Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SEMINARI TEKST: Descartes, R. Arutlus meetodist kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõtleme, väited, descartes, meeltega, olevus, unenägude, asjast, sisendatud, täiuslikkust, substants, tõestama, seostada, jumalaga, järjekordselt, ignoreerida, eelnevatArutlus meetodist IV osa. Põhiväide on Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus. Põhiväite põhilised argumendid: 1. Kui mõelda, siis järelikult olen ka olemas. ( Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. Kui ei oleks keha, siis hing on ikkagi see, mis ta on ). 2. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. ( Jumalas ei ole midagi, mis oleks ebatäiuslik. Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust, seega Jumal eksisteerib). Kriitikana tooksin välja Jumala, sest arvan, et millegi kaheldava tõestamine kaheldavaga pole õige. Kahtlused peaks ikka tõestatud saama millegi kindlaga. Kuigi argumente oli palju, jäid need mulle kas arusaamatuks või segaseks. Küsimus:
selle tekstist välja ja kirjutan lühikeste konkreetsete punktidena üles. 1b) Õpiobjektist teadsin kõiki tõlgendustehnikaid, aga ei teadnud, et viimast tehnikat Hermeneutiliseks ringiks nimetatakse! 2) Struktureeritud kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. osa põhjal: Põhiväide: Inimese ja Jumala hinge olemasolu, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine ning samas ka mõtlemise üle kahtlemine. Toetavad väited: 1) Ma mõtlen, järelikult ma olen / Kui mõelda siis peab ka olema. 2) Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 3) Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. 4) Paratamatult pidi olema mingi teine täiuslikum olevus, kellest ma oleksin sõltunud ja kellelt ma oleksin omandanud kõik, mis mul oli. 5) Me ei pea iial usaldama midagi muud kui ainult oma mõistuse evidentsi
1a)Eelnevalt oskasin ja rakendasin tehnikaid : olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks, lühikokkuvõtte kirjutamine, mõttekäikude übersõnastamine. 1b)Juurde õppisin jooniste -ja mõisteskeemide tegemise ning hermeneutilise ringi tehnika. Esimest ei ole varem rakendanud ja teisest lugesin esmakordselt. 2. Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Väited: 1)Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2)Kui mõtelda, siis peab ka olema. 3) Tunnetada on täiuslikum kui kahelda 4)Jumal on täiuslik olevus- eksisteerib Argumendid: 1)Mõtted ei ole unenägude illusioonides tõelisemad 2)Substantsi kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises 3)Substants on ebatäiuslik, kuid jumal on sisestanud ka täiuslikuma poole. (jumal ise on täiuslik) 4)Asjad, mida me tunnetame selgelt ja distinkselt, on tõelised Mõisted: substants - kogu olemus sisaldub mõtlemises jumal - täiuslik olevus
1.Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. 2.Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles üldiselt ei kahelda. Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme, kuna meeled meid sagedasti petavad. Kuigi me praktilises elus nende asjade olemasolus kindlad oleme, jääb siiski teoreetiliselt nende olemasolu kaheldavaks. Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel ei unele ja võib-olla on kogu meie elu üks suur unelm.
1. Millise meetodi valis Descartes tõeuurimiseks? On see Sinu hinnangul sobiv meetod? 2. Mil moel peab Descartes võimalikuks kahelda meeltes? 3. Milles ei ole võimalik Descartes'i arvates kahelda, kas nõustud tema mõttekäiguga? 4. Descartes'i mina-definitsioon + Sinu kriitika. 5. Descartes'i tingimused mistahes lause tõsikindluseks. 6. Descartes'i mõttekäik täiuslikkusest (jumalast) vajadusel Sinu kriitika. 7. Mis alusel peab Descartes tavamõistuslikke arvamusi, nt.
