LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä14 KÕ Triin Erismaa ÄRIEETIKA Seminaritöö Õppejõud: Diana Tandru, MA Mõdriku 2015 Vastused neljale küsimusele 1. Kuidas Te suhtute ütlusesse: ,,kõik, mis ei ole keelatud (seadusega), on lubatud ? Meie elus on olemas teatud normid ja mõistlikkuse piirid, millest tuleks rohkem lähtuda, kui ütlusest: ,,Kõik, mis ei ole keelatud seadusega, on lubatud". Igale asjale elus ei saa olla seadus, aga olemas on teatud piirid, mida ei tasu ületada. Me kõik, inimesed oleme väga erinevad ja meil kõigil on väga erinev arusaam, seda on mõjutanud väga paljud asjad meie ümber, nt: ühiskond, kasvatus, inimesed meie ümber jpt. Paljugi, mis ei ole seadusega keelatud eksisteerib meie ümber. Rikkudes mingit korda või minna üle lubatud piirdest, võime oma tegevuse
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool VAATLUSPRAKTIKA Analüüs Õppejõud: Mõdriku 2012 Sisukord I osa Sissejuhatus MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskus AS Aarike Hooldekeskus II osa AS Hoolekandeteenused Tartu Kaunase Kodu Analüüs I osa Minu eesmärgiks oli lähemalt tutvuda MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskuse ja AS Aarike Hooldekeskuse tööga. Nende asutuste eesmärkidega ja nende poolt pakutavate teenustega. Olin eelnevalt teadlik nende asutuse olemasolust, kuid mul puudus ülevaade 2 nende asutuste struktuuris ja eesmärkidest. Millega täpsemalt tegelevad MTÜ Õnnemaa ja SA Aarike Hooldekeskus. Kes on nende asutuste kliendid? Kas Ülenurme vald ja MTÜ Õnnemaa teevad ka koostööd? Milline suhe on SA Aar
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ ÕPIMAPP Iseseisevtöö Õppejõud: Heve Kirikal MA Mõdriku 2017 1 1 TÖÖJÕUPLAAN 2 3 2 AMETIJUHED Tööandja nimi: Elva TÜ A ja O kauplus Lisa 1, TL nr 28 , 01.12.2016 TEENINDUSJUHI AMETIJUHEND 1 AMETINIMETUS: Teenindusjuht 2 KOHT STRUKTUURIS: Teenindusosakond Teenindusüksus Teenindusjuht allub vahetult kaupluse juhatajale, kellelt saab tööülesanded ning kes kontrollib nende täitmist Vahetusevanem ja vahetusevanema asetäitja Äraolekul asendab teenindusjuhti vahetusevane
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov ,,RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL" Vaatluspraktika Õppejõud: Meeli Männamäe Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus Minu isiklik praktika eesmärk oli saada ülevaade ,,MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendusest". Asutuse olemusest, pakutavatest teenustest, ametitest ja asutuse klientidest. Tutvuda klientidega vestelda ja kui antakse võimalus, siis ka tegeleda asutuse klientidega. Ajalugu 1992 aastal asutati Rakvere Tugikoolkodu, mille eestvedajaks olid eraisikud Maie Sild, Ene Udevald, Lea Pilme. Aastal 2000 Rakvere Tugikoolkodu likvideeriti, asutuse uueks nimeks sai MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendus. Asutuse nimi: MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Aili Pällo RIIGIASUTUSE PRAKTIKA Praktikaaruanne VÕTA korras Juhendajad: Aet Kiisla, Jelena Rootamm-Valter NARVA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. VANGLATEENISTUS..................................................................................................4 2. VIRU VANGLA............................................................................................................ 6 2.1. Viru vangla üldtutvustus.............................................................................................6 2.2. Viru vangla ülesanded................................................................................................ 6 2.3. Viru vangla töökorraldus............................................................................................ 7
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud LENNART MERI MINU LEMMIK PRESIDENT Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS..................................................................................................2 1. LENNART MERI ELUST...............................................................................3 1.1 Abielud.......................................................................................................4 1.2 Haridus:......................................................................................................4 1.3 Karjäär:.......................................................................................................4 2. LENNART MERI REISIKIRJANIKUNA......................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda, enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema proportsioonis ning mitte olema äärmuslikes oludes. Suhtlemisel suur roll on ka kehakeelel, mis peaks kindlasti olema avatud ja mitte näitama ükskõiksust. Suhtlemine on tähtis oskus igal pool ning igas olukorras, nii eraelus ka karjääriredelil. Selleks, et saada edukaks suhtlejaks, tuleks jälgida, et kaaslasega suheldes, et sa kuulaksid teda, et ei jääks võim
MAINORI KÕRGKOOL Hipoteraapia turu- ja konkurentide uuring Uurimustöö õppeaines turunduse alused Koostajad: Kristina Kalinina Katri Kauniste Õpperühm: PS-1-S-E-Tln Õppejõud: Aet Kull 2009Sissejuhatus Hipoteraapia ehk ratsutamisteraapia on kogu maailmas tuntud ravimeetod, mis aitab suhtlemisraskustega lastel ja täiskasvanutel ühiskonnas paremini kohaneda. Ratsutamine haarab kõiki ratsaniku meeli, mõjutab tema sõnalist väljendust, liikumist ja mõtlemist. Ratsutamine aitab puudega inimesel oma liigutusi ja rühti kontrollida, samuti arenevad hobust juhtima õppinud patsiendi minateadvus ja iseseisvus. Ratsutamisteraapia on täiendav või alternatiivne teraapiavo
Hindamine on üks vahenditest, kuidas lapsi motiveerida. Tuleks mõelda, kas kehalise kasvatuse tundi sobib tavapärane hindamissüsteem skaalal ,,1",,5". Selline süsteem peaks õpilast hindama vastavate normide järgi. Mis saab, kui õpilasel puuduvad vastavad võimed hinde neli või viis saavutamiseks? Meie arvates tuleks kehalise kasvatuse tundide hindamissüsteem muuta arvestuslikuks, kus õpilast hinnataks selle järgi, kui aktiivselt ta tunnist osa võtab. Me kasutasime oma töös ühte raamatut ja seitset internetiallikat. Esimeses peatükis räägime kooli kehalisest kasvatusest, millised on ainekavas paika pandud eesmärgid ja kuidas viiakse tunde läbi. Teises peatükis analüüsime küsitlusest saadud vastuseid. Kolmandas peatükis avaldame oma arvamust liikumisharjumuse puudumise osas ja kuidas tuleks kehalise kasvatuse tunde läbi viia. Lisana on meil intervjuu kooli kehalise kasvatuse
.......................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu..............................................................................................9 3.3 Asjaajamiskord ......................................................................................................9 3.3.1 Vead ja riskid ...............................................................................................12 3
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline
ENSV NÄIDEND (SISSEJUHATUS) Nikita Hruštšov: Mina, kui NSVL pikaaegne riigijuht olen pidanud juba noorest peale pingutama, et jõuda riigi tippu. Sündisin mina ju tavalise talupoja perekonnas Kurski kubermangus ning juba 12-aastaselt alustasin iseseisvalt tööd Donleassi kivisöebasseini tehastes ja kaevandustes. Sellest ajast peale olen pidanud tohutult pingutama, et minust ei saaks taaskordset tavalist talupoega ja 24.-aastaselt astusin Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas. Pärast sõda olin ma majandus- ja parteitööl, töötasin veel erinevatel sekretärikohtadel. Lõpuks valiti mind Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmeks. Põhiliselt olin tuntud I maailmasõjas osalemise ja märkimisväärse töö eest. Lõpetasin sõja poliittöötajana tegutsenud kindralleitnandi auastmes. Hiljem olin veel Ukraina NSVL Ministrite esimees ja 1953. aastal pärast Jossif Stalini surma tul
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
koolitulles üle anda nt arstitõend. Õpilased armastavad teada anda kursusejuhatajale meili teel. Seda põhjendatakse sellega, et nii jääb õpetajal puudumine silme ette ning ta ei unusta seda märkida. Vastajad märkisid, et tihtilugu helistades on õpetaja kuskil oma mõtetes ja tegevustes ning ei pruugi hiljem enam mäletada, et puudumine on vaja ära märkida. On õpilasi, kellele meeldib õpetajaga koos oma puudumised üle vaadata ja siis need ära vabandada. Mõni vastaja pidas just näost-näkku põhjendamist ausamaks mooduseks ning leidis, et nii saab kindel olla, et õpetaja parandab puudumised kohe ära. Väike protsent vastajatest ütles, et ei anna kursusejuhatajale oma puudumistest teada. Vastustest võib aga järeldada, et õpilased on kohusetundlikud ning seisavad hea selle eest, et põhjuseta puudumisi ei jääks, kuna ka nende protsent mõjutab stipendiumi saamist.
igapäevastes tegemistes pigem loogilisele mõtlemisele, kui tunnetele. Arvan, et mulle NELLI MAHMUTOV 2 sobivateks tegevusteks on abistamine, rääkimine, õpetamine, ravimine, nõustamine. Võimalikeks kutseteks loeksin psühholoogi kutset, õpetaja jt. Minu vaba aja tegevuste alla kuuluvad lugemine, käsitöö, vabatahtlik tegevus, sport ja tantsimine. Millised on minu eesmärgid? Esimeseks peamiseks eesmärgiks on edukalt lõpetada Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, 2017 aastaks, kuna soovin omandada kutsealast rakenduskõrgharidust sotsiaalvaldkonnas. Olen avatud uutele teadmistele, ning neid olemasolevaid teadmisi tuleb ka pidevalt täiendada, kuna inimene õpib terve elu. Võõrkeeli tuleb samuti osata, kuna kunagi ei või teada, kus sul teise inimese mõistmiseks muud keelt, näiteks inglise keelt vaja läheks. Oskan peale eesti keele, ka vene- ja inglise keelt. Nende
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST 2 KÕ Tatjana Zelenjajeva Oma piirkonna (linna) demograafiline analüüs Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................... 3 Üldandmed ..................................................................................... 3 Rahvastik ........................................................................................ 4 Narva linna demograafilised muutused ...................................................... 5 Elanike arve soo ja vanusrühmade järgi ..................................................... 7 Sündmused, surmad ja iive .................................................................... 8 Abiellumus ja lahutus Narva linnas ...................
Minu elu lugu Autor: *** *** *** Sügis 2010 Lugu I Jaanek Sündisin Tartu lastehaiglas 14. juulil kell 17.45 õhtul. Pikkust oli mul 52. sendimeetrit ja kaalusin 4250 grammi. Mõned kuud ennem kui sündisin, hakati mõtlema mulle nime. Ema oli juba pike nimekirja valmis teinud, mis mulle nimeks panna, aga ise ütles kohe ära, et nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatud. Ma olin väga nõ
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R14 KÕ1 Erika Meister RAAMATUPIDAJA ULLA MOTIVEERIMINE Juhtumi analüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Raamatupidaja Ulla on töötanud ettevõttes 12 aastat ning kõigi tööülesannetega siiani üsna hästi hakkama saanud. Oma olemuselt on ta olnud korrektne, aus, otsekohene ja hea huumorimeelega. Ulla on muutunud kurvaks, hajameelseks ja kergesti ärrituvaks ning töös on ette tulnud vigu. Tal puudub igasugune enesemotivatsioon. Selle tõttu on vaja tõsta tema meeleolu, keskendumisvõimet, aktiivsust ning närvilisuse peaks asendama rahulikkusega. Tema rahulolematust on vaja vähendada ja ühtlasi tõsta rahulolu (Frederick Herzbergi hügieeni- ja motivatsiooniteooria). Probleemidega on vaja tegeleda seetõttu, et Ulla muutuks taas heaks ja kohusetundlikuks töötajaks, et tema
enam mitte haridus vaid üliõpilaselu. Õppimine keskaegses ülikoolis Õpilane, mis iganes astmel ta ei olnud ei saanud ‘’teaduslikku’’ haridust, vaid said pigem traditsioonilisi teadmisi kogenenud ja tunnustatud asutustelt. Materjalid õpilastel ja õpetajatel olid identsed ja loeng ja arutelu olid omavahel tihedalt seotud. Tunnis õpetaja luges lihtsustatud teksti ja selgitas keerulisemaid kohti. Kuulajaskond jälgis teksti enda koopiatest ja tegi märkmeid. Peamine osa tunnist oli ikka seletuse osa. Iga päev peale loenguid asusid üliõpilased lahendama ülesandeid. Üks või kaks korda aastas korraldati suurel väljakul üritus, kuhu kogunesid iga teaduskonna õpetajad ja õpilastel oli võimalus esitada neile täpsustavaid küsimusi. Üliõpilaseks saamine Üliõpilaseks saamiseks tuli kandidaadil läbi kolm protseduuri, milleks olid immatrikuleerimine, bennaliaasta ja depositsioon.
Meil ei ole kusagilt midagi valida. See saab alguse sellest, et ühiskonnas on õpetaja amet nirudalt väärtustatud. Me elame turumajanduslikus ühiskonnas, mis kõikides sfäärides lasub rahal. Miks tahetakse haridus ja meditsiin nendest kategooriatest välja võtta ja hakata rääkima sellest, et ega siis palk pole ainult peamine, on ka teised faktorid, peab ikka seda eriala armastama ja tegema seda patriotismist? /---/ Kuidas te distsipliini hoiate? Saadate tunnist välja? Kuni üheksanda klassini ei saa tunnist välja saata, sest ma pean garanteerima pedagoogilise protsessi, see on kohustuslik, põhiseadusega ette nähtud. Alates kümnendast klassist ma võin seda teha. /---/ 5. Küsitluslehtede vastuste analüüs 5.1. I põlvkond (17-20 aastat) Kuidas Hindate saadud/ hetkel omandatavat haridustaset? Kas ja kui palju tuli/ tuleb õppida ülearust? - Ei saa öelda, et haridustase madal oleks, üle keskmise pigem. Ma
· anda ülevaade kehalise kasvatuse tunni tähtsusest koolis. 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS 1.1. Laste kehaline aktiivsus Regulaarne kehaline aktiivsus on terve eluviisi üks tähtsamaid komponente igas vanuses. "Kehaline aktiivsus tähendab päevast liigutuste hulka, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Kehaline tublidus näitab, kui hästi me suudame sooritada liigutusülesandeid.", TÜ kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu. Viimasel aastakümnel on paljude maade teadlased mures laste ja noorukite üha väheneva liikumisaktiivsuse pärast. Mure on eelkõige seotud laste tervisega. Ebapiisav liikumine kahjustab tervist lapseeas küll suhteliselt vähem, kuid väheaktiivne eluviis kandub tõenäoliselt täiskasvanuikka ja siis on tema mõju tervisele palju märgatavam ja ohtlikum. Teisest küljest on kehaline aktiivsus ja sportimine lapse- ja noorukiea olulised vabaaja veetmise tervislikud viisid. (Harro, 2001)
käinud aastast 2008 ning mul avanes hea võimalus oma tootmise töö mõneks ajaks katkestada, asendades see kooliks vajaliku praktika teostamisega. Praktika algas 21.04.2014 ja kestis kuni 26.06.2014 (10 nädalat). Praktika eesmärgiks oli: Kirjeldada organisatsiooni, selle tegevust, töökorraldust; Analüüsida asjaajamise korralduse eest vastutatava töötaja ametiülesandeid, vastavust kutsestandardile Sekretär, tase 5; Analüüsida organisatsiooni dokumendihalduse korraldust, seda reglementeerivaid normdokumente, vastavust normdokumentidele; Luua, vormistada erinevaid dokumente; Registreerida dokumente, osaleda dokumentide menetlusprotsessis; Kasutada dokumendihaldussüsteemi; Teostada ja korraldada dokumendihaldust läbi dokumendi elukäigu; Osata käsitsema organisatsioonis kasutatavat tehnoloogiat ja tehnikat. Praktikat teostades, lähtusin ma mulle antud ülesannetest. 2 ETTEVÕTTEST
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõik need kolm on E
Narva Vanalinna Riigikool Darja Asmer 11 klass INDREK HARGLA „VABADUSE KÕRGEIM MÄÄR" Referaat Juhendaja Kristiina Mäesaar-Timofejeva Narva 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................................ 3 2.TÖÖ PÕHIOSA.............................................................................................. 4 2.1.Elulugu................................................................................4 2.2.LOOMING.............................................................................5 2.3.Raamatu analüüs.................................................................6 3.Kokkuvõte.................................................................................................... 8 4.Kasutatud kirjandus.............................................................................
Kirjavahemärkide kordamine I Gümnaasium 1. KOMATA SIDESÕNAD (peaaegu alati): ja, ning, ega, ehk, või, (nii...) kui ka 2. KOMAGA SIDESÕNAD (pea alati): sest, et, ent, kuid, kuigi, ehkki, kuna (pea alati): aga, vaid, siis kui, nagu, justkui, otsekui, kuni (kui nende järel on öeldis, on nende ees koma) Ühendsidesõnad ehk mitmesõnalised sidendid (enamasti et-või kui-komponendiga): isegi kui, ilma et, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, mitte et kuuluvad kokku ning et ja kui ette koma ei panda. Lisaks veel ühendsidesõnu: nii kui, siis kui, nii et, nii nagu, sel ajal kui, peale selle et, lisaks sellele et, selleks et, vaatamata sellele et, sellele vaatamata et, enne kui, nii kaua kui, tänu sellele et, sellepärast/se
Antsla Gümnaasium -..............................- 11.B VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ............................ Antsla 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KARULA RAHVUSPARK....................................................................................................5 1.1 Ajalugu ja asukoht............................................................................................................5 1.2 Eesmärk............................................................................................................................5 1.3 Inimasustus Karula rahvuspargis...
Eestlased Soome armeedes referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1 Sissejuhatus Eestlased Soome sõjaväes Eesti kodanikud Soome relvajõududes Teise maailmasõja ajal KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJAL Sissejuhatus Paljud Eesti poisid aitasid võidelda soomlastel NSV liidu vastu. Nii läksid paljud eestlased Talve sõtta ja Jätku sõtta appi soomlastele. Need sõjad nõudsid palju ohvreid. Paljud eestlased tulid seal Eesti tagasi, oma kodumaad aitama. 2 Eestlased Soome sõjaväes ÜLEMINEK Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas osales u. 3400 eesti vabatahtlikku. Need olid enamuses aastatel 1922 / 26 sündinud mehed, kes soovisid võidelda stalinliku terrorireziimi vastu, kuid
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................... 4 2.1.Juhtimine...............................................................................................................4 3.2.Personal.................................................................................................................5 3.3.Õppe- ja kasvatustöö.............................................................................................6
