Linda Maria Pärn 10.A ,,Eluolust Vanas Roomas" Roomlaste silmis olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatud osad. Nad hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Peale vallutussõdu aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastupanu, kuid nad ei suutnud pidurdada kreeka kultuuri levikut. Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõige kõrgemal astmel ühiskonnas asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorite järgnes ratsanikuseisus. Senatooritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Nad olid enamasti mõne ratsaniku või senatoori kleindid, kes või...
➔ 29. september 106 eKr – 28. september 48 ➔ eKr Kuni kaotuseni Caesarile peeti teda oma ➔ aja hiilgavaimaks väejuhiks Kodusõda ➔ Caesar ületas Rubico, piirijõe tema provintsi Gallia Cisalpinaga', millega puhkes kodusõda. ➔ Senat tegi Pompeiusele ülesandeks Rooma linna kaitsmise. ➔ Pompeius, kes oli oma väejuhivõimeid juba korduvalt tõestanud, tahtis otsustavat lahingut vältida, kuid senaatorid sundisid teda selleks Mõrvamine Egiptuses ➔ 28. septembril ➔ Tema mahalöödud pea anti hiljem Caesarile üle ➔ Caesar olevat nutnud, kui ta mahalöödud pead nägi
ROOMA ÜHISKOND JA ELUOLU 1. Kultuurid : Kreeka kultuur Etruskite kultuur 2. Üks osa võttis hea meelega teiste maade kultuureüle. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastuseisu. Kardeti muistsete rooma vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. 3. Tähtsamad seisused : · Senaatorid -> valitses koos kuningaga riiki. · Ratsanikuseisus -> rikkad ja mõjukad inimesed. Sõja korral teenisid nad ratsaväes. · Käsitöölised -> tegelesid käsitööga. · Talupojad -> harisid maad, hiljem teenisid sõjaväes. · Proletaarid -> Käisid rahvakoosolekutel. · Orjad -> Tegelesid põllumajandusega, kaevandustes tegutsesid, olid majateenijad, oskustöölised ja isegi arstide ning õpetajatena. 4
Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Ühiskonnaliikmed ei olnud võrdsed, rikastel kodanikel olid oma sõltlased kliendid, kelle nad andsid maad ja raha ning vastutasuks toetas klient teda sõjaretkedel ning hääletas nii nagu patroon seda soovis. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintside linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Senaatorite hulgast pärinesid ka provintside asevalitsejad ja sõjaväeülemad. Järgmine seisus oli ratsanikud, kelleks olid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ratsanikud
Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemine: vallutatud aladest väljas provintsid (asehaldus), võidetud aladelt 1/3 talupoegadele ja renditi rikastele. Vallutatud maad munitsiipiumi staatuse (kodanikud roomas kodanikeks, säilis omavalitsus). Graechus'te reformid: tahtsid reformida sõjaväge, kehstestada maaavalduste ülempiir.
Kodusõjad ja vabariigi lõpp Ümberkorraldused Rooma armees • Nimeta 3 suurt ümberkorraldust Rooma armees • Kadus kohustuslik sõjaväeteenistus ja • Leegionärid sõduriteks hakkasid vabatahtlikud • Riik andis sõdurile varustuse • Sõdurile maksti palka Kodusõdade algus • Kellele olid ustavad palgalised sõdurid? • Sellele väepealikule, kes talle palka maksis ja suuri võite võimaldas • Mida tegid mõned väejuhid, sest usaldasid oma sõdureid nii tugevalt? • Ei täitnud seaduseid ja senati otsuseid • Mis põhjustas kodusõjad Roomas? • Väejuhtide soov võim Roomas enda kätte saada Kirjuta vihikusse • Mõned väejuhid ei kuulanud senati otsuseid ja ei täitnud käske. • Kodusõjad algasid, sest paljud väejuhid tahtsid võimu Rooma linnas endale saada. Orjade ülestõus • Millal puhkes orjade ülestõus? • 73. aastal eKr puhkes orjade ülestõus • Kes juhtis orjade armeed/ülestõusu? • En...
Iganädalane ajaleht 06.10 450 eKr 2 DENAARI KEISRIRIIGI RAHVALOENDUS Meie riigi esimese seisu, siis on rahvaloenduse ratsanikud tulemused on lihtrahvast pika selgunud. puuga ees. Kõige suurem osa Senaatorid, meie rahvastikust on riigi ülikud on orjad (50%) ehk kõige väiksem isandate kõnelevad grupp ühis- tööriistad. Neile konnast (2%), järgnevad suure nende hulgast vahega vabaks- määratakse lastud (24%). tähtsamad riigi- Lihtrahva (14%) ja ametnikud, väe- ratsanike (10%) pealikud ja pro- osakaalu vahe on vintside ase- kõigest 4%, kuid valitsejad. võrreldes rahalist TURUJUTUD 1. naine: “Rooma 1
Aatrium - avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Amfiteater - ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana Roomas ; amfiteatriteks peeti enamasti gladiaatorite võitlusi. Augur - preester-ennustaja Vana- Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Barbarid - võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas ; aja jooksul on selle sõnaga hakatud tähistama madala kultuuritasemega rahvaid ja ka ebakultuurseid ning kultuurivaenulikke inimesi. Diktaator - piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas, seati ametisse kriisiolukordades pooleks aastaks. Foorum - turu ja koosolekuplats Vana-Roomas. Geenius - kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu Gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Imperaator - tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, hakkas tähistama keiserlikku võimu kandjat. Klient - ennast patrooni ...
Heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus (sotsiaaldemokraatlike erakondade suur mõjuvõim)Iseloomuustas kõrge elatustase, sotsiaalne turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Töötu- ja vaesustoetused, pensionid ja stipendiumid kehtestati. Sotsiaalse turvalisuse ühiskond- ühiskond, kus riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile. Nt. Norra, kes hakkas kasutama põhjamere gaasi ja naftavarusid ja sai ülikõvaks riigiks. Ja Rootsi, kes ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks, kasutas ära sõjajärgsete kaupade puudust teistes riikides müües neile varustust. Ja kuna Soome pidi maksam NSVL sõjahüvitist, sidus neid majandus ja tööstus idapoolse turuga. Pärast hüvitise tasumist jäi soomele väliskaubandus tähtsale kohale, kuna ta sai tooteid...
3.Rooma sõjavägi: peamine väeüksus leegion -u 5000 meest. põhijõuks raskerelvastusega jalaväelased. külgedelt kaitses ratsavägi, mis käis ka luurel ja jälitas vaenlasi. leegion rivistus väiksemate ristkülikena, mis asetsesid nagu malelaual ruudud. kasutati katapulte, müürilõhkujaid, piiramistorne. õpiti sõjaväe laagreid kiiresti muldvalli ja palktaraga kindlustama. keisririigi armee koosnes 25-st leegionist. 5.Rooma seisused: 1. kõrgeimal astmel senatiaristokraatia - senaatorid olid suurmaaomanikud. neid võis ära tunda vaöget rüüd e. toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. 2. Ratsanikuseisus - rikkad ja mõjukad kodanikud, kes said endale ratsahobuse osta. hiljem lihtsalt teatava jõukusega. Tegelesid kaubandusega, olid kohtunikud ja rahandusega tegelevad ametniud. 3. linnade käsitöölised, talupojad ja rentnikud- pidevalt suurenes proletaaride hulk. tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile tasuta vilja jagama. 4. Orjad - kasut
Caesar lahutas end Pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 eKr konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. Ta pani Egiptuse troonile Kleopatra, kellega tal oli poeg Caesarion, kes sündis 47 eKr. Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Rahulolematud senaatorid mõrvasid Caesari märtsi iidide ajal 44 eKr. Tema nimest on tuletatud sõnad "keiser", "juuli" ja "tsaar". Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud. Kirjanduse seisukohast on tema teostest tähtsaimad "Kommentaarid Gallia sõjast" (Commentarii de bello Gallico, 7 raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Kommentaarid kodusõjast" (Commentarii de bello civile, 3 raamatut). Mõlemad teosed on kirjutatud selges ja lihtsas keeles
mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Sveitsi, Põhja-Itaalia ja Hollandi ja Saksamaa alasid. ) ja oli esimene rooma väejuht , kes üritas Britanniat vallutada. Ta pani Egiptuse troonile Kleopatra, kellega tal oli poeg Caesarion, kes sündis 47. eKr. Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Vandenõulastest senaatorid mõrvasid Caesari 44 eKr märtsis. Tema nimest on tuletatud sõnad "keiser", "juuli" ja "tsaar" Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud. Ta uuendas kalendrit, võttes kasutusele Juliuse kalendri. Julius Caesari öeldud tsitaadid : · Veni, vidi, vici ( Tulin, nägin, võitsin. ) · Kõige lihtsam on süüdistada surnuid. · Alea iacta est. ( Liisk on langenud. )
Patriitsid - suursuguste Roomast keisririik. Ta oli majanduslikult ära suguvõsade liikmed, kelle Rooma riigi esimene tasuda, tekkisid juurde esiisad olid usu järgi kodanik. Tähtsatel vaesed ning ühiskon asunud Rooma juba selle kohtadel olid ka kihistus (inflatsioon!). algusaegadel. senaatorid ja Plebeid - kõik ülejäänud riigiametnikud ning kodanikud. provintside asevalitsejad, kuid tavakodanikel ei olnud võimalust osaleda otsustusprotsessides. Valitsemine ja Patriitsid ei tahtnud Keiser oli armee Sõjaväed liikusid ning
Sõjakäigus Caesar koos oma leegioniga ei viitnud kaua aega Roomas , vaid nad purjetasid koheselt Itaaliast Kreekasse . Kreekas toimus otsustav lahing , kus Pompeiose leegionid said raskelt lüüa . Caesarist sai Rooma riigi valitseja . Ta polnud julm valitsejaja oma endistele vastastele andis ta meeleldi andeks . Senat andis Caesarile ka diktaatori ameti . Sellest hoolimata ei meeldinud tema ülemvim paljudele suursugustele roomlastele ja nad tahtsid ka taastada senati võimu endisel kujul . Senaatorid sõlmisid Caesari vastu salaliidu ja juhtuski nii , et aastal 44 eKr tapsid vandenõulased Casari senati istungi ajal .
Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade (nobiliteedi) hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintsi linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Nende hulgast pärinesid ka provintside asevalitsejad ja sõjaväeülemad. Järgmine seisus oli ratsanikud, samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ratsanikud tegelesid meelsasti kauplemise, rahanduse ja kohtunikuameti pidamisega. Seisuse nimetus tuli algsest kohustusest teenida sõja korral ratsaväes, kuna neil oli piisavalt jõukust hobuse ja varustuse muretsemiseks
ja kirjanik. Tal oli vaja roomlast poolehoidu niiet ta lasi taastada Mariuse kujud. Aastal 59eKr valiti ta konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Rahulolematud senaatorid mõrvasid Caesari märtsi iidide ajal 44 eKr. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud. Ta uuendas kalendrit, võttes kasutusele Juliuse kalendri Kokkuvõte Nad mõlemad olid suured väejuhid Roomas. Mõlemad ka samuti tapeti roomlaste poolt. Caesar oli alustuseks küll roomlaste poolt aga hiljem ikka mõrvati ka nende poolt tänu oma ülbusele
Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist (endised ja tegevad magistraadid), ametis eluaeg. Senaatorid olid kogenud riigimehed ja nende otsustel oli suur kaal. Ilma nende heakskiiduta ei pandud ühtegi seaduseelnõud rahvakoosolekul arutlusele. Ei võtnud vastu seadusi (rahvakoosolekud) ega viinud ellu otsuseid (magistraadid). Rahvakoosolekud Iga küsimuse jaoks oli eraldi koosolek, otsustati sõja ja rahu üle, kiideti heaks seaduseelnõusid ja magistraatide ettepanekuid, valiti magistraate. Vabariigist keisririigiks
Peatükk 23 Maa ja linn Enamik inimesi olid talupojad maaomanikud ja rentnikud. Ülemkihtide inimestel olid suured maavaldused. Kujunesid ulatuslikud orjatöödel põhinevad suurmaavaldused latifundiumid, mille toodang läks müügiks. Hiljem toodeti enda tarbeks. Roomas olid kõrgelt arenenud linnad ning kõik jõukad inimesed elasid seal. Linn ja maa olid tihedalt seotud. Kõik inimesed kuulusid seisustesse. Senaatoriseisus ülikud, senaatorid, leegionide ülemad ja provintside asevalitsejad Ratsanikuseisus jõukad inimesed, kes tegelesid finantsidega, kaubandusega, määrati kohtunikeks Lihtrahvas käsitöölised ja põlluharijad proletaarid varatud linnaelanikud Orjad ja vabakslastud Orje oli väga palju erienvatest seisustest. Nad töötasid käsitöölistena, latifundiumites ja kaevandustes. Haritud orjad olid arstid või õpetajad. Nad olid omaniku vara. Mõned peremehed
Sargon I oli Akadi riigi looja.Ta muutus Mesopotaamias ideaalse valitseja sümboliks, olles seega analoogne Karl Suure staatusega keskajal. Memphis oli vanakreeka mütoloogia tegelane, kes koos oma abikaasa Epaphosega olevat asutanud Memphise linna Vana-Egiptuses. Satraap oli kuninga määratud asevalitseja võimu all olev piirkond Pärsia suurriigis. Kükloop oli Odüsseias kirjeldatud Poseidoni poeg Polyphemos. Minerva oli tarkusejumalanna. Killukohus oli Ateena rahvakoosolek,kus iga kodanik kirjutas savinõu killule. Anu(sumeri An) oli Mesopotaamia taevajumal ja teiste jumalate isa. Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgamesi eepose nimikangelane. Hattusa oli Hetiidi riigi pealinn. Periklest peetakse väga sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Efoor - riigiametnik Sparta linnriigis. Paabeli torn ehitati 3500 eKr Kesk-Mesopotaamia...
Kongress - Parlament Ameerika Ühendriikide Kongress on kahekojaline: ülemkoda ehk Senat ja alamkoda ehk Esindajatekoda. Võim on kodade vahel jaotatud enam-vähem võrdselt, mis tagab suuremate ja väiksemate osariikide vahel tasakaalu. Senat koosneb 100 liikmest, igast osariigist 2 senaatorit olenemata selle osariigi rahvaarvust. Senaatorid valitakse rahva poolt iga 6 aasta järel, 1/3 saadikutest valitakse ümber iga 2 aasta jooksul. Korraga valitakse vaid ühte senaatorit osariigis. Senaator peab olema vähemalt 30-aastane ja omama USA kodakondsust vähemalt 9 aastat. Erinevalt Senatist moodustatakse Esindajatekoda vastavalt rahvaarvule. Esindajatekotta kuulub 435 liiget, kes peavad vastavalt põhisedause järgi olema 25-aastsed ning omama USA kodakondsust vähemalt 7 aastat. Esindajtekoja liikmeid valitakse
Sood kuivendati ja rajati turuplats e. Foorum. Kapitooliumile rajati kindlus ja tempel. Linna ümber rajati kaitsemüür. 4.Rooma vabariik. Kõige tähtsamaid asju arutas suursugustest meestest koosnev senat. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid. Konsulite ülesanne oli juhtida sõjaväge. Konsulid ja teised riigiametnikud valiti rahvakoosolekul jõukate roomlaste seast üheks aastaks. Kui nende ametiaeg möödus, said neist koheselt senaatorid. Rahvakoosolekul oli riigi juhtimises väga väike osas. Enamasti see vaid kinnitas senati otsuseid. Riigi tegelik juhtimine oli senati ja konsulite käes. Rooma mehed pidid sõja puhkedes kogunema armeesse. Ainult kõige vaesemad olid sõjakohustustest vabastatud. Relvastuse pidi hankima igaüks ise. Rikkad roomlased moodustasid ratsaväe, vaesed aga võitlesid kergerelvastuses vibuküttide ja lahinguheitjatena. Roomlaste peamine väeüksus oli leegion, kus oli kokku umbes 5000 meest
pääsesid need, kes olid piisavalt jõukad, et riigiasjadesse pühenduda ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Rahvakoosolek valis riigiametnikud. Riigiametnikele palka ei makstud. 5. Mis on nobiliteet ja miks see tekkis? Nobiliteet- oli rooma ülemkiht nii suursugused patriisi- kui ka pleibei perekonnad, kust pärinesid magistraadid ja senaatorid. Neid valiti, sest nad olid piisavalt jõukad, et riigiasjadele pühenduda. 6. Rooma vabariigi kriis 2. saj. eKr. Rooma alistas kogu Itaalia ja jätkas vallutusi , kuni Vahemeri oli muutunud tema sisemereks. See tõi aga II sajandil eKr kaasa kriisi, mis oli tingitud: a) Rooma vabariiklik korraldus oli polislik see tähendab, et kodanikel pidi olema võimalus osa võtta riigijuhtimisest. Selline korraldus ei sobinud aga impeeriumile.