II OSA Keerukam struktuur. Põhiväited: 1),,Kõik mõtted mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades kuigi nad pole siis tõelised." (seoses nr 2) 2),,Ma mõtlen, järelikult ma olen." 3),,Jumal on täiuslik. 4),,Jumal eksisteerib" 5),,Jumalat ei tunnetata" 6) ),,Kui ma kahtlen, siis ei ole järelikult minu loomus küllalt täiuslik, sest ma nägin selgesti et tunnetada on täiuslikum kui kahelda." (seos nr 3) ARGUMENDID 1) kõik mu vaimu kunagi sattunud asjad ei olnud mu unenägude illusioonides tõelisemad. 2) Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3) Ent kui maailmas oli mingisuguseid kehi või mingisuguseid mõistuslikke või muid loomusi, mis ei olnud päris täiuslikud, siis nende olemus pidi niivõrd sõltuma Jumala võimust, et nad ei oleks võinud püsida ilma temata ainustki silmapilku. 4) Kuna aga asudes uuesti vaatlema ideed, mis mul oli täiuslikust olevusest, ma leidsin, et
Üritan neid ka järgnevate tekstide puhul kasutada. 1a) Eelnevalt olen kasutanud olulisema teksti allajoonimist, erinevate värvide kasutamist ning märksõnade ja märkuste väljakirjutamist. Pikemate tekstide puhul olen jaganud teksti lõikudeks, et oleks parem ülevaade. 1b)Mõttekäikude lihtsustatud ümbersõnastamine, jooniste skeemide tegemine, hermeneutilise ringi koostamine. 2.OSA 1. Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3. Niisiis: see mina, s.o. hing, mille tõttu ma olen see, mis ma olen, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha; sest kuigi ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. 4. Kuna ma teadsin, et mul puudusid mõningad täiuslikkused, siis ei olnud ma ainus
(Arutlus meetodist) 1. Minu hinnang artikli põhiväited · Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt.. 2. Põhilised argumendid · Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel ei unele ja võib-olla on kogu meie elu üks suur unelm. · Sellest üldistatult ka järeldus me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame. · Meie ideed või mõisted, kuna nad on midagi reaalset ja tulevad Jumalast, peavad
I Minu jaoks on kõige sobivamaks stiiliks allajoonimine, kuna see on kõige kiirem ning minu jaoks kõige lihtsam ning arusaadavam meetod. 1a) Tehnikad, mida eelnevalt kasutanud olen, olid allajoonimine, teksti liigitamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine. 1b) Tehnika, mida juurde õppisin, on Hermeutiline ring. Ei teadnud varem, kuidas see käib, ega sellest, et selline asi olemas on. II Väited 1. pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme a) Meeled võivad meid mõnikord petta 2. ma mõtlen, järelikult ma olen a) Kõik see, mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline Vastu: Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mida me nimelt mõtleme distinktselt. 3. tal pole keha, ja üldse pole mingit maailma ega kohta, kus ta oleks olelnud a) Kuna ta mõtles kahelda teiste asjade tões, tähendas see, et ta on olemas 4
Arutlus meetodist Rene Descartes 1) Antud teksti põhiväide: Inimese ja jumala hinge olemasolu. 2) Descartes arvas, et leida tõestus inimese ja jumala hinge olemasolust, tuleb seada kõik kahtluse alla. Tema eesmärk oli leida kõige õigemad tõed, vastused milles ei ole võimalik kahelda, laused kus kahtlused on võimalikult tugevalt välja juuritud.Ta uuris ja mõtiskles inimese olemasolu üle, et kuidas teada ``Mis ma olen ``. Ta selgitas välja täpselt, et keha on vaimust erinev. Tõestamaks enda
