleid ja seemneid oma toidus, olenemata neist saadava kõrge taimse proteiini pärast. Kasulikud on vaid kõrvitsaseemned ja kreeka pähklid oma tsingirikkuse tõttu. Loobuda tuleks nisust ja enamikest teraviljatoodetest. Sportides tegeleda jõuliste kehaliste harjutustega. Toiduained, mida tuleks vältida: hani, peekon, sealiha, sink. Kaladest marineeritud heeringas, kaaviar, suitsulõhe. Edami- ja emmentaalijuust, kodujuust, parmesaan- , sinihallitus- ja shveitsi juust, jäätis, kohupiim, keefir, jogurt. Maapähkliõli, maisiõli, maapähklid ja mooniseemned, pistaatsiapähkel. Jahutoodetest kaerajahu ja kaerakliid, maisihelbed ja- jahu, nisukliid ja -idandid, tärklis, seitsmeviljasegu. Leivatooted, mis on tehtud idandatud teradest, mitmevilja, täisteranisuleivad, inglise kuklid, kaerajahukuklid, maisi ja nisujahukuklid. Nisud, jahud, manna, nuudlid, spinatipasta, täistera-nisujahu. Aedviljadest avokaado, baklazhaan, kapsa
Austrias ja Saksamaal. ·1991 Tema teine romaan "Ajaloo ilu" . See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Elulugu III ·1975 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. ·1976 Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia . ·1982 Ajakirja "Looming" aastapreemia. ·1987 Eesti NSV riikliku preemia. ·1988 Sai Juhan Liivi luuleauhinna . ·1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden). ·2000 Shveitsi Kirjanike Liidu stipendium. Teosed Elujoon Viivi Luige uude valikkogusse on koondatud eesti ühe säravaima poetessi loomingu tippsaavutused tema enda valikul aastatest 1962 1997. Lugejal on võimalus kaasa elada luuletaja kujunemisele õrnast looduslüürikust urbanistlikesse motiividesse kätketud sotsiaalselt ja psühholoogiliselt vahedate värsside meistriks. Luulekogule on omalt
korraldus sai nimeks Versailles´ süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles´ diktaadiks. Rahvasteliit (loodi 1920) Pariisi rahukonverentsil lid liitlased rahvusvahelise organisatsiooni, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja rahvusvahelise majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine. Organisatsiooni nimeks sai Rahvasteliit, kuhu visid kuuluda kik maailma riigid omal vabal tahtel. Organisatsiooni peakorter asus Shveitsi linnas Genfis. Algul ei vetud Rahvasteliitu Esimeses maailmasjas kaotanud riike. Saksamaa ja selle endised liitlased pääsesid sinna hiljem (Saksamaa 1926.aastal, astus välja 1933.aastal). Ka Nukogude Venemaast ei saanud esialgu Rahvasteliidu liiget. NSVL liitus ühendusega alles 1934.aastal. 1935.aastal lahkus Itaalia. 1933.aastal lahkus Jaapan. Üks vimsamaid riike - USA - jäi aga täielikult organisatsioonist välja, kuna USA Senat ei ratifitseerinud
Aastate jooksul ehitati Evita fondi raha eest vanadekodusid, puhkekohti, 1000 kooli, haiglate arv kolmekordistus. Argentiina vaesed hakkasid jumaldama naist, kes vähendas nende muresid. Evitat hakati pidama pühakuks. Kas saab pühakule pahaks panna, et ta maksis fondi rahaga oma juveelide eest ja pani Shveitsi pankadesse raha ja ehteid kuue miljoni naelsterlingi väärtuses? Evita püha pahameelt said tunda need hulljulged, kes väljendasid rahulolematust riigikorra või lugupidamatust Evita enese suhtes: vangi! erru! koolist välja! vangi
saanud 1975, 1976, 1982, 1985 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia, ajakirja "Looming" aastapreemia, Eesti NSV riikliku preemia 1987, Juhan Liivi luuleauhinna 1988). Elulugu IV · Eesti Vabariigi Kultuuripreemia kirjanduse alal 1992 Soome Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Shveitsi Kirjanike Liidu (Gruppe Olten) stipendium 1989. a. Shveits Bielefeldi Linna stipendium 1993, Saksamaa DAADStipendium (Das Stipendium des Deutschen Akademischen Austauschdienstes) Berlin 1996 SpenderTrustStipendium 2000, Inglismaa Albert Koechlin StiftungStipendium 2003, Shveits. TEOSED ELUJOON · Viivi Luige uude valikkogusse on koondatud eesti ühe säravaima poetessi loomingu tippsaavutused tema enda valikul aastatest 1962 1997
Senat 321 senaatorit valitakse 9 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub 1/3 koosseisust. Rahvuskogu 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. 7 GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised.
Prantsusmaa lipp Prantsusmaa embleem Geograafiline asend Prantsuse Vabariik on riik Lääne-Euroopa, mis piirneb Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaaniaga. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m)
Ametnik laseb tal põgeneda, kuid Ruthile tikkudega haigla akna all lefitades jääb jälle vahele. Politseis hirmutab vana Ammeri jälle poolsurnuks - nähes, kui hästi mõjus esmakordne needmine, kuulutab ta mehele hauatagusel häälel kohutavat surma maksavähi läbi ja tunneb end tolle hirmu tõttu hästi. Veedab 2 nädalat vanglas, aja peale väljasaamist ja enne Ruthi tervenemist veedab piiridel kõikudes. Samal ajal liigub Steiner Austriast minema, jätab Liloga hüvasti ja asub Shveitsi poole.Peatub ka Murtenis ja maksab Kerni eest kätte - mängib Ammersile parteinina ja saab 60kulli noorte jaoksJKern satub piiril Vogtiga kokku, too ei pea seda solgutamist enam vastu ja läheb Shveitsis üht poodi röövima. Steiner Shveitshi ja Prantsusmaa piiril kaarte mängimas: võidab palju. Kern leiab Genfis Ruthi, kuuleb et Ammers suurte süümepiinadega käib juudist Beeri juures maksaravil, ja on sitaks rahul endaga. Koos jõuavad nad Pariisi, satuvad mingisse tunnihotelli
Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 (1999. aasta uuringute järgi) Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro ( enne euro tulekut olid Prantsuse frangid) Rahvuslik koosseis: 92% prantslasi 3% põhja-aafriklasi 2% sakslasi 1% britte 2% muid rahvusi Geograafiline asend: Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon
patsienti ning 2474 platseebot saanud patsienti, esinesid ärevus (5,9% vs. 2,1% platseebo-grupis), meeleoluhäired depressiivse sümptomatoloogiaga (4,7% vs. 2,8%) ja depressiivsed häired (3,9% vs. 1,7%). Patsientidest, kellel olid anamneesis depressiivsed häired, arenes Rimonabant'i grupis depressiivne häire 19,1%-l (vs. 8,9% platseebo grupis). LSD LSD (lüsergiinhappedietüülamiid) Poolsünteetiline tungaltera alkaloid Sünteesis 1943. a. Shveitsi keemik A. Hoffmann, kes täheldas ka esimesena LSD psühhotoksilist toimet. LSD Edutult püütud rakendada alkoholismi, neurooside jt psüühikahäirete ravis. LSD farmakoloogilised toimed Toimib annustes on 1-2 µg/kg. Serotonino, dopamino ja adrenoretseptorite agonist. 5-HT1A, 5-HT2A, 5-HT2C agonist LSD sündroom Somaatilised sümptoomid minutite jooksul Tajumisega seotud sümptoomid umbes tund pärast manustamist
Danach lasst uns alle streben Let us all strive for this purpose Brüderlich mit Herz und Hand! Brotherly with heart and hand! Einigkeit und Recht und Freiheit Unity and justice and freedom Sind des Glückes Unterpfand; Are the pledge of happiness; |: Blüh' im Glanze dieses Glückes, |: Flourish in the glow of this happiness, Blühe, deutsches Vaterland! :| Flourish, German fatherland! :| SHVEITSI HÜMN English German (original) French Italian Romansh translation 1. Trittst im Morgenrot 1. Sur nos 1. Quando 1. En l'aurora la 1. When the daher, monts, quand le bionda aurora damaun morning skies
