.. 16 15. Pikk pöidla eemaldaja m. abductor pollicis longus .............................................................. 17 16. Lühike kodarmine randmesirutaja m. extensor carpi radialis brevis .................................. 18 17. Sõrmede sirutaja m. extensor digitorum .............................................................................. 19 18. Pihkmised luudevahelised lihased m. interossei palmares .................................................. 20 19. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales ................................................. 20 Alajäseme pindmised lihased: ........................................................................................................ 21 1. Rätsepalihas m. Sartorius ....................................................................................................... 21 2. Eesmine sääreluulihas m. tibialis anterior ....................................................................
Systema nervosum - NÄRVISÜSTEEM Medulla spinalis Segmenta medullae spinalis - Cauda equina - HOBUSESABA Intumesentia cervicalis et lumbosacralis -KAELAPAISUMUS JA ....PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV
) fovea costalis proc. transversii ROIDMINE LOHK fovea costalis sup. et inf. ROIDMINE LOHK (ÜLEMINE, ALUMINE) Nimmelülid (L)5 X (vertebrae lumbales mitm., vertebra lumbalis ains.) processus accessorius - LISAJÄTKE proc. costalis ROIDMINE JÄTKE proc. mammilaris - NIBUJÄTKE Ristluu (S) 5 X (os sacrum, vertebra sacralis ains.) facies pelvina - PINDMINE VAAGNALUU facies dorsalis - SELGMINE KÕHR foramina sacralia pelvina - VAAGNALISED RISTLUU MULGUD foramina sacralia dorsalia SELGMISED RISTLUU MULGUD canalis sacralis - RISTLUUKANAL facies auricularis NIUDELUUGA LIIGESTUMISE KÕRVALESTJAS PIND basis RISTLUU ALUS hiatus sacralis - RISTLUU crista sacralis mediana, intermedia, lateralis - RISTLUUHARI KESKPIDINE, VAHEPEALNE JA KÜLGMINE promontorium ALUSE EESMINE SERV (NEEM) apex ossis sacri - RISTLUU TIPP cornu sarale RISTLUU SARVED proc. articularis superior - ÜLEMINE LIIGESJÄTKE linea transversa - Õndraluu 3-5 X (os coccygis, vertebra coccygea ains.)
Koordineerib füsioloogiat Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi elutalitlust Piirdenärvisüsteem ühendab pea-ja seljaaju teiste kehapiirkondadega 2. Seljaaju asub selgroo kanalis, tema pikkuseks on 40-45cm. Seljaaju ristlõikes on näha seespool hallollust ja väljaspool valgeollust. Seljaajul on 2 tähtsat ülesannet: ühendab peaaju teiste piirkondadega ja on sünnipäraste reflekside keskuseks. Seljaaju selgmised juured viivad erutuse ja info seljaajusse, kõhtmised juured aga viivad info elunditesse/lihastesse. Seljaaju reflekse nimetatakse tingimatuteks refleksideks s.t on kaasasündinud tahtmatud refleksid. 3. Miks on tähtis, et imetajate suuraju koor oleks võimalikult vaoline ja kääruline? Seda suurem on ajukoore pindala, seda rohkem mahub neuroneid, võimaldatud keerukam käitumine, suurem õppimisvõime. 4. Millises ajuosas kujuneb mälu? Suuraju 5
...........................23 Küünarmine randmepainutaja..................................................................................24 Küünarmine randme sirutaja ...................................................................................25 Küünarnukilihas.......................................................................................................26 KÄE LIHASED.......................................................................................................27 Selgmised luudevahelihased....................................................................................27 Pihkmised luudevahelihased....................................................................................28 Vihmausslihased.......................................................................................................29 Pöidla eemaldaja .....................................................................................................30 Pöidla vastastaja......................
c. Kiirusagar nahakeskus, lihastundlikkus keskus d. Laubasagar mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus 15. Kirjelda seljaaju ja tema ülesandeid. Paikneb: selgrookanalis Koosneb: seest- hallaine Väljast valgeaine Pikkus: 40-45cm Ülesanded: vahendab informatsiooni peaaju ja keha vahel Juhib lihtsaid tingimatuid reflekse Väljuvad: 31 paari seljaaju närve Seganärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude: * toomakiud selgmised * viimakiud - kõhtmised 16. Mis on närviimpulss ja kuidas ta levib? Närviimpulss närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga närk elektriline muutus Levimine närviimpuls liigub ühest närvirakust mööda pikka jätket, teise närviraku lühikestele jätketele, ülekanne pikalt jätkelt lühikestele toimub keemiliste ühendite abil 17. Kui kiiresti levib närviimpulss ja mis võib seda aeglustada? Levib 100m/s.
nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemele. Tallinn 109. Seljaaju siseehitus, joonis 11: seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja selgmisel pinnal mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel on eesmine külgmine ja tagumine külgmine vagu. Tagumistesse külgvagudesse sisenevead seljaajunärvide selgmised, eesmistest külgvagudest väljuvad kõhtmised juured. Selgmised juured koosnevad aferentsete (sensoorsete) närvikiudude kimpudest ning tagumiste juurte sensoorsete aksonite kaudu suunatakse elundite retseptoritest saabuvad närviimpulsid seljaajju. Seljaaju erinevates osades on närvijuured erineva pikkuse ja suunaga. Seljaaju lõppedes moodustavad närvijuured lõppniidi umber kimbu, nn hobusesaba. Seljaaju osa, millest väljub paar eesmisi ja paar tagumisi juuri
hallaine(ristlõige meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat). Seljaaju välimise kihi moodustab närvirakkusest koosnev valgeaine. Seljaaju kaalub 35g, pikkus on 40-45 cm ja läbimõõt 0,7-1,4 cm. Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi(nim. tingimatuteks refleksideks), mis aitavad hädaolukorras kiiresti reageerida. Närvid väljuvad selgroolülidevahelistest avadest. Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude: selgmised kiud, mis toovad seljaajusse infot kõhtmised kiud, mis viivad infot seljaajust välja Seljaaju vigastuse korral side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad ei saa normaalselt talitleda, nende tegevus on halvatud. Peaaju teised osad Suuraju Kõige suurem peaaju osa, kõige arenenum osa, moodustab 70% peaaju mahust. Suuraju jaguneb paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks, mis onomavahel närvidega ühendatud. Koosnevad peamiselt valgeainest, välispind hallainest
Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. 5.Kuidas paiknevad hallaine ja valgeaine peaajus ning seljaajus? Peaajus hallaine ümber valgeaine, Seljaajus valgeaine ümber hallaine. 6.Nimeta seljaaju ülesanded (2). 1) vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 2) juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras 7.Milliseid närvikiude sisaldavad seljaajunärvid? Selgmised kiud (toovad seljaajusse infot) ja kõhtmised kiud (viivad infot seljaajust välja) 8.Miks on seljaaju vigastused organismile ohtlikud? Side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad ei saa normaalselt talitleda. Nende tegevus on halvatud. 10.Kuidas edastatakse närviimpulsse? Toimub närvirakkude jätkete vahele tühja ruumi vabanevate eriliste keemiliselt aktiivsete ainetega 11.Mille poolest erineb somaatiline närvisüsteem vegetatiivsest? Somaatiline - moodustavad
ÜLAJÄSE m. triceps brachii taha (sirutab käsivart) õlavarre-kodarluulihas õlavarreluu kodarluu painutab käsivart, pöörab seda sisse- ja väljap. pikk pihulihas õlavarreluu pihukilekõõlus painutab kätt sõrmedesirutaja õlavarreluu II-IV sõrme selgmised sirutab kätt ja II-IV sõrme Käe külgmise osa lihased (pöidlapäka piirkonnas): lühike pöidlaeemaldaja, lühike pöidlapainutaja, pöidlavastastaja, pöidlalähendaja. Käe keskmise osa lihased (väikesõrmepäka piirkonnas): lühike pihulihas, väikesõrme-eemaldaja, väikesõrme-painutaja, väikesõrme-vastastaja. Keskne lihasterühm: vihmausslihased (neli lihast, mis painutavad proksimaalset ja sirutavad keskset sõrmelüli)
· ... välimise kihi moodustab närvirakkude jätketest koosnev valgeaine · Vahendab informatsiooni paaju ja ülejäänud keha vahel · Juhib kaasasündinud (tingimatuid) reflekse, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras · Tingimatute reflekside keskus asub seljaaju hallaines · Sellest lähtub 31 paari seljaajunärve, mis väljuvad seljaajust selgroolülidevahelistest aladest · ...närvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude selgmised toovad seljaajusse infot kõhtmised viivad infot seljaajust välja · Seljaaju vigastuste korral side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad on halvatud Piirdenärvisüsteem · Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga · Mööda närve liigub info väliskeskonna ja keha seisundi kohta peajusse, kus se