Antud artikli põhiteemaks on arutleda inimese ja Jumala hinge olemasolu üle, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine. Descartes leiab, kui mõelda, siis järelikult peab ka olemas olema. Sellest lähtuvalt, et ta on olemas, tekkis kohe järgmine probleem kes või mis ta on? Ta võis oletada, et tal pole keha ega üldse mingit maailma ega kohta, kus ta oleks olnud, kuid sellest hoolimata võis ta kindel olla, et ta ise on olemas. Ta mõtles ja kahtles, ta oli substants, kelle olemus sisaldus ainult mõtlemises. Ta ei vajanud selleks ühtegi kohta ega sõltunud ühestki materiaalsest asjast. Descartes leidis, et hing, kes ta oli, oli täiesti erinev kehast ja hinge oli isegi kergem tunnetada kui keha. Kuna Descartes kahtles, siis leidis, et ta pole küllalt täiuslik. Ja kuna tal puudusid mõningad täiuslikkused, siis ei olnud ta ainus eksisteeriv olevus. Seega pidi eksisteerima keegi veel peale tema, keegi täiuslik
Võib väita, et me oleme ärkvel, kuid seda ei saa tõestada, jah hommikul tegime silmad lahti, käisime pesemas, sõime hommikusööki, aga ei saa välistada, et see on unes toimuv, mitte reaalsus. Kui saab kahelda asjade tõelisust, siis ei tohiks ju uni muuta arvamust , et 2+3 on ikka viis. See kas me magame või mitte ei muuda selle tehte õigsust. Autor toob kohe ka arvamuse, et on olemas jumal, kes on kõikvõimas ja on pannud meid nii mõtlema ja me mõtleme koguaeg valesti. Need, kes jumalat ei usu arvavad, et kõik mis siin ilmas toimub tänu juhusele, kokkusattumusele, saatusele või mingil muul viisil. Sellele ei saa vastu väita, aga saab sisestada arusaamu, mis algselt tunduvad valed. Võib mõelda, et Jumala asemel valitseb meid mingi paha vaim, kes meid nii mõtlema paneb. Võideldes taolise mõttemaailma vastu, on võimalik inimesel ära öelda vääratest arusaamadest, kuid sellist mõttemaailma on raske säilitada,
minu loomus küllalt täiuslik, sest ma nägin selgesti, et tunnetada on täiuslikum kui kahelda. Otsustasin otsida, kust õppisin ma mõtlema midagi täiuslikumat kui olen seda mina, ja tunnetasin evidentselt, et seda võis põhjustada ainult mingi tõepoolest täiuslikum loomus. 2. Argumendid · Kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki materiaalsest asjast. · Kui meil puuduks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. 3. Oluliste mõistete definitsioonid Pärja Bärg Maakorralduse magister I Mina substants, mille kogu loomus, sisaldab ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki materiaalsest asjast. Jumal etaloni kehastus.
1) Kaine inimaru on võime eristada tõde valest ning vastu võtta meie jaoks häid otsuseid. Meie arvamuse erinevus tuleb aga sellest, kuidas me oma mõistust rakendama, milliseid valikuid teeme ja kuidas oma mõtteid juhime, kas produktiivselt või destruktiivselt. Taoline seisukoht on ratsionalistlik kuna eeldab, et inimene eristab õiget ja valet tuginedes enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele, niisiis teadmised tulenevad meist endist. 2) Descartes teab, et ta on olemas kuna ta on võimeline mõtlema ning keegi ei saa vastupidist väita kuni ta mõtlemast ei lakka. Niikaua kuni inimene on oma mõtete autor on ta keegi, teisisõnu: olematu asi ei saa mõelda. Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb oma olemuses, siis järelikult kahtlemine teeb temast ebatäiusliku olendi, kelle loomus pärineb mõnest täiuslikust olendist. Argumentide erinevus seisneb selles, et esimese puhul
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib inimene ka unes asju tajuda, kuid neid asju tegelikult ei eksisteeri, seega on tegemist pettusega.