............................17 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................18 2 1. AJALUGU Punase Risti idee sünd: 1959. a. Punane Rist on maailma suurim vabatahtlik organisatsioon, millel on esindus peaaegu igas riigis üle maailma. Punase Risti idee sündis 1859. aastal, mil noor shveitsi ärimees Jean Henri Dunant sattus juhuslikult Solferino sõjatandrile Põhja- Itaalias ja hakkas seal korraldama vabatahtlikku abi tuhandetele verises lahingus haavata saanutele. Prantsusmaa ja Austria vahel toimunud lahingus osales üle 300 000 mehe, kellest 40 000 sai viisteist tundi kestnud lahingus kas surma või haavata. Vähesed meditsiinijõud ei tulnud aga oma ülesandega toime. Dunant oli sõjatandril nähtust vapustatud ning moodustas Castiglione küla talunaistest ja
nööri, et sõitja saaks sealt kinni hoida. Aastal 1985 oli üksnes kolmekümne üheksas suusakuurordis (ligikaudu 600st) lumelauad lubatud. 80ndatel hakati välja andma ka lumelauaajakirju "Snowboarder" 1981, "Absolutely Radical" 1985 (hiljem muutis oma nime "International Snowboarding Magazine"). 1986 mängis prantuse lumelaudur Regis Rolland filmis "Apocalypse Snow" ning see vallandas lumelauavaimustuse Euroopas. Korraldati mitmeid kohalikke üritusi nagu Shveitsi Meistrivõistlused St. Moritz'is. Lumelauandus muutub aina populaarsemaks. 1994 kuulutati lumelauasõit olümpiaspordiks. Nüüd sai sellest lõpuks tõeline võistlussport, mitte lihtsalt mööduv hullus. 1998 taliolümpial oli lumelaud esimest korda võistluskavas. Sellega kaasnes ka skandaal. Kanada lumelaudur Ross Rebagliati võitis slaalomi kuldmedali ning pidi andma uriiniproovi. Proov sisaldas 17.8 nanogrammi milliliitri kohta mariuhaanat. Rebagliati väitis, et ta pole juba kaua aega
loominguliselt. Seppelite leivanumber on ootamatud reisid ja naljakad juhtumised. Abielu algusaastatel sõitsid nad näiteks Rootsi ja kuna hotellid tundusid ülejõukäivalt kallid, püstitasid noored Stockholmi südalinna parki tavalise vene telgi. Baikatekk, keedetud munad ja sprotid kodust kaasa võetud, käisid nad mööda muuseume ja tundsid elust mõnu. Kuus päeva telkimist südalinnas ei läinud maksma punast öörigi. Mõni aasta hiljem sõitsid nad Avo isa vana Moskvitshiga Shveitsi. Luzerni linnas lahkus autost elujõud ja ainus, mis Kärt ja Avo teha mõistsid, oli kõne kodutanumale. "Vaata, kallis isa, kui sa tahad oma autot tagasi saada, siis see seisab Luzerni linnas, peaväljaku ääres," ütles Avo torusse. Ja lisas kiiresti, et nemad Kärdiga lähevad nüüd rongi peale. Kusjuures tähelepanuväärne on see, et isa - ja kust see Avo oma seiklushimu ikka pärinud on - sõitiski Shveitsi ja tõi mosse paela otsas koju tagasi.
· Huvi eksperimentaalse õpetuse vastu · Rõhuasetus intelligentsel probleemide lahendamisel lastele tuleb anda probleeme, mida peavad lahendama ja seeläbi nad õpivad · Käsitles huvi ja jõupingutust, mis mõjutavad lapse motivatsiooni ülesandeid lahendada · Omas ajas võrreldes Thorndike-ga tagaplaanil · Kaasajal (kognitiivse psühholoogia arengu taustal) oluline (olulisem), alternatiivharidus kontruktivistlikud õpetamismeetodid Jean Piaget (1896-1980) · Shveitsi · Bioloogia, zooloogia · Filosoofia, tunnetusteooria · Intellekti struktuur muutub arengu käigus, individuaalne areng, oluline aktiivne tegutsemine · Areng on astmeline (muudatused kvalitatiivsed), arengutasemega peab arvestama õpetamisel · Assimilatsioon ja akommodatsioon, tasakaalu saavutamine · Aktiivõppe idee: lapsed peavad eksperimenteerima, katsetama, õppima konkreetsel materjalil konstruktivistlikud õpetamismeetodid · http://www
enam arvestati. Ühtlasi olid Vestfaali läbirääkimised esimene peaaegu Üle- Euroopaline diplomaatiline kongress, kus olid esindatud ka iseseisva välispoliitikavõimega Saksa vürstid. Osmanid, kelle võimsus oli üks peamisi põhjused, miks Habsburgid lüüa said, seevastu puudusid. Habsburgide jaoks tähendas Vestfaal kaotust. Rootsi sai Pommerimaa (Pomorze) ja veel üht-teist. Prantsusmaa Elsassi ja Lotringi (Alsace’i ja Loraine’i) alasid jm. Shveitsi ja Madalmaid tunnustati iseseisvate, keisririiki mitte kuuluvate riikidena. Vestfaali rahuga pandi alus Euroopa rahvusvahelisele ühiskonnale, mis legitimeeris reaalselt iseseisvate riikide (stato) iseseisvuse. Kuna jämedam ots oli antihegemoniaalse koalitsiooni käes, siis fikseerus põhimõtteliselt ka jõudude tasakaalu printsiip. Samas tunnistati Vestfaalis, et sellele eelnenud pikk ja verine sõdade periood on miskit, mida tuleb vältida –
skisofreenia, teadlasi aga maniakaal-depressiivne psühhoos. Skisofreenia on raske vaimuhaigus, mis tõsiselt häirib inimese toimetulekut ühiskonnas. Skisofreenikud tajuvad ümbritsevat moonutatult, näevad pettekujutlusi, ei suuda adekvaatselt mõtelda. Saksa psühhiaater Emil Kraepelin, kes muide on olnud mõned aastad professoriks ka Eestis, nimetas sajandi algul seda haigust dementia paecox. Pärast Kraepelini andis teise suure panuse skisofreenia uurimisse shveitsi arst Eugen Bleuler. Tema pakkus välja ka nime skisofreenia (kr schizo - lõhenema, phren - vaim). Tema arvates oli haiguse põhiolemuseks vaimne lõhenemine. Bleuler leidis, et skisofreeniahaigel tekivad meelepetted ja luulud sellepärast, et ta ei suuda enda jaoks maailmast terviklikku pilti kokku panna. Just sellepärast tekivad tal ka ebaharilikud assotsiatsioonid, mille ta ande olemasolul suudab kunsti valada. Vaimuhaiguse ja ande koosmõjul sünnibki kunst
ÜLDANDMED Pealinn: Pariis Pindala: 547030 km2 Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras
Rousseau lükkas tagasi kõik talle annetatud rahad ja tiitlid ja pensionid. Ta arvas, et ta pole kõlblik sotsiaalse elu jaoks kõigi selle köidikute ja kohustustega. Rousseau viimane suurem töö oli ,,Pihtimused". Mille ta lubas avaldada alles pärast oma surma. Rousseau teine suurem töö "Emile" ilmumine tõi tema ellu suure pöörde. Ta oli sunnitud Prantsusmaalt põgenema. Senat otsustas 9.juuli 192 põletada ,,Emile" tuleriidal ja arreteerida autor. Ta põgenes Shveitsi, sealt edasi Peetri saarele, siis Inglismaale. Aastatel 1770-1778 elas Rousseau taas Pariisis ja elatus nootide kirjutamisest. Rousseau suri 2. juuli 1778. Selline on siis põgus ülevaade mehest, kelle elu oli pühendatud tõe otsimisele. Rousseau pedagoogilised vaated Dr. Paul Sakmann küsib: Mis on ,,Emile"? Ja vastab: Kui peaksime kinni pealkirjast, siis on meie ees pedagoogika-,kasvatus- ja õpetuskunsti teooria. Aga see pole kaugeltki tõde. Kõige
