Litosfäär

Uvarov, Dan

Litosfäär (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

LITOSFÄÄR

Laam - ehk plaattektoonika – geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi;
Laam – litosfääri plokk , mis triivib astenosfääril;
Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks.
Ookeaniline maakoor – moodustab maailmamere põhja ja koosneb tardkivimitest (basaltsest magmast), millel asetsevad süvamere kivimid;
Mandriline maakoor – moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard -, sette- ja moondekivimitest;
Vahevöö – ehk mantel ; Maa kivimikest, mis jääb maakoore ja tuuma vahele;
Astenosfäär – ookeanide all ca 50 km, mandrite all ca 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad;
Litosfäär – maakoor koos astenosfääri peal oleva vahevööga;

Mineraal – looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina;
Kivim – mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana;

Tard- ehk magmakivimid – tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (süvakivimid (graniit) ja purskekivimid (pimss));
Settekivimid – tekivad maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (liiv → liivakivi, lubimuda → lubjakivi, kips, põlevkivi, kivisüsi, kivisool, savi);
Moondekivimid – maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200-650°C) tingimustes moodustunud kivim (gneiss, kvartsiit , marmor);

Maak – majanduslikku huvi pakkuv, metalle või nende ühendite sisaldav kivim või mineraal;

Mineraalse toorme kaevandamine sulfiidsete maakide tavameetodil halvendab keskkonna seisundit , rikkudes maastikku , reostades põhjavett, paisates ümbritsevasse atmosfääri vääveldioksiidi.

Praegusaja ookeanid on geoloogiliselt noored. Ookeanipõhjas lasuvad kivimid on nooremad kui 180 miljonit aastat, mandril leitud kivimite vanud küünib aga kuni 4 miljardi aastani. Erinevus seisneb selles, et laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud ookeaniline litosfäär vajub lihtsalt läbi astenosfääri vahevöösse ja seega hävib.

Vulkaaniline saarkaar tekib ookeanilise laama vahevöösse vajumisel, mil osa kivimitest sulab üles ja tekkinud magma moodustab süviku kõvale ookeani põhjale vulkaanide rea.
Kui aga ookeaniline laam „ upub ” (toimub subduktsioon) vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. (Vaikset ookeani ümbritsev „tulerõngas”)
Aktiivseid ookeaniääri ja mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud.
Kuum täpp – vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või nende ala, mis võib tekitada kontinentaalset rifti;
Vulkaan – kujutab endast maakoorde tekkinud lõhet, lõõri, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale (kustunud, suikuvad, aktiivsed); enamasti esinevad kahe laama kokkupuutepiirkonnas, kuid ka kuuma täpi ja rifti piirkonnas samuti (Havai, Ida-Aafrika);
- Kilpvulkaanid – tekivad basaltsest magmast, mis voolab rahulikult maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades šlakikoonuseid; kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid ( Mauna Loa);
- Kihtvulkaanid – suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast graniitsest magmast, mis tardub pimsina sageli vulkaani lõõris, mis hiljem tekitab plahvatusi ja moodustuvad tuffi kihid; mandritel ja vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.
- Vulkaanipurskega kaasnevad lõõmpilvede rullumised, mudavoolud (lumi ja vulkaaniline materjal)
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked ;
Maavärina koldeks on fookus , kust hakkab maavärina murrang;
Vahetult kolde kohal olev paik on maavärina kese ehk epitsenter .
Kehalainetest on prominentsemad pikilained, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, ja ristilained, mis levivad deformeerivate impulssitena keskkonna suhtes.
Pinnalained tekitavad aga tugevaid maavärinaid.

Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks.
Varisemise korral langevad või veerevad kivimid nõlva jalami suhtes. Tekivad rusukalded. Eelduseks on suur nõlvakalle ja murenemine.
Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda.
Aeglased nõlvaprotsessid voolamine ja nihkumine erinevad eelnenuist. Voolamine on iseloomulik igikeltsa piirkondades.
Nihkumiseks on vaja lisaks gravitatsioonijõule muid faktoreid. Külmumine ja sulamine soodustavad seda. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimuva nihke korral viltu vajuda või puruneda.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 42 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Dan Uvarov Õppematerjali autor

Kokkuvõte antud teemal.

litosfäär libisemine laamad maakoor vahevöö kivim mineraal maak kuum täpp vulkaan

Sarnased õppematerjalid

docx

Litosfäär

Litosfäär Plaat- ehk laamtektoonika uus maapõue liikumise käsitlus. Maa kivimiline koor(5-80km) jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. 2. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Vahevöö(2900km sügavuseni) koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim litosfääriks. Maa tuum(koostis: nikkelraud) paikneb 2900-6378km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on: O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik tahke lihtaine v?