peaaju ja ülejäänud keha vahel. Mööda seljaaju valgeainet liigub info peaajju ja sealt tagasi. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaassündinuid käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, st aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Tingimatute reflekside keskus asub seljaaju hallaines. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Närvid väljuvad seljaajust selgroolülide vahelistest avadest. Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude. Selgmised kiud toovad seljaajusse infot, kõhtmised kiud aga edastavad infot seljaajust väljapoole. REFLEKSID Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Üks reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks imemiserefleksid või neelamisrefleksid. Pärilikud refleksid on tingimatud
näivad olevat sarnased. Sellist sarnasust on näha mitmetes närvisüsteemi arengu etappides. 1.1 Neuraalse ekstodermi eristumine: BMP/Dpp ja chordin/Sonik rajad Nii putukad kui selgroogsed formeerivad vastavad närviketid BMP signaale välimises lootelehes takistades. Rajad mida mööda need valgud liiguvad on samuti putukatel ja selgroogsetel sarnased. Drosophilia gastrulatsiooni käigus selgmised rakud, mesodermi eellasrakud sopistuvad bastotsööli, luues kõhtmisele embrüo osale neurogeense välimise lootelehe. 1.2 Achaete-Scute'i geenid Drosophilial nimetatakse neid geene, mis aktiveeritakse neutraalsel välimisel lootelehel ja aitavad rakul neuroblastiks muutuda, proneuraalseteks geenideks. Need geenid kodeerivad transkriptsioonifaktoreid Achaete ja Scute. Imetajatel MASH1 geen (achaete-scute
Lülivahemulkudest väljuvad seljaajunärvid (31 paari: 8-12-5-5-1). Närvitöö parandamiseks on vaja prandada närvisisest verevarustus: massaaž, geelid (laiendavad veresooni); ning end venitada et lülivahemulke „suurendada“. Seljaajunärv on seganärv: motoorne + sensoorne. 1)Astriklihased – kaela ja õlavarrepõimiku harud 2)Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas – Lisaärv /accessorynerve/ (XI PAN) 3)Lülisambasirgestaja – kaelanärvide, rinnanärvide ja nimmenärvide selgmised harud (oleneb piirkonnast) 4)Kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku harud. 4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere skeleti liikumine Rindkere skeleti moodustavad: lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. - Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: 1) Roidepealiiges (keraliiges)– roidepea liigendub vastava lülikeha liigesepinnaga
kulgev mediaanvagu (sulcus medianus posterior) ja kõhtmisel pinnal kulgev mediaanlõhe (fissura mediana anterior). Kummalgi seljaaju poolel kulgevad eesmis-külgmine vagu (sulcus lateralis anterior) ja tagumine-külgmine vagu (sulcus lateralis posterior). Eesmis-külgmistest vagudest väljuvad seljaajunärvide kõhtmised (eesmised) juured (radix ventralis). Tagumis-külgmistesse vagudesse sisenevad seljaajunärvide selgmised(tagumised) juured (radix ventralis). Kõhtmine ja selgmine juur liituvad seljaajust väljudes vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas seljaajunärviks (nervus spinalis). Aju struktuurid nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Suuraju poolkerade koor e korteks Otsmiku- e frontaalsagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiiru- e parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v
● Keskel on tsentraalkanal, kus on LIIKVOR. ● Ristlõikel on tsentraalselt hallollus, ümber valgeollus, milles kulgevad juhteteed. ● Kraniaalselt läheb üle PIKLIKUKS AJUKS, kaudaalselt lõpeb L1-L2 kõrgusel ajukoonusena, mille jätk on õndralülidele kinnituv lõppniit. ● Lõpposa e HOBUSESABA koosneb närvijuurtest. 7. SPINAALSEGMENDIKS ehk seljaajusegmendiks nimetatakse: ● seljaaju osa, millest väljub 2 paari närvijuuri (selgmised ja kõhtmised) ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile. ● neid on inimesel arvuliselt 31, mis jagunevad vastavalt asetusele (segmentide arv): - kaelaosas 8 - rinnaosas 12 - nimmeosas 5 - ristluuosas 5 - õndraosas 1 8. SELJAAJUNÄRVE on inimesel arvuliselt 31 paari. 9. RINNASEGMENTIDEST väljuvaid närve on arvuliselt 12 paari, neid nimetatakse