ning järsul rajal "The Face". Aastal 1985 oli üksnes kolmekümne üheksas suusakuurordis (ligikaudu 600st) lumelauad lubatud. 80ndatel hakati välja andma ka lumelauaajakirju - "Snowboarder" 1981, "Absolutely Radical" 1985 (hiljem muutis oma nime "International Snowboarding Magazine"). 1986 mängis prantuse lumelaudur Regis Rolland filmis "Apocalypse Snow" ning see vallandas lumelauavaimustuse Euroopas. Korraldati mitmeid kohalikke üritusi nagu Shveitsi Meistrivõistlused St. Moritz'is. Lumelauandus muutub aina populaarsemaks. 1994 kuulutati lumelauasõit olümpiaspordiks. Nüüd sai sellest lõpuks tõeline võistlussport, mitte lihtsalt mööduv hullus. 1998 taliolümpial oli lumelaud esimest korda võistluskavas. Sellega kaasnes ka skandaal. Kanada lumelaudur Ross Rebagliati võitis slaalomi kuldmedali ning pidi andma uriiniproovi. Proov sisaldas 17.8 nanogrammi milliliitri kohta mariuhaanat
Pehmed juustud. Juustud, mille tugev maitse ja lõhn äratavad vastakaid tundeid ülevoolavast vaimustusest kuni täieliku eitamiseni. Mõned sordid on kaetud juustu pinnal küpsemise käigus moodustunud kititaolise valge hallitusega nagu Belgiast pärinev, eriti tugevasti lõhnav Limburger; teiste sortide puhul on hallitus enne müügileviimist maha pestud. Kuulsaimad on prantslaste Brie, Reblochon, Camembert ja Port-du- Salut; Itaalia Bel Paese ja Fontina; Shveitsi Vacherin ja USA Monterey Jack. On pehmeid juuste, mida säilitatakse ja müüakse soolvette või vadakusse pakendatult nagu kreeka algupäraga feta või Itaalia mozzarella; samas võidakse neid juuste turustada ka kuivalt. Toorjuustude ja pehmete juustude vahele jääb prantslaste kuulus Neufchâtel frais, toorjuustu omadustega juust, mis sisaldab ka vähesel määral valget hallitust. Juustud Page 10
Keelekriis pole mitte vaid see, et kirjutatakse halba kirjandust. See suurem probleem, kogu maailm kasvab viltu. Unbehagen ebamugavus, vastikus. Stefan George (1868-1933) Stefan Anton George oli sümbolismi ja hiljem uusromantismi tähtsaim lüürik. Ta oli veinikaumpmehe poeg võttis ette 1888 reise läbi euroopa, polnud kindlat elukohta. Studeeris pariisis, Berliinis, MÜnchen is ja Viinis. Tutvus Mallarme, Verlaine, Rodin ja Hofmannsthaliga. Alates 1900 tegi kannapöörde, tümbus tagasi Shveitsi mägedesse ja tema umber on George-ring. Elab kasinalt. Meestevaheline sõprus eliidiga. Männerfreundschaft. Temast sai n-ö guru. Noored sõbrad, loeti luuletusi ja kirjutati. George elu oli nagu kunstiteos, ta instseneeris end ise. Lõi endast sümboli. Tema elu oligi sümbol. Tema umber kogunes imetlejate ja austajate parv. Üks kommunikatsiooni vahend oligi luuletuste kirjutamine. Goerge Kreisist tuli ikka meetrite kaupa teoseid
keelerühmast kujunesid aga välja kõmri, korni ja bretooni keel ning ilmselt ka piktide keel mõnel pool Sotimaal. Kuid roomlaste tulekuni ja ka sajandeid pärast seda elasid keldid kõikjal üle kogu Briti saarte. Seal, mandri lääneseval, Britannias ja Cornwallis, aga eelkõige Walesis ja Iirimaal, leidsid keldid endale püsivama elupaiga. (Allen, 2009) Hõimude hulka, keda praegu peetakse keltideks, kuulusid helveedid praeguse Shveitsi alal, bojid Itaalias, avernid Prantsusmaal ja skordiskid Serbias. Kaasaegsed uurimused näitavad, et nad tulid algselt ühisest Põhja-Euroopa algkodust. (Jones, Pennick, 2003) 1.2 Keltide iseloomustus 6 Keldid ei olnud üks rahvas, vaid tuhanded väikesed hõimud, kes mõnikord olid kuninga alla ühendatud. Nende keelel oli erinevaid kohalikke vorme. Põhiliselt olid
