Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Seminar 3 - Makroökonoomilised mudelid - sarnased materjalid

multiplikaator, viilup, kolledz, rrand, stmine, maksud, tarbimiskulutused, rrands, steem, muutma, tarbimisfunktsioon, stud, 2200, muutuja, simustele, rtus, 4500, tasakaalupunkt, keynes, usev, tarbimiseks, 3600, kase, vaatleme, iksemad, heks, hiku, rist, seminar, kusjuures, 7500, igud, katmise, tasemele, eratarbimine, 60000, investeeringud, kulusid, 300c
thumbnail
20
pdf

Seminar 4 - ISLM mudel

g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes; b) valitsuse poolset korraldust sularaha tehingute piiramiseks; c) situatsiooni, kus ettevõtete rahalised vahendid on panga madala likviidsuse tõttu külmutatud; d) situatsiooni, i i i kusk võlakirjadelt õl ki j d l makstavad

Majandus
26 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid

Raha kauba eest Tarbekaubad Q ­ majapidamiste sissetulek C C - tarbekaupp E - kulud tarbekaubale Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt majanduse j dünaamilise ü i i iseloomu i illustreerimiseks. i i i 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid, e. majanduses on tasakaal, siis: Q = C = E, kus Q ­ majapidamiste sissetulek C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale Järeldused 1. Kogu sissetulek (Q) kulutatakse tarbimisele (C) ja seetõttu õ eii saa midagi id i jätta jä säästudeks ää d k jja iinvesteeringuteks.

Matemaatika
19 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Mikro ja makroökonoomika terminid

rahaagregaadid Money aggregates Quasi raha Near money rahamass Money stock Panga reservid Bank reserves Kohustuslikud Required bank reserves pangareservid ülejääk excess bank reserves Tegelikud PR Actual bank reserves Kohustusliku reservi määr Required reserve ratio baasraha Monetary base Raha Money supply Deposiitide multiplikaator Deposit multiplier Raha multiplikaator Money multiplier Raha nõudlus Demand for money tehingumotiiv Transactions motive ettevaatusmotiiv Precautionary motive Spekulatiivne motiiv Speculative motive obligatsioon bond Reaalsed rahavarud Real money balances vahetusvõrrand Equatation of exchange Raha ringluskiirus Velosity of money

Majandus
24 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid

MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents......................................................................

Majandus (mikro ja...
590 allalaadimist
thumbnail
55
pdf

Seminar 1 - Eesti majandus

kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz II. Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Kooperatiivid. K tii id Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra. 3. Tegelik g võimalus alustada oli 1992 a. ppärast rahareformi. 4

Majandus
107 allalaadimist
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust.

Makroökonoomika
195 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Seminar 2 - SKP leidmine

SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U ­ U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah · rebasteks löömise õhtuks osteti kast Prantsuse veini; jah · sotsiaalministeeriumi kaudu maksti välja pensionäridele · pension; Ei lähe riigiostudesse, arvestatakse tehtud kulutustes · Elqoteq investeeris uue tsehhi ehitusse Eestis; Jah; ei lähe RKPsse

Majandus
160 allalaadimist
thumbnail
89
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

· Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: o aja periood (mida pikem on ajaperiood, seda elastsem on pakkumine) o toote iseloom (nt säilivus) ja o ressursside kasutamise alternatiivsed võimalused · · Hinnast peaaegu sõltumata kannab suuremat maksukoormust osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis väheelastsem o Teisisõnu, kui nõudlus on elastsem, kannab rohkem tootja. Kui pakkumine on elastsem, kannab rohkem tarbija. · Kaudsed maksud: o Käibemaks 20% o Aktsiisid o Elektriaktsiis o Kütuseaktsiis o Pakendiaktsiis o Tubakaaktsiis o Alkoholiaktsiis · Kauba hinna muutumise korral vajavad tootjad tootmise ümberkorraldamiseks aega. Sellega seoses võib eristada kolme järgmist perioodi: o Hetkeperiood ­ situatsioon, kus tootja pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud o Lühiperiood ­ ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu

Mikro- ja makroökonoomika
504 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Seminar 7 - Raha teooria

Seminar 6. Raha teooria 1. Millised on raha kolm põhifunktsiooni? RAHA Käibevahend Maksevahend Väärtuse mõõt Akumulatsioonivahend 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Kas tänapäeval kasutatakse riiklikul tasandil paberraha tagatisena väärismetalle? a) ja kuidas veel; b) reeglina ei reeglina ei kasutata; kasutata; c) kasutatakse juhul, kui riigil juhtub olema väärismetalle. 3. Kaupraha on: a)) defitsiitne d fit iit kaup, k mida id kuskilt k kilt eii õnnestu õ t kätte

Majandus
52 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Seminar 8 - Tööturg

Seminari küsimused 1. Millistel tingimustel palga vähendamine taastab täieliku tööhõive? W Ls a b z W' Ld2 Ld1 Ld0 La Lb Lz L Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis. Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks. Müügihinna tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat konstantne, siis

Maja soojustus
50 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika

Seminar 11 Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaal Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit? Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele

Ühiskond
231 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Seminar 9 - Inflatsioon

b) kõikide töötute arv jagatud üle keskmist palka saavate töötajate arvuga; c) c) arvutatav arvutatav inflatsioonimäära inflatsioonimäära ja ja töötusemäära töötusemäära summana; summana; d) üldise hinnataseme pidev suurenemine. 1 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Hüperinflatsioon on: a) kiire hinnalangus, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse; b) aeglane hinnalangus; c) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsk hinna tõus, millel on kaasne kaasnev toime ka teiste ka kaupade pade hindadele; d) d) väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine. 4. Hiiliv inflatsioon on:

Majandus
51 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Majanduse alused

kõrgemale. Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga. See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma. Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad. Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist. Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera nihkumist,mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja tasakaalukogus. KOKKUVÕTE: Turul toimub kaupade ja teenuste vahetamine ninghinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjateleNõudlus on seos toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta Pakkumine on seos kauba hinna ja selle

Majanduse alused
37 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Mikro- ja makroökonoomika

mida rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). Pakkumise mõjurid: 1. tehnoloogia tase; 2. hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; 3. alternatiivsete hüviste hinnad; 4. tootjate ootused; 5. tootjate arv; 6. maksud ja subsiidiumid. PAKUTAVA KOGUSE MUUTUS kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Pakutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutus. PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Pakkumise muutust põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. TURU ÜLEJÄÄK on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. TURU PUUDUJÄÄK on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse.

Majandus
53 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Valitud seminariülesannete lahendused 2014 (seminarid 1-3)

Makroökonoomika I MJRI.10.028 Valitud seminariülesannete lahendused ja /või vastused Seminar 1 ülesanne 10 (nominaalne ja reaalne SKP, deflaator) aasta Müüdud arvutite Tüki hind Müüdud autode Auto hind arv arv 2000 500 000 $6000 1 000 000 12 000 2010 5 000 000 $2000 1 500 000 20 000 a) Arvutage 2000 ja 2010 aasta nominaalne ja 2010 a reaalne SKP (2000 kui baasaasta) Nominaalne SKP: 2000.a. 15 miljardit, 2010.a. 40 miljardit Reaalne SKP 2010: 48 miljardit (baasaasta ehk 2000.a. reaalne SKP = nominaalne SKP = 15 mld) b) Milline oli reaalse SKP protsendiline muutus 2010 võrreldes 2000-ga? (48-15)/15=220% c) Arvutage reaalne SKP 2000 aastal kasutatades 2010 aastat kui baasaastat: 0,5*2+1,0*20=21 miljardit d) Milline oli nüüd reaalse SKP protsendiline muutus 20

Majandus
45 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Seminar 6 - Investeeringud

16 12 MEI I0 I 2. Mis vahe on riskantse p projekti j jja ebakindla ((määramatu)) p projekti j vahe? 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Firma kõver Sf koosneb kolmest eri osast. Kas see kõver riigi majanduse jaoks tervikuna koosneb nendest samadest osadest? Raha maksumus Sf r Aktsiakapital Laenud Omavahendid Investeeringud

Majandus
23 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine

jääma? ? Nii see on 4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on madalam kui turu tasakaaluhind, siis: a) pakkumine suureneb, nõudlus suureneb, b) nõudlus suureneb, suureneb suureneb c) tekib kauba puudujääk, d) tekib kauba ülejääk. 7. Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis a) tööjõu nõudlus suureneb, b)) tööjõu j nõudlus tööjõu nõudlus väheneb, väheneb,, c) tööpuudus väheneb, d) tööpuudus

Majandus
128 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Majanduse loengud 9-17

detsentraliseeritud isereguleeruv maksete süsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus. Raha multiplikaatori lihtsaim versioon on "laenuprotsessist väljalangeva" raha (kohustusliku reservi) pöördväärtus mm*. Kui Rr on vajaliku reservi määr, siis saame lihtsa rahakordaja kujul: mm* = 1 / Rr (Tegemist on potentsiaalse raha multiplikaatoriga, mis annab mm* maksimaalse võimaliku väärtuse.) Tegelik rahakordaja ehk raha multiplikaator mm arvutatakse: mm = ( 1 + Cr) / ( Cr + Rr + Xr) kus : Cr - sularaha osatähtsus; Rr - kohustusliku reservi määr; Xr - täiendava reservi määr Tulemus: Raha multiplikaatori väärtus väheneb, kui murru nimetajas olevatest määradest kas või üks suureneb. Rahanduspoliitika püüab mõjutada Rr ­i, seega poliitika efektiivsus sõltub osaliselt ka sellest, mis juhtub määradega Xr ja Cr . Avatud turu operatsioonid:

Mikro ja makroökonoomika
29 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

Ettevõtted: Ettevõtted muudavad tootmistegurid kaupadeks ja teenusteks ning müüvad neid kodumajapidamistele. Teenuste ja kaupade müügist saadav raha moodustab ettevõtte tulu. Ringkäigus osalevad ka teguri- ja toodete turg. Ringkäik ei ole kunagi täiesti suletud süsteem. Kodumajapidamised ei kuluta kogu oma sissetulekut tarbimiseks, ning ettevõtted ei pruugi kulutada toodangu müügist saadud tulu täies ulatuses tootmistegurite ostmiseks. Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuluvoost. Väljavoog vähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tuluastet. Ringkäigule tuleb lisada ka investeeringud ja avaliku sektori kulutused. Tulu mis lisandub ringkäigu mudelisse, on sissevoog tuluvoogu. Kui sisse- ja väljavoog toimuvad üheaegselt, sõltub nende mõju tulu ringkäigule mõlema suhtelisest suurusest. Kui sisse- ja väljavoog on ühesuurused on ka majandus tasakaalus. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT

Majandusteaduse alused
585 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

nii potentsiaalset kasu kui ka kahju firma aktsionärile. Peamiseks põhjuseks on püsivad intressikulud ettevõtte kasumiaruandes. Tegevusvõimendus (operating leverage) väljendab ettevõtte äririski ning selle ulatus ja mõju seisneb selles, et ettevõte kulude struktuuris on teatav osa püsivaid kulusid. 43. Mida tähendab isetehtud võimendus ning mida Miller ja Modigliani selle põhjal järeldasid? Investorid saavad ise tekitada endale sobiva võimenduse. Kui puuduvad maksud ja turud on efektiivsed, siis ettevõtte väärtus on sõltumatu kapitali struktuurist. Järeldus 1: väärtust ei saa tekitada millestki. Järeldus 2: otsused kapitali struktuuri kohta ei tohiks mõjutada iseseisvalt ettevõtte väärtust. Seega kapitali struktuuri juhtimise valikud ei ole antud juhul olulised ­ ettevõtte väärtust (seega ka aktsionäride rikkust) need ei mõjuta. 44. Kompromissi ning finantshierarhia teooriad kapitali struktuuri kujunemisel

Majandus
110 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand

Ajalugu
370 allalaadimist
thumbnail
116
pdf

Sissejuhatus majandusteooriasse

Püsivhindades arvutatu võimaldab võrrelda erinevaid perioode. Püsivhindade aluseks on võetud 1995.a. keskmised hinnad. Jooksevhindades arvutatu sobib mingi perioodi mitmesuguste struktuuri- ja suhtnäitajate arvutamiseks. 3.Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1.Kulutuste ehk tarbimise meetod Selle meetodi puhul on aluseks see, kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused. Lähtutakse riigi majanduses osalejate kogunõudlusest: Tarbimiskulutused (C ) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul(nende rahaline väärtus) Investeerimiskulutused (I ) on kulutused , mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned ja rajatised ning varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid.

Majandusõpe
172 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Makroökonoomika KT1

1.inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb 2.ettevõtlikus väheneb 3.tööviljakus kasvab 4.inflatsioonimäär ei muutu 5.inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb 10.Varimajanduseks nimetatakse ettevõtlust, kus: 1.remondimees tuleb ja teeb kokkulepitud summa eest korteriremondi, makse aga kumbki pool ei maksa. 2.tööandja jätab töötajatele palga maksmata 3.kopli liinidel müüb keegi salaviina ja salasuitsu jättes selle eest maksud maksmata. 4.müüjale makstakse miinimumpalka, kõik mis üle selle tuleb antakse ümbrikus. 11. Graafikult 1. Kui suur on tasakaalu sissetulek? 750 2. Kui suur on autonoomne säästmine S0? -150 3. Kui suur on marginaalne tarbimisparameeter c? c = MPC = C / Qd C = C ­ Autonoomne kulutamine c = 600 / 750 = 0,8 4. Kui suur on kulumultiplikaator? KSP= 1 / (1-c) 1/(1-0,8)=5 5. Millise joonisel toodud sissetulekutaseme arvväärtuse juures on võimalik säästmine? 950 12

Makroökonoomika
405 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Majanduse küsimused

c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 6. Säästufunktsiooni algebraline kuju on a. S = S0 + (1+c)Qd b. S = C0 + (1-c)Qd c. C = - C0 + (1- c)Qd d. S = - C0 + (1-c)Qd 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. “Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu

Majandus
100 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Majandusteooria I seminari vastused

Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Seminariülesanded mikroökonoomikast Majapidamisteooria seminar 1. Defineerige mõisted pere, majapidamine ja leibkond, ning arutlege nende mõistete sarnasuste ja erinevuste üle. Milline on konkreetselt pere (majapidamine, leibkond), kuhu te ise kuulute? Milline on selle tulude struktuur? Leibkond — ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik. (ESA definitsioon). Majapidamine – majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks (meie õpiku definitsioon). Majapidamine – ühise tarbimiseelarvega ja tarbimisplaaniga tarbiv majandussubjekt (üksikisik või inimeste grupp). Majapidamine saab tulu ressursside müügist, lisandub ümberjaotuse kaudu saadav tulu (näiteks pen

Majandusteooria alused
114 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Indekseerimine

c. valikküsitlust d. eksperthinnanguid 11. Investeerimise piirefektiivsuse alusel a. hinnatakse ehitatava objekti maatüki piiride suurust e. kas objekt mahub sinna või mitte b. leitakse investeeringute tegemiseks vajaliku kapitali optimaalne suurus c. hinnatakse, kas antud intressitasemel on kasulik objekti ehitada d. hinnatakse optimaalsete kapitaalmahutuste suurust e. ei leita mitte midagi 12. Möödunud aastal olid härra Kase tulud 300’000 krooni ja tarbimiskulutused 210’000 krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 350’000-le kroonile, kusjuures tema säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused. Vastus: c = 1-s = 0,7; ∆C = 50000*0,7 = 35000 a. 15000 b. 35000 c. 50000 d. Ei saa vastata kuna infot on vähe 13. Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks a. raha pakkuja kalkuleeritud soov b. kaupade keskmine turuhind c. reaalne intressi määr d. kliendi tahe, kuna “klient on kuningas”

Majandus
62 allalaadimist
thumbnail
144
pdf

EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja ..................................................................

Maailma majandus
4 allalaadimist
thumbnail
82
docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see

Majandus alused
98 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa)

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Eesti uusaeg

1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof ­ 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed kü

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

Mõisate arv 17. sajandi lõppul 1000. Enamus mõisnikest olid sakslased. Eesti talupoegade koormised: Teotöö: Rakmetöö Jalatöö Mõisavooris käimine Abitegu Keskmise talu teopäevade arv nädalas oli 3- 6 päeva. Teopäevade arv suurenes, sest suurenes mõisapõldude suhe talupõldudega. Enne Liivisõda oli talupõlde olnud ligi 4 x rohkem, kuid nüüd kuulus enamus maast mõisapõldude alla. Talupoegade elu sellest hoolimata paranes, sest Riigi tasandil määrati kindlaks maksud. Talupojad kasvatasid põhiliselt rukkist. Hakati kasutama kolmevälja süsteemi. Põllumaada jaotati talude vahel siiludeks. Tööloomadeks olid härjad. Põldudelt hakati kive korjama, sellega kaasnes ka kiviaedade ehitamine. Kariloomi peeti suhteliselt vähe. Talupoegadelt võeti õigus metsloomi küttida. 14 Elu-olu: joogiks oli kali ja mõdu, söögiks leib, soola silk, pudru hernestest, ubadest või läätsedest.

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal

4. mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised (mõisamoonakad) 5. talupoeg sai õiguse arendada iseseisvat majandustegevust (oluliseks said ettevõtlikkus, algatusvõima ja oskus rahaga ümber käia) 4) Talupoja kohustused: mõisale, riigile, kirikule, kogukonnale I Mõisale: 1. teotöö, mis jagunes korrateoks (korraline nädalategu) ja abiteoks (hooajatööd ajal) 2. naturaalandam – vili, käsitöö jne 3. maksud – rahamaksud, alates 1849, kui mindi üle raharendile II Riigile: 1. pearahamaks 2. nekrutiandmise kohustus (vabastatud olid taluperemehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed) 3. sõjaajal teenistus maakaitseväes (1806-1807, 1812, 1854-1855) 4. vägede majutamise ja küüdikohustus III kogukonnale: 1. teede korrashoid 2. koolimaja ehitus ja remont 3. magasiaida ehitamine jne IV kirikule: 1. kirikumaksud 5) 1863. a passikorraldusseadus ja 1866

Ajalugu
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun