Vastu võetud 13.11.2002 RT I 2002, 99, 579 jõustumine 01.01.2003 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk (1) Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. (2) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. (3) Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade
Referaat aines TTO 0050 EHITUSÕIGUS Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine Üliõpilane: Matrikli nr: 072211 Juhendaja: Töö esitatud: 29.09.2011 a. Töö arvestatud: Tallinn, 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Detailplaneeringust 3-4 Detailplaneeringu algatamine 4-7
Ruumiline planeerimine 2008 Seminar nr 1: Eesti planeerimissüsteem; tihe ja hajaasustus Küsimused seminariks ja eksamiks ettevalmistamisel. Kaldkirjas olevaid küsimusi seminaril automaatselt ei käsitleta, kuid küsimused võiks igaüks endale selgeks teha. 1. Mitu haldustasandit Eestis on ja kuidas haldustasandit ära tunda? Haldustasandeid on kaks , riik ja omavalitsus. Riik kui tervik, maakond, omavalitsus. 4 regiooni Tallinn, Jõhvi, Tartu, Pärnu. Regioonikeskustes on päästeamet, politsei, haigekassa, piirivalveamet. 15 maakonda. Omavalitsuses on omavalitsusevolikogu, täidesaatevvõim on vallavalitsusel või linnavalitsusel. 2. Mitu planeerimistasandit on Eestis (analoogia haldustasanditega) ja millised on vastava tasandi planeeringute liigid? 4 planeerimistasandit. Riigitasandil on üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering, neid finantseerib riik.
-finantsmajandusliku ja muu ( statistilise ) aruandluse kostamine ja esitamine. -eluruumide haldamisel elanikele kõigi seadusest tulenevate ning nendele ettenähtud sotsiaalabi ja juriidilste teenuste osutamine ( vahendamine ). -muud võimalikud korralduslikud tegevused, mis on halduslepinguga ette nähtud ning mis tulenevad õigusaktidest kui kinnisvaraomaniku kohustused. 5. Kinnisvara, kinnisomandi ja kinnisasja mõisted:Kinnisasi on maatükk koos oluliste osadega.Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused,eelkõige omandiõigus.Kinnisomand on kõik füüsiline mis on kinnisasjaga ühendatud. Kinnisvara on isikule kuuluvad kinniasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 6.Maa füüsilised omadused, mis mõjutavad omaniku kohustuste koormat, on: liikumatus- ei saa viia hest kohast teise, väärtus sõltub ümbritsevast
-finantsmajandusliku ja muu ( statistilise ) aruandluse kostamine ja esitamine. -eluruumide haldamisel elanikele kõigi seadusest tulenevate ning nendele ettenähtud sotsiaalabi ja juriidilste teenuste osutamine ( vahendamine ). -muud võimalikud korralduslikud tegevused, mis on halduslepinguga ette nähtud ning mis tulenevad õigusaktidest kui kinnisvaraomaniku kohustused. 5. Kinnisvara, kinnisomandi ja kinnisasja mõisted:Kinnisasi on maatükk koos oluliste osadega.Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused,eelkõige omandiõigus.Kinnisomand on kõik füüsiline mis on kinnisasjaga ühendatud. Kinnisvara on isikule kuuluvad kinniasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 6.Maa füüsilised omadused, mis mõjutavad omaniku kohustuste koormat, on: liikumatus- ei saa viia hest kohast teise, väärtus sõltub ümbritsevast keskkonnast, ei sõltu
3 1. Ülevaade planeeringuprotsessist Käesolevas peatükis on antud ülevaade teemaplaneeringu koostamise protsessist. Ülevaade selgitab, millal said erinevad osapooled planeeringuprotsessi kaasatud. Planeerimisseaduse (edaspidi PlS) §10 lg 3 : ,,Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem." Pärnu maavanem algatas 27.02.2009 korraldusega nr 32 Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 170,0" koostamise ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise. [Pärnu maavalitsuse kodulehekülg] PlS § 12 lg 3: ,, (3) Maavanem informeerib kohalikke omavalitsusi nende territooriumi käsitleva
Sünonüümideks füüsilisele planeerimisele on viimasel sajandil olnud territoriaalne planeerimine (mis viitab seotusele kindla territooriumiga), ruumilis-territoriaalne planeerimine, ruumiline planeerimine, areaalplaneerimine. territoriaalne planeerimine - Territoriaalne planeerimine käsitleb kõiki teemasid (funktsioone või sektoreid) korraga ja ühe tervikuna mingil haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üldplaneering, Supilinna üldplaneering, Tallinna Haabersti linnaosa üldplaneering). Ajaloolisest traditsioonist tulenevalt käsitletakse kahemõõtmelise territoriaalplaneerimisena ka seda osa ühiskonnaplaneerimisest, mis käsitleb looduslike ja kultuuriliste territoriaalsete ressursside olemuse, seisundi ja kasutuse analüüsi, nende ressursside edaspidiste kasutusvõimaluste hindamist, võimalike maakasutusviiside koordineerimist, eri
....................................................................................................... 9 18. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused.................................10 19. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust....................10 20. Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses...........10 21. Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses......................................................10 22. Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga.......................................................................................................................... 11 23. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas..................................................................11 24. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon......................................11 26. (Maan)tee ja selle omaniku põhikohustused.................................
haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üld-planeering, Supilinna üldplaneering). Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega Funktsionaalne e. teemaplaneerimine - käsitleb ühiskonna jaoks vaid ühte või mitut antud hetkel olulist (täpsustamist vajavat) teemat, sektorit või funktsiooni käsitletaval territooriumil (nt linna jalgrattateede planeering, valla puhkealade planeering). Teemaplaneeringuga täpsustatakse tavalistelt juba olemasolevat terviklikku territoriaalset planeeringut. 2. Planeerimisprotsessi põhietapid: · olemasoleva keskkonna looduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja majanduslike osiste analüüs · hinnangu andmine looduslike ja inimtekkeliste ressursside võimalikule jaotamisele ja kasutamisele · eri huvide väljaselgitamine 3. 4
Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Näiteks: Korteriomand, Korter on reaalosa ja maja all olevast maast on omandis mõtteline osa. 8. Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Ehitis, mis on maatükiga ühendatud mööduvaks otstarbeks, ei ole maatüki oluline osa. Ehitis, mis on võõra maatükiga püsivalt ühendatud seda maatükki koormava asjaõiguse teostamiseks, ei ole maatüki oluline osa. Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Ehitisega mööduvaks
juurde lisada. adressaadid on ka hiljem kindlaks määratavad. üldkorraldus. asja kasutamise avalik-õiguslik reguleerimine. adressaadid pole olulised, kas määratletavad või määratletud, oluline juhtumi konkreetsus, juhtum konkreetne, tegemist tartu vanglaga. 23. OÜ Haigemaja sõlmis Eesti Haigekassaga üheks aastaks lepingu, mille kohaselt haigekassa kohustus rahastama ravi vastavalt õigusaktidele. 24. Kinnisvaraarendaja AS Oma Kodu ja Saku Vallavalitsus sõlmisid enne detailplaneeringu algatamist lepingu, mille kohaselt kohustus AS Oma Kodu välja ehitama detailplaneeringule vastava avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni. Nimetatud ülesande täitmise peab EhS § 13 kohaselt tagama kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. vallavalitsus haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria olemas, välismõju
Toompark Kinnisvaraarendus on tegevus, mille kaudu kinnistu väärtus tõuseb. Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on: - Maa hind (sõltub ostukuludest) - Planeering (kas detailplaneering on olemas või tuleb koostada) - Infrastruktuur - Ehitushind (ehitus on kõige kapitalimahukam) - Finantseerimiskulud (laenuintress, lepingutasud, riigilõivud jm) - Müügikulud Arenduse protsess: turundus peaks käima läbi kogu arendusprotsessi (Milline toode? Kuidas hinnastada? Kuidas müüki toetada?)
Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
teostamine:ministeeriumid, kaitsevägi, Riigikantselei ja aastaks ametisse VV. Regionaalminister tutvustab kandidaati maavalitsused, inspektsioonid ja ametid. Ametite ja enne mk KOV üksuste liidu üldkoosolekule ning kuulab ära inspektsioonide kohalikud asutused moodustab, korraldab ümber üldkoosoleku arvamuse. Maavanem ei tohi olla üheski muus riigi- ja nende tegevuse lõpetab minister. Valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtja ega prokuristina, registris, mille asutab VV rahandusministri ettepaneku alusel. töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud
....................................................................................17 IV PEATÜKK. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VALIMISED..............................18 4.1. Hääletamis- ja kandideerimisõigus................................................................... 18 4.2. Valimisjaoskondade moodustamine ja valimistulemused.................................19 V PEATÜKK. PROBLEEMID KOHALIKUS OMAVALITSUSES......................... 20 VI PEATÜKK. EUROOPA LIIT JA KOHALIK OMAVALITSUS.......................... 21 Kokkuvõte....................................................................................................................22 Kasutatud kirjandus......................................................................................................23 2 Sissejuhatus
tegutsemisaastatel andsime valdavas osas toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel tegevusaastatel on välisabi projektide maht kasvanud samasse suurusjärku Planeerimise seadus Seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted: (1) Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. (2) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel. (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi:
tegutsemisaastatel andsime valdavas osas toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel tegevusaastatel on välisabi projektide maht kasvanud samasse suurusjärku Planeerimise seadus Seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted: (1) Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. (2) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel. (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi:
tegutsevad maaparandusbürood. Avalikkuse teavitamist ja kaasamist loamenetluse protsessides reguleerivad põhiliselt haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätted (§§ 46-50). Avatud menetluse reegliks on see, et inimestel on võimalik loa taotluse ja muude asjakohaste dokumentidega tutvuda ja esitada teatud tähtaja jooksul haldusorganile taotluse või otsuse eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalik väljapanek ning ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg peab kestma vähemalt kaks nädalat. Avatud menetlus viiakse läbi koos avaliku aruteluga või teatud tingimustel ka ilma selleta. Kui loa alusel kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju, tuleb enne loa väljaandmise üle otsustamist läbi viia keskkonnamõju hindamine, mis annab otsustajale tegevuse mõjude kohta täpsemat informatsiooni
o riigimetsa majandaja uuendusraiest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha o keskkonnale tekitatud kahju hüvitus PLANEERIMISE SEADUS eesmärk: tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavaid tingimusi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks planeerimise põhimõtted: o planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus o detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritlevatel kompaktse asutusega territooriumi osadel
5.1 Strateegiline keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju strateegiline hindamine (lühendatult KSH) on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva tegevuse keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine. KSH oluline osa on üldsuse kaasamine ja teavitamine selle eri etappides. KSH tuvastab, kas uue ruumilise planeeringu või arengukava elluviimine võib kaasa tuua olulist ja/või tõenäolist keskkonnamõju võrreldes hindamise hetkel kehtivate planeeringute ja arengukavade elluviimisega. Hinnang antakse ennekõike lähtuvalt strateegilise valiku tegemise otstarbekuse või ebaotstarbekuse vaatenurgast ja selle eesmärk on planeeringu või arengukava kehtestaja tähelepanu juhtimine strateegilise otsuse langetamisest tulenevatele võimalikele tagajärgedele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise õiguslikuks aluseks on "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus". Seaduse kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise
KMH: kavandatava tegevuse (projekt, programm, alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevaid hindamine . Mõnedel juhtudel on alternatiivid juba antud tegevuse strateegiline arengukava, planeering jne.) poolt keskkonnale tagajärgi, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, Kui kavandatava tegevuse eeldatavalt oluline projektiga või Otsustaja poolt. avaldatava mõju süstemaatiline ja igakülgne hindamine
h. elanikkonnale). KMH nõudmine igal konkreetsel juhul on otsustaja pädevuses. Merel, piiriveekogudes ja piiriületava mõjuga tegevuste korral on otsustajaks Keskkonnaministeerium, lokaalse mõjuga tegevuste korral aga ka kohalikud omavalitsused jt. selleks volitatud institutsioonid. Näiteks Maanteeamet. 5. Keskkonnamõju hindamise põhimõisted ja terminid KMH: kavandatava tegevuse (projekt, programm, strateegiline arengukava, planeering jne.) poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ja igakülgne hindamine leidmaks keskkonnkaitseliselt optimaalset lahendust, mis oleks aga ka majanduslikult vastuvõetav. KMH ekspert: füüsiline isik, kellel on vastav Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud litsents. Tehniline ekspert: KMH teostamiseks KMH eksperdi poolt kaasatud oma ala spetsialist. KMH akt: KMH aruanne. KMH objekt: kavandatav tegevus, millele KMHd teostatakse.
täitevorgan. EV Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium on välja kasvanud 1935. aastal asutatud Riigiparkide Valitsusest 1935–1938 Riigiparkide Valitsus - juht Peeter Päts 1935–1940 Loodushoiu- ja Turismi Instituut 1957–1962 Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus - Voldemar Telling 1962–1966 Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus - Heino Teder 1966–1988 Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium - Heino Teder 1988–1989 Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee - Tiit Nuudi Alates 21. detsembrist 1989 Keskkonnaministeerium, mille eesotsas on keskkonnaminister Valitsusasutused EV Riiklik Maa-amet (maakondlikud katastrid) Keskkonnaamet (KeA) Keskkonnainspektsioon (maakondlikud osakonnad) ́ , ühendatakse KeA alates 01.01.19 Riigiasutused Keskkonnaagentuur (KAUR) Loodusmuuseum Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) Riigi tulundusasutused ja äriühingud
4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse kaks aspekti- planeering ja ehitamine Ehitamine on ehirustöö tegemine,järelvalve, projekteerimine, rahastamine ja rojekti juhtimine. Ehitamise kaks aspekti- kuhu ja mida ehitada, kuidas ehitada. 6. Ehitistele esitatavad põhinõuded (ehitusseadus) §3 1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale
Eesti Advokatuur Eesti Arengufond Eesti Haigekassa Eesti Kultuurkapital Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Pank Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Töötukassa Finantsinspektsioon Kaitseliit Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Notarite Koda Rahvusooper Estonia Tagatisfond Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Kohalik omavalitsus kui iseseisev halduskandja. Kohaliku omavalitsuse üksused (linnad, vallad) Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja põhiseaduslikud garantiid. (Põhiseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ) KOV on PÕS sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida 6
riigile; Eesti CO2 kvoodimüük. KIK rahalised allikad: Saastetasu; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu; Kalapüügiõiguse tasu; Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus. Planeerimisseadus: Seaduse eesmärk tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted: Planeeringute koostamine on avalik; Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik; Kinnisomandile võib seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid: Üleriigiline planeering; maakonnaplaneering; üldplaneering; detailplaneering. Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule: Peab olema: Demokraatlik; Kõikehaarav; Funktsionaalne; Orienteeritus pikaajalisusele.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes; 2) maa suhtes, mis vastab küll käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punkti 2 nõuetele, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana; 3) tee ja raudtee kaitsevööndi suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted; 4) maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted; 5) tehnovõrgu ega rajatise kaitsevööndi maa suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted. (3) Metsamaa lahustükk käesoleva seaduse tähenduses on eraldiasuv metsaosa, mida igast küljest ümbritsevad muud kõlvikud kui mets. § 5. Riigimetsamaa (1) Keskkonna stabiilse seisundi ja metsa mitmekülgse kasutamise tagamiseks peab riigimetsamaa pindala
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse kaks aspekti- planeering ja ehitamine Ehitamine on ehirustöö tegemine,järelvalve, projekteerimine, rahastamine ja rojekti juhtimine. Ehitamise kaks aspekti- kuhu ja mida ehitada, kuidas ehitada. 6. Ehitistele esitatavad põhinõuded (ehitusseadus) §3 1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral
subsiidiumide maksmine peab olema odavaim viis eesmärgi saavutamiseks. Turu ergutamine saastamisõigusega kauplemine, kindlustamine, tagatisraha süsteem. Kõrgendatud maksu/tasu määrad mittekuuletumistasu, sooritustagatis Keskkonnaseire. Keskkonnaseire seadus vastu võetud 20. jaanuaril 1999a. Käesolev seadus sätestab keskkonnaseire korralduse, saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra ning keskkonnaseire teostajate ja kinnisasja omanike või valdajate vahelised suhted Keskkonnaseire eesmärk keskonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks 10
spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Eelarve moodustub koormistest, maksudest .Koosneb tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. 7. Mis kuulub kohaliku volikogu ainupädevusse? Kas kohalik omavalitsus võib laenu anda? Milles seisneb võimude lahusus kohalikus omavalitsuses? Kas kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad inimestel on õigus esitada volikogule eelnõu? Kohaliku volikogu ainupädevusse kuuluvad järgmised küsimused: 1. valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3
administratsioon. Valitsusvälised organisatsioonid (VLO): Eestimaa Looduse Fond, Eesti Looduskaitse Selts, TA Looduskaitse komisjon, Loodusuurijate Selts (LUS), Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), Roheline liikumine, Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn), Balti Keskkonnafoorum, SA REC Estonia, Kaitsealade Liit, Eesti Ornitoloogiaühing. PLANEERIMISSEADUS Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted: Planeerimine on demokraatlik, avalik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei ole alati realis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