Roomast saab suurriik. Kogu itaalia vallutamisega oli rooma tõusnud üheks tugevaimaks riigiks vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks põhja-aafrikas asuva Kartaago. Rooma ja kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi loovutada Roomale. Teises puunia sõjas(218-201 ekr) püüdsid kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal. Tema juhtimisel purustati rooma vägi Cannae lahingus. Kolmas puunia sõda, kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr. Võitlus kartaagoga kestis alles, kui rooma riik hakkas oma võimu laiendama ida poole. Sealsete hellenistlike suurriikidest langes esimesena tema löögi alla makedoonia. Aastal 149 ekr saavutasid rooma makedoonlaste üle otsusta...
Vana-Rooma eluolu Rooma impeerium oli arenenud linnriigist ning roomlased hakkasid arendama uute linnade tekkimis. Paljud jõukamad inimesed elasid linnas ning nõukogud korraldasid maapiirkonna elu. Roomlaste jaoks oli tsiviilelu ja linn väga tihedalt seotud. Samuti hinnati väga esivanemate vaimset pärandit. Küll aga vallutussõdade tagajärjel hakkas levima kreeka kultuur ning seetõttu õpiti kreeka keelt, kirjandust, ning elati ka kreeka kommete ja uskumuste järgi. Kuid kuna osa roomlastest kartis kultuuri hävingut, oldi osaliselt kreekale vastu. Sellest hoolimata säilitas rooma oma traditsioone. Rooma seisuslikus ühiskonnas oli kõige kõrgemal pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud, neil oli koht kõrgetes riigiametites. Senaatori tundis ära toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgnes ratsanikeseius, mis koosnes samuti inimestest, kes olid teatava rikku...
Etruskid on Apeniini ps. põhja- keskosas asuva Etruuria elanikud. ROOMA RIIK Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Foorum - e. turuplats. Rajati madalamale alale, kuivendatud soosse. Kapitoolium - kindluse ja templite asupaik, rajati kõrgemale künkale. Rahvakoosolek - seadusanlik võim: riigiametnike valimine, üldiste seaduste ja otsuste vastuvõtmine. Senat - täidesaatev võim e. tegelik võim. Senaatorid olid senati liikmed. Konsul - 2 konsulit olid Rooma kõige kõrgemad riigiametnikud. Ülesanne: juhtida sõjaväge. Valiti rahvakoosolekul suursuguste roomlaste seast 1 aastaks. Hiljem said neist eluaegsed senaatorid. Patriits - täieõiguslik Rooma kodanik. Nad võisid astuda riigiameteisse, pääseda senatisse. Plebeid - e. vaesed olid paljudest õigustest ilma jäetud kodanikud.
