Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sekretäritöö etikett". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jume, seelik, sekretäril, tagasihoidlik, riietuse, seeliku, riide, soeng, jumestus, rõivaste, elegants, kostüüm, sekretärid, pluusi, parfüüm, vööd, sallid, kontsaga, riietuses, rõivad, ametiriietus, riietust, meik, suutma, valitsema, avameelne, autoriteedi, välimusega, riietumise, voorused, kujule, valikul, sale, triibud, kontsad, visuaalseltOLULISED MOMENDID · Organisatsioonisisese ja välise infovahetuse tagamine, dokumendihalduse korraldamine ja selle kaudu organisatsiooni töö efektiivsuse tagamine · Eelduseks täpsus ja korrektsus TÖÖ ISELOOM Sekretäritöö on äärmiselt tänuväärne hea sekretäri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid võivad muretult pühenduda oma põhitööle. Ta oskab asutuses luua sõbraliku ja positiivse õhkkonna, mis soodustab efektiivset tööd, kuid ei jää märkamata ka külalistele. Sekretär on ühenduslüliks kontori ja välismaailma vahel. Sekretärid tegelevad ettevõtte või organisatsiooni dokumendihalduse ning nii asutusesisese kui asutustevaheliste suhete korraldamisega. Nende kohustuseks on juhi/juhtide poolt antud ülesannete täitmine. Sekretärist oleneb juhtide ja teiste töötajate vaheline infoside, ta on esmases kontaktis ettevõtte külaliste ja klientidega. S
TALLINNA MAJANDUSKOOL SEKRETÄRI JA JUHI KOOSTÖÖ Tallinn 2010 SISUKORD 1.AJALUGU............................................................................................................................... 2 2. PARTNERLUS.......................................................................................................................3 3.KALENDRIPIAMINE.............................................................................................................4 4.PABERITÖÖ........................................................................................................................... 6 5.KOOSOLEUTE KORRALDAMINE......................................................................................7 6.AMETLIK TASAND.............................................................................................................. 8 7.TÖÖSUHTE ARENG...........................................................
1) Akt on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti ( dok. Üleandmist, vastuvõtmist arhivaalide hävitamist jne) Akti vormistatakse mitmel puhul : · valminud objektide kohta. · Inventari mahakandmiseks. · Üleandmisakt, kui töötaja lahkub töölt (tehnika, dok, pitsat) Akti vormistatakse üldplangile. Asutuse juht määrab käskkirjaga komisjoni koosseisu ja suuruse. komisjon peab olema pädev, sinna kuuluvad inimesed, kes on oma kvalifikatsiooni poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse. valitakse komisjoni esimees, kes vastutab komisjoni töö eest. vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Tekst peab sisaldama fakte. Tekst koosneb kahest osast : a) sissejuhatav algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati. b) Konstateeriv osa esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepan
pidamine; ühisürituste korraldamine; juhi korraldusel ühekordsete ülesannete täitmine. Siia hulka kuuluvad koosolekute protokollimine, paljundustööde tegemine, külaliste esmane vastuvõtt ja kohvi serveerimine, samuti juhi kohtumiste kokkuleppimine ja kooskõlastamine ning väiksemate vastuvõttude ja kohtumiste korraldamine. Tänapäeva sekretäridelt oodatakse sageli enamat kui ainult ülaltoodud ülesannete täitmist. Juhiabina tuleb sekretäril tegeleda märksa keerukamate ülesannetega. Ta peab valdama valdkonna terminoloogiat ja tundma seadusandlust, et vormistada vajaminevat dokumentatsiooni. Sekretäride töökohaks on tavaliselt kontor. Sekretäride töökeskkond peab olema puhas, hea valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma nii töötajale kui asutuse külastajale meeldivalt ja turvaliselt. Arvestada tuleb sellega, et töö toimub inimeste keskel, teiste silma all
huvitavatena. Kuidas juht võiks ülesandeid delegeerida? Esimese sammuna peaks juht selgeks tegema need ülesanded, mida saab sekretärile lisaks tavatööülesannetele anda ja mida mitte. Kui ollakse aga jõudnud nii kaugele, et on selgunud, milline töö sekretärile delegeerida, peaks juht kaaluma, kuidas seda tööd üle anda. See ei peaks olema lihtsalt nii, et juht kutsub sekretäri kohale ja annab töö kätte. Kindlasti vajavad tööülesannete delegeerimised lisaselgitusi, sekretäril peaks olema võimalus ülesandega põgusalt ka tutvuda. Hea, kui sekretärile delegeeritud töö on selline, mille tulemusena kasvab ja areneb sekretär ise, tema tööalane kompetentsus laieneb ja teadmised avarduvad uues valdkonnas. Juht peaks oskama õpetada sekretäri, kuidas mingi töö juurde asuda. Sest aeg, mis kulub eelnevale koolitusele, tasub end mitmekordselt ära. Ebaõige on juhi käitumine asjasse nii, et kui ta
1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja mis on halb; mis on kõlbeline ja mis kõlbluseta; mida tähistavad sellised mõisted
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond SR091 KONFLIKT SEKRETÄRITÖÖS JA ORGANISATSIOONIS Kursusetöö Juhendaja : Anne Muusik Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. Konflikt................................................................................................................................... 4 1.1 Konflikti liigid...................................................................................................................5 1.2 Mis põhjustel konflikt tekib...................................................................
Hiljemalt kahekümnenda sajandi lõpuks oli moetarbija avastanud vabaduse vabalt valida. Tarbija valib oma rõivad selle järgi, kas minnakse tööle, puhkusele või nädalalõppu veetma, kas seisab ees ametialane 10 või eraviisiline kohtumine või on hoopis tarvis osaleda seltskondlikel üritustel, nagu vastuvõtud, kontserdid, ballid jms. Vabadus annab õiguse valida-otsustada ja valik langebki küllalt sageli sportlikku laadi riietuse kasuks, mida on lihtsam kanda ning korras hoida. Loobumine kindlaks otstarbeks määratud rõivaist võib sageli viia tõsiste maitsevääratusteni, ka rõivaste ja lisandite vahel. Polegi nii harv näha säravaid ehteid kombineerituna teksastiilis riietega, boad impregneeritud riidest mantlil, üleõlakotti pärastlõunakostüümiga, paksu tallaga saapaid siidkleidiga jne. Oma koha on leidnud ka nn unisex-rõivad.
tugineb kõne ikkagi faktidele, on lühike ja hästi läbi mõeldud. Soomlasega rääkides võib kasutada igasugust huumorit, nii keelekasutusel põhinevat kui mis tahes muud. Taanlane läheb huumoriga mõnda aega kaasa, eriti kui nalja tehakse rootslaste kulul. Rootslased aktsepteerivad huumorit, kui see ei ohusta nende tulusid. Norralaste kuuldes ei tasu kunagi nalja teha Norra arvel. Nad ei saa sellest aru. Kõik keeled on väga erinevad ja sekretäril tuleks ennast kurssi viia erinevate keelte omapäradega, sest see mõjutab väga palju suhtlemist. 4 1.2 Ajalugu ja uskumusi väljendavad tabud Jürgen Graupmann (1999, lk 4) väidab, et tabu on tuletatud polüneesiakeelsest sõnast „ta-pu” ja tähendab erakordset, aga ka rõhutatut, intensiivselt äramärgitut. Sekretäril on vaja teada erinevate rahvuste tabusid, et kolleegina nende vastu mitte eksida.
Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline, tähtis palli ja mängija koostöö, lendava palli õigeaegses tabamises,
teistel oma ideid edasi arendada. Organisatsiooni poolt vajatavad eeldused Et sekretär saaks omas töös vajatavaid teadmisi ja oskusi kasutada, on siiski lisaks tema enda eeldustele oluline ka firma poolt tööks loodud eeldused. Ma ei pea siin silmas mitte ainult elementaarseid töövahendeid, vaid eelkõige suhtumist sekretäri ametisse ning sekretäri kui infovahendaja rolli. Ilmselt võis päris raske olla oma rolli täita sekretäril, kes küsides inimestelt nende lahkumisel "Millal tagasi tuled", sai vastuse "mis sa pärid kogu aeg, mis see sinu asi, kellega ja kuhu..." Aga nagu ka vanasõna ütleb "Kes see ikka koera saba kergitab, kui koer ise", tuleb igal sekretäril/assistendil endal oma rolli ka teistele teadvustada (ning selleks on olulised ka eelpool mainitud isikuomadused). Kuid lisaks inimeste liikumisele on veel mitmesugust infot, mida sekretär oma tööks ja kliendikeskseks suhtlemiseks vajab. Iga
4 teine aga asus järgima isa eeskuju moeloojana. Moemaja hääbus alles paarkümmend aastat pärast Charles Frederick Worthi surma. Josephine Bonaparte Moekunstnikud peavad Josephine`i mitme uue moesuuna juurutajaks. Kõigepealt tõi ta moodi valge värvi, mida hakati eelistama õhtutualettide juures. Josephine`i lemmikuteks olid karusnahad, eriti karakull, kärp ja soobel. Josephine`i kirge rõivaste vastu iseloomustab fakt, et 1809. aastal tehtud rõivaloenduse järgi oli Josephine`i garderoobis 676 kleiti, 49 õukonnatualetti riiklike kohustuste täitmiseks, 252 peakatet ja ehet, 60 kasmiirsalli, 785 paari kingi, 432 paari sukki ja 498 tikandite ja pitsidega särki. Kuninganna Victoria Inglismaa naiste rõivastus oli kuninganna Victoria trooniletulekul lihtne. Seelikud ja varrukad olid pikad, kleidi piht pikk ja liibuv. Õhtukleidid olid tagasihoidlikud, lühikeste
Etikett konspekt Kuidas suhelda erineva kultuuritausta, usutunnistuse, kasvatuse, kogemustepagasi ja vanusega inimestega. Selgitada milline koolivorm ja selle kandmise reeglid kehtivad ,,pulmad" etteanded 04.02 ja 10.02 kasuta üht neist meetoditest: intervjuu, ankeetküsitlus, vaatlus, päevik/videopäevik, dokumendianalüüs jne. (pulmakleitide näited läbi ajastute, sõbrannadele küsimustik) kuidas riietutakse, mida süüakse, mis on tabud, välismaal olenevad erinevused, käitumisreeglid, mängud. Saada e-kiri tudengilt õppejõule (sisuks mitteosalemine seminaril) [email protected] TERVITAMINE Noogutus või sõnaline tervitus (vaadatase alati silma, mehed kummardavad, naised noogutavad) Käepigistus (ulatatakse parem käsi, käepigistus on lühike ja tugev, käteldes tõustakse püst, kindad võetakse käest, kui käsi puudub) Naisterahvas võib istuma jääda lauas, kui just ei tule palju vanem inimene tervitama. Põsesuudlus ja embamine (enimlevinud lõuna-euroopas, üldjuhul nai
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad
1 1. Sobiva rõivastuse valimine Riietuse kaudu saab edastada sõnumit - mida endast arvatakse ja kellena soovitakse end välja pakkuda. Riietumisel peab silmas pidama AJA, KOHA ja TEGEVUSE ühtsust ning oma ISIKUPÄRA ja VANUST. Olenevalt naha, juuste ja silmade värvist, samuti figuurist, on olemas tegumoode ja värve, mis inimesele sobivad, sest need harmoneeruvad tema välimusega, samuti värve, mis reeglina talle üldse ei sobi. Kõrvuti värvidega on suur tähtsus proportsioonidel
Berghof järgmise lõunani sügavasse rahusse. Esimestel päevadel ja nädalatel oli selline päeva- või öökava tavaline. Tihti käisid külas proua Morell, proua Dietrich, Bladur von Schirach naisega jne. Hitleri alaised töötajad tundsid rõõmu igast külalisest, kes füüreri meelt lahutasid. Siis ei pidanud nemad kõikidel jalutuskäikudel ja teejoomistel osalema. Hitleris kiirgas jõudu, millele ei suutnud vastu seista mehedki, naistest rääkimata. Inimesena tagasihoidlik ja lahke, füürerina suurushull ja halastamatu, täitis ta oma ,,missiooni", mis tema enda jutu järgi pidi talt võtma loendamatuid ohvreid. 1943. aastal viibis Hitler Berghofis ainult sõprade ja kaastööliste seltsis. Erilist poolehoidu tundis ta Albert Speeri vastu, kes oli kunstnik ja sugulashing. Aprillikuu esimestel päevadel alustasid nad füüreriga suurte riiklike vastuvõttude ettevalmistustega. 1983. aastal eriringidega Rooma sõites ütles Traudl oma kaaskondlastele, et kui
Lisaks visiitülikonnale kantakse ka teisi, natuke vabamaid ülikondi, kuid tuleb lähtuda järgnevatest tüüpidest, kui minna kuhugi üritusele. 1. Tumehall, villane. 2. Tviid, helehall. 3. Prince-de-Galles, s.t. sotiruuduline, villane. 4. Beez või tubakavärvi, gabardiin. 5. Tumesinine, villane. 6. Bleiser, tumesinine, villane + hallid püksid. Rätsepaülikond ei ole kunagi kastanpruun, seda peetakse sportliku riietuse värviks. Käesoleval ajal õmmeldakse üha harvemini kolmeosalist, kuuest, vestist ja pükstest koosnevat ülikonda. Soositud on mõnest teisest materjalist (kasmiir, villane) ja erinevat värvi (tumesinine, bordoo, punane, helesinine, kollane) vest. Ülikonna juurde kantavad päevasärgid on reeglina popliinist ja värv valitakse vastavalt ülikonnale. Kuue all ei kanta lühikeste varrukatega särki. Päevasärgi käitised ei tohi kuue
Clein); erineva lõikega, värviga; denimteksad; teksaseid oli velvetist, elastikust ja leopardimustrilistena ning neid kanti koos spordijalatsitega või kauboi saabastega, ka ületõstetud kraega nahkjakiga; teksad olid kitsamad kui kunagi varem ning väga populaarsed. Aluspesu. 1970ndatel puudus vajadus kanda rinnahoidjat, aga isegi kui figuur seda lubas kardeti sellest loobuda. Rudi Gernreich: no-bra rinnahoidja kavandaja- kaks paelaga ühendatud nailonkorvid. Vaimustusest vanade rõivaste ja Edwardi-aegse moe vastu hakati alussärki kandma pealisrõivana ning retropesu demonstreeriti nii sageli kui võimalik, vilksatamas koheva seeliku alt-ja nalja pärast kanti isegi puhvpükse-bloomereid. Retromoe juurde kuulus toestatum pesu ja tripihoidjad. Tehti ka elastsest puuvillast pesukomplekte. Õmblusteta aluspesu ja sukkpüksid mõjutasid oluliselt moodi, termotöötlusega Glossies-aluspesu ja selle imitatsioonid muutsid loomuliku figuuri ülimaks. Järsku
TÖÖTAJATE HINDAMINE JA MOTIVEERIMINE VÄIKEFIRMAS Ainetöö Juhtimises Tallinn 2003 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 2 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................. 3 1. Organisatsiooni neli töötajagruppi............................................................... 4 1.1 Asjatundja ehk proff.............................................................................. 4 1.2 Valitseja ehk ülemus............................................. .............................. 6 1.3 Ametnik............................................................................................. 7 1.4 Juht.................................................................................................. 7 2. Personalipoliitika..................................
neljandas sõrmes, kust vana-egiptuse uskumuse kohaselt kulgeb veresoon, vena amoris, otse südamesse. Härrasmehe ehete hulka kuulub: ...abielusõrmus (abielumehe puhul) ...pitsatsõrmus (kui neid ka omatakse rohkem kui üks, siis korraga kantakse ikkagi ainult ühte) ...lipsunõel (soliidsem on ilma säravate kaunistusteta) ...taskukell õhturiietuse juurde ...mansetinööbid ...väärismetallist portsigar ja tulemasin. Kui ollakse ristitud ja kantakse risti, siis selle koht on rõivaste all. Medalid ja ordenid kantakse riiklikel tähtpäevadel ja ametlikel vastuvõttudel. Need kinnitatakse kleidi, kostüümi, ülikonna vasakule rinnale. Sõjaväelasele kehtib medalite kandmiseks vastav määrustik, mida on kohustuslik täita. Kui soovitakse kanda ainult medali- või ordenipaela, siis see kinnitatakse kuue vasakpoolse revääri nööpauku. NB! Kõige elegantsemgi riietus ei kannata vähimatki hoolimatust: lohakat soengut,
tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas.
tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas.
teadmise kultiveerimisele on ääretult suur. 1988. aastal ajaloo osakonnas hakkas ilmuma ajalooalmanahh Kleia ja sellest sai ajaloolise ajakirja mantlipärija. 1989. a Tartu üli kooli TA otsustasid, et lõpetavad ühiskonnateaduste sarja väljaandmise ja Eesti ajaloo küsimuste väljaandmise, selle asemel hakatakse välja andma ajakirja Trames, ilmub tänase päevani, aga see ajaloopanus on väga tagasihoidlik. Ajakiri Tuna, mis hakkas ilmuma 1998. aasta lõpus ja selle väljaandmise vedajaks oli Rahvusarhiiv, sellele on kaasatud ka Tallinna Linnaarhiiv ja Arhivaaride Ühing. 4 numbrit aastas, lisaks 2 venekeelset erinumbrit ja 1 ingliskeelne erinumber. Tegemist on olulise teadusväljaandega. Kolmas tunnusjoon on see, et hakatakse võrreldes varasemaga väga palju arhiiviallikaid publitseerima - eelkõige üksikdokumente, aga teatud perioodide puhul ka korralikud dokumendikogumikud
Impeeriumi ajal muutus oluliseks isikukultus ning hakati järgima keiserliku perekonna rikkalikku ja dekadentlikku stiili. Juuksed: lokkis juuksed. soengud rikkalikud, kihilised, lainelised, palmitsemine, parukad (maal elavate orjade omad). Ka meestel olid pikad juuksed. Kaunistati diaaridega, vääriskividega, peapaeltega, ripatsitega. 3.Muistne Egiptus Freskodel, urnidel ja kirstudel olevad maalingud tõestavad, et juuksur oli selle ajastul aukohal. Riietus, soeng, habe, peaehe olid seisuse ja auastme tunnuseks. Jõukamatel olid omad isiklikud juuksurid, kes neile personaalseid visiite tegid, hoides oma töövahendeid ja kõike asjasse puutuvat rikkalikult kaunistatud kastides. Parukate (inimjuustes, lambavillast) ja juuste seadmine oli orjade tööks. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga. Moodsateks juuksevärvideks olid must, tumepruun, punane ja neid värviti basmaga. (pildil kujutatud Egiptuse printsess) 4
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö Agnes Lukats INGLISMAA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2004 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.1 Demograafiline olukord..........................................................................................................4 1.2 Valitsusvorm...........................................................................................................................4 1.3 Religioon................................................................................................................................ 5 1.4 Ajalugu................................................................................................................................... 5 1.5 Pühad........
· Kutse kirjutatakse kolmandas isikus · Kutse kirjutatakse või trükitakse mustaga valgele paberile · Kutse mõõtmed 15x10 cm või 18,5x12 cm, kujundus erinevates maades erinev · Kutsel võib olla trükitud või pressitud asutuse logo, lipu või vapi kujutised · Nimed, aadressid, tiitlid peavad olema ÕIGED · Kutsed on ühe-, kahe- või kolmepoolsed · Vastuvõtu toimumise aeg paljudes riikides sõnadega, meil kirjutatakse kuupäevad ja kellaajad numbritega · Riietuse kohta märkus all paremas (vasakus) nurgas (tume ülikond, smoking, frakk) Vastava märkuse puudumisel valik vaba. · Aadress kutse paremas (vasakus) alumises nurgas · Vastuvõtu põhjus kutse keskel ühel real · Täiendav info alumises paremas (vasakus) nurgas · Kutse saadetakse alati ümbrikus, millel kutsutava nimi Võimaluse korral 2-3 nädalat enne, kuid mitte hiljem kui 1 nädal enne.
1. Mis on asjaajamine (definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus)? Vaata üle ka mõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus jt. · Asjaajamine ehk dokumentide haldamine on dokumendi loomine, registreerimine, edastamine, liigitamine, hoidmine, juurdepääs, liikumise jälgimine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema kehtestatud teatud reeglid, korrad, mis aitavad hallata dokumendiga teostatavaid toiminguid. · Dokument - mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. · Dokumendihaldus on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa astvatud ametitegevu
· See, kelle juurde tullakse, peab olema õigel ajal õiges kohas · Kui külastaja avastab, et ta on kohtumisele hilinemas, peab ta sellest viivitamatult teavitama · Visiidipeaks lõpetama külastaja · Kui külastaja siseneb ja töötajal on söök pooleli, siis viisakas on oma toit ära peita ja jätkata sellega siis, kui külastaja on lahkunud 1.3.2 Riietus · Ei tohi olla ekstravagantne · Ei pea olema kalli · Viisakas, soliidne, tagasihoidlik 1.3.3 Töötaja kohustused · Töötaja käitumine tööajal avaldab otsest mõju firma reputatsioonile · Töötaja, kes astub kontakti kõrvaliste isikutega, räägib nendega firma nimel. · Kõik halb peeguldub firma puudusteks. · Ei tohi sattuda ega tekitada avalikku skandaale · Ei tohi teisi inimesi taga rääkida · Ei tohi välja rääkida siseinformatsiooni 1.3.4 Tööandja kohustused
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Raamatukogunduse ja infokeskkondade eriala Personalijuhtimine Referaat Viljandi 2009 Sisukord TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA.................................................. 1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus personalijuhtimisse - põhimääratlused Inimkapital on tänapäeva ettevõtetes muutunud kõige väärtuslikumaks ressursiks, seetõttu peab üha enam organisatsioone vajalikuks, et neil oleks olemas inimene, kes tegeleb ettevõtte töötajatega. Olulised on kõik valdkonnad olenevalt tööturu toimimise põhimõtetest ja töötajate värbamisest kuni karjääri planeerimise ja töösuhte lõpetamiseni. Organisatsiooni mõistet on kirjeldatud mitmeti, väga lihtsalt, kui
Mood XX sajandil Mood on üldine termin ehk populaarne stiil kehtib eriti rõivaste, jalanõude aksessuaaride, meigi kui ka piercing (keha kaunistamine) ja mööbli jm sisustuse osas. "Mood" viitab eristusvõimele, mis toimib hästi koos oskusega riietuda trende järgides samas arvestades oma isikut ja figuuri, kuid tihti on tavaline lihtsalt trendi jälgida. "Mood" tavaliselt on uusim disainerite tehtud looming ja üldiselt on tegemist ainuekseplaride või üksikute mudelitega ehh seda saavad osteta vaid vähesed inimed. Kuid sageli väljendi "mood" tähendus on rohkem
Endale sobiva imago kujundamine on tegelikult just leidmine, kuidas oma isiku eripära ja stiiliga sobituda keskkonda. Sõna imago tuleb inglisekeelsest sõnast image, mis tähendab kellestki või millestki avalikkuses loodud kujutluspilti. Imidz ehk imago on inimese jaoks oluline väärtus, sest igaüks mõtleb vahel sellest, kuidas ennast muuta võiks, millises suunas areneda ning mil moel olla suhtlemisel selline, nagu tegelikult sisimas soovitakse. Vahel võib nii mõnelgi sekretäril olla probleem see, kuidas anda edukalt edasi soovitud sõnum oma ülemusele, kaaskolleegile ja kliendile... 6 Mis ikkagi on imago? Kuidas seda muuta? Sageli väidavad psühholoogid, et sellel, kuidas meie ise end tajume ja kuidas tajuvad meid teised, on vaks vahet. Iga enda isiksusest ja isiksuseomaduste arendamisest huvituv isik võib vahel endalt küsida ja erinevates töösituatsioonides lihtsalt vaadelda: 1
Olete palutud osalema koolitusfirma "Tarkur" 10. aastapäevale pühendatud aktusele ja sellele järgnevale "Pokaalile vahuveinile" · Toimumise aeg Nädalapäeva nimetus, kuupäev kuu aasta ja kellaaeg Laupäeval, 7.märtsil 2013 algusega kell 19.00 Kellaaeg võib olla märgitud ajavahemikuna 19.00 23.00 · Toimumise koht Aadress märgitakse kutse paremasse või vasakusse alumisse nurka. Kutsele võib lisada vastuvõtu toimumise asendiplaani või kohalesõidu juhise · Vajadusel märkus riietuse kohta Meeste riietus märgitakse kutse alla vasakusse nurka, naised riietuvad vastavalt härra riietusele · Dark suite/tume ülikond; Black tie/smoking; White tie/ frakk; Informal/päevaülikond Diplomaatilisel kutsel võib olla märgitud riietusena rahvariided ja see on pidulik riietus naistele. Kutsetel päevastele vastuvõttudele võib olla riietuse kohta märge "Vaba riietus" (ing.k. Casual) · Kutsele vastamise märge Vastus kutsele kirjutatakse kutse paremasse nurka Palume vastata 15
Kõik ühiskonnakihid kandsid parukaid ning paruka suurus sõltus kandja seisusest. Nööbid olid tavaliselt vasest, tinast või hõbedast. Lemmikkalliskivi oli teemant, moes olid ka pärlid, mida kanti kaelas, kõrvas ja juustes. Nii naised kui mehed kandsid näol kunstsünnimärke. Need olid mustad ja erinevate kujudega: lilled, tähed, hobused jm. Selle moe üheks põhjuseks võis olla vajadus varjata rõugearme või pesematusest tekkinud nahavigu. Lasterõivad olid täiskasvanute rõivaste koopiad, kuid pidulikul puhul kandsid ka poisid kleiti. Ülerõivaid kanti vähe. Levinuim oli nii naistel kui meestel keep. Ainult naised kandsid laia vateeritud keepi "rotund". Kuna naised olid tihti tubased, polnud neil ülerõivaid vajagi. Vajaduse korral kanti mitut kleiti üksteise peal ja õlgadele võeti rätik või karusnahkne krae. Tänaval liikudes kanti sageli maski. Barokkajastul algas teadlik moepropaganda riietust mitte tunda tähendas olla ajast maha jäänud
annaabi.ee 