Jalalihastest Algavad enamasti Kinnituvad Funktsiooniks on üldistavalt talla enamasti vastava toestada käimisel, a)lühike aponeuroosist või varba 1.-3. painutada ja varvastesirutaja sääre eesmistest faalanksile või on sirutada varbaid ja e. m. extensor lihastest ühendatud ühise liigutada jalalaba digitorum brevis varvastesirutaja b)selgmised lihaselise luudevahelised kõõlusega lihased e. mm. interossei dorsales c)sirutajatehoidur e. retinaculum extensorum d)lühike varvastepainutaja e. m.flexor digitorum brevis e)Suurvarba- eemaldaja e. m. abductor hallucis f)vihmausslihased e. mm. lumbricales g)lühike väikevarbapainuta ja e. m. flexor digiti minimi brevis h)väikevarba- eemaldaja e. m. abductor digiti minimi j)lühike suurvarbapainutaj a e. m. flexor
rea vahel.) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. 33. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised liikumine. Proksimaalne käeliiges, s.o. kodarluu-randmeliigese moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Abiseadeldised: 1. külgmised sidemed 2. selgmised sidemed 3. randmeluude vahelised sidemed Liigutused toimuvad ümber frontaal ja sagitaaltelje(painuts- sirutus, eemaldumine- lähendamine) 34. Kesk-randmeliiges " Distaalne käeliiges ehk keskmine randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine. 35. Amfiartroosi mõiste
umbes 110 (joonis 1), suuava peal tavaliselt kahetipuline sarvhammas (või 2 alusel kokkupuutuvat hammast). Lõpuseavade rea ees suhteliselt väikesed silmad, mis on ilma laugudeta. Peale kahe tavalise silma on silmudel neist veidi eespool ninasõõrme läheduses veel omapärane elund kolmas, kiirusilm, millel ei ole läätse. Seetõttu saavad silmud tema abil ainult valgusaistinguid. Selle vanapärase elundi on nad pärinud oma eellastelt. Seljaajunärvide selgmised ja kõhtmised juured ei ole ühinenud. (Jones, 2007) Joonis 1. Merisuti imiklehtrist suuava (Tate, 2003). 3 2. ELUTSÜKKEL JA KUDEMINE Silmu vastsed erinevad niivõrd täiskasvanud isendist, et kuni XIX. sajandi keskpaigani peeti neid iseseisvaks perekonnaks (Ammocoetes). Merisuttide vastsed on liivasonglased, neil on silmad nõrgalt arenenud ja õrnalt kaetud
3) Vertikaaltelg – ulatuslik liikumine toimub selgroo kolju- ja peapoolses osas. 3. Lülisambale toimivad lihased, nende innervatsioon. Lülisambale toimivad lihased: • Selgroosirgestaja • Rihmlihas. • Trapetslihas. • Kõhusirglihas. • Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas • Rinnaku-rangluu-nibujätkelihas Innervatsioon – seljaajunärve on 31 paari: 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu ja 1 paar õndranärve. Selgmised närvid innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka, kõhtmised harud koonduvad kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas põimikuks ja innerveerivad keha kindlaid piirkondi. 4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere liikumine. Rindkere moodustavad lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak. Ühendused: roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: roidepealiiges ja roide-ristijätke liiges
Roidekeha (corpus costae) tagumises osas on roidenurk (angulus costae) ning sisepinnal on roidevagu (sulcus costae). RISTLUU (os sacrum) peas Ristluutipp (apex ossis sacri) on suunatud alla. Neem (promontorium). Vaagenmisel pinnal (facies pelvica) asuvad vaagenmised ristluumulgud (foramina sacralia pelvica). Nende mulkude vahel kulgevad ristijooned (linea transversae). Selgmisel pinnal (facies dorsalis) on selgmised ristluumulgud (foramina sacralia dorsalis). Keskpidine ristluuhari (crista sacralis mediana) kulgeb ristluu keskel, mille kõrval on keskmine ristluuhari (crista sacralis medialis) ning külgmine ristluuhari (crista sacralis lateralis). Ristluu külgmised osad (partes laterales) asuvad ristluumulkudest lateraalsemal. Külgmiste osade lateraalsel küljel asub kõrvalestjas pind (facies auricularis). Ristluud läbib ristluukanal (canalis sacralis), mis avaneb
moodustavad: Kontsluu-kandluu liiges - ratasliiges Kontsluu-kandluu-lodiluu liiges keraliiges Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon). 49. Kanna-pöialiigesed: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Liigesed on amfiartroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust. 50. Pöia-varbalülide liigesed: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Pöia-varbalülide liigesed moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Keraliigised, liikuvus suhteliselt piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje, kuid ümber sagitaaltelje. 51. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine
163. Seljaajunärvi moodustamine, arv, jagunemine Seljaajunärve on 31 paari: 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme- 5 paari ristluu- ja üks paar õndranärve. Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Jaguneb kaheks: selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on talitluselt seganärvid neis on nii sensoorsed kui motoorsed kiud. Seljaajunärvide selgmised harud suunduvad lähtekohast tahapoole ja innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas koonduvad põimikuteks, millest lähtuvad närvid innerveerivad keha kindlaid piirkondi. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikud ei moodusta, need kulgevad roietevahemikes. 164. Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad Kaelapõimik moodustub 4 ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest
kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või eelmisele vastupidine liigutus pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). 51. Kanna-pöialiiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Kanna-pöialiigesed asuvad kanna distaalse rea luude (talbluud ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel (anatoomiliselt kolm iseseisvat liigest). Neid liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Kanna- pöialiigesed on amfiartroosid, need suurendavad jalavõlvi elastsust. 52. Pöia-varbalülide liigesed: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Pöia-varbalülide liigesed moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Need liigesed on ehituse ja talitluse poolest keraliigesed, mis on analoogilised käe vastavate liigestega. Erinevalt käe vastavatest liigestest on nende liikuvus piiratum
mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või eelmisele vastupidine liigutus pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos adbuktsiooniga). 50. Kanna-pöialiigesed (anatoomiliselt 3 iseseisvat liigest): · liigenduvad luud talbluud, kuupluu, pöialuud · liigese pinnad - · liigese tüüp - amfiartroosid · abiseadeldised selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed · liikumine - 51. Pöia-varbalülide liigesed: · liigenduvad luud pöialuud ja varbalülid · liigese pinnad - pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel · liigese tüüp - keraliigesed · abiseadeldised - · liikumine liigutused ümber frontaaltelje (selgmine ja taldmine painutus) 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp, 53. Nimetage jala toetuspunktid.
http://www.hot.ee/seljaaju/seljaaju.htm 2/6 18. mis liiki neuroni jätkeid sisaldab seljaaju Koosnevad sensiiblitest ja parasümpaatilistest kiududest. NS slaid 77; anat lk 190; füsiol lk 245 dorsaaljuur (selgmised juured) ? Silval -aferentsed e sensoorsed http://www.hot.ee/seljaaju/seljaaju.htm 19. mis liiki neuroni jätkeid sisaldab seljaaju Koosnevad motoorsetest ja sümpaatilistest kiududest. NS slaid 78; anat lk 190 ventraaljuur (kõhtmised juured)
147. Seljaaju välisehitus (vt joonis 148): Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemetele. Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgmist vagu. Tagumistesse külgvagudesse sisenevad seljaajunärvide selgmised juured, eesmistest külgvagudest väljuvad kõhtmised juured. 148. Seljaaju siseehitus: spinaalganglion selgmine juur mediaanvagu kontaktneuron hallnide tagumine väät tagumine-külgmine vagu seljaajunärvi selgmine haru hallaine (tagasarv) tundenärvirakud
50. Alumine hüppeliiges Koosneb kahest liigesest: konts-kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese. Ülemine ja alumine hüppeliiges funktsioneerivad üheaegselt. 51. Kanna-pöialiigesed Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 52. Pöia-varbalülideliigesed Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liikuvus on piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje. 53. Varbalülide vaheliigeste tüüp Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 54. Jala toetuspunktid
a) Pea- ja seljaaju → Kesknärvisüsteem, b) Pea- ja seljaajust väljuvad närvid → Piirdenärvisüsteem, c) Närvisüsteemi osa, mis reguleerib siseelundite, südame, veresoonte ja sisenõrenäärmete talitlust ning mille talitlus ei allu tahtele → Autonoomne närvisüsteem, d) Närvisüsteemi osa, mis varustab närvidega vöötlihaseid ja meeleelundeid ning mille talitlus allub tahtele → Somaatiline närvisüsteem 136."Sensoorsete närvikiudude kimbud moodustavad seljaajunärvi selgmised juured, mis sisenevad seljaaju tagumis-külgmistesse vagudesse. Seljaaju eesmis-külgmistest vagudest väljuvad kõhtmised juured – motoorsete neuronite aksonite kimbud, mille kaudu kantakse närviimpulsid edasi perifeeriasse." TÕENE 137.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Ajupõhimiku tuumad on suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud, mis osalevad koos väikeajuga mittepüramiidsüsteemi koosseisus keha asendi
pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse osa ja kontsluupea ülemise pinna. Et sääre lihased ületavad nii ülemise kui ka alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad ülemine ja alumine hüppeliiges üheaegselt. 50. Kanna-pöialiigesed: Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust. On Lameliiges. 51. Pöia-varbalülide liigesed: Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liigesed on keraliigesed ja analoogsed käe vastavate liigestega, kuid nende liikuvus on piiratum. Liigutused ümber frontaaltelje. 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp,liikumine: Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus).
Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse osa ja kontsluu pea ülemise pinna. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui ka alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad ülemine ja alumine hüppeliiges üheaegselt. 46) Amfiatroosi mõiste? Amfiatroos väga piiratud liikuvusega jäikliiges 47)Kanna-pöialiigesed? Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 48) Pöia-varbalülide liigesed? Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frntaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine? Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus. 50) Nimetage jala toetuspinnad?
osa ja kontsluu pea ülemise pinna. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui ka alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad ülemine ja alumine hüppeliiges üheaegselt. 17 46) Amfiatroosi mõiste? Amfiatroos – väga piiratud liikuvusega jäikliiges 47)Kanna-pöialiigesed? Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 48) Pöia-varbalülide liigesed? Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frontaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine? Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus. 50) Nimetage jala toetuspinnad?
Seljaaju. Täiskasvanu seljaaju on umbes 40 cm pikkune ja kaalub 35 grammi, olles 1 cm läbimõõduga. Seljaaju asub selgroolülide avades ehk selgrookanalis. Mööda seljaaju valgeainet liigub info peaajju ja sealt tagasi. Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi ehk tingimatuid reflekse. Selline kaasasündinud tegutsemisvõime aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Seljaajust tuleb välja 31 paari närvikiude, mis väljuvad selgroolülide avadest. Seljaaju selgmised närvikiud toovad ajusse infot sisse. Kõhtmised kiud viivad infot välja. Seljaaju vigastuse korral jääb vigastuskohast allpool olev kehaosa halvatuks. Peaaju koos seljaajuga www.lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/tubakas/Image52.gif Vegetatiivne ehk piirdenärvisüsteem http://www.sisustusweb.ee/article/325/47/
infot. B.)väikeaju-kooskõlastab liigutusi, lihased. C.)keskaju-edastab infot suurajust seljaajju. Lihastoonuse säilitamine. D.)vaheaju-regul. Ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. E.)piklik aju-ühendab peaaju seljaajuga. Juhib hingamist ja südametegevust. 2.seljaaju-asub selgrookanalis. Keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine, välimise kihi moodustab valgeaine. Seljaajust väljub 31 paari seljaaju närve. Nendes on 2. Sorti närvikiude: selgmised, toovad infot seljaajju, kõhtmised viivad infot välja. Seljaaju ül.: vahendab infot peaaju ja keha vahel, juhib tingimatuid reflekse. Piirdenärvisüsteem-koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Jaguneb 2-ks: 1.)kehaline ehk samaatiline närvisüsteem- teadvustamine, tahtlik tegevus. 2.)autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem-ebateadlik, tahtele allumatu.