linnade ja arenenud majandusega maad, peamiseks keeleks kreeka keel. Lääneprovintsid(Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika) jäid oma arengutasemelt Idale kõvasti alla, kõik oli roomalikum ja keeleks ladina keel. Seisused keisririigis: 1. Senaatorid-jõukad mehed suurte maavaldustega, nende kätte koondusid tähtsaimad riigiametid ja paljud neist olid provintside asevalitsejad. 2. Ratsanikud-teatud varandusliku positsiooni saavutanud roomlased, kes tegelesid ka kaubandusega. Senaatorid ja ratsanikud olid ka patroonid. 3. Käsitöölised ja vabad talupojad 4. Proletaarid-kõige vaesemad elanikud, püsiva töö- ja elukohata, siiski Rooma kodanikud. Orjad ja vabakslastud seisusesse ei kuulunud. Rooma Impeerium Traianuse ajal- Traianuse ajal jõudis Rooma impeerium tippu, siis vallutati Dakaatia ja Mesopotaamia, mis tähendas, et Rooma õlemvõim oli kindlustatud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge
vandenõulased Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat: Antonius (ida), Octavianus (lääs). Antonius abiellus Kleopatraga, saades seega ka Egiptuselt rahalist toetust, 31. sai Antoniuse laevastik Octavianuselt lüüa. 30. vallutas Octavianus Egiptuse, ühendades kõik vahemere maad -Varane keiserriik 30 eKr-235 pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus (30 eKr-14pKr). Oskas lepitada ainuvalitsejaga lihtrahva ja enamiku ühiskonnast. Keiser Nero(54-68), tappis oma naise, ema ja senaatorid samuti pani linna põlema. Traianuse valitusajal(98-117) saavutas Rooma impeerium oma võimuse tipu. Etruskid ja Rooma riigi algus -Etruskid Itaalias elas palju rahvaid, 2 at. Itaaliasse rännanud itaalikud. Loodeosas elasid etruskid, Etuuria mk. Nende päritolu pole teada. Kultuuris esines nii foiniika kui ka kreekapäraseid jooni. Kujundasid oma tähestiku, mida ei osata tänini lugeda. Hiigelaeg langeb 7-6 saj. Hauakambrid-. Kiviplokkidest raiutud, elavate linnade omamoodi koopiad
Hiljem muudeti seadused ära. Riik,Õigus,Armee. Rooma rahva ehk Rooma kodanikkonna moodustasid patriitsid ja plebeid. Selleks ajas olid plebeid saanud patriitsidega võrdeid õigusi. Kuid riigikord oli ikka aristokratlik. Magistraadid (riigiametnikud) nad juhtisid riiki ja neid valiti igal aastal. Senat aristokraatlik vanemate nõukogu,kes juhtis Rooma riigi poliitikat. Nobiliteet Rooma ülemkiht,nii suursugused patriitsi- kui ka plebeiperekonnad,kust p'rinesid magistraadid ja senaatorid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Iga ametnik pidi arvestama kolleegi arvamusega. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Ülesanne oli korralsasa õigusemõistmist. Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne on kodanike
o Mariuse ja Sulla kodusõda (89-82 eKr) o Gaius Julius Caesar (100-44 eKr) - 60 eKr Pompeiuse, Crassuse ja Caesari triumviraat, Crassus sureb 53 eKr, 52 eKr Roomas haarab võimu Pompeius, 49 Rubico ületamine (`alea iacta est') Pompeiuse ja Caesari kodusõda 49-46 eKr: Pompeius sai lüüa; Caesar kuulutatakse eluaegseks diktaatoriks ja imperaatoriks, konsuliks, ülempreestriks, rahvatribuuniks, 15.03.44 eKr senaatorid tapavad Caesari o Octavianuse ja Antoniuse kodusõda -> mõlemad Caesari pooldajad, jagavad maa: idapoolsed alad Antoniusele, läänepoolsed Octavianusele, 31 eKr Aktioni merelahing: Eg. laevastik ja Antonius saavad lüüa, 30 eKr Aleksandria vallutamine, Egiptusest saab Rooma provints, Octavianus ühendab kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla // Rooma vabariigi lõpp
Palgaarmee kujunemine. 7. Varane keisririik rahvakoosoleku võim vähenes. Senatist sai keisri nõuandja ja senaatoriteks said ka provintside arostokraadid. Magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine. 8. Hiline keisririik sõdurkeisrite aeg. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal. Impeeriumi jagunemine (ida- ja lääneosa), suur rahvasterändamine, Lääne-Rooma lõpp. 9. Seisused senaatorid (omasid latifundiume, enamus aega veetsid roomas kõrgametnikena), ratsanikud (algus sõjaväes, hiljem kõik jõukad kodanikud, suurmaavaldajad, kohtunikud), vabad mehed (käsitöölised, talupojad ja rentnikud, proletaarid), vabakslastud, orjad (orje rohkem ja olukord halvem kui kreekas) 10. Perekond ja naiste positsioon mehe piiramatu võim peres, kodanikuõiguseta naised. Naistel oli rohkem vabadust (võis lahutada ja suhtles
Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur roll Rahvakoosolek: kutsuti kokku et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, hääletamine toimus elamispiirkondade või sõjaväeosade kaupa, eelise said jõukamad kodanikud, mõju väiksem kui Kreekas Vallutussõdade tulemus: Varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine, orjanduse areng Keisririik vs vabariik: senat ja magistraadid kaotasid oma õigused, VETO õigused
Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid. Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur roll Rahvakoosolek: kutsuti kokku et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, hääletamine toimus elamispiirkondade või sõjaväeosade kaupa, eelise said jõukamad kodanikud, mõju väiksem kui Kreekas. Vallutussõdade tulemus: Varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine, orjanduse areng
Roomlaste esivanemad olid ITAALIKUD, kes II at. Algus saarele rändas. Nad jagunesid hõimudeks, suurem oli LATIINID, kes elasid LATIUMI maakonnas. KAPITOOLIUMI künkale rajati kindlus. ROMULUS ja Remus visati Tiberi jõkke, emahunt imetas neid, taljupojad võtsid oma hoole alla, kukutasid Amuliusi, Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi lõpuni. KUNINGATE AEG (8. Saj. 510 eKr) VABARIIGI PERIOOD (510 eKr 30 eKr) KEISRIRIIGI AEG (30 eKr 476 pKr) ETRUSKID asusid Appeniinidel enne itaalikuid, nende keele ja päritolu kohta ei teata palju, nad olid valitsev rahvas I at. Nad olid head meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö oli kõrgelt arenenud. KUNINGATE ajal oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Viimased 3 kuningat olid etruskid ja nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510 eKr kukutati viimane kuningas. Kehtestati vabariik. PATRIITSID olid rikkad, PLEBEID olid tavakad. Nende vahel oli pidev ping...
Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid. Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur roll Rahvakoosolek: kutsuti kokku et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, hääletamine toimus elamispiirkondade või sõjaväeosade kaupa, eelise said jõukamad kodanikud, mõju väiksem kui Kreekas. Vallutussõdade tulemus: Varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine, orjanduse areng
Lacium-maakond Itaalia keskosas, kus hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Etruskid Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Asub seitsmel künkal X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid. Müürid sai linn IV saj eKr. Proletaarid vae...
VANA-KREEKA 1. SISSEJUHATUS ❏ Kreeta-Mükeene periood, umbes 2000 eKr – 1000 eKr. ❏ Tume ajajärk, umbes 1100 eKr – 800 eKr ❏ Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr – 500 eKr ❏ Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr – 338 eKr ❏ Hellenismiperiood, 338 eKr – 30 eKr. *Vahemere ruumi on rikastanud Iisraeli riik, Hetiidi riik (tänapäeva Türgi), Meedia riik. *Kreeka asub Lõuna Euroopas Palkani poolsaarel, Vahemere ääres ja teda võib jagada kolme ossa: Põhja-Kreeka, Kesk-Kreeka ja Lõuna-Kreeka. *Kreekas on palju linnriike ehk poliseid. *Olid a) aristokraatlikud polised- rikkad & võimekad mehed (Sparta) b) demokraatlikud polised- võim rahval (Ateena) c) türanlikud polised- juhil oli anuvõim (türann) * Hellenid oli kreeklased ja barbarid olid võõramaalased. *Sparta riiki iseloomustab sõjaväeline kasvatus ja see oli riigis kõrgel kohal. 7-aastaselt hakati treenima ja 20-aast...
valitses asehaldur. Kohalikesse asjadesse siiski roomlased ei sekkunud seni kuni olukord oli rahulik. 7. Roomas kerkis esile nii mõnigi väepealik ja riigimees, kes soovis haarata võimu Rooma üle. Sellised olid ka Crassus, Pompeius ja Caesar, kes esialgu moodustasid küll ühise liidu, kuid peale Crassuse hukkumist puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Caesarist sai sõja tulemusena Rooma ainuvalitseja, kuid senaatorid polnud rahul sellega ning tapsid ta. Uus kodusõda puhkes Caesari pooldajate Antoniuse ja Octavianuse vahel. Actonius sai lüüa ning Octavianus hõivas Egiptuse. Vabariigi lõpuks loetaksegi Octavianuse poolt kõigi Vahemeremaade ühendamist oma ainuvõimu alla. 8. Rooma sõjavägi muutus elukutseliseks palgaväeks. Peamine väeüksus oli leegion, mille moodustasid peamiselt raskerelvastuses jalaväelased. Nende varustus koosnes
kultuurimõju alla. Kreeka kultuuri vastu protestiti, kuid kahjuks see levis üsna suurejooneliselt siiski edasi. Õnneks suutis Rooma ühiskond siiski säilitada enda traditsioonilise ilme. Roomlaste seisused Roomas nagu ka paljudes tolleaegsetes impeeriumites oli ühiskond seisuslik. Seisusi piirasid küll ka seadused, kuid neid ainult osaliselt. Loomulikult asetses seisuslikkuse kõige kõrgemal astmel senatiaristrokraatia, mis oli muide pärilik. Vabariigi ajal tulid senaatorid nobiliteedi hulgast, kuid keisririigi ajal üha rohkem ka provintsidest. Senaatori võis juba kaugelt ära tunda, kuna kandis valget toogat, ehk valget rüüd, millel oli purpurpunane triip. Järgmine seisus mis Roomas aset leidis oli ratsanikuseisus. Algselt kuulusid nende hulka inimesed, kes suutsid endale hankida ratsahobuse, kuid hiljem pidi ratsahobusele kaasnema ka teatav jõukus. Senaatoritest ja ratsanikest madalamal seisid käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud
Üleüldiselt oli keisririigi valitsemine suuresti sõltuv valitsejast , kes parasagu võimule oli saanud . Hilisemas keisririigi ajajärgus tekkis ühe keisri soovi tõttu lausa kaks erinevat riiki . Nendeks said Lääne-Rooma ja Ida- Rooma. Kuid kõikide imperaatorite ühiseks jooneks oli piiramatu võim , mis oli täielikult süvenenud hilise keisririigi ajajärgu alguseks . Mida aeg edasi , seda suurem oli keisri võim tavakodaniku ja ametniku üle . Näiteks olid senaatorid hiliseks ajajärguks täielikult oma võimu riigi asjade kontrolli üle kaotanud . See jõustus keiser Dioclitanuse keskvõimu suurendamise ja kodanike vabaduse kärpimise tõttu . Imperaatorite võimuses oli valida ametnikke ja ühtlasi suurendada bürokraatiat. Minu arvates ei olnud see rahva suhtes õiglane , kuna nii ei võinud inimene kunagi ette teada mis teda järgmisena ees ootab . Kui järgmiseks
KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1) Rooma riigi ajaloo kronoloogia ja lühike iseloomustus?- a)Kuningate aeg (753-509 a. eKr) etruskite hiilgeaeg, esimene kuningas Romulus, 7 kuningat valitses üksteise järel. b)Varane vabariik (509-265 a. eKr) riigi eesotsas seisis senat, oli võimsaim riik Latiumi maakonnas Itaalias, sõjad etruskitega, Rooma laiendas oma võimu Itaalias, 265. aastaks eKr oli Itaalia Rooma võimu all. c)Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133 a. eKr) Peale Itaalia vallutamis sattus konflikti Kartaago riigiga, pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui Puunia sõdadena, roomlaste liitmine Makedoonia ja Kreekaga. d)Kodusõdade periood ja vabariigi langus(133-30 a. eKr) rooma armee kujundati ümber, kodusõjad, senati võim vähenes, Pompeius ja Caesar-võimsad väepealikud, Caesar tõusis ainuvalitsejaks, Antonius ja Octavius- Caesari pooldajad ja jagasid riigi omavahel, 30 a. eKr- Rooma lõpp. e) Varane keisririik( 30 eKr...
Prnceps m. s. prncipis, pl. prncipum juht, valitseja, imperaator, prints Rs f. s. re, pl. rrum asi, ese, asjaolu, fakt, olukord, kohtuasi Hrs m. f. s. hrdis, pl. hrdum pärija, järeltulija, järglane Crmen n. s. crminis, pl. crminum kuritegu, roim, eksimus, süüdistus Is n. s. iris, pl. irum õigus, eesõigus, privileeg, voli Pater m. s. patris, pl. patrum isa, pl. patriitsid, senaatorid Lx f. s. lgis, pl. lgum seadus, -eelnõu, reegel, korraldus, kohustus Familia f. s. familiae, pl. familirum pere, kodakondsed (k.a orjad) Idex m. s. idicis, pl. idicum kohtunik, otsustaja, hindaja Servus m. s. serv, pl. servrum teenija, ori Cvits f. s. cvittis, pl. cvittum kodanikuõigus, kodakondsus, kodanikkond dictum n. s. dict, pl. dictrum edikt, käsk, korraldus, ettekirjutus Caput n. s
Kleopatra Egiptuse valitsejanna 14. Rooma rahu suhteliselt rahulik periood Rooma riigis. Imperaator võimukandja Vana-Roomas. Keiser valitseja tiitel. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Lääneprovintsid Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika jäid oma arengutasemelt Roomale alla Rooma ühiskonnas seisused : · Senaatorid Töötasid Rooma kõrgeimates riigiametites. · Ratsanikseisus Rikkad ja mõjukad inimesed. Sõja korral teenisid nad ratsaväes. Tegelesid kaubandusega. Nende hulgast pärinesid paljud impeeriumi rahaasju korraldavad riigiametnikud. Neid määrati sageli kohtunikeks. · Käsitöölised Tegelesid käsitööga. · Talupojad Kasvatasid vilja, karja, harisid põldu.Hiljem teenisid sõjaväes. · Proletaarid Käisid rahvakoosolekutel.
Peale Augustuse surma tugevnes senati opositsioon; selle mahasurumiseks rakendasid JuliusteClaudiuste dünastia keisrid terrorit. Puhkesid ülestõusud. Peale Nero kukutamist tuli võimule Flaviuste dünastia. Provintside majandus edenes jõudsalt.Riigikord keisririigi ajal:Näiline rahvavõim. tegelt oli võim ühel isikul- "princeps" =imperaator=keiser. poliitiline mõju ka senatil ja magistraatidel. Keisrid üritasid senaatoritega hästi läbi saada, sest senaatorid võisid keisreid takistada ning võimult kõrvaldada. Rooma õigus: kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. kõirgeim kohtumõistja keiser ja seadused põhinesid tema määrustel. tuli lähtuda rahva kasust, mitte isiklikest huvidest. rooma õigused kujunesid 12 tahvli seadustest ja lähtusid varem asetleidnud juhtumitest (praktilised kogemsued, kreeka seaduste eeskuju. roomlased panid aluse õigusteadusele. Keisririigi languse põhju-3saj.sattus R sügavasse kriisi,selle ajal tekkis
kultuurihuvilistele külastajatele. Avalike ehtiste pilti täiendasid ka hipodroomid ja amfiteatrid, kus korraldati gladiaatorite võitlusi. Rooma suurim hipodroom oli Circus Maximus ja suurim amfiteater Colosseum. Roomas oli seisuslik ühiskond. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia. Valitud oli kuningas, kes valitses koos senatiga. Senatile kuulus seadusandlik võim. See koosnes sugukondade vanematest, peamiselt patriitsidest ja endistest magistraatidest. Senaatorid olid suurmaaomanikud, kelle amet oli eluaegne. Senat kinnitas seaduseelnõusid ja juhtis sisuliselt riiki. Ka provintside asevalitsejad ja leegionite ülemad pärinesid senaatorite seast. Senaatori tundis ära valget rüüd ehtiva punase triibu järgi. Ratsanikud olid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ka ratsanike seas oli suurmaaomanikke. Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja
Vool aga uhtus korvi kaldale ja emahunt hakkas poisse imetama kuni kohalik karjus naisega nad enda juurde võttis. See tõttu on emahunt Rooma linna sümboliks. (Võib lühemalt kirjutada kui vaja!!!) 2p 5. Selgita mõisted: 7p nobiliteet Rooma ülemkiht , nii suursugused patriitsi kui ka plebei perekonnad, kust pärinesid magistrikaadid ja senaatorid konsul Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik Klient ennast patrooni kaitse alla andnud inimene V-Roomas ja Itaalias, vastutasuks tõotas patrooni ustavalt teenida. Senat aristokraatlik vanemate nõukogu , kes juhtis Rooma riigi pol. Leegion suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees Foorum turu ja koosoleku plats Metseen rikas kunsti ja kultuurisoosija 6. Kes olid? Vali õige nimi! (Caesar, Nero, Titus Livius, Maecenas, Paulus, Peetrus, Zeus,
RAHVATRIBUUN valiti vaesti inimeste hulgast, pidi nende huve kaitsma. Võis panna rikaste seadustele veto. Roomas toimis ka RAHVAKOOSOLEK, mille tähtsus oli tegelikult üpris väike. Uusi seadusi algatada ei tohtinud, seal võis hääletada senati seaduseelnõu poolt või vastu. Võim oli tegelikult eliidi käes. Kodanikud jagunesid selgelt: PLEBEID (vaesed) ja PATRIITSID (rikkad) Pärast rahvatribuuni valimisi olukord kahe kihi vahel parenes. KIHID Kõrgeim kiht SENAATORID suurmaaomanikud, kõrgetes riigiametites. RATSANIKUSEISUS samuti rikkad ja mõjukad inimesed.Tegelesid ka kaubandusega. KÄSITÖÖLISED, VABAD TALUPOJAD (elasid maal) ja RENTNIKUD. ORJAD Rooma ühiskond oli sarnaselt Kreekale orjanduslik. Orje oli igast rahvusest ja kihist ja ilmselt rohkem kui klassikalises kr-s. PEREKOND Oli mehekeskne, perekonnapeal piiramatu võim pereliikmete üle. Naistel puudusid poliitilised õigused. Laste kasvatamine ja õpetamine alguses isa käe all
oht.Ta sai ametis olla kuni pool a.Sel ajal kuulus talle piiramatu võim.Kuid pärast ameti lõppu pidi ta oma tegudest aru andma. Rahvatribuunid-10 tk, pidid kaitsma lihtrahva huve.Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele,juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Senat-ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal u 300 liikmest e senaatorist.Hiljem arv tõusis. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Senaatorid oli kogenud riigimehed ja senati otsustel oli seaduse jõud. Senat kuj riigi sise kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Ühtki seaduseelnõu ei pandud rahvakoosolekul arutlusele ilma senati heakskiiduta.Senat juhtis tegelikult riiki! Rahvakoosolekud-Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut.Eri asjade otsustamiseks kogunes rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Rahkoos valiti
Plebeide huve kaitsesid rahvatribuunid (riigiametnikud, kel oli vetoõigus = õigus keelustada mistahes seaduse vastuvõtmine, mis kahjustab plebeide mõju). 3.sajandiks eKr olid plebeid saavutanud patriitsidega võrdsed õigused, kõik roomlased moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna rooma rahva (populus Romanus). Rooma vabariigi juhtorganid olid riigiametnikud, Senat ja rahvakoosolek. Senat oli valitsev riiginõukogu, see koosnes 600 liikmest. Senaatorid olid ametis eluaegselt, nende hulka kuulusid nii endised kui tegevad magistraadid seega pikaajaliste kogemustega mehed. Senat tegeles välispoliitika, sõjanduse, rahaprobleemidega. Senati otsused olid seaduse jõuga, kuigi need esitati rahvakoosolekule. Rooma olulisemad magistraadid olid järgmised: konsulid ehk sõjaväejuhid; neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid saatis 12 auvahti, kes kandsid õlal magistraadi võimusümbolit rihmaga kokkuseotud
kes hoidis reaalset poliitilist võimu enda käes. Latiini liit; 4. saj keskel eKr ajasid roomlased Lõuna-Latiumist välja sõjaka volskide hõimu ja lõid latiinide hõimudega liidu. Gallide uue invasiooni oht soodustas latiini liidu tugevnemist. Liitlased polnud rahul Rooma ülemvõimuga ja 340. a eKr puhkenud Latiini sõjas nõudsid nad, et üks konsulitest ja pooled senaatorid valitaks liitlaste hulgast. Ladina liit saadeti laiali ja endised liitlased pidid alistuma Roomale. gallide sissetung; Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr. IV sajandi algul e.u.a. sööstsid Po jõe orust Etruuriasse gallid. Läbinud Etruuria, ründasid nad Roomat. Aastal 390 e.u.a. purustasid gallid Rooma armee, ja vallutanud elanike poolt maha jäetud Rooma, purustasid selle peaaegu tervenisti.
Ehituskunst Hakati rajama kivist teid , sildu kui ka akvedukte. Kanalisatsioon, majades kasutati põrandaaluseid küttesüsteeme. Lubjamördi kasutusele võtt kaarte, võlvide ja kuplite konstrueerimine. Mõisted Kapitoolium - Roomas Kapitooliumi künkal asunud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus. Senat vanemate nõukogu Magistraat riigiametnik Vana-Roomas Nobiliteet Rooma ülemkiht, nii suursugused patriitsi kui ka pleibeiperekonnad, kus pärinesid magistraadid ja senaatorid. Vandalism kultuuriväärtuste mõttetu hävitamine. Rahvatribuun Vana-Rooma ametnik, kaitses algul pleibeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi, võisid keelustada senati ja riigiametniku iga otsuse, mis kahjustas pleibeide huve. Pleibei lihtrahvas, algselt riigivõimust kõrvale jäetud,ajajooksul võitsid patriitsidega samad õigused. Patriits muitsest suguvõsast pärit suursugune roomlane. Hiljem muutus patriitsi nim. aunimeks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