Džiis – ma lihtsalt läksin Klassiruumis käitumise dünaamika seda oma kapist võtma.“ Ta laksutab keelt ja ohkab kõvasti. Igapäevane õpetamistegevus koolis leiab enamasti aset küllaltki ebaharilikus olukorras: väike „Ma pidasin silmas, et küsi mõnelt teiselt õpilaselt. Minu tunnist sa välja ei jaluta!“ ruum (arvestades sellele esitatavaid nõudmisi), tihti ebasobiv mööbel ja liikumisruum, 50- mi- Corey loivab klassi tahaotsa kaaslase juurde. nutiline (või lühem) ajapiirang, et täita õppekavas kehtestatud eesmärke, ning 25-30 erinevat, unikaalset isiksust, kellest mõned isegi ei pruugi tahta seal viibida
Materjal põhineb meditsiinitehnikal, longitudinaaluuringutel, võrdlemaks eri vanuses ja erineva kehalise aktiivsusega kontingente, süvaeksperimentidel katseloomadega. Kõik see on kokku võetud mitmesse piiblipaksusesse köitesse. Igal juhul on kehalise aktiivsuse tõkestamine kooliõpilastel, kehalise kasvatuse piiramine ja selle tingimuste halvendamine sanoignorantsus. Kehalise kasvatuse vajalikkuse üle mõeldes tuleb jätta ebameeldivad mälestused ebaõigest kehalise kasvatuse tunnist. Ebameeldiv kogemus saab olla ajendiks, et leida paremaid lahendusi, kuid mitte aluseks, et visata hea asi üle parda. Mais 1995 sõnastati Kanadas rahvusvaheline teaduslik konsensus kehalise aktiivsuse, tervise ja heaolu vahekorra kohta. Selles on öeldud: "Kõige efektiivsemaks vahendiks tugevdamaks tervist ja tõstmaks elu kvaliteeti on lastel, noorukitel, noortel, täiskasvanutel, keskealistel ja vanemaealistel kehalise aktiivsuse tõhustamine
ALKOHOL MINU KEHAS Kirjastanud ja koostanud meditsiinikirjastus OÜ Lege Artis Koostamist nõustanud dr Airi Värnik, dr Katrin Martinson, dr Ruth Kalda, dr Pille Ööpik Kujundanud Egle Raadik Kunstnik Kairit Orgusaar Rahastanud Eesti Haigekassa Tasuta jagamiseks ISBN © OÜ Lege Artis 2007 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. Miks osa inimesi naudib alkoholi ja osa on selle vangis? Kui palju on palju? Alkoholi joomine on kahe otsaga. Ühelt poolt aitab see lõõgastuda, tekitab heaolutunde, Mida teeb alkohol organismile? muudab lõbusaks ja seltskondlikuks. Teiselt poolt aga kahjustab mitut kehafunktsiooni, Kas minul võib olla alkoholiprob- soodustab vähkkasvajaid ja tekitab sõltuvust. leem? Joobes inimene muutub sageli vägivalds
2 loengud kuulamata. Otsene kontakt professor Kipperiga algas siis, kui tulin 1952. aasta sügisel observatooriumisse tööle." (18.218) Tänapäeval on Tõravere Observatooriumis tööl väga palju teadlasi, sealhulgas vanemteadurid Tõnu Kipper, Tiit Nugis, Indrek Kolka, Kalju Annuk, Arved-Ervin Sapar, Tõnu Viik, Jaan Pelt, Jaan Einasto, Mirt Gramann, Erik Tago, Maret Einasto, Urmas Haud, Peeter Tenjes, Jaan Vennik, Andres Kuusk, Mait Lang, Tiit Nilson. Teadurid Alar Puss, Lilli Sapar, Anna Aret, Raivo Poolamäe, Vladislav-Veniamin Pustõnski, Voldemar Harving, Ivan Suhhonenko, Gert Hütsi,Valeri Maljuto, Anti Tamm, Elmo Tempel, Urmas Peterson, Jan Pisek, Joel Kuusk, Kalju Eerme. Doktorandid Mari Burmeister, Tõnis Eenmäe, Anti Hirv, Taavi Tuvikene, Tiina Liimets, Indrek Vurm, Juhan J. Liivamägi, Teet Kuutmaa, Krista Alikas, Martin Ligi, Tõnu Lükk,
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