vahediski koosseisu. Skeletiluude erinevad eellased Skeleti luud pärinevad kolmest regioonist: 1.Somiidid – aksiaalskelett (selgroog) 2.Lateraalplaadi mesoderm – jäsemete skelett 3.Kraniaalne neuraalhari – näokolju luud ja kõhred Kehalihaste päritolu ja üldine areng Kõik keha skeletilihased pärinevad (derma)müotoomist. Lihased kujunevad kahest müotoomi populatsioonist: epaksiaaselst müotoomist arenevad selgmised roietevahelised lihased ja selja lihased ning hüpaksiaalsest müotoomist arenevad ventro-lateraalse kehaseina (nt kõhulihased) ja jäsemete lihased. Lihaste moodustumise ehk müogeneesi etapid: 1. Müoblastid koonduvad (faktorid: fibronektiin-integriin) 2.Müoblastid joonduvad (membraani glükoproteiinid) 3.Rakud fuseeruvad (metalloproteinaas – meltriin ning Ca-ioonid) 4.Moodustub müotuubul ja toimub diferentseerumine (Il4) 4
kaenlaveen, rangluualune veen. 123) Alajäseme arterid Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, jalaseljaarter, kaararter, keskmine ja külgmine tallaarter, selgmised ja taldmised pöiaarterid, iga varvas saab 4 varbaarterit, pealt kaks ja alt kaks. 29 124) Alajäseme veenid Süvadveenid: alajäseme süvade veenide seinad on nõrgad ja veri liigub seal aeglaselt. Süvad veenid on paarilised, mis kulgevad samanimeliste arteritega: varbaveenid, külgmised ja keskmised tallaveenid, tagumised ja eesmised sääreluuveenid, õndlaveen, süva reieveen, reie
Söövad setet, seedides baktereid. Hingavad kehapinna ja pärasoolega, vahel saba vees vibutades. Mõned taluvad hapnikupuudust ja reostust. Sigimine enamasti suguline. Näited: Eestis kümneid liike. Tüüpliik harilik mudatupp (Tubifex tubifex). Järvedes eriti: harilik pehmetupp (Potamothrix hammoniensis); jõgedes harilik järvetupp (Limnodrilus hoffmeisteri). klaasliimuklased (Naididae): ehitus: Harjased nagu mudatuplastel, kuid selgmised algavad tihti veidi tagapool kui II. Paratoomia. Suguavad ja vöö ettepoole nihkunud, enamasti VI. Eluviis: Veetaimedel ja sette pinnal. Mõned ujuvad, mõnel on silmad. Söövad vetikaid ja detriiti. Näited: Eestis kümneid liike. Veetaimedel tavaline lontuss (Stylaria lacustris) ja perekond klaasliimukas (Nais spp.). Liival liivaliimukas (Uncinais uncinata). Perekonnas harjaskõht (Chaetogaster) on röövloomi ja parasiite.
Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse osa ja kontsluu pea ülemise pinna. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui ka alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad ülemine ja alumine hüppeliiges üheaegselt. 46) Amfiatroosi mõiste? Amfiatroos väga piiratud liikuvusega jäikliiges 47)Kanna-pöialiigesed? Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 48) Pöia-varbalülide liigesed? Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frntaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine? Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus. 50) Nimetage jala toetuspinnad?
(teevad läbi EMT) – neist saavad selgroolülid, roided, kõõlused Epiteliaalne osa moodustab dermomüotoomi – mis jaguneb kolmeks regiooniks: servaaladel vastavalt primaksiaalne müotoom (neuraaltorule lähemal) ja abaksiaalne müotoom (neuraaltorust kaugemal) ning keskmine osa dermatoom ehk keskmine dermomüotoom (tekib seljaosa pärisnahk e. dermis). Müotoomist arenevad müoblastid – lihaste eellasrakud (PrM- roietevahelised lihased ja selgmised lihased; AbM kehaseina lihased, jäsemete ja keele lihased) Signaalid ümbritsevatelt struktuuridelt suunavad vastavate somiidi regioonide arengut Sündetoom – dorsaalsed sklerotoomi rakud moodustavad kõõlused Arthrotoom – sisemised sklerotoomi rakud, selgroolülide ühendused, välimine selgroodiskide osa (sisemine seljakeelik), roiete proksimaalne osa Ventrolateraalne sklerotoom – roiete distaalne osa
annaabi.ee 
