Sotsioloogiline perspektiiv Ühiskondlik elu kui tervik Seosed Inimkäitumise kontekst Tähenduse andmine läbi sotsiaalse interaktsiooni (sotsiaalne reaalsus) Sotsiaalsed faktid Nähtusi, mille olemus, teke või areng on seletatav vaid ühiskondlike protsesside kaudu, nimetatakse sotsiaalseteks faktideks (social facts). /Emilie Durkheim/ Ühiskonna reaalsus ehk sotsiaalsed faktid Kollektiivsed ettekujutused ühiskonnas toimivad kollektiivsed ideed ja väärtused (religioon, moraal, õigus) Sotsiloogia morfoloogia faktid - iseloomustavad inidiviididevahelist seost ja neid iseloomustab: - Dünaamiline tihedus inimeste moraalse seotuse tugevus - Materiaalne tihedus populatsiooni asustustihedus "Inimene on ühiskondlik loom" Haigeühiskond Hullumeelne ühiskond Kodanikuühiskond Üleminekuühiskond ... Ühiskonna mõiste ja olemus Inimtegevuse keskkonna mittelooduslik osa kõik see mida me ei saa põhjendada loodusseadustega
teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu jääks. 20-30 tuhat aastat tagasi olid seksuaalsus ja sensuaalsus täiesti olemas. 2 Tolle aja kunstilised esemed olid erootilise tähendusega. U 5000 aastat tagasi avastati, et ka meestel on roll laste saamisel. Siis said mehed autoriteeti juurde. Tekkis ka selektiivsus partnerite valikul. Hiljem paiksemaks jäädes jäi naiste põhifunktsiooniks laste kasvatamine ning mehed hakkasid ,,mehetööd" tegema. Suguküpsusaeg oli lühem
majandust, kultuuri ja isegi intiimelu. Kindlaks kujunenud moraalsed väärtused ning normid muudavad maailma kaootiliseks, sest viimasel ajal leidub aina rohkem inimesi, kes püüavad tõestada nii endale kui ka teistele, et nad erinevad teistest, tehes vahel isegi rumalaid tegusid. Stereotüübid on tunginud sügavalt inimellu. Tänapäeval ei suuda me ilma stereotüüpideta oma elu ette kujutada. Siiski - mõningates sfäärides oleks vaja korrigeerida olemasolevaid norme. Näiteks nagu seksuaalsus. Seksuaalsus on inimese jaoks väga oluline ja väärtuslik tunne ning seda ei tohiks alahinnata ning summutada ühiskonnas eksisteerivate normide tõttu, muidugi välja arvatud juhul, kui see väljub moraalse eetika raamidest. Stereotüüpne mõtlemine pidurdab isiksuse arengut, takistab eneseteostust ühiskonnas, pärsib inimvajaduste rahuldamist. Mitterahuldamise tagajärjeks võib inimene kaotada ennast ühiskonnas ning muutuda agressiivseks ning sisemiselt rahutuks ning rahuldamatuks.
· Inimühiskonna arenedes toimus üleminek järgmisele kooseluvormile.Paarabielule (polügaamiale),Üks mees abielus mitme naisega(polügüünia),või üks naine mitme mehega(polüandria). · Aastatuhandete jooksul on monogaamia pidevalt muutunud ja arenenud.Algul polnud mehe ja naise omavaheline sobimine tähtis,vaid viljakus. · Tänapäeval näeme,et esikohal on tunded ja sobivus. Perekonna ülesanded ja vormid · Ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll · Pereliikmete tööjaotus · Laste kasvatamine lähedase kooseluõhkkonnas · Järgnevale sugupõlvele kultuuri õpetamine Perekonnas on 3 funktsiooni: · Majanduslik · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine · Taastootev inimene taastab oma energia Lapseeas vajab inimene perekonda,sest elulised oskuse omandatakse esimese 5 -10 eluaasta jooksul. Nooruki eas kaugened noor inimene näiliselt perekonnast,et kogeda ja luua oma
Sotsiaalne sugu on seotud ühiskonna poolsete määratlustega mehelikest ja naiselikest tunnusteks ning need ei pruugi kattuda inimese bioloogiliste tunnustega 10. mis on seksuaalne identiteet? Kuidas seotud ühiskonna ja kultuuriga? Seksuaalne identiteet inimese enesmääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine. Seksuaalne identiteet ei pruugi hormoonide ja lapsepõlvekogemustega lõpuni määratud olla Seksuaalsus on paindlik ja muutub sõltuvalt olukorrast ja inimese eluea jooksul Laste ülesanne on välja arendada oma seksuaalne identiteet, ilma et seoksid seda tähenduste ja motiividega Identiteet, motiivid, tähendused ja käitumine sulavad kokku noorukieas nende kogemustega sisenetakse täiskasvanuikka Seksuaalne kõrgiga 18-29.eluaastal, hiljem langeb vanemlikkuse, perekonna, töö- ja kogukonnaülesannete kasvamise tulemusena
Tartu Ülikool Usuteaduskond Kaiti Vasiljeva MAAGIA JA SEKSUAALSUS TANTRISMIS Kodutöö Tartu 2011Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maagia igapäeva elus ja seos seksuaalsusega....................................................6 2.Vadžrajaana ehk tantrismi olemus......................................................................7 3.Tantrad kui maagilised salaõpetused.............................
annab suhtele energiat. Ma arvan, et Sternbergi komponendid toimivad vaid abielus olevate inimeste puhul, sest enam-vähem ideaalne abielu on siis, kui lähedustunne, pühendumine ja kirg on 100% mõttes. Nagu ma enne juba mainisin siis vabaabielus aga tundub, et pühendumine pole täielik, kuna ei astuta sammu, et kirjutada alla lepingule, mis peaks olema igavene ehk kuni surm neid lahutab. Seksuaalsuse teema võib tekitada vastuolulisi tundeid. Ühest küljest on seksuaalsus niivõrd loomulik elu osa, et sellest ei olegi justkui midagi rääkida. Teisalt on seksuaalsusega seotud palju küsimusi, millele inimene on püüdnud läbi aegade vastuseid leida, et paremini mõista nii ennast kui partnerit – püüelda õnnelikuma suhte poole. Kolmandaks on seksuaalsus midagi nii isiklikku ja intiimset, et osas ühiskondades puuduvad sobivad sõnad, et nendel teemadel üldse arutleda.
ja piiratut. Habitat, IKEA - poed, mis tegelevad sellise elustiiliostmisega. IKEA - 7000 nimetust kaupa küünaldest köögimööblini. Pigem suunatud madalamale keskklassile, kes tahavad ka moodsat elustiili näidata. Oluline: elustiil ei ole seotud klassiga selles mõttes, mis Weber või Veblen silmas pidasid, kuid sissetulek ja positsioon tootmishierarhias ikkagi mõjutab tarbimist. Ilmselt ka muud faktorid: demograafilised faktorid: sugu, rass, vanus, seksuaalsus jne 15. Mida peab Bourdieu silmas habitus'e all? ,,Habitus on püsivate ja nähtavate soodumuste süsteem, mis koos eelnevate kogemustega suunab meie kogemust, hinnanguid ja tegevust ning võimaldab toimetada erinevaid asju läbi analoogiate edastamise" (1977:83) Võimaldab sihipäraselt tegutseda ilma et seda teadlikult sihipäraselt tehtakse. Kuid Habitus ei ole neutraalne
Psühholoogilise egoismi teooria järgi on hea see, mis aitab üksikisikul massist eristuda. See on teoreetiline abstraktsioon ehk püüe luua täiuslik olukord. Tavaolukorras ei saa ennast ühiskonnast välja tõsta, sest me peame suhtestuma ühiskonnaga. Isegi eraldi, indiviidina me suhtestume ühiskonnaga. Seega ei saa olla erak, kui pole olemas kedagi või midagi, mille või kelle suhtes erak olla. Eetika moraal Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga tegutsedes püüelda heaolu poole. See aitab kogu ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Samas on erinevad ühiskonnad selles küsimuses erimeeled. Thomas Hobbes'i teooria Thomas Hobbes iseloomustab oma teoses loodusseisundit. See tähendab, et inimene sünnib maailma ja tal puuduvad normid, moraal, igasugune eetka, riiklikud struktuurid seega on ta tõeline looduslaps
Preformatsiooniteooria- J.J Rousseau- Inimese rikub ühiskond, ta tuleb üles kasvatada metsas ilma segavate faktoriteta ja siis täiskasvanuna ühiskonda tagasi viia John Locke- ütles, et inimene on sündides puhas leht e. tabula rasa ning kõik mis ta teab omandab ta elu jooksul läbi kogemuse 8. Arengupsühholoogia- Sigmund Freudi psühhoseksuaalne arenguteooria- Igasugune emotsionaalne rahuldus on seksuaalne ja inimese seksuaalsus ei alga mitte suguküpseks saamisega, vaid sünnihetkest saati. Esialgu on tegemist autoerotismi tasemega, mil naudingut saadakse oma keha puudutamisest, kusjuures lapse arenedes need naudingut tekitavad kehaosad vahetuvad. Puberteediea lõpuks on laps seksuaalsuse arengufaasid läbinud ja tema seksuaalsus küps. Mitmesuguseid tunge ei järgita, sest neid on tõkestama asunud moraal (nt. häbi ja vastikustunne).
3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on hea või halb? moraalitus. Senised kehtivad eetika normid, neist ei peeta kinni, aga pole olemas ka uusi. Eetika kui teadus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks: teoreetiline tegeleb küsimustega, et kuidas me saame üldse teada, mis hea ja halb. Kas hea ja halb on inimese enda poolt välja mõeldud asjad või on inimesega kaasa antud. Kas maailmas, kus pole inimesi on teada, mis on hea ja mis halb?
............74 9.5.2. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria ............................. 74 9.5.3. Siirdeühiskonnad ....................................................................................... 74 9.6. Sotsiaalne struktuur ja põhimõisted......................................................................75 9.6.1. Sotsiaalne struktuur ................................................................................... 75 10. Sugu ja seksuaalsus................................................................................................... 76 10.1. Seksuaalsus ........................................................................................................76 10.1.1. Sugu ............................................................................................................76 10.1.2. Sugu ja bioloogia.........................................................................................77 10.1
Räägib alati ,,meie" Mäss on ,, mina" vormis, isikuline Rev. idee on enese valitsemise idee, ei lase vabaks oma loomulikke impulsse. Mässu idee on segadus, korrapäratus ja nõrgestatud olek. Rev. idee on soov luua uut korrastatud korda maailmas. Mässu idee on luua kaos. Rev. tehakse tuleviku nimel Mäss nüüd ja kohe Nietzsche Kreeka mütoloogiast võetud 2 jumalat, millele vastandas maailmas kõik. Moraal kujuneb selle järgi kui palju on kellelgi jõudu. Jõud: aktiivne võimu tahte vaba avaldumine, vaba indiviidi Reaktiivne - reageerib On absurdne et jõud ei purustaks. Apollo - (valguse, korrastatuse, tasakaalu jumal/vormistatuse sümbol) Apollooniline igsugune analüütilise eristamise alus. Kunstis antakse kindel vorm, eemaldatakse kõik mitte vajaliku. Eeposliku luule pidas apoll. Mõjub in vaimumaailmale. Stabiilsus. Välisenergia.
Lapsevanemad ja pedagoogid saavad tänu väärtushinnangutele, selgetele piiridele ja avameelselt seksuaalsusest rääkides aidata sellele väga palju kaasa. Noorte Seksuaalseid õiguserikkumisi ei võta tihti täiskasvanud, vanemad, aga ka õpetajad piisavalt tõsiselt, peavad neid tähtsusetuks. Moto ,,see kasvab välja" /"sellest saab üle" järgi ei süveneta asjasse piisavalt ega käsitleta seda. Seejuures on aga noored just seksuaalsuse teemadel suunatud sellele, et suunda ja tuge täiskasvanutelt saada. ---------------------------------------------------------------------------------------- Mis on seksuaalsed õiguserikkumised noorte hulgas? Nt Seksuaalsed sõimusõnad ja zestid Ropud/nilbed telefonikõned Piilumine Intiimsete fotode, filmide tegemine ja nende edasine kasutamine ilma isiku nõusolekuta ekshibitsionism: -nismi, -n`ismi> med haiguslik tung suguelundeid v rindu
individuaalsust. Kuid see ei vasta meie kogemusele, kui me läheneme kunstiteosele esteetilisest vaatepunktist (vastandatuna kontseptuaalsele). Sel juhul, niivõrd, kui teos on õnnestunud ja suudab endiselt meiega suhelda, kogeme ainult tema stiili individuaalsust ja sattumuslikkust. Nii on ka meie eludega. Kui me näeme neid väljastpoolt, nagu üha enam inimesi sotsiaalteaduste ja psühhiaatria mõjujõu ja populariseeritud leviku ajel näevad, vaatleme ennast kui üldiste nähtuste üksiknäiteid ning niiviisi võõrandume sügavalt ja valusalt omaena kogemusest ja inimlikkusest." (Susan Sontag, Stiilist, Vaikuse Esteetika lk 62-63) 1 2. Tarbimisühiskonna sünd Keskkooliõpikutes räägitakse tööstusrevolutsioonist. Inglismaal asus 1837 Victoria troonile ja hakati aurumasinaid valmistama. Suurte tehaste ja muude tööstuste taga oli
perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel. Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus, altruism, abivalmidus ja pühendumus. Seksuaalse püüdluse olemasolu eristab olulisel määral erinevaid armastusi. Mehe armastusel naise vastu ja naise armastusel mehe vastu (homoseksuaalse suhte puhul ka samast soost armastajatel) on seksuaalsusel väga oluline roll. Lapsevanema armastusel lapse vastu seksuaalsuse roll praktiliselt puudub. Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata. Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus, soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada. Armastuse erandlikud vormid võivad põimuda vihkamisega ning isegi ajendada armastuse objekti hävitama. 3.2.2. Romantiline armastus Üks inimesi kõige enam huvitanud ning kunstis enim käsitletud armastuse liike on erootilis-romantiline armastus. Kõige sagedamini mõistetaksegi armastuse all sügavat,
Korrakaitse institutsioon- vajadus turvalisuse järgi 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde. Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist. Sotsiaalseid fakte pole võimalik otseselt jälgida, vaid läbi selle, kuidas need ühiskonnas ilmnevad, millist mõju omavad
sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde. Sotsiaalne fakt - kindlamustriline inimkooslust iseloomustav fakt. Emile Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid nt sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused,organisatsioonid, ideed jne. 6
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
Keskaeg: tekstianalüüs lähtus kristlusest, uuriti kristluse-eelsete teoste ja VT kristlikku mõõdet. Uutele žanritele (nt rüütlikirjandus) esialgu kriitilist tähelepanu ei pööratud. Renssanss: rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism, individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale. Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius. Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid. Poeedi loovus allutati võimele ette antud reegleid järgida. Muutus arusaam tõlgendusest: - ENNE: korrastatud reeglite süsteem - NÜÜD: mõistmise analüüs, kuidas saadakse tekstist aru. Romantism: fookus poeedil ja lugejal, huvi kultuuripärandi ja ajastu vastu, reeglite täpne järgimine vähe oluline. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab teose olemasolu. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus)
kindlat funktsiooni. Mudel sellest, kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist ja moodustavad koos teatud liiki ühiskonna eri valdkondade seoste otsimine. · majandusliku sektori tähtsus vara jagamine tootmisvahendite omanikute vs. mitteomanikute vahel. Nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) pealisehituseks. Tootmisvahendite omamine/mitteomamine laiendab ka ideede valdkonda valitseva klassi ideed domineerivad, teiste infoallikate puudumisel areneb välja väärteadvus. · Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon 13. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat)
saab taandada neljale põhiväitele.Esiteks – väitis Freud, et hüsteerikud ei kannata mitte ainult reministentside tõttu, vaid „ebatäielikult ärareageeritud psüühiliste traumade tõttu ehk siis kui psüühiliste traumadega seotud afektid on tõrjutud teadvustamatusse, elatakse nad hiljem välja nt erutushoogude kaudu.Teiseks- uskus Freud, et hüsteeriasümptomeid põhjustavatel läbielamistel on seksuaalne sisu ja, et hüsteeriasümptomid on ka ise seksuaalsuse avaldused.Kolmandaks-arvas Freud, et hüsteeriasümptomite põhjusi tuleb otsida varase lapseea seksuaalsest läbielamisest(hiljem Freud muutis meelt ja ütles.et pigem laste seksuaalfantaasiatest). Freudi käsitus hüsteeriast tipnes arusaamaga, et kõiki hüsteerilisi sümptomeid tuleb mõista kui teadvusest välja tõrjutud soovide täitumist. UNENÄGUDE TÕLGENDAMINE Kui Freudi patsiendid hakkasid talle rääkima ka oma unenägudest, järeldas ta, et
Inimese loovus on ahistatud ja see tuleb vabastada. Apokalüpsis - selguse saabumine. Jumal laseb inimestel lugeda oma raamatut. Kõik on selge. Kommunismi puhul jõutakse samasse olukorda, kus kõik probleemid on lahendatud. Hiline Marx - ( suurteos "Kapital" ) "Filosoofid on läbi aegade püüdnud seletada maailma, aga oluline on seda maailma muuta" Marx eemaldub filosoofiast ja tegeleb loodusteaduste ja ühiskonnateadustega. Marxi konstruktsioon: Pealisehitus kultuur, religioon, moraal, inimsuhted, haridussüsteem jne Baas majandussuhted: tootlikud jõud (maavarad, tehnilised vahendid, kellele need kuuluvad) ja tootmissuhted (klassisuhted) Me peame vaatama fasaadi taha. Iga periood ajaloos on kindla tootmisviidiga ning kogu ühiskond on rajatud selle ümber, kuidas saada rikkust ja rahuldatakse vajadusi (nt orjandus, kapitalistlik jne) Tootmisviis määrab ära pealisehituse. Oluline on see, et mis põhjustab muutuseid ajaloos
Ekstsentrikud eiravad sarnaselt hälbeliste inimestega üldtunnustatud norme ja neid peetakse üldjuhul ebatavalisteks. Kui käitumist mõistetakse ekstsentrilisena, tähendab see, et teda ei peeta sotsiaalsele korrale hädaohtlikuks või segadust tekitavaks. 7) Seksuaalsused - Kohustuslik: Hess et al. Ptk 7 7.1. Mis on seksuaalne identiteet? See on inimese enesemääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine. 7.2. Mis on seksuaalsus strukturaal-funktsionalistliku paradigma seisukohast? Võimas kirg, mille juured on bioloogias ja mida tuleb teadlikult kanaliseerida sotsiaalselt produktiivses suunas. 7.3. Mis on seksuaalsus konfliktiteoreetilise paradigma seisukohast? Tungi/sotsialiseerumise mudel, kuid keskendub sellele, kes määrab normid. Riik, kohalikud omavalitsused ja religioossed juhid on tähtsateks sotsiaalse kontrolli agentideks, kes
Mõistmine(weber) võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub . Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad. 19. Ratsionalism? (Weber) kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia. 20. Mis on ühiskond? Definitsioon. Millised tunnused iseloomustavad ühiskonda. Kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus. Ühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused: territoorium, arenenud kultuur, poliitiline sõltumatus. 21. Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga? Ükski ühiskond ei saa eksisteerida ilma kultuurita... Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. Igal ühiskonnal on kindel territoorium, on kindel kokkupuude loodusega, mis on pikem kui kirjapandud aja- ja kultuurilugu. 22
(Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 23. Mis on kultuur? · Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest. · Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. · Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist
· kuuluvus · agressioon · autonoomia · eksponeerimine · hoolitsus · korravajadus · võimuvajadus (http://ehitustootlus.ttu.ee/Oppematerjalid/Liias/2008/motivatsiooniteooriad.PDF) Inimese vajadused jagunevad: Põhivajadused e. Bioloogilised vajadused · Vajadus säilitada püsivat kehatemperatuuri · Söögi, joogi ja unevajadus Haapsalu 2009 Motivatsioon · Suguiha ja seksuaalsus e. vajadus säilitada liiki · Vajadus säilitada iseennast vältida valu, vigastust, surma · Uudishimu e. Tunnetusvajadus 2) Ühiskonnast tingitud e. Kultuurilised vajadused, mille alla kuuluvad: · arengumotivatsioon · sotsiaal - kultuuriline motivatsioon (http://www.elvag.edu.ee/~ardo/praks/motivatsioon.pdf) Haapsalu 2009 Motivatsioon Motivatsiooniteooriad
midagi hiljem välja kutsunud. *) Hüpotees alateadlike vaimsete protsesside olemasolust ja tähtsusest Freudi püüab tõestada, et suur osa vaimseid protsesse toimivad alateadlikult. Idee on sellest, et inimesed püüavad põhjendada oma käitumist, kuid siiski enamik protsessidest toimivad lihtsalt alateadvuse mõjul. *) Psühhoanalüüsi eesmärk on teadvustada alateaduslikke protsesse ja tuua alateadvusest tagasi teadvusesse erinevaid emotsioone, mälestusi jms. * ,,Kolm esseed seksuaalsus teooriast" Freudi teine väga kuulus raamat, mis ilmus aastal 1905 ja mille teooriat nimetatakse ka libiidoteooriaks. Lõplikul kujul ilmub see raamat alles kümme aastat hiljem (sinna maani ta pidevalt modifitseerib seda). -) Libiidos seksuaalobjektile suunatud seksuaalenergia. *) Freud usub, et libiido suhtub armastusse sama moodi nagu on toidu ja nälja suhe. -) Seda raamatut kritiseeriti, sest Freud rebis maha lapseea kirjandusliku varjuloori.
5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist. Sotsiaalseid fakte pole võimalik otseselt jälgida, vaid läbi selle, kuidas need ühiskonnas ilmnevad, millist mõju omavad
normeerimine - seotud inimsfääri normidega ja ettekirjutistega. Võimusuhted läbivad kogu ühiskonda,nt. riik-indiviid, vanemad-laps. 19 sajandil toimus võimu sensualiseerimine -- pehmenemine, mis oli tingitud seksuaalteadmiste levikust. Tulemused: 1. heidetakse kõrvale "repressiivne hüpotees" (et tänapäeva industriaalne ühiskond pani aluse represseerimistele sooküsimustes. Vastupidi -- ketserlike seksuaalsuse liikide plahvatuslik areng). 2. medikaliseerimine -- kui varem kuulusid seksuaalsus ja sellega kaasnevad tabud Piibli ja kiriku valdkonda, siis tänapäeval on selle rolli üle võtnud meditsiin ja psühhiaatria. Foucault arvates toimub just siin võimu ja seksuaalsuse lõikumine ja tekivad 4 priviligeeritud objekti: naise keha hüsterialiseeritakse. Naine-hüsteerik. Siin on tunda Freudi
Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur - itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud nö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,kultuurikandja", siis võikski öelda, et kultuur on midagi, mida selle esindaja kujuteldava pagasina justkui endaga kaasas kannab
Kultuuri mõiste & olemus etnoloogias ja antropoloogias Ühtsed definintsiooni pole kultuurile siiani, 90ndatel loeti kokku ~400 erinevat definitsiooni. On püütud arendada Tyleri stiilis kokkuvõtvaid ja olemuslikke sõnastusi (White, Tylor). Teised loobusid defineerimisel pikkadest loeteludest (Herkovits) E. Tylor 1871: "Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskusi ja harjumusi, nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal, seadused, tavad jpt." Rõhutab just et kultuur on omandatud ühiskonna poolt, see ei ole loomulikult kaasa sündinud. L. White: Kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja nähtustest, mis tuleneb nende sümboliseerimisest. Rõhutab kultuurilisusele, kui asjadele sümboolsete väärtuste andmisele. M. Herkovits: "Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast." Miks on uurimisobjekt inimkond? 19. sajandil valitses ,,Inimkonna Inimkonna psüühhilise ühtsuse"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