et talle on liiga tehtud, võib esitada kaebuse. Hakati esitama liiga palju kaebusi ei võeta kõike enam ette, kohtunikele on antud viimastel aastatel rohkem võimu. Osapool võib olla riik või üksikisik. EFTA EEA EFTA Euroopa vabakaubandusepiirkond Island, Norra, Shveits, Liechtenstein,Ukraina, Serbia jt. Arendab vabakaubandust nimetatud riikide vahel. EEA- Euroopa Kaubanduspiirkond Leping EFTA ja Eli vahel ( Ei sisalda Shveitsi). NB!! Meelde jätta Euroopas on 2 suurt organisatsiooni Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit. EL on ainulaadne maailmas, pole ühtegi teist org. Kellel oleks oma liikmete üle nii palju võimu, laieneb pidevalt. Kõige integreeritum organisatsioon. OSCE ( CSCE) KÕIGE SUUREM JULGEOLEKU ORGANISATSION maailmas, 57 liikmesriiki -Kuulub ÜRO alluvusse, tegeleb kõikvõimalike julgeoleku küsimustega. 3 dimensiooni : Poliit-sõjaline dimensioon,
Ühtlasi olid Vestfaali läbirääkimised esimene peaaegu Üle-Euroopaline diplomaatiline kongress, kus olid esindatud ka iseseisva välispoliitikavõimega Saksa vürstid. Osmanid, kelle võimsus oli üks peamisi põhjused, miks Habsburgid lüüa said, seevastu puudusid. Habsburgide jaoks tähendas Vestfaal kaotust. Rootsi sai Pommerimaa (Pomorze) ja veel üht-teist. Prantsusmaa Elsassi ja Lotringi (Alsace’i ja Loraine’i) alasid jm. Shveitsi ja Madalmaid tunnustati iseseisvate, keisririiki mitte kuuluvate riikidena. Vestfaali rahuga pandi alus Euroopa rahvusvahelisele ühiskonnale, mis legitimeeris reaalselt iseseisvate riikide (stato) iseseisvuse. Kuna jämedam ots oli antihegemoniaalse koalitsiooni käes, siis fikseerus põhimõtteliselt ka jõudude tasakaalu printsiip. Samas tunnistati Vestfaalis, et sellele eelnenud pikk ja verine sõdade periood on
prantsuse teatri Goethe "Faust" Friedrich Schiller missugused kirjanikud eeskujuks Rousseu, Goethe, Shakespeare esikdraama Röövlid", selle môte, türannia vastu "T. ja tungi" perioodi parem teos, selle idee "Salakavalus ja armastus" , armastus lihtsa tüdruku vastu, seisused armastuse ees karjääri tipp ajaloo professor Jena ülikoolis iseloomusta luule zhanre (ood, ballaad), romantismi jooni peateos "Wilhelm Tell" vt. ôpik, kellelt aine, milles konflikt/ Goethelt, shveitsi talupoegade mäss Austria ülemvôimu vastu tegelased: Wilhelm Tell ,mägikütt Gessler, riigifoogt Baumgarten,talupoeg Stauffacher, talupoegade juht Heinrich Holden, talupoeg Malschtal, tema poeg Auttingausen, vabahärra Rudens, tema kasupoeg Berta, aadlipreili, Rudensi pruut Sisu: Baumgarteni naine on äranaerdud, tema naiselik väärikus on toodud ohvriks lossifoogt Gesslerile. B. astub naise kaitseks välja, kartes karistust, pôgeneb. Jôuab mägijärve
käitumise tagajärgedest reeglid, millele allutada oma edasine tegevus o Hinnang õppimisteooriatele- palju praktilisi rakendusi, kuid ei seleta selliseid keerukaid käitumisi, nagu keele õppimine, millised põhinevad kaasasündinud vaimsetel mehhanismidel. Tunnetuslikud teooriad. Käsitlevad mõistust aktiivse ja erksana, mis on varustatud kaasasündinud struktuuridega info töötlemiseks ja organiseerimiseks. o Jean Piaget(1896-1980). Prantsuse-shveitsi psühholoog. o Tema kognitiivse (tunnetusliku ) arengu teooria põhineb bioloogilisel mudelil ja kirjeldab kvalitatiivseid erinevusi väikelaste, laste ja täiskasvanute mõtlemises. o Arvas, et areng on tasakaalustamisprotsessi tulemus, kus mõistus püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani
1838 ilmus ,,Ajaviide peergo valguses" - jätkab didaktilise jutukirjanduse stiili. Selles loos jagab ikka ka manitsusi, jutu mõte, et talupoeg peab armastama oma isandat, olema töökas, hoiduma joomast. Tegelaskujude kõnepruuk on värvikas - see eristab teda varasematest didaktilistest jutustustest. Ajaviite algusesse paigutatud ka kuus valmi, mis on laenatud. Aasta hiljem ilmub raamat ,,Villem Naavi elupäivad" - karskust propageeriv jutt. Aluseks sellelel Shveitsi kirjanik Zschokke ja tema teos ,,viinakatk". M. mugandas selle eesti oludesse. Sama teos aluseks ka Kreutzwaldil 1840 ilmunud teosele ,,Viinakatk". Omas ajas kirjanikuna (2 põhiteost) saavutas küllalt suure tuntuse. Haritud literaadid tunnustasid igati tema toeseid. Nt Kreutzwad annab 1838 ,,Ajaviite..." kohta väga suurepärase hinnangu, sesades selle lausa esimeseks. Otto Wilhelm Masing 1763-1832 Ema oli aadlisoost, isa eestlane. Sai saksamaal teoloogilise hariduse
omama düsplaasiahinnet "a", SchH2 tulemust ja koera mlemal vanemal peab olema vähemalt SchH1 koolitustulemus. Täna on sakslased astunud veel ühe sammu edasi ja kehtestanud puusaliigeste indeksi ("Zuchtwert"), mis phineb koerte vanemate, dede- vendade ja järglaste puusaliigeste uuringu tulemustel. Aeg näitab, kas see programm aitab pidevas vitluses halvatust phjustava haigusega. rühm 1 - lambakoerad ja karjakoerad (v.a. Shveitsi karjakoerad) alarühm 1 - lambakoerad töökatsetega Saksa lambakoer on keskmist kasvu, veidi väljavenitatud, tugeva ja lihaselise kehaga. Luustik on kuiv, selle ehitus kindel. Turjakrgus: isased: 60 kuni 65 cm emased: 55 kuni 60 cm Keha pikkus on ligikaudu 10 kuni 17% turjakrgusest pikem. Saksa lambakoer peab olema vrdselt temperamentne, tasakaalukas, enesekindel, täielikult vaba ja välja arvatud vastupidise käitumise provotseerimisel, täielikult hea iseloomuga
kuivust. Nahal võivad nad koos stafülokokkidega põhjustada aknet. Piimas on propioonhappebaktereid harva, mullas ja veel pole neid kunagi. propioonhappebakterid on mikroaerotolerantsed anaeroobid. Suudavad kasvada suhteliselt vaesel söötmel. Osa fikseerib ka N2. Mikrobioloogiatööstuses kasutatakse neid vitamiin B12 tootmiseks. Selle vitamiini puudusel tekib aneemia ja närvisüsteemi haigused. Shveitsi juust - Propioonhappebaktereid kääritavad juuretise piimhappebakterite poolt moodustatud piimhapet atsetaadiks ja propionaadiks, käärimisel moodustub ja juustuauke tekitav CO 2. Teistesse juustudesse satub neid alati laabist. Laapi valmistatakse vasikamagudest ja seal on alati eluvõimelisi propioonhappebaktereid. Propioonhappebakteritel on suhkrute kääritamise aluseks glükolüüsirada. Peale suhkrute kääritavad nad ka glütserooli, malaati ja laktaati
Keskobservatoorium). Lisaks on FMI ja Argentiina Ilmateenistus ette valmistanud Argentiina Antarktika baasis Marambios toimuvad osoonikihi ü hisuuringud. Baas asub 64-ndal laiuskraadil. Osooni koguhulga mõõtmise kõrval püütakse kogu maailmas ka kaardistada osooni vertikaalset jaotumist. Selliste projektid on aga küllalt kulukad. Osoonikihi jälgimise seisukohalt on väga olulised pikad katke matud mõõtesarjad. "Shveitsi Payerni ja Saksamaa Hohenspaissenbergi observatoorium on viinud läbi ühise mõõtesarja. Mõõtmisi on tehtud viimase 30 aasta jooksul. Maailmas on alla 20 osoonikihi jälg imise keskuse, kust võib saada vähemalt 10 aasta pikkusi katkematuid osoonikihi vaatlusi. "(Kyrö, 1993, lk 4). 2.3 Osoonikihi ja seda kahjustavate ühendite seire Eestis Eestis tehakse käesoleval ajal osoonikihi uuringuid ainult Tõravere observatooriumis. Ülesanne
annaabi.ee 