3. Kahtlemine tähendab seda, et ei olda täiuslik. Kui ollakse täiuslik, siis teatakse kindlalt. Kaheldakse asjades, mida ei tunnetata. 4. Kui inimene teab, et ta pole täiuslik, siis ta võrdleb end kellegagi täiuslikuga ning kui ta võrdleb end kellegagi, siis peab keegi teine ka olemas olema 5. Mõtted, mis on inimestesse sisestatud, on tehtud täiuslikuma indiviidi poolt(antud kontekstis jumala poolt)' 3) 1. Mina substants, mille kogu loomus, sisaldab ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki materiaalsest asjast. 2. Jumal etaloni kehastus. 3. Olemine mõtlemine 4) Autor peab kõigi täiuste ja ideede allikaks Jumalat. Kuid miks peab ideedel ja täiustel olema üldse mingisugune allikas? Ideed on võrrandid, mis on komplekteeritud teadmistest. Ja need teadmised oleme omandanud erinevate meelte abil. Kui kõik ideed pärineksid Jumalalt, siis
Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 DESCARTES “Arutlus meetodist” 1) Mis on kaine inimaru (mõistus) ja millest tuleb meie arvamuste erinevus? Kuidas saate sellest aru ja esitage lühidalt oma arvamus: mille poolest antud seisukoht on ratsionalistlik. (tekst hõlmab I osa 2 esimest lõiku – lk 127) 2) kuidas Descartes põhjendab vajadust uue meetodi järele; iseloomustage meetodi 4 reeglit koos oma arusaamisega nendest reeglitest (mõelge, kuidas matemaatikas lahendatatkse hulknurga pindala ja võrrelge lahenduse eri etappe 4 reegliga); millised on meetodi üldised eelised (II osa, lk 135 –138) selgitage miks on tegemist deduktiivse meetodiga 3) millistes arvamustes ja miks saab kahelda; esitage lühidalt oma arusaam selle kohta
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL xxxxxxx R. Descartes. Meditatsioonid I, II ja VI raamat Lühireferaat 2012 Iseenda tundmine ja enda parem mõistmine. See on kindlasti üks selline eesmärk, milleni tahaks jõuda iga mõtlev ja filosoofiast lugupidav inimene. Rene Descartes`i meditatsioonid annavad meile selleks tarbeks väga hea ,,töövahendi", mille abil on igaühel võimalus kaevuda sügavale oma sisemusse
see on ju meie enda valida, mida me teeme. Filosoofiline definitsioon: transtsendentne(väljaspool aega ja ruumi), ontoloogiline(ta on olemas tugevamas mõttes, kui kõik muud asjad, mis on ajutised, sest ta on alati. Samuti on tema olemine absoluutne, täiuslik, kõige täiuslikum), kognitiive(ta teab kõike, mida on võimalik teada) ja moraalne (ta on eristus hea ja halva vahel, moraalireeglid lähtuvad tema olemusest) absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentritsltik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllastusest. Me loome kujundi olendist, kes on kõikvõimas, kes loob absoluutse korra. 3. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon 1. Ludwig Feuerbach 1841 Ristiusu olemus: Jumala mõiste tuleb inimese sõltuvustundest: inimesed vajavad maailmas lohutust 2. Karl Marx Saksa ideoloogia Usk on oopium rahvale 3. Friedrich Nietzsche 1882 Rõõmus teadus
Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofial on ajatu loomus, olevus? Kas on olemas normatiivne etalonkuju, millega võrrelda, kas mingi asi või nähtus on filosoofiline või filosoofia? Filosoofia kujutab endas suurt hulka teksti ning pole kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofid vaevavad ennast selliste probleemidega, mis tegelikult ei eksisteeri. On olemas
Sissejuhatus Rene Descartes`i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" raamat ilmus esimest korda 1641. aastal. Selles referaadis on kasutatud kolme osa esimest, teist ja kuuendat meditatsiooni. Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate
2. G.Bruno käsitlus maailmast ja universumist Armastab loodust. Loodusavastusi, pettub skolastilises arusaamas, astub välja. Rändur. Mõistetakse surma. Universum lõputu hul maailmadest. Pole olemas rohkem planeete. Uni tervikuna liikumatu. Igavene, maailmad kaovad. Uni kogu olemine... Looduses toimiva põhjus maailmahing. Jumal kõikjal loodus panteism. Elementaarosakesed monaadid, neis on asjade olemus. Inimvaim püüdleb selle suunas, et unnetada lõpmatuset. Meeltega lõpmatus tajumatu. Kogemuse abstraktne ülem mõtlemine peab kuuletuma senualistlik. Itaalia reness kõige rev esindaja. 6. PILET reena 1. Apologeedid ja nende roll keskaegse filsoofia kujunemisel Apologeedid (kr) mingi õpetuse või süsteemi innukad kaitsjad, õigustajad ja pooldajad. Ajalooliselt 2-3 sajandil kristlikud kirjanikud (Justinus, Athenagorass, Tertullianus jt), kes arendasid teoreetiliselt alkiriku aluseid, et tõrjuda Rooma
See tähendab, et inimene vajab lisaks asjade mõistuslikule defineerimisel ka ilmutust. [1, 2.] Monadologoomia Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku esitatuna täiesti meelevaldsed. L. monadoloogiat võib edukalt esitada näitena sellest, kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud kõigist argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofilines spekulatsioon. L. monaadiõpetuse põhialuseks võib pidada lauset, et iga substants on kas monaad või monaadide kogum. Seda lauset tõestab ta järgmiselt. Lähtepunktiks on kaks postulaati:1) iga substants on kas lihtne või liitunud; 2) liitsubstants koosneb lihtsaist substantsidest. Hiljem lisas nendele veel kaks postulaati: 3) igal materiaalsel substantsil on jagatav ulatuvus(laenatud Descartes'ilt) ja 4) see, mil on jagatav ulatuvus, ei saa olla lihtne substants. Nendest järeldab
tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne
MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST , kus tõestatakse Jumala olemasolu ning erinevus inimese hinge ja keha vahel René Descartes Tõlkinud Andres Luure ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Märkasin juba mitu aastat tagasi, kui palju eksiarvamusi ma olen nooruses tõe pähe omaks võtnud ja kui kahtlane on kõik, mis ma nende peale hiljem olen ehitanud, ning taipasin, et kui ma tahan
Saab mõelda, et ülimale valule tuleb kord lõpp. Ära muuda oma vaevu ise raskemaks, koormates end kaebustega. Tuleb end vabastada tulevaset hirmust kui ka ammuse ebameeldivuse meenutamisest. Mina nõustun nende kõigiga. Igas soovituses on tõetera sees ning mida rohkem ma neile mõtlen, seda õigemad antud soovitused tunduvad. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Mina sain asjast aru nii, et esmalt inimene eksisteerib ning hiljem, kui ta on maailmas juba esksiteerinud , enesega tutvunud siis alles ta defineerib ennast. Eksistents eelneb olemusele tähendab , seda et enne on teostus, on olemas mõiste, otstarve. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. See tähendab, et inimesel on subjektiivne elu. Inimene on kõigepealt selline , milliseks ta end visandab. Mitte aga selline nagu ta ehk tahaks olla
Tartu Kivilinna Gümnaasium RENÉ DESCARTES Ander Troost 11e Tartu 2010 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus..............................................................................3-4 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust...................................4-6 3. Descartes'i meetodid...............................................................6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese
Kas on võimalik aru saada, mis on jumal? Jumala olemus kristlikus monoteismis. Igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on: · Kõikvõimsus igavene · Ülim tarkus · Ülim headus Jumal on transtsendente(asub teisel pool aega ja ruumi), ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ta tunneb nii head kui halba ja temast lähtuvad moraali reeglid. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon L. Feuerbach: jumala mõiste tuleneb inimese sültuvustundst: inimesed vajavad karmis maailmas lohutust Karl Marx Saksa ideoloogia: usk on oopium rahvale F. Nietzche: jumal on surnud