Geograafia

doc

Litosfäär

LITOSFÄÄR Maa siseehitus (42-45) Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku- basaltse magma- tardumisel. Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfäärielemendid, mineraalid ja kivimid Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis hõlmab maakoort

Geograafia

doc

Litosfäär.

Tekivad looduses aine tahkestumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Ümberkristalliseerumine ühe aine kristallstruktuur korraldub kõrgenenud temp. ja rõhu tingimustes ümber aatomite ja ioonide teistsuguse paiknemisega struktuuriks.Kivim mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Maak majanduslikku huvi pakkuv metall või nende ühendeid sisaldav kivim ja mineraal. Litosfääri laamtektoonika Kuna laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud ookeaniline litosfäär vajub läbi astenosfääri vahevöösse ja hävib ei leita tänapäeval ookeanide põhjast üle 180 mln a vanuseid setteid ega kivimeid. Ookeani keskahelik on koht, kus vahevöö sügavustest ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist.Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid, tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud.

Geograafia

doc

Litosfäär

kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100 või 200 C) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale nimetatakse maakideks. Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Pindalalt võivad laamad olla väga erinevad: hiiglaslikest Euraasia ja Vaikse ookeani plaatidest kuni pisikeste Kookose, Anatoolia ja veelgi väiksemate laamadeni välja. 20. sajandi keskpaigas selgus, et kõikides ookeanides kulgeb paljudest ahelikuga ristuvaist, aga üksteisega paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäeahelike süsteem, mida nimetatakse ookeani keskahelikuks

Geograafia

doc

Litosfääri kokkuvõte

savi jt. setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhjast lubimudast aga lubjakivi jne. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temp. Tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Maak - majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimid ja mineraalid. Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e. laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Ookeanililaamade külgsuunaline lahknemine e. spreeding lähtub keskahelikust. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar.

Geograafia

doc

Litosfäär

Ning jaguneb ookeaniliseks maakooreks (moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks maakooreks (koosneb tard, sette ja moondekivimitest). Kuni 2900 km sügavusel kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas asub astenosfäär (basaltse magma tekkepiirkond). Maakoor + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfäär. Maa tuum paikneb 29006400 km sügavusel, jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tõttu tekivad vahevöös soojuslikud konvektsioonivoolud. Tänu sellele tõusevad vahevöö sügavusest üles kuumad kivimmassid, ülaosas toimub kivimi mõningane ülessulamine. Astenosfääri kivimmassid võivad külgsuunas plastiliselt

Geograafia

odt

Litosfäär

Purskekivimid(vulkaanilised kivimid) tekivad maapinnal väljavoolanud laavast. · Settekivimid tekivad maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva,savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes. · Moondekivimid tekivad tardkivimite ümber kristalliseerumisel. · Maak on majanduslikku huvi pakkuv metall või nende ühendeid sisaldavad kivimid või mineraalid. Litosfääri laamtektoonika · Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. · Laamad võivad olla väga erinevad: hiiglaslikest Euraasia plaatidest kuni pisikeste Anatoolia laamadeni välja. · Ookeani keskahelik on paralleelsetet lõhedest tükeldatud mäestikuahelike süsteem. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad

Geograafia

rtf

Litosfääri konspekt

1. Mõisted: · laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril · mineraal - looduslik tahke või keemiline ühend, millele on iseloomulik kristallstruktuur · kivim - loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass · tardkivim - nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivim · settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. · moondekivim - maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200- 650°C) tingimustes moodustunud kivim · maak - majanduslikku huvi pakkuv kivim või mineraal · ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine e. spreeding - tõusuvoolust põhjustatud ookenailise maakoore rebenemine ja laamade teineteisest eraldumine · ookeani keskahelik - paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem, mis läbib kõiki ookeane · mandri triiv - mandri horisontaalne triiv ookeanilisel maakoor

Geograafia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk