Lainetega seonduvad nähtused 1) Maavärinad- maapinna äkiline tõuge või vibratsioon, mille tagajärjel tekivad seismilised lained. Seismilised lained lähtuvad maavärina koldest kõikidesse suundadesse. Maavärina kolde kohal maapinnal paikneb maavärina epitsenter, kus maavärin on kõige tugevam. 2) Kuulan muusikat kõlaritest- helilained. Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. 3) Läänemerel suured lained- ristlained. Võnkumine toimub levimissihiga risti. 4) Elektromagnetlaine- ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. 5) Raadiolained- elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Lainealad jagataks...
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta-puuraukude, vulkaanide, maavärinate, seismiliste laine uurimisega 2. Mis on seismilised lained- lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades- jaotatakse: pinnalained e L- lained: levivad maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest. Pikilained eP-lained: kivimiosakeste võnkumine, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus -13km/s, võnkumine on pikisuunaline. Ristilained e S- lained: võnkumine on risti laine elvimissuunaga levivad ainult tahkes keskkonnas, kiirus 6-7km/s 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus- Maakoor(aluselistest kivimitest koosnev), moho(3-7km), vahevöö(ultraaluselistest kivimitest, litosfäär-maakoore ja vahevöö ülemine osaa, 50-200km, koosneb tahketest kivimitest, kaotanud sidususe ja o...
Tsunami Sõna "tsunami" tuleneb jaapanikeelsetest sõnadest "tsu" ja "nami", mis tähendavad vastavalt sadamat ja lainet. Tsunami on hiidlaine, mis on tavaliselt põhjustatud veealuse maavärina poolt. See võib tekkida ka maalihke, vulkaanipurske, asteroidide või mereäärsete kaljude varingute tõttu. Hiidlained jõuavad randa ja tekitavad suuri purustusi. Tsunami lainepikkused on vahemikus kümnetest kuni tuhandete kilomeetriteni. Ava-ookeanil on tsunami-laine kõrgus vaid poole meetri ringis, kuid selle kõrgus kasvab rannale lähenedes. Rannalähedastel merepõhja nihetel moodustuvad 15-40 meetri kõrgused tsunamid. Tsunami laieneb tavalisel ringikujuliselt. Laine kiirus oleneb mere sügavusest - avamerel võib tsunami kiirus olla lausa 700 km/h. Madalasse vette jõudes laine kiirus väheneb, kuid kõrgus suureneb, sest vees surutakse veemassid kokku. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami t...
Võrguõpik "Võnkumised ja lained" asub aadressil: http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/opik.html Tee selgeks mida tähendavad järgmised mõisted (too korrektsed definitsioonid): 1. ringliikumine - Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused, nim ühtlaseks ringliikumiseks ehk ühtlaseks tiirlemiseks 2. nurkkiirus - Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. 3. võnkumine - Võnkumine ehk võnkliikumine on laias tähenduses mistahes protsess, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või ligikaudselt korduva perioodilise muutumisega. 4. periood - Perioodiks nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). 5. hälve - Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest 6. amp...
VULKANISM JA MAAVÄRINAD Kopeeri ja salvesta antud ülesannete leht oma nimega samasse kausta. Vastused leiad: http://www.gi.ee/ Loodusharidus GEOKOOL õpetajale interaktiivsed õppemoodulid 1) Vulkanism ja vulkaanilised kivimid 2) Maavärinad Vastused kirjuta iga küsimuse järel (jättes alles ka küsimused) mustas kirjas. VULKANISM 1. Selgita, milles seisneb magma ja laava erinevus. Vastus: Magma on sulanud kivim kristallidega või ilma, mis paikneb maa sügavuses. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse teda laavaks. 2. Mis on ja millistest teguritest sõltub viskoossus. 1. Sulami keemilisest koostisest 2. Temperatuurist 3. Gaaside sisaldusest 3. Selgita, kuidas mõjutab laava viskoossust 1)SiO2 sisaldus? 2) laava temperatuur? 1. Mida kõrgem on räni sisaldus seda happelisem, mida mada...
Tasu nami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Sõna "tsunami" on pärit jaapani keelest ja tähendab lainet või laineid sadamas (jaapani keeles ei ole mitmust). Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt j...
TSUNAMI Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi, kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks. Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ilmu nad tänapäeval nii oo...
Kiviõli 1. Keskkool Lained Referaat Juhendaja: õp. Kati Lillemets Kairit Tops 10.klass Varinurme 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Lainete liigid · Ristlained · Pikilaine · Laine liigitamine kuju järgi · Pinnalaine · Ringlaine · Ruumilaine · Difraktsioon · Pildid · Kokkuvõte · Allikad Sissejuhatus Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. On olemas ka pinnalained, kus häiritud on vedeliku pind, paralleelsete lainepindatega laineid nimetatakse tasalaineteks, Laine on võnkumiste levimine. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti ö...
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) 6. Kivimite ringe (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, mil...
Jaapani katastroof Referaat Koostaja: Pärnu 2011-04-20 Sisukord Sissejuhatus............................................................................lk1 Miks maavärin tekib..................................................................................lk2 Jaapan...................................................................................................lk3 Maavärin Jaapanis.....................................................................................lk4 Probleemid tuumajaamadega........................................................................lk5 Imelised pääsemised...................................................................................lk6 Kokkuvõte.............................................................................................lk7 Sissejuhatus Minu selle aasta uurimustöö teemaks on Jaapan. Selle teema valis just sellepärast, et tegu on väga akt...
LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor Maa siseehitus Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad ookeanides 50 km sügavusel mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud se...
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivi...
MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast laamade liikumisest üksteise suhtes. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ja muutnud maastiku tundmatuseni. Maavärinaid ei toimu niikaua kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist. Mis on maavärinad? · Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. · Maavärina lained tekivad maavärinakoldes ja jõuavad hiljem maapinnale. · Kõige tugevamini väriseb maa epitsentris. · Maavärinaid mõõdetakse Richteri skaala järgi. · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Maavärinate tagajärjed Maakore sisemised võnked lõhestavad maapinda, langetavad ühte kihti ja tõstavad teisi. Võib tekitada taastumatuid kahjustusi nii...
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nid...
Geo KT Litosfäär Kordamine KT-ks litosfäär 1. 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 1. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 1. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), ...
LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset ...
VULKANISM JA MAAVÄRINAD VULKANISM 1. Selgita, milles seisneb magma ja laava erinevus. Sulanud kivim kristallidega või ilma, mis paikneb maa sügavuses, on magma. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse teda laavaks. 2. Mis on ja millistest teguritest sõltub viskoossus. Viskoossus on sulami või vedeliku omadus vastu seista voolamisele. Viskoossus sõltub: 1)sulami keemilisest koostisest 2)temperatuurist 3)gaaside sisaldusest 3. Selgita, kuidas mõjutab laava viskoossust 1)SiO2 sisaldus? 2) laava temperatuur? 1) Happelistes magmades, kus SiO2 sisaldus on kõrge, omavad SiO4 tetraeedid kalduvust moodustada ahelaid ja põhjustavad magma suuremat viskoossust. Aluselistes magmades, kus SiO 2 sisaldus on väiksem, on ahelad lühemad ja voolavus suurem. 2) Kõrgemal temperatuuril on laava vi...
Jakob Westholmi Gümnasium Maavärin Referaat Autor: Marianne Lung 4.c klass Juhendaja: Airi Metspalu Tallinn 2018 Maavärin Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Kõva maa hakkab järsku nagu veepind lainetama ja hüplema. Maapind vappub ja praguneb. Maa-alused tõuked panevad kõikuma puud ja lõhestavad maapinda. Kostab kõrvulukustavat mürinat ja purunevad hooned. Tavaliselt on maavärinakolle 5 kuni 15 kilomeetri sügavusel. Enamik maavärinaid juhtub laamade piiril, kus maakoore osad teineteise suhtes liiguvad. See liikumine võib põhjustada väiksemaid värinad, aga kui liikumine laamade piiril hõõrdumise tõttu takerdub, kasvab pinge, kuni lõpuks kusagil midagi järele annab. Niisugused järsud pingest vabanemised põhjustavad suure purustusjõuga maavärinat. Laamade servad lihtsalt väänduvad nagu hiiglaslikud vedr...
Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab, see võib kesta isegi aastakümneid. Niikaua, kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist, maavärinaid ei toimu. Lõpuks ületab maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkide vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maavärina. Murrangute tekkimise põhjuseks on maakooreplokkide liikumine üksteise suhtes. Maavärina fookus e. Kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine- maavärina murrang. Maavärina kese e. Epitsenter- vahetult kolde kohal olev koht maapinnal. Mõõtmine: seismograafi abil määratakse maavärina tugevus, asukoht, kolde sügavus jmt. Seismog...
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 18-27, Õ lk 71-88 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast, mis oma korda jagunevad kõik kaheks. Maakoor – a)mandriline maakoor(6-75km), koosneb graniidist enamasti(0- 600 kraadi celsius), tahkes olekus, tihedus 2,7 – 3,0 g/cm(kuubis) b)ookeaniline maakoor ulatus ---II---, tihedus ---II---, koosneb basaldist ja gabrost, temp 600(kraadi celsius), tahke Vaheöö – a) litosfäriline e. Ülemine vahevöö – kuni 660km, tihedus 5.5 g/cm, mõlemad vahevöö osad koosnevad silikaatsetest (silikaat – ränihappe sool) mineraalidest nagu nt. perouskiit, temp. 1300 kraadi, tahke b) astenosfäär 660-2800km, 5.5g/cm, 1200-2500 kraadi, plastiline Tuum – a) välistuum – kuni 5400km, 10g/cm, Fe2O, nikkel, temp 3000 kraadi, olek vedel b) sisetuum – 5400 – 6370km, 13.3 g/cm, aine sisaldus sama mis ...
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused · Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged · Vulkaanipursked · Koobaste varisemine · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade...
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused • Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged • Vulkaanipursked • Koobaste varisemine • Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid....
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
Geograafia · Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Infot saadakse puuraukude, kivististe, vulkaanipursete ja maavärinate (seismiliste lainete) kaudu · Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades. Seismilised lained jagunevad: Pinnalained levivad maa pindmistes kihtides Keha ehk ruumilained: o Pikilained ehk p-lained ehk primolained levivad nii tahkes kui vedelas keskkonnas o Ristilained ehk s-laine ehk sekundolained ei levi vedelas keskkonnas · Maa siseehitus Litosfäär maakoor MAAKOOR jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks, 3 70 km paks, ja vahev...
Maavärinad http://www.gi.ee/geomoodulid/ Koostanud Ülle Liiber Maavärina tagajärjed Islandil Maavärinad • 20. sajandil täiustusid seismiliste lainete mõõtmisvahendid ja hakati rohkem seismograafe kasutama maavärinate registreerimiseks. • Üleilmne seismojaamade võrk rajati 1960. aastatel, mis võimaldas registreerida kõik maavärinad. •Tänu sellele selgus, et suurem osa maavärinaid toimub vaid teatud piirkondades – peamiselt laamade äärealadel. Maavärinate esinemispiirkonnad 1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs.gov/eqcenter/index.php Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Mis on maavärin? • Maavärin on maapinna lühiajaline ja äk...
LITOSFÄÄR Maa siseehitus- osad, nimetused: Maakoor, Ülavahevevöö (ülemine kiht litosfäär; keskelt läbib astenosfäär), Süvavahevöö, Välistuum, Sisetuum (Ni, Fe) Ülavahevöö Süvavahevöö Välistuum Sisetuum Astenosfäär Maakoor Astenosfäär? On vahevöö kivimite mõningase üles sulamise s.o. basaltse magma tekkimise koht. Litosfäär? On maa väline kivimkest aga see ei võrdu maakoorega kuna litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Iseloomusta ookeanilist maakoort: moodustab maailmapõhja; on tekkinud basaltse magma tardumisel; on noorem kui mandriline maakoor. Mandriline maakoor: moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard- , se...
1. Päikesesüsteemi teke ja Maa oletatav vanus? Nebulaarhüpotees: (Immanuel Kant) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. Keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. Maa vanus: ~4,6 miljardit aastat. 2. Maa gravitatsioonijõud, selle sisu ja sõltuvus Maa geoloogilisest ehitusest. Kõikide kehade (ka Maa) vahel mõjub vastastikune külgetõmbejõud mis on võrdeline nende masside ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Maa iga osake tõmbab mistahes keha igat osakest enese poole jõuga ja selle külgetõmbejõu füüsikalist välja nimetatakse gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest ...
Mandriline maakoor: settekivim-graniidikiht-basaldikiht (30-40 km) Ookeaniline maakoor: settekivim-basaldikiht (5-10 km) Litosfäär: maakoor + vahevöö ülemine osa. Laam = litosfääri blokk, liigub 1-10 cm aastas. Kuum täpp: 1) kui kuum täpp ookeani all, tekivad vulkaanilised saared, mis on reas vanuse järgi. Kui laam liigub edasi, eelmine vulkaan vaibub, uut ainet juurde ei teki. Tekib uus vulkaan. 2) Mandri all- võlvkerge; riftiorg(riftidel kolm või enam suunda, jääb järgi 2, mis võivad veelgi laieneda); langatus(magmakolde lagi on sisse vajunud, ookeani algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad võ...
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda...
Tsunami on maalihke, maavärina või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamit võivad tekitada veel mere äärsete kaljude varingud või asteroidid. Sõna tsunami tuleb jaapani keelest ja tähendab lainet. Kõige rohkem esineb tsunamisid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Kõige tihemini põhjustavad tsunami veealused maavärinad. Kõige tihedamini tekitavad veealuse maavärina laamade kokkupõrked, kus ookeaniline laam libiseb mandrilise laama alla. Tekib veealune maavärin, mis tekitab lained. Need lained sööstavad kiirusel 800 km/h ja võivad liikuda väga kaugele. Lainepikkus on tsunamil 200 km , tavalisel lainel 100 meetrit. Alguses võivad lained asuda üksteisest väga kaugel ja on ainult mõni meeter üle merepinna. Need on ainult tohutute veemasside tipud. Kui tsunami jõuab madalamasse vette, tema hoog raugeb umbes 80 kilomeetrile/h, lainepikkus väheneb 20 kilomeetrile, aga kõrgus kasvab. Olevevalt ranniku ...
1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klass...
MAAVÄRINAD 11.kl. MAIGI ASTOK Maigi Astok 20.sajandil toimunud loodusõnnetuste seas on maavärinatel kindel esikoht. Maigi Astok Maigi Astok MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega /murranguga/ Maavärin levib seismiliste lainetena. Maigi Astok Mis on maavärin? · maavärina KOLLE (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina KESE (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam. Maigi Astok Kui võtta arvesse ka nõrgad maavärinad magnituudiga alla 4, siis toimub aasta jooksul kogu maailmas vähemalt 100 000 maavärinat. Jaava Maigi Astok Kolme tüüpi murrangud Sõltuvalt pingete suunast maapõues võivad kivimiplo...
Litosfäär Geoloogia maapõue liikumiste käsitlus plaat- e. laamtektoonika. Mandrite triivi hüpoteesi püstitas Alfred Wegener. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosneb vahevöö. Astenosfäär asub vahevöö ülaosas ning on mõnesaja km paksune plastline sfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900 6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb loomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Mineraalid tekivad looduses ...
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3)Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma lito...
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 ...
Litosfäär 1.MAA SISEEHITUS 1.MAAKOOR Ookeaniline maakoor: · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid Mandriline maakoor: · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) · 3 kihti: basalt, graniit, settekivimid 2.VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all. Vahevöö jaguneb: a) ülemine vahevöö astenosfäär ehk ülamantel b) alumine vahevöö süvavahevöö ehk alusmantel a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel) · vahevöö kivimiline piirkond, kivimite osalise ülessulamise ala. · asub vahevöö ülemises osas 100 - 200 km sügavusel maapinnast, ~ 50 400 km vahemikusplastilises voolavas olekus. Koosneb ultrabasiidist. Sellest kõrgemale jäävat Maa tahket kesta...
Põltsamaa Ühisgümnaasium MAAVÄRINAD Referaat Koostas: Kersti Pedanik 7. E klass Juhendaja: Toomas Annuk 2005 2 SISUKORD Maavärinad..............................................................................................................................3 Maavärinate mõõtmine............................................................................................................5 Seismograaf.............................................................................................................................7 Kas maavärinaid on võimalik ette ennustada?........................................................................8 Suurimad maavärinad..............................................................................................................9 Maavärinad Eestis.......................................................
Litosfäär Eleryn raudsepp 10 K-2 1. Maa siseehitus Maa kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide hulka, mis koosnevad põhiliselt hapniku-, räni- ja rauaühenditest. Kaugemad planeedid, alates Jupiterist , koosnevad seevastu eelkõige vesinikust, heeliumist ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevatest elementidest. Maapinna ja Maa tuuma omavaheline kaugus on rohkem kui 6000km aga isegi tänapäevane tehnika ei anna meile võimalust puurida sügavamale kui 15 km. Nagu teada jagatakse ma neljaks suureks kihiks: makoor, vahevöö, välistuum ning sisetuum. On ka kaks erinevat maakoore tüüpi: ookealine ja mandriline. ...
MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minev...
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
Litosfäär · Kuni 20.saj valitses geoloogias seisukoht, et ,,ühe koha peal" toimuvad maa kerkimis- ja vajumisliikumised ongi maakoores põhilised · Plaat- ehk laamtektoonika- maapõue liikumiste käsitlus · Paljud maasisesed (maavärinad, vulkanism) tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks · Alfred Wegener püstitas hüpoteesi hiidmandri Pangea eksisteerimisest ja selle lagunemisele järgnenud mandrite triivist. Seda hüpoteesi käsitlesid aga geofüüsikud, kelle eeldusel oli füüsikaliselt ebareaalne mandrite triiv ookeanilisel maakoorel Maa ja Kuu vaheliste jõudude toimel. · Laamtektoonika järgi triivivad mandritest palju paksemad kivimplokid- nii ookeanilised kui mandrilised litosfääri laamad- plastilisel astenosfääril. Maa siseehitus · Maa (Merkuur, Veenus, Mars) kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis...
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus ...
1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Aktualism seisukoht, mille kohaselt tegelikult ei ole olemas teisi võimalikke maailu peale tegeliku maailma. 2. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Merkuur, Veenus, Maa, Marss suure tihedusega, koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S ja vähe H, He) 3. Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun suuremõõtmelised, väikse tihedusega, koosnevad peamiselt gaasidest H, He, CH3, NH3(vähe) 4. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Tähtedevahelises hõrendatud gaasiga ja tolmja ainega (Ø mõni mikron) täidetud ruumis eksisteerivad samuti külmad (-170°...
1. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus on ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Umbes 5 miljardit aastat tagasi iseseisvus ning alustas kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid (moodustus protopäike). Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena, mille...
Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides. Referaadi eesmärk on uurida lähemalt viite suurimat looduskatastroofi ja õppida iseseisvalt õppima ning töid vormistama. 3 LOODUSKATASTROOFID 1.1 Maaväri...
Osula Põhikool Looduskatastroofid Referaat Õpilased: Maicel Varblane ja Andreas Habe Klass:8 Osula 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................... Sissejuhatus................................................................................................................................... Lumelaviin...................................................................................................................................... Lumetorm....................................................................................................................................... Lumetorm Monika...............................................
Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Litosfääri laamtektoonika Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimsat mäeahelike süsteemi. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist. Sii...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS ANDURITE SIGNAALID Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Tööstusautomaatika areng on seotud erinevate tehnoloogiliste protsesside ja masinate automaatjuhtimissüsteemide arenemisega. Andureid kasutatakse juhitavatelt objektidelt seisundiinfo saamiseks. Seega nad on juhtsüsteemide elemendid, mis muundavad juhitavaid suurusi (temperatuur, rõhk, niiskus, vooluhulk jne) mugavalt mõõdetavaks, talletatavaks ja töödeldavaks signaaliks.Andmetöötlustehnoloogia ning info- ja arvutitehnika kiire areng määravad andurite intensiivse arendamise............................................................3 Kaasaegsed mõõte- ja juhtimissüsteemid põhinevad arvutitehnikal. Kuna nende süsteemide võimalused kasvavad, siis infot esmaselt vastuvõtvate andurite roll tõuseb oluliselt. Andurid muutuvad olu...
Maa, kui süsteem - Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum - Süsteemi ehitus koosneb elementidest - Süsteemid võivad olla: 1. Suletud 2. Avatud → energia- ja ainevahetus 3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (...
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 6...
annaabi.ee 