ideemaailmas kassi-ideele. Hing on tulnud ideemaailmast ja temas on teadmine ideaalide kohta. Õpetamine on lihtsalt meenutamine, sest inimesel on tunnetus juba olemas ta hing on seda ideemaailmas juba kogenud. Igal ideemaailma objektil puudub vorm. Ideemaailmas ei ole halba. Kui asi on inetu, siis on ilu temas lihtsalt vähe esindatud. Arguse puhul on vaprust vähe esindatud. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Kuna ideede maailm on täiuslik, ei saa seal valitseda juhuslikkus ega korrapäratus. Ideed on omavahel kindlas hierarhilises suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Platoni järgi ei ole olemas reaalset mitte eset, vaid selle kehatu olemus ehk idee (eidos). Idee on nagu eesmärk mille poole kõik 5 eksisteeriv püüdleb. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed. Erinevalt asjadest ei
· Augustinus vastandab sellele oma · Tõe otsimise tee predestinatsiooniõpetuse (õpetus jumalikust · Mitte tunnetus ei sünnita tunnetatava, vaid on ettemääratusest). olemas tõelisus, mis seisab sõltumatuna meie · Tahtevabadus ja predestinatsioon tunnetusest, see on Jumala kord ja tõelisus. · Vaba ja patuta oli üksnes Aadam. · Jumalik substants koosneb kolmest isikust: Isast, · Kuna ta kiusatuna pattu langes on kõik inimesed pojast ja Pühast Vaimust, eksisteerides igas ühes osalised pärispatust. terviklikult. · Pärispatt antakse põlvkonnast põlvkonda edasi · Analoogia inimhingega (olemine, elu ja teadmine). seksuaalakti kaudu. · Loodu ja ajalisus · Patu palk on surm.
kusagil korraga. Jumala kohta ei saa küsida MILLAL ta sündis, kas ta sureb või on suremas või surnud? Kas ta tulevikus saab ka olemas olla, mis ta aastaid tagasi tegi.. Ta on väljaspool seda ning tänu oma väljaspoolsusele (erilisele asendile aja ja ruumi suhtes) on ta olend, keda iseloomustab kõikvõimsus, ülim tarkus ja ülim headus. Jumal ongi reeglite allikas, selline substants, kus need reeglid tulevad. Kui meie käitume eetiliselt hästi, siis käitume jumala moodi, mitte meie mõlemi üle kehtivate reeglite kohaselt. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Ateistlik positsioon: L. Feuerbach (1841- Ristiusu olemus)- Jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailma slohutust ja seda on võimalik saada projitseerimise kaudu fantastilisele olendile.
3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“. * Vene filosoof Bibihhini arvates algab filosoofia sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva
väljendas Augustinus cogito argumendi formaalselt õigesti, kui tema puhul oli see möödaminev teema. D. puhul, aga kogu tema filosoofia lähtekoht.) Hing ja keha. Mõtlemine on inimese keskseim ja olulisim omadus. Hing ei saa olemas olla ilma mõtlemiseta. Keha saab ilma mõtlemiseta olemas olla. Siit tulenebki ,,kahe substantsi õpetus", mille järgi on inimeses teineteisest selgelt eristuvad keha ja hinge tasandid. ,,... minu olemus seisneb ainult selles, et ma olen mõtlev asi ehk substants (ld.k substantia kõige alus, seisab kõige all. oma olemasoluks ei vaja midagi muud peale iseenda D. mõistetõlgenduse järgi), mille kogu olemus või loomus on mõtlemises. Kuigi mul on keha, millega ma väga tihedalt seotud olen, on kindel, et mina, see tähendab minu hing, mille läbi ma olen see, kes ma olen, on täielikult ja tõeliselt erinev minu kehast ning hing saab eksisteerida ka ilma kehata. Ma tean seda, sest mul on üheltpoolt selge ja täpne idee iseendast
annaabi.ee 
