Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seitse põhiseaduslikku institutsiooni Eestis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riigivõim, seitse, ergma, riigipea, president, peaminister, ansip, riigikohus, märt, rask, ainuõigus, riigikontroll, riigikontrolör, oviir, seadustele, teostab, õiguskantslerKõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub parlamendile. Eesti riigipea on president Toomas.Hendrik Ilves. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir
b).presidentaalne vabariik nt Leedu, Venemaa jt. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab võimu jaotumist seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Eestis seadusandlik võim kuulub Riigikogule e parlamendile (esimees ene Ergma) ja peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele (seda juhib peaminister Andrus Ansip), ülesandeks on seaduste koostamine ja Riigikogus vastuvõetud seaduste elluviimine. Eesti president e riigipea on Toomas Hendrik Ilves, teda on riigipeaks valitud juba 2 korda järjest. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal (juht Andres Lipstok) Riiklike organisatsioonide majandustegevust kontrollib Riigikontroll (juhib riigikontrolör Mihkel Oviir). Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitse õigusaktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse üle teostab õiguskantsler (Indrek Teder).
*Siirderiik - Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule valitsemisviisile. *Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. *Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. *Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. *Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht. *Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel valimistel. *Diktatuur - on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. *Demonseerima - tühistama. *Ratifitseerima - Kinnitama, heaks kiitma. *Autoritaarne diktatuur - Diktatuuri vorm, mis tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. *Totalitaarne diktatuur - Diktatuuri vorm, millega kaasneb range kontroll kodanike
selle seadustele alluvatest isikustest. Elanikkonna moodustavad kodanikud, välismaalased ja kodakonsuseta. c) SUVERÄÄNNE RIIGIVÕIM, mis tähendab nii välimist (teised riigid tunnustavad seda riiki) kui sisemist iseseisvust (de facto, tavaliselt siis, kui ei olda kindlad, kas riik jääb püsima) 5. EESTI VABARIIGI 7 PÕHISEADUSLIKKU INSTITUTSIOONI, MILLISED NEED ON? 1) RIIGIKOGU, millele kuulub seadusandlik võim, mida juhivad Ene Ergma (spiiker), I aseesimees on Kristiina Ojuland ja II aseesimees on Jüri Ratas. 2) RIIGIPEA president Toomas-Hendrik Ilves 3) VALITSUSELE kuulub täidesaatev võim, mida juhib peaminister Andrus Ansip 4) KOHUS mõistab õigust. Kõrgeim kohus on Riigikohus, juhib esimees Märt Rask 5) EESTI PANK on raha emiteerimise ainuõigus, korraldab raharinglus ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest ning tal on ka nõudandev roll eelarve tegemisel
kodanikualgatus - inimeste omaalgatuslik tegevus mõne probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks näiteks naabrivalve kodanikuosalus - inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikus tegevuses pluralism - erisuguste arvamuste, vaadete, ideede, ühenduste olemasolu ühiskonnas põhiseadus - riigi põhikorda sätestav ülimuslik kirjalik õigusnormide kogum, millega kõik teised seadused peavad olema kooskõlas põhiseaduslik institutsioon - Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Vabariigi President on Eesti riigipea. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu riigi majanduskontrolli asutus. Õiguskantsler e. ombudsman on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet
diktatuur. e. Riigi nimetamine demokraatiaks või diktatuuriks on eelkõige hinnanguline. 16) Täida lüngad (NB! Ametis olevate isikute nimed on antud 1. mai 2005 seisuga). Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslikke kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Eestis on 7 põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule ehk parlamendile, mille esimees on Ene Ergma. Eesti riigipea on president Arnold Rüütel. Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Vahur Kraft. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib Riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir
riigiettevõtete majandustegevust Riigikontrolör esitab Riigikogule aruande riigi vara kasutamise kohta. 5) Õiguskantsler- sõltumatu ametiisik, teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu ning KOV põhiseadusele vastavuse üle.' Ametis 7 aastat. Esitab kord aastat Riigikogule aruande. 6) Kohus- sõltumatu, ametis eluaegsetena. Saab tagandada kohtuotsusega. 1. astme kohus- halduskohus 2. astme- ringkonnakohus 3. riigikohus 7) Kohalik omavalitsus- kohaliku elu küsimusi korraldav organ. Tegutseb iseseisvalt. Seadusega pandud kohustused kaetakse riigieelarvest. Struktuur: vallad ja linnad Volikogu ametis 4 aastat. Iseseisev eelarve, õigus koguda makse ning moodustada liite teise KOV-ga 8) Eesti Pank- eesti raha emissiooni ainuõigus. Korraldab raharinglust Annab aru Riigikogule. 3. Avalik huvi
kuritarvitamisele. Seadusandlik võim Riigikogu Ülesanne: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine; kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus Ülesanne: seaduste elluviimine; riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine; õigusaktidest võib valitsus anda välja määrusi ja korraldusi. Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (tegevpoliitikud). Valitsus jaguneb ministeeriumideks. Kohtuvõim õigust mõistev võim. Ülesanne: seaduskuulekuse tagamine; võimu seadusliku kasutamise järelvalve; sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. Õigusriik valitsetakse vastavalt seadustele. Eesmärk: inimeste heaolu. Tunnused: kehtib võimude lahusus; tuginetakse seadustele; austatakse isikuvabadusi; inimesed on seaduse ees võrdsed; üksikisiku õiguste kaitsmine. Valitsemine ja avalik haldus
kiusatuse seda üha rohkem ja rohkem tarvitada, mis lõpuks võib viia kuritarvituseni. Seetõttu on vajalik, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid olema sõltumatud neist mõlemast. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on iseloomulikud veel mitmed järelevalveinstitutsioonid, nagu riigikontroll, inspektsioonid jne. EESTI VABARIIGI 7 PÕHISEADUSLIKKU INSTITUTSIOONI. 1) RIIGIKOGU - millele kuulub seadusandlik võim 2) RIIGIPEA president Toomas-Hendrik Ilves 3) VALITSUSELE kuulub täidesaatev võim 4) KOHUS mõistab õigust. Kõrgeim kohus on Riigikohus. 5) EESTI PANK on raha emiteerimise ainuõigus, korraldab raharinglus ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest ning tal on ka nõudandev roll eelarve tegemisel 6) RIIGIKONTROLL kontrollib riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja säilimist.
Maakonna valitsus ei ole rahva poolt valitav institutsioon. See koosneb oma-ala spetsialistidest. Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks. Seda kandidaati peab toetama kohalike oma-valitsuste koosolek. Maavalitsus on täidesaatev organisatsioon Valitsuse käepikendus kohapeal. Valitsus- Kõrgem täidesaatev võim, 4 aastat. Valitsus võib olla enamus Valitsus või vähemus valitsus, see oleneb toetajatest Riigikogu. Valitsus koosneb ministritest ja valitsust juhib peaminister (Andrus Ansip). Haridusminister (Tõnis Lukas). Igale ministrile allub ministeerium. Minister on poliitiline vastutaja. Ministeeriumi igapäevast tegevust juhib kantsler. Valitsuse igapäeva tööd korraldatakse kantseleis mida juhib riigisekretär. Valitsuse ülesanne -õigus alase tegevuse valdkond : esitada parlamendile seadus eelnõusi ja seaduse muutmis ettepanekuid, sätestada määrustega ja korraldustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike turvalisus ja riigisisene j
3) Kolmas ehk mittetulundusektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Pluralistlik ühiskond Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Riigi tunnused Riigi kolm põhitunnust- Territoorium(maa-ala, maavägi, õhuruum ja territoriaalvesi), Rahvas(riigi alal elavad seadustele alluvad isikud) ja avalik võim(iseseisvat võimu teostavad riigiorgandi) Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Põhiseaduslikud institutsioonid Eestis Seadusandlik võim- Riigikogu Riigipea- President Täidesaatev võim- Valitsus Õigust mõistab- Riigikohus (esimees Märt Rank) Rahapoliitikat teostab- Eesti Pank (juht Ardo Hansson)
Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule
survegrupid Kohtuvõim: Kohtu korralduses eristatakse kahte süsteemi: anglo-ameerika kohtusüsteem ja mandri-euroopa kohtusüsteem.Anglo-Ameerika kohtusüsteem on üks ja ühtne, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunik on autoriteet, kelle valib rahvas. Kohtunikku toetab vandemeestekogu. Mandri-Euroopa kohus on mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb tsiviil- kriminaal- ja halduskohtuks. Kohtusüsteemi tipus on Riigikohus või Konstitutsiooni kohus. Selles mudelis kohtunikud nim valitsuse poolt.Eesti riigikohtu süsteem on kolme tasandiline. Maakohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Ringkonnakohtusse pöördutakse kui maakonnakohtu otsuseda ei olda nõus apellatsiooni korras. Sealt edasi kassatsiooni korras Riigikohtusse. Eraldi eksisteerib halduskohus, mis tegeleb riigi ja kodanike vaheliste probleemidega. Kriminaalkohus, mis tegeleb kriminaalaasjadega. Tsiviilkohus kodanike vahelised vaidlused. Tsiviil- ja
39.Kohus kui õigust mõistev riigiasutus. Kohtusüsteem. PS §146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus ja kohus on oma tegevuses sõltumatu. PS §4 kohaselt on kohus üks neljast lahusvõimust. Vaieldakse selle üle, kas sõltumatu on kohus või kohtunik, kas kohus on sõltumatu funktsionaalselt või institutsionaalselt. Kohtusüsteem Eestis on kolmeastmeline: maa-, linna- ja halduskohtud esimese astme kohtutena, ringkonnakohtud apellatsioonikohtutena ning riigikohus kassatsiooni ja põhiseadusliku järelvalve kohtuna.Kohtute struktuuri määrab seadus. Kohtute tööpiirkonnad ja kohtunike arvu määrab justiitsminister. Alates kuulumisest Euroopa Liitu on Eesti kohtute poolt langetatud otsustele siduvad Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid. 40.Kohtunikele esitatavad nõuded ning nende staatus. PS §147 kohaselt nimetatakse kohtunikud ametisse eluaegsetena. Nende ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus
Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus
haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus
ISEISEV KODUNE TÖÖ NR.1 Teema märksõnad, võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond TÖÖ EESMÄRK: tutvuda Põhiseaduse kui Eesti riigi õigusliku alusdokumendiga HINDAMISE ALUS: vajaliku info leidmise ja sellest arusaamise oskus, võrdlus- ja arutlusoskus ESITAMISE TÄHTAEG: 25. oktoober 2014 aadressile [email protected] 1.TÖÖ PÕHISEADUSEGA (PABERKANDJAL VÕI VAATA www.eesti.ee) Tutvu Põhiseaduses Riigikogu, EV valitsust, presidenti, kohust, seadusandlust, õiguskantslerit ja riigikontrolli puudutavate peatükkidega. Kui vastus piirneb loetlemisega, siis võib küsimuse järele panna ka ainult peatüki ja paragrahvi numbr 1. Keda võib valida Riigikogusse?§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõigus
Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule
2. Riigikontroll majanduskontrolli teostav organ · Kontrollib riigi asutuste ja ettevõtete majandustehingute otstarbekust ja õiguspärasust · Juhib riigikontrolör o valitakse 5-ks aastaks, võib osaleda valitsuse istungitel, on puutumatus · Ei kontrolli KOV-d, kuna sellel on oma vara (v.a. juhul kui KOV kasutab riigi vara) 3. Vabariigi President - riigipea I. Omab täidesaatvat võimu 4 II. PÕHILINE ROLL tasakaalustada võimu III. Esindusfunktsioon esindab rahvusvahelistes suhetes riiki IV. Järelvalve funktsioon - kutsub kokku Riigikogu koosseisu istungi (teatab, et valimised olid edukad, rikkumisi polnud) V. Eesti riigikaitse kõrgeim juht, kes saab anda ka armu VI. Saab anda välja seadlusi õigusakt, mis asendab seadust
Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest. §64. Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest. Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel; 3) tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras; 4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; 5) tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik riigikogu liikme õigused ja kohustused. Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. §65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise;
ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikontrolöri volituste kestus on viis aastat. Õiguskantsler Õiguskantsleri ülesandeks on põhiseaduslikkuse järelevalve ning avalikke ülesandeid täitvate asutuste kontrollimine isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamiseks ehk ombudsmani ülesanded. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. 12. veebruaril 2008 nimetati Riigikogu poolt õiguskantsleriks Indrek Teder, kes andis ametivande ja astus õiguskantsleri ametisse 10. märtsil 2008. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik. Õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema kantselei töökorralduse sätestab õiguskantsleri seadus. Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole riigiasutuste tegevuse, seal hulgas isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise kontrollimiseks. Õiguskantsleril on õigus
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe
Savisaar + Eesmaa, Simson, Reps, Laanet, Must, Vitsut, Ratas, Võsa jne · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 26, Euroopa Parlamendis 2 kohta, absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus · Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks, eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära aladamine, haridus kõigile kättesaadav. Oluline toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses Eesti Reformierakond (1994) · Esimehed: S. Kallas, A. Ansip + Jänes, Kruuse, Lang, Ligi, Paet, Pentus · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 33, Tartu linnavolikogus 17, Europarlamendis 2 kohta. · Maksude alandamine, avatud turumajandus, lauskonkurents Isamaa ja Res Publica Liit (2006) (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: o Isamaaliit: Jürgenson, M. Laar, T. Kelam, T. Lukas o Res Publica: R. Taagepera, J. Parts, T. Veskimägi o IRL M. Laar · Juhatuse liikmed: Ergma, Parts, Lukas, Nool, Vaher, Pakosta, Tulviste, Kelam jpt
- rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole määrava tähtsusega (nt Venemaa, Eesti 1934-
- rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole
20. veebruaril 2001. aastal nimetati Riigikogu poolt õiguskantsleriks Õigusinstituudi õppejõud, ringkonnakohtu kohtunik ja Eesti Kohtunike Ühingu esimees Allar Jõks, kes astus ametisse 7. märtsil 2001. aastal. 18. veebruaril 2007. aastal jõustunud õiguskantsleri seaduse muudatus lisas õiguskantsleri ülesannete hulka väärkohtlemise ennetamise. 12. veebruaril 2008 nimetati Riigikogu poolt õiguskantsleriks vandeadvokaat Indrek Teder, kes astus ametisse 10. märtsil 2008. aastal. 19. märtsil 2011. aastal jõustus õiguskantsleri seaduse muudatus, millega lisandus õiguskantsleri ülesannete hulka lapse õiguste kaitse ja edendamine. Riigikontroll Riigikontroll on põhiseaduslik institutsioon – tema olemasolu ja põhiolemus on sätestatud Eesti põhiseaduses, mis võeti vastu rahvahääletusel 1992. aasta suvel. Selle järgi on Riigikontroll oma tegevuses sõltumatu
....................................3 § 87. Vabariigi Valitsus......................................................................................4 Poliitilise riigijuhtimise funktsioon...................................................................4 Haldusfunktsioon...............................................................................................5 Valitsuse moodustamine........................................................................................5 Vabariigi President.................................................................................................6 Vabariigi Presidendi institutsioon......................................................................6 Vabariigi Presidendi valimised..........................................................................7 Vabariigi Presidendi ülesanded..........................................................................8 Ministeeriumite moodustamine...........................................
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida.
Inimõigus - sõjaväeteenistuskohustus - § Inimõigus - õigus vabale eneseteostusele - § 19 Inimõigus - õigus tervise kaitsele - §28 Kodanikuõigus - õigus riigi kaitsele välisriikides olles - § 13 Kodanikuõigus - õigus osaleda kohalike omavalitsusorganite valimistel - §156 Inimõigus - õigus vabadusele ja isikupuutumatusele - § 20 6. Leia loetelust ülesanded, mida president peab vastavalt PS-le täitma. 1) Koostab seaduseelnõusid. 2) Kuulutab välja seadusi. 3) Algatab põhiseaduse muutmist. 4) Nimetab Riigikogu ettepanekul kohtunikud. 5) Võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad. 6) Annab süüdimõistetutele nende palvel armu. 7) Annab riiklikke autasusid ja auastmeid. 8) Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele. 9) Kuulutab katastroofi korral riigis välja eriolukorra.
Iseseisev töö nr. 1 1.TÖÖ PÕHISEADUSEGA (PABERKANDJAL VÕI VAATA www.eesti.ee) 1. Keda võib valida Riigikogusse? Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21 aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. 2. Millised on Riigikogu tähtsamad ülesanded? EVP, IV Peatükk Riigikogu, § 65 3. Millal on Riigikogu otsustusvõimeline? Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. 4. Kas Riigikogu liiget saab kriminaalkorras karistada? Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 5. Kes valib Eestis presidendi ja kuidas toimub valimisprotseduur? Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Valimisprotseduur: http://www.pohiseadus.ee/pg-79 6. Milline võimufunktsioon on Eestis täita presidendil? Kinnitab seadusi, vajadusel lükkab need tagasi, nimetab ametis
5. Millised on riigi põhitunnused? Iseloomusta neid tunnuseid lühidalt. Riigi põhitunnusteks on territoorium, avalik võim ja rahvas. Territooriumi moodustab maa- ala, õhuruum ja territoriaalvesi, millel kõigel on kaitse. Avalik võim-iseseisvat võimu teostavad riigiorganid, rahvas aga on riigi alal elavad riigi seadustele alluvad isikud. 6. Eesti Vabariigi 7 põhiseaduslikku institutsiooni millised need on? Seadusandlik võim- Riigikogu Riigipea- President Täidesaatev võim- Valitsus Õigust mõistab- Riigikohus (esimees Märt Rank) Rahapoliitikat teostab- Eesti Pank (juht Ardo Hansson) Riigiasutuste, ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib- riigi kontroll (juht Mihkel Oviir) Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab- Õiguskantsler (Indrek Teder) 7
President valitakse riigikogus salajasel hääletusel (võiduks on vaja vähemalt 68 poolt häält). Kui presidendi valimine ei õnnestu siis tuleb kokku valimismeestekogu (u. 350 liiget). President valitakse 5 aastaks (Üks ja sama president saab olla maksimaalselt 2 ametiaega järjest e. 10 aastat. Vabariigi valitsus Vabariigi valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsus on riigis täidesaatvaks võimuks. Riigikogu esimees Ene Ergma Kordamine 1) Võimude lahusus [seadusandlik võim(riigikogu), täidesaatev võim(valitsus), kohtu võim(kohtud) riigipea president 2) Mõisted: Fraktsioon (ühe erakonna parlamendi esindus), komisjon (seaduseelnõu), Reform & IRL = Koalitsioon, teised = opositsioon, portfellita minister. 3) 4 komisjoni ja 4 ministeeriumi Maakonnad ja kohalikud omavalitsused Maakond
· 2005- peaminister · 2007 aasta eurooplane (Financial Times) · Abielus, 3 last Isamaa ja Res Publica Liit · Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: Isamaaliit:1995-1998 T. Jürgenson, 1998-2002 M. Laar, 2002-2005 T. Kelam, 2005-2006 T. Lukas; Res Publica: 2001-2002 R. Taagepera, 2002-2005 J. Parts, 2005- 2006 T. Veskimägi; IRL 2007- M. Laar · Juhatuse liikmed veel: E. Ergma, J. Parts, T. Lukas, A. Herkel, E. Nool, H.-V. Seeder, I. Raudne, K.-M. Vaher, L. Vahtre, L.-L. Pakosta, P. Tulviste, M. Kübar, M. Mihkelson, M. 3 Nutt, P. Sibul, S. Kabrits, S. Kiisler, S. Sester, T. Kruusimäe, T. Leier, T. Palts, T. Kelam, U. Reinsalu · Liikmeid üle 9 000 · Riigikogus 19 kohta · Euroopa Parlamendis 1 koht · Kuulub Euroopa Rahvaparteisse
annaabi.ee 
