Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pompeius (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Pompeius
Kristin Belkovski 
V1E
 
 
Pompeius
➔Gnaeus Pompeius Magnus
➔29. september 106 eKr – 28. september 48 
eKr 
➔Kuni kaotuseni Caesarile peeti teda oma 
aja hiilgavaimaks väejuhiks
 
 
Kodusõda
➔  Caesar  ületas Rubico, piirijõe tema 
Pompeius #1 Pompeius #2 Pompeius #3 Pompeius #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor w2ikekaba Õppematerjali autor
Gnaeus Pompeius Magnus
29. september 106 eKr – 28. september 48 eKr
Kuni kaotuseni Caesarile peeti teda oma aja hiilgavaimaks väejuhiks

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
docx

Gaius Julius Caesar

vallutanud. Gallias väga edukas, kuid Roomas oli toimumas tõsised sündmused: M. Crassus oli lahingus langenud ning nüüd algas võimuvõitlus Caesari ja Pompeiuse vahel. See kodusõda jagas kodanikud kahte leeri: senati pooldajad(Crassus) ja senati vastased(Caesar). 49. Aastal kutsus senat Caesari prokonsuli kohalt enneaegu tagasi ning andis sisuliselt käsu alluda pompeiuslastele. Vastuseks suundus Caesar sama aasta jaanuaris oma leegionidega Rooma peale, mille vägesid kamandas Pompeius. Caesari lahinguis kogenud väed tõrjusid Pompeiuse armee kõikjalt välja ja kõigest kahe kuuga oli Põhja-Itaalia Caesari käes. Pompeius püüdis vähemalt Rooma linna kaitsta, kuid Illerda lähistel toimunud lahingus sai ta täieliku kaotuse osaliseks ning põgenes senaatoritega Brindisi kaudu Kreekasse. Caesarist oli saanud Rooma uus valitseja ning 49.aasta sügisel kuulutasid Roomasse jäänud senaatorid Caesari pidulikult diktaatoriks.

Õigus
thumbnail
45
pptx

Antonius ja Kleopatra

puhkes Egiptuses Kleopatra-vastane kodusõda. ______________ * intriig ­ salasepitsus; intrigaan ­ intriigide sepitseja; Rooma kodusõda Samal ajal oli ka Rooma riigis kodusõda: Julius Caesar oli just saavutanud võidu Pompeiuse* üle. Viimane põgenes Egiptusesse. Egiptuse regent Potheinos otsustas olukorra enda kasuks pöörata. Ta teeskles, et soovib Pompeiust toetada, ja määras viimasele kohtumise ­ Pompeius tapeti (tal raiuti pea otsast). Kui Pompeiust jälitav Caesar Egiptusesse jõudis, soovis regent temaga kohtuda. Ta pakkus Caesarile kingiks kandikule asetatud Pompeiuse pead. Selline barbaarsus tekitas Caesaris üksnes tülgastust ... ________________ * Pompeius (106-48 eKr) ­ Rooma riigimees ning andekas väepealik; püüdis takistada Caesari pürgimist ainuvõimule, kuid sai viimaselt 48. a. lõplikult lüüa; lootes leida kaitset Egiptuses, mõrvati Ptolemaios XIII käsul

Ajalugu
thumbnail
9
odt

GAIUS JULIUS CAESAR

kõnet Catilina vastu ja pärast võitu andis senat talle aunime Pater Patriae (Isamaa Isa). See oli Cicero poliitilise karjääri kõrghetk. Caesarit ja Crassust seostati mingil määral salaliidust osavõtuga, kuid kumbki ei määrinud oma nime lõplikult. Crassus tõmbus ajutiselt poliitikast tagasi. Caesar oli sel ajal pontifex maximus (ülempreester) ja seega puutumatu isik. Pärast Catilina lüüasaamist määrati Caesar Hispaania asevalitsejaks. U. 60 a. e.Kr. sõlmisid Crassus, Pompeius ja Caesar kokkuleppe ehk triumviraadi, mille kohaselt lubasid nad üksteist toetada (konkureerisid kolm väejuhti ja riigimeest Roomas ). Hiljem valiti Caesar konsuliks ja saadeti Galliasse, s.o. Põhja-Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale maavalitsejaks (60. a. e.Kr.). Aastal 51 a. e.Kr. suri Crassus idas võitluses partalastega. Nüüd oli Caesaril konkurents väiksem. Põhjapoolne osa Galliast oli veel vallutamata. Seda osa kavatseski Caesar Rooma võimusesse võita

Ajalugu
thumbnail
12
docx

ROOMA AJALUGU

palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgas populaarsete väepealike vahel. Senati võim vähenes ja riigi asju otsustasid nüüd enamasti väepealikud. Võimsamad väepealikud olid Pompeius(vallutas riike Väike-Aasias ja Süürias) ja Caear(vallutas Gallia ehk Prantsusmaa), kes sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49.a eKr puhkes nende vahel kodusõda. Caesar tungis oma vägedega Galliast Itaaliasse ja Pompeius suundus Rooma riigi idapoolsetele aladele ustavaid vägesid koguma. Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas, kus Pompeius sai lüüa, põgenes ehk tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks.Suur osa Rooma aristokraatiast polnud sellega rahul ja 44.a eKr tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus, kes jagasid

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Kokkuvõte Vana-Roomast

purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus, Rooma väed sundisid ta roomast lahkuma, Kartaago kaotas kogu oma laevastiku., 3. Hävitasid roomlased Kartaago · Samal ajal laindasid roomlased oma piire ning vallutasid Makedoonia ja Kreeka, said ka päranduseks valdused Väike-aasias · Kodusõdade periood- Vabariigi langus - vabakutselist vägi asendati palgasõduritega, kodusõjad, senati võim vähenes, jätkusid vallutussõjad Esile tõusid Pompeius ja Caesar ­ ühtne riigi juhtimine --- Konflikt Pompeius jäi alla, põgenes, tapeti. Caesar tõusis ainuvalitsejaks ­ tapeti, kuna aristokraaatia polnud ainuvalitsemisega nõus Antonius ja Octavianus tõusid võimule - jagasid kaheks: Octavianus ­ lääne; Augustus ­ ida Antonius abiellus hellenistliku Egiptuse valitsejanna Kleopatraga, Kodusõda Antonius ja Octavianuse vahel, Antonius sai lüüa, põgenes Kleopatraga Egiptusesse, tapsid ennast

Ajalugu
thumbnail
4
rtf

Ajaloo arvestus

roomlastel lõppes toit. Gallialased nõustusid suure hulga kulla eest ära minema. Gallialaste juht asetas kaaluvihtidele lisaks oma raske mõõga tõrjudes protesti tagasi lausega "Häda võidetuile!". 38. Pyrrhose võit ­ Kuningas Pyrrhose sõjavägi saavutas küll palju võite, ent suurte kaotuste hinnaga. Seega on Pyrrhose võit võrdne kaotusega. (vallutati Itaaliat, jõuti Kreeka linnadeni.) 39. Rubico ületamine: ,,Liisk on langenud" ­ Pompeius soovitas senatil anda Caesarile korraldus ilmuda Rooma sõjaväeta. Jõudnud Rubico jõeni, mkõtles Caesar tükk aega ja lausus: "Liisk on langenud!" - tähendab otsustava sammu astumist ülesande lahendamisel. 40. ,,Ka Sina, Brutus" ­ 44. aastal tungisid Caesarile kallale vandenõulased, nende hulgas ka tema sõber, Brutus. Väljendab sügavat pettumust in imeses, keda usaldasid. 41. ,,Veni, vidi, vici" ­ ,,Tulin, nägin, võitsin" Caesar. Iseloomustab tema

Ajalugu
thumbnail
13
odt

Kleopatra

pärast puhkes Egiptuses Kleopatra-vastane kodusõda. Kleopatra oli sunnitud põgenema Süüriasse, kus ta kutsus kokku armee. 48. aastal eKr läks ta tagasi Egiptusesse, et astuda vastu oma vennale Pelusiumis, Egiptuse idapiiril. Samal ajal oli ka Rooma riigis kodusõda, kus Julius Caesar oli saavutanud võidu Pompeiuse üle. Viimane põgenes Egiptusesse. Egiptuse regent Potheinos teeskles, et soovib Pompeiust toetada, ja määras viimasele kohtumise, kus Pompeius tapeti. Caesar jälitas Pompeiust Egiptusesse ning kui ta kohale jõudis, soovis regent temaga kohtuda. Ta pakkus Caesarile kingiks kandikule asetatud Pompeiuse pead. See tekitas Caesaris tülgastust. 3 4 2. KLEOPATRA JA JULIUS CAESAR Ka Kleopatral oli suurele väepealikule valmis mõeldud kingitus

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Vana-Rooma kronoloogia ja mõisted

seega omandasid roomlased oma esimesed valdused Aasias Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133­ 30 a eKr) · 2. ja 1. Sajandi vahetusel eKr kujundati ümber Rooma sõjavägi- kodanikest koosnenud vägi asendati palgasõduritega. · Algasid kodusõjad · Senati võim vähenes ning Rooma rahvas oli tihti senati otsustega rahulolematu, riigi asjade otsustajaiks said väepealikud · Neist võimsaimateks tõusid Pompeius ja Caesar, sõlmisid liidu ühiseks juhtimiseks.Pompeius- kuulus vallutuste poolest Väike-Aasias ja Süürias, Caesar- alistas Rooma võimule Gallia. · 49 a eKr puhkes Caesari ja Pompeiuse vahel kodusõda, nende vahel toimus lahing milles Pompeius sai lüüa, põgenes kuid hiljem tapeti. · Suur osa Rooma aristokraatiast oli rahulolematu ainuvalitsejaga ning 44 a eKr tapeti Caesar

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun