Mass, kõige mõstatuslikum füüsikaline suurus Kehad ja nende massid ümbritsevad meid igalpool. Igapäevaselt elades, objekte vaadates ja neid puutudes, ei mõtle ma nende üle põhjalikumalt järele. Füüsika tunnis selgus aga, et mass polegi nii lihne, kui esmapilgul paistab. Mass, kui füüsikaline suurus pole üldsegi mitte nii enesestmõistetav, objektiivne ja arusaadav mõiste. Guugeldades leian, et ,,Mass väljendab keha omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda vähem muutub tema kiirus vastastikmõju tulemusena. Mass väljendab ka keha teistsugust omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda suurema jõuga ta tõmbab teisi kehi enda poole. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks; Mass on inertsi mõõt." Need väited on arvatavasti kõik õiged, sest need pärinevad usaldusväärsetest infoallikatest. ...
O Loomingu tippaeg oli 70-ndad ja 80- dnad O Pseudonüüm Jüri Üdi (1968) Looming(Jüri üdi) O Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming„ O Luulekogu "Närvitrükk" O "Detsember" (1971) O "Käekäik" (1973) O "Armastuskirjad" (1975) Looming(Juhan viiding) O "Ma olin Jüri Üdi" (1978) O „Elulootus“ (1980) O "Tänan ja palun" (1983) O "Osa" (1991) O https://www.youtube.com/watch? v=xroYkXoilpE Luule O Ma olen pannud segast ka selget olen pand mind peetud on kui segast ja antud armuand ma olen saanud raha ja riided söögi toad on tihti väga paha jalg märg või nürid noad ma kardan sisekorda ja tolmulappisid ei suuda teha korda ka seinakappisid ka kahhelkive seina ei oska laduda ma oskan kasteheina vaid ära kaduda Näitlejakarjäär O Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. O Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke
kuulus ta Kirjanike Liitu. Juhan Viiding lõpetas enda elu enesetapuga 21. veebruaril 1995. Siin olen põlgamist näinud ja mõistmata põlanud ise. ometi pole ma niiviisi näinud, et ületaks vaatamise. Vastu laupa käsi puutus Peoga, toega, tõega. Lause olematuks muutus. Sisse hingata tipuni. Eriti sügavalt välja. Vastavalt enesele. Just nagu teadagi. Hoia, hoia, ei muud. Teada ju, kui hoitakse. Vabades kätes, mis näevad. Jah , neis kätes, mis näevad. Ma olen pannud segast Ma olen pannud segast ka selget olen pand mind peetud on kui segast ja antud armuand ma olen saanud raha ja riided söögi toad on tihti väga paha jalg märg või nürid noad ma kardan sisekorda ja tolmulappisid ei suuda teha korda ka seinakappisid ka kahhelkive seina ei oska laduda ma oskan kasteheina vaid ära kaduda Kahe rännumehe tee Kahe rännumehe tee viis mööda jõest Kaldal kaunis neiu valas pisaraid Neiu ütles: ei saa üle Emajõest Aga mehed sellest niigi aru said
Uut kultuuri nüüd kõikjal on tunda, talle vana ei järgneda või uued tuuled end annavad tunda, mida sajandi lõpp meile tõi. Aga lapsena televisioonis, kui mängisin kaamera ees, oli elu kui pliiatsijoonis, ei palju seal värvisid sees. Aja möödudes muutuvad tiitrid, suured plaanid ja paremaks vänt, aina uuemaks kleidid ja sviitrid, ja saatele sobiv puänt. (,,Ma olin Jüri Üdi") 6 Ma olen pannud segast Ma olen pannud segast, ka selget olen pand. Mind peetud on kui segast ja antud armuand. Ma olen saanud raha ja riided söögi toad. On tihti väga paha jalg märg või nürid noad. Ma kardan sisekorda ja tolmulappisid. Ei suuda teha korda ka seinakappisid. Ka kahhelkive seina ei oska laduda, Ma oskan kasteheina, vaid ära kaduda. (,,Tänan ja palun") Kiirus Kiirus peale sunnitud, müra peale sunnitud,
nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Viimase loomingut ei peeta nii heaks kui Üdi oma. Kuid siiski on nad sarnased ja ega erinevused ei pea ju alati halvemad olema. Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). JUHAN VIIDINGU NIME ALL ILMUNUD LUULET * Ma olen pannud segast ka selget olen pand mind peetud on kui segast ja antud armuand ma olen saanud raha ja riided söögi toad on tihti väga paha jalg märg või nürid noad ma kardan sisekorda ja tolmulappisid
KLASSITSISM Kirjanduses Arhitektuuris Kunstis Muusikas Mis on Klassitsism Classicus (lad.k.) eeskujulik,korrapärane Kultuuriperiood 1750(80)1820 Valitses kirjanduses, kunstis, muusikas Vastandas end barokile Pani end maksma Prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks Mis iseloomustab klassitsismi Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga Välditi juhuslikku, segast, korratut Toetuti antiigile Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Tõmmati range piir "kõrge" ja "madala" vahel kunstis Klassitsism kirjanduses Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast Komöödiazanris hinnati õpetlikkust Draamas tehti normiks kolme ühtsuse (aja, koha, ja tegevusühtsuse) põhimõte Luules hinnati puhtaid riime Klassitsism arhitektuuris
kui möödud kapist lauahõbedast sa vaatad alla kus on nende hauad ning äkki pääsed valsist jubedast Väljas lõõmab juuli väljas lõõmab juuli õhus lendab vikat suures südalinnas elab Rubanovitsch oma lapsepõlves ajasin ma ringi varajasel ajal kohviveski vänta see fajansist asi köögiseina küljes aga meie hoovis rippus õudne kuu ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. MA OLEN PANNUD SEGAST ka selget olen pand mind peetud on kui segast ja antud armuand ma olen saanud raha ja riided söögi toad on tihti väga paha jalg märg või nürid noad ma kardan sisekorda ja tolmulappisid ei suuda teha korda ka seinakappisid ka kahhelkive seina ei oska laduda ma oskan kasteheina vaid ära kaduda I Suguühe Surnuaiapingil Elu igavese Jätkumise ilu. Öine hümn Peaaegu sõnatu, Või kui, siis silbilis-rõhuline. II Siselinna kalmistu Tõsiduses, salapäras
Tehti muusikat kuulamiseks. Tekkisid esimesed orkestrid. Tekib ka ooper. Tähtsad pillid: orel, muud klahvpillid, viiul. Klassitsism 1750 1825 Classicus ( ladina keeles ) eeskujulik, korrapärane Valitses kirjanduses, kunstis, muusikas Vastandas end barokile. Pani end maksma Prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Iseloomustab mõistuspärasus ja mõistuse tähtsustamine. Selgus ja kord olid ideaaliks. Välditi juhuslikku, segast, korratut. Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tõmmati selge piir ,,kõrge" ja ,,madala" vahel Range üles ehitusega teosed. Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalus Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat- allergo Tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven. Romantism 19. Sajand R. Schumann : ,, mõistus eksib, tunded- mitte kunagi" 20 21 sajand
Balthasar Gracian (1601-1658). ,,käsioraakel ja arukuse kunst" ,,criticon". Luis De Gongora kujundlik ja peenelt viimistletud luule. Fransisco De Quevedo kriitik, luuletaja. Pedro Calderon barokidramaturg ,,elu on unenägu". Klassitsism seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Põhineb ratsionalismil, Descarets'i filosoofilisel õpetusel. Tõe allikaks vaid mõistus. Vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis mõistuspärasust selgust ja loogilisust. Esialgu vaid antiikkunsti jäljendamine, ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma järjest rangemat vormidistsipliini. Prantsuse keele arendamiseks ja kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks asutatud Prantsuse Akadeemia kaudu kehtestati kunstile riiklikud põhimõttedd reeglid, mis pidurdasid kunsti arengut. Nicolas Boileau sõnastas klassits kirjanduse põhimõtted, püüdis rakendada Descartes'i filosoofiat. Prantsuse
saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond
zanr) pidi puhastama ja õilistama, ei midagi labast või ,,madalat", komöödias hinnati õpetlikkust, moraalselt üldistust. Absolutism võitles nii pol. kui ka kul. Individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed ja üldised, riigi huvidele vastavad põhimõtted. Au sees mõistus ja mõistuspärasus. Rene Descartes ,,Arutlus meetodist", ,,mõtlen, järelikult olen". Mõistuspärasus kunstsis samastati selguse ja korrapäraga, välditi juhuslikku, segast ja korratut. 3.17.sajandi luule John Donne- nn metafüüsiline luuletaja-rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud (paradoksid ja nendele toetuvad kontseptid) ,,Jumalikud luuletused", ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid" Hispaania Gongora ja Quevedo Gongora, hämar luuletaja-vaimne süvenemine loodusega ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud ,,Letriljast"- rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga.
Elu suurte muudatuste aegu annavad tuge kindlad tõekspidamised, usaldusväärsed põhimõtted, harjunud tööviisid, keskendumine konkreetsele ja lihtsale praktilisele tegevusele. Stress on otsekui organismi märguanne selle kohta, et elus tekkinud muudatusele peaks järgnema ka enese muutmine. Muutustega kaasneb mõnelegi meeliülendav teravate elamuste kogemine. Ühiskonnaelu muudatused Kiirete muutuste perioodil on ühiskonnas ja inimeste toimimises palju segast ja arusaamatut. Ühest küljest nad küll kergendavad toimetulekut sellega, et ühiskond muutub teatud perioodi jooksul väga kiiresti ning ss muutuste tempo aeglustub. Pakutava hulgast valides on oluline enesele vahel meelde tuletada, et reklaamikampaaniad meedias ühe või teise trendi, toote või stiili kasuks on müügist huvitatud firma poolt hästi kinni makstud. Väärtuste muutumine, mida praegune eesti ühiskond läbi elab, võib kergesti saada üheks stressiallikaks
ning pinget ja seiklusi pakkuv. Kunagi ei või teada, mida uus algav päev endaga kaasa tuua võib. Uued juhtumid, värsked kuriteod ning pidev närvikõdi. Jah, korrakaitsja amet nõuab ka raudseid närve, mis pingele vastu peavad. Samuti peaks politseinik olema ka hea suhtlemisoskusega, sõbralik ning väga abivalmis inimene. Alati ei suuda abivajajad paanikas oma probleeme ning vajadusi selgelt väljendada ning võivad väga segast juttu rääkida, kuid korravalvur peab suutma säilitada külma närvi ning selget mõistust, püüdma inimest maha rahustada ning seejärel temalt edasist informatsiooni hankima, mille põhjal saab selgeks teha, mida edasi peale hakata. Politseinikul peaks olema lahke ning suure, sooja südamega. Võiks inimest mõista ning ka empaatiavõime peaks olema hea, kuid samas ei tohiks lasta tööl end liialt emotsionaalseks
18. Saj teine pool - 19.saj esimene veerand Classicus (lad.keel) - eeskujulik, korrapärane Kultuuriperiood 17(20)50 - 1820 Vastandas end barokile Prantsusmaa, keskuseks sai Pariis AJALUGU 18. Saj lõpul toimusid suured muutused Euroopas Suur Prantsuse Revolutsioon (1789 - 1794) Napoleoni sõjad (1799 - 1814) Viini kongress (1814-1815), Euroopa riikliku jaotuse muutus ISELOOMUSTUS Välditi juhuslikku, segast Toetuti uuesti antiigile ehk antiikkultuuri iluideaalidele Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos järgima pidi KLASSITSISM FILOSOOFIAS Ratsionalistlik tendents ilmnes juba Rene Descartes'i töödes "Mõtlen, järelikult olen" 18. Saj valgusfilosoofid Rousseau, Voltaire, Diderot, Montesquieau, Kant Valgustajate ideed leidsid väljendust "Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioonis"
KLASSITSISM Klassitsism- ladina keeles Classicus- eeskujulik ja korrapärane. Kultuuriperioodiks 1750-1820. Valitses kirjanduses, kunstis ja muusikas. Klassitsism vastandas end barokile. Klassitsismi iseloomustab: · mõistuspärasus, samastati selguse ja korraga, · välditi juhuslikku, segast, korratut, · toetuti antiigile, · töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima, · kunstis tõmmati range piir 'kõrge' ja 'madala' vahele. Klassitsism muusikas: · püüti luua selge ülesehitusega teoseid, · kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud, · erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaatallegro vorm, · tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud Haydn, Mozart ja Beethoven. Vormid ja zanrid:
· baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Hispaania luuletajad Luis de Goncora ja Fransisco de Quevedo Klassitsism 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. · Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism · klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast · Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima · Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi · Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi · Lahutas vastandid Moliere prantsue näitekirjanik Pedro Calderon Hispaania kirjanik, tuntud näidendite
Valentiniga, neil tekib kaklus ja selle käigus tapab Faust Valentini. Faust lööb kartma ning põgeneb kiiruga. Margareta pannakse vangi, kuid Faust ei tea seda, nad lähevad Mefistofelesega volbriööd tähistama, samal ajal ootab Margareta, et ta üle kohut peetaks, Margaretat peetakse nõiaks. Faust saab teada, et Mefistofeles on tema eest tõde varjanud ning tõttab Margaretat päästma. Margareta ei tunne teda alguses ära, Margareta ajab väga segast juttu ning ei ole nõus Faustiga kaasa minema. Faustil ei jää muud võimalust kui lahkuda kuigi see talle raske on. Margareta arvab, et ta väärib karistust, mis talle pannakse, usub oma süüd. Faust ja Mefistofeles lahkuvad.
vastavad põhimõtted. Samasugune normeerimine kui keele puhul toimus klassitsismi ajal ka kirjanduses. Kirjandust mõjutas kuulsa matemaatiku, füüsiku ja filosoofia Rene Descartes´i ratsionalism ( lad k ratio = mõistus), mille järgi inimliku maailmatunnetuse aluseks on mõistus (Descartes: ,,mõtlen, järelikult olen olemas"). Ka kirjanduses tõsteti au sisse mõistus ja mõistuspärasus. Mõistuspärasus kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku, segast, korratut. Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida pidasid täiuslikuks ja kunsti igaveseks eeskujuks. Toetudes antiikirjandusele, töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi jälgima. Tõmmati selge piir n-ö kõrge ja madala vahele kunstis. Nt tragöödiat ja oodi peeti ,,kõrgeks" zanriks ja nendes ei tohtinud olla midagi labast ega madalat. Tundeid ja kirge peeti inimese mõistusest madalamaks. Nii saigi
Faust ei teadnud asjast midagi ja läks Mefistofelesega volbriööd tähistama, samal ajal, kui ta armastatu ootas, et tema üle kohut peetakse. Paar ei näinud üksteist tükk aega ja lõpuks saab Faust teada, et Margareta on vangis. Mefistofeles oli seda tema eest varjanud. Faust tõttas oma armsamat kohe päästma, kuid Margareta ei tundnud teda ära. Tüdruku vaimne seisund oli ema surma, venna surma ja lapse uputamise tõttu väga halb ta ajas segast juttu ja ei tahtnud Faustiga kaasa minna. Kui ta Fausti ära tundis millalgi, ei tahtnud ta ikka mehega kaasa minna, kuna tundis Saatana lähedust. Lõpuks ei jäänud Faustil muud üle, kui oma armastatu vangi jätta. Margareta arvas, et ta väärib seda karistust. Faust ja Mefistofeles lahkuvad ja Margareta sai lõpuks ikka taevasse, et ta oma süüd tunnistas.
koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist: kolm korrust, kolmas poolkorrus ehk atikakorrus. Kasutas vaid Itaalia renessansist pärinevaid detaile, ehitisel puuduv kindluslik iseloom. Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu. Valmis sai loss alles 19. sajandi II poolel, täpsemalt 1878. Praegu asub selles hiiglaslikus hoones üks maailma suuremaid kunstimuuseume. Chambordi loss Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss Kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid
Enamjaolt on need iidolid valed, kuna pole asju õigesti tõlgendatud ja inimesed ise on muutlikud, suisa juhuslikud. See on kõige märgatavam Leukippose ja Demokritose koolkonna puhul Kolmandat sugu kutsume turuiidoliteks. Turuiidolid on kõige koormavamad, need on sõnade kujul. Turuiidolid tekivad vastastikusest suhtlusest ja seltsimisest läbi kõnelemise. Sõnad on ebamäärased, viivad inimesed mõttetutesse vaidlustesse ja väljamõeldistesse. Näiteks on sõna niiske, millel on mitu segast tähendust. Neljandat sugu kutsume teatri-iidoliteks ehk teooriaiidolid. Teatri-iidoleid on palju, nad pole kaasasündinud ega märkamatult teadvusse tekkinud. Iidolid on teooriad näitemängudest ja väljamõeldistest.
Aga siiski suudab Mefistofeles Fausti palju juhtida. Kontserdisaalis oli kaks rõdu, millest ühel oli ka minu istekoht. Üleüldse, minu istekoht oli täpselt ukse kõrval, kus vahepeal inimesed keset etendust väljusid ning minu kõrval istus veel lisaks valvur, kelle juureolekul ei julgenud ma peadki sügada. Õnneks oli vaade lavale väga hea. Saali jõudes tegutses laval vahva kloun, kes kehastas raamatus esinenud segast tegelast, Siebelit, ning lavaaugus valmistus sümfooniaorkester. Rääkides sümfooniaorkestrist, siis mitu korda etenduse jooksul jäi minu pilk pikaks ajaks pidama orkestri tegevusele, mida oli väga põnev jälgida, sest see tundus nii vastutusrikas ja raske töö. Mõtlesin korduvalt, et mis siis küll saaks, kui näiteks näitleja valel ajal laulma hakkab, sest näiteks subtiitrid tulid vahepeal varem/hiljem. Kusjuures, kuigi tekst oli tõlgitud, jäi mulle jutt ikkagi segaseks. Dirigendi
Kuna tal oli mesiniku võrk peas ei tundnud keegi teda ära.Jälle arvati,et üks tulnukas ringi tuiskas.Mesilased lendasid metsa poole,neile järgnedes nägi Jürnas Peetrit ja Riho,kes seal lehma uurisid.Ta lootis,et poisid tulevad talle appi,aga need panid hoopis jooksu.Appi tulid hoopiski Kaur,Meelik ja Kärt,kes seal ligidal maasikaid sõid.Ja kui nad olid ära näinud,millise puu otsa mesilased pere heitma hakkavad,jalutasid nad koju tagasi ja hakkasid arutama kogu seda segast lugu tulnukate ja lehmaga.Nad olid nüüd kindlad,et Peeter ja Riho on kuidagi asjaga seotud ja otsustasid poisid vahele võtta.Kõigepealt läks Meelik nendega rääkima.Riho ja Peeter olid mõlemad Riho juures luku taga.Riho ema oli vahepeal korraks töölt koju tulnud,Peeter peitis ennast selleks ajaks ära ja kui ema tööle tagasi minnes ukse jälle lukku keeras jäidki mõlemad poisid luku taha.Meelik võttis uksemati alt võtme,keeras ukse lahti ja sai mõlema poisiga rääkida.Seda
● Kultuuriperiood 17(20)50-1820 ● Vastandas end barokile ● Keskuseks kujunes Prantsusmaa, Pariis Ajalugu: ● Suur Prantsuse Revolutsioon (1784-1794) ● Napoleoni sõjad (1799-1814) ● Viini kongress, mille käigus muutus põhjalikult Euroopa riiklik jaotus ja sellest said alguse 19. saj rahvuslikud liikumised Klassitsismi iseloomustus: ● Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga ● Välditi juhuslikku, segast, korratut ● Toetuti antiikkultuuri iluideaalile ● Ranged reeglid olid ilu mõiste Klassitsism filosoofias: ● Valgustusfilosoofid: Rousseau, Voltaire, Diderot Montesquieu, Kant ● “Inimese kodaniku õiguse deklaratsioon” viis Vana-Euroopa lõpuni Vorm!! Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust ja struktuuri ● Kunst ja arhitektuur - geomeetrilisi kujundeid ● Luule - puhtad riimid
aitama. Samal hetkel andis Roald vande, et ei joo enam kunagi tilkagi alkoholi. Sellele järgnes pidu Kojamehe juures, kus sai ikkagi mitu päeva korralikult joodud ja mille tagajärjel ka Mihkel Raud tundis end nagu ta hakkaks surema. Ta hakkas nägema hallutsinatsioone ja tundma tundmusi ,mis tegelikult ei eksisteerinud. Ta põdes kohutavat pohmelli mille tagajärjel käis ta ka oma tuttavaid tüütamas. Ta ajas nii segast juttu, et ise ka aru ei saanud millest ta rääkis. Lõpuks koju tagasi jõudes viskas ta voodisse pikali ja tundis kuidas olematud sipelgad üle tema keha siblisid ja siblisid ning ta mõtles omi mõtteid, mis käisid ühest äärmusest teise...
Bachi teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Tema teoste hulka kuuluvad näiteks vaimulikud teosed ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" või instrumentaalmuusika loetelust ,,Hästitempereeritud klaviir".Bachi viimaseks teoseks jäi lõpetamata "Fuugakunst" KLASSITSISM 18. saj IIp 19. saj I veerand AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Valgustus, Napoleoni sõjad, seisusliku korra muutumine; vormiselgus, korrapärasus; au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus; välditi segast, juhuslikku, korrapäratut; toetus antiigi esteetikale, ranged reeglid; rangelt hoiti lahus madal ja ülev, traagiline ja koomiline; lahutas vastandid; renessanssi tagasipöördumine; hariduse väärtustamine; õukond ja kirik kaotavad juhtrolli; nooditrükindus; kontserdid muudetakse avatud üritusteks; heliloojate isikupära suurenemine; MUUSIKA ISELOOMUSTUS: Homofoonia; kindel helistik; dünaamika järk-järguline muutumine; selge, puhas, dissonantsideta, hea kõlaga;
järgnevale Euroopa draamale. 11. Keda ja miks on peetud renessansiteatri alusepanijaks? Millise kuulsa hoone/ehitise ta rajas? Kuhu? Shakespeare peetakse renessansiteatri alusepanijaks, kes ehitas koos Richard Burbage'iga The Globe'i Londonis, kus esialgselt peeti kroonimispidustusi. 12. Nimeta baroki ja klassitsismi peamisi erinevusi (nii kirjanduses kui kunstis) 1) Kui barokis valitses kaos, siis klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast 2) Barokk oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele, aga klassitsism oli mõeldud tavainimesele. 3) Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest erinevatest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad, aga klassitsismis domineerisid portreed. Piltidel kujutati lihtinimesi. Jooned ja vormid muutusid selgemaks. Ühel kunstiteosel polnud nii palju detaile. 13. Millised zanrid olid valdavaks nii baroki - kui klassitsismiajastul?
Prantsusmaal 17. sajandil. Prantsuse akadeemia 1635. Mõju Ida-Euroopa ja Ameerika rahvuskirjanduse kujunemisele. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. Seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Põhineb ratsionalismil, mis vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust, loogilisust. TRAGÖÖDIA Ühisjooned KOMÖÖDIA Kõrge zanr. Tegelased kõrgest 5 vaatlust. Kirjutatud Madal zanr. Vabamad reeglid. seisusest. Labasus ja vägivald värssides. Vähe Meelelahutuslik. Õpetlik. keelatud. Kujutati ülevaid tegevust, palju mono- Tegelasteks võisid olla lihtrahva tundeid. Mõistus tähtsal kohal. looge
Mefistofeles oli seda tema eest varjanud kuna ei meeldinud Fausti ja Margareta armumine, sest kartis, et naine võib Fausti uuesti jumalasse uskuma panna kuna see oleks nurjanud kõik Mefistofelese plaanid ja,et Margareta võib muuta Fausti meelt, et mees oleks katkestanud lepingu ja pühendunud armastusele ja elule koos Margaretaga. Faust läks teda ära päästma, kuid Margareta ei tundnud teda ära. Tüdruku oli ema ja venna surma ning lapse uputamise tõttu halvas seisundis, ta ajas segast juttu ja ei tahtnud Faustiga kaasa minna. Kui ta Fausti ära tundis lõpuks, ei tahtnud ta ikka mehega kaasa minna. Lõpuks ei jäänud Faustil muud üle ja jättis ta vangi. Margareta arvas, et ta väärib seda karistust. Margareta sai lõpuks ikkagi taevasse, et ta oma süüd tunnistas. 9.Too näiteid Mefistofelese negatiivsetest omadustest. Ta oli kiuslik ,jäme ja otsekohene. Ta kasutas kokkuleppe võitmiseks keelatuid võtteid. 10.Kes on Valentin? Milles ta süüdistab Margaretet
värvi leidmisest kui võitlustest. Ta on tuntud kui postimpressionist. Ta maalis oma lühikese kunstniku perioodi ajal kokku 2196 tööd. Nendes maalid 864 ja graafilisi töid 1039. Üksildase elu lõpp 1888. aasta lõpus satub ta haiglasse oma halvenema tervise tõttu. Ta vabaneb haiglast alles 1889. aasta 7 jaanuaril. Kuid tema vaimne tervis muutub sama aasta esimesel poolel väga palju. Alguses on ta täiesti rahulik ja arusaadav, samal ajal näeb ta hallutsinatsioone ja ajab segast juttu. Tal on päritud närvihaigus. Haigus hood hakkav Vincenti aina hullemini ja tihedamini külastama. Maalimine muutub võimatuks. 1890. aasta 27. juulil tundis Vincent van Gogh uue haigushoo lähenemist ning lasi ennast püssist ja suri kaks päeva hiljem haiglas olles ise 37 aastane. 6 Kasutatud kirjandus 1. Väike kunstiraamat ,,Van Gogh" koolibri 2006 lk 7-12; lk 62-63; lk 88-89. 2. http://et
Nii juhtus ka Peebuga suvel maal vanaisa ja vanaema juures olles, ta ei mõistnud vanaema ütlusi, kuna need oli sellised väljendid, kus oli Peebule tuttavad sõnad, aga mõiste tervikuna jäi segaseks. Kõnekäänud Eno Raua ,, Peep ja sõnadest" Jalad selga võtma!- Jooksma Pead kaotama!- Kontrolli alt väljuma ,,Säh sulle kooki moosiga!"- ,,Ei saa sa midagi!" Jänes põues- Kartma Triibulised püksid- Karistada saamine ,,Ära aja mulle kärbseid pähe !"- ,,Ära aja mulle segast juttu!" Ninapidi vedama- Petma Vesi ahjus- Hirmunud ,,Võta näpust!"- Millegi uskumatu juhtumine, kiuste Väljendeid Eesti kirjandusloolisest lugemikust (1.osa) Magab nagu surnu. Kaupleb kui juut. Tuntud kui kirju koer. Lund tuleb kui kotiga. Käib nagu kass ümber palava pudru. Vaene kui kirikurott. Läheb nagu lepase reega. Segamini nagu pudru ja kapsad. Uhke nagu konn mätta otsas
Kokkuvõte klassitsismist Klassitsism põhinebki ratsionalismil (lad ratio mõistus) Descartes'i rajatud fi losoofi lisel õpetusel. Selle järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus. Ratsionalism vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17. sajandil Prantsusmaal, kus temast sai lausa ametlik kultuuriideoloogia. Esialgu kujutas klassitsism endast vaid antiikkunsti jäljendamist: antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline harmoonia sobis hästi kokku korrastatud riigi ning võimu ülevuse ideega. Ent ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma kunstilt järjest rangemat vormidistsipliini. Kui 1635.
suhteid, ütles Joh kutse ära. V. Vic sõitis koju, Joh üritab oma raamatut kirjutada, aga mõtted lähevad mujale. Tahab surmast kirjutada, aga ikka kirjutab ilusat lugu lõpuga, kus Vic mingile mehele(ehk siis Johile) ,,Ei" ütleb.EI saa oma tunnetest lahti. Peale 9 kuud sai lõpuks raamatu valmis, lõpuga kus ta eakamana juba Vicile veel head aega soovis ja minema sõitis. Nägi segast und peale raamatu lõpetamist. Viis samal päeval käsikirja ära ja sõitis välismaale kus seda keegi ei teadnud. VI. Johil läheb võõral maal hästi, kirjutas mitu raamatut. Keegi ei teadnud kodumaal kus ta on. Vic näitas välja, et ei hooli kunas Joh tagasi tuleb, tegelt hoolis väga. VII. Joh tuleb koju, kohtuvad jälle kivimurrul Viciga. Kohmetud. Vicil pole sõrmust sõrmes ja kutsub Johi peole(kus pidi talle üllatus olema)
nende suhteid, ütles Joh kutse ära. V.Vic sõitis koju, Joh üritab oma raamatut kirjutada, aga mõtted lähevad mujale. Tahab surmast kirjutada, aga ikka kirjutab ilusat lugu lõpuga, kus Vic mingile mehele(ehk siis Johile) ,,Ei" ütleb.EI saa oma tunnetest lahti. Peale 9 kuud sai lõpuks raamatu valmis, lõpuga kus ta eakamana juba Vicile veel head aega soovis ja minema sõitis. Nägi segast und peale raamatu lõpetamist. Viis samal päeval käsikirja ära ja sõitis välismaale kus seda keegi ei teadnud. VI.Johil läheb võõral maal hästi, kirjutas mitu raamatut. Keegi ei teadnud kodumaal kus ta on. Vic näitas välja, et ei hooli kunas Joh tagasi tuleb, tegelt hoolis väga. VII.Joh tuleb koju, kohtuvad jälle kivimurrul Viciga. Kohmetud. Vicil pole sõrmust sõrmes ja kutsub Johi peole(kus pidi talle üllatus olema). Joh jälle suht sillas ja
kohaühtsus ja tegevusühtsus). Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism siiski alles absolutistlikul Prantsusmaal. Absolutism võitles nii poliitilise kui ka kultuurilise individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed ja üldised, riigi huvidele vastavad põhimõtted. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid allutama individualismi ja egoistliku kire. Mõistuspärasus kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku, segast, korratut. Toetudes antiigi esteetikale, töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Klassitsistlik tragöödia pidi puhastama ja õilistama. Selles ei tohtinud olla midagi labast või ''madalt''.Samuti ei tohtinud seal olla füüsilist vägivalda. Tegelased pidid olema suursugused juba päritolult, sest oldi veendunud, et tragöödiale sobivaid ülevaid tundeid ei saa anda lihtlabane kodanlane või pleibei. Kogu sündmustik pidi mahtuma tegelaste kõnesse.
PA võitles nii poliitilise kui ka kultuurilise individualismi vastu, nad püüdsid maksma panna ühtsed ja üldised riigi huvidele vastavad põhimõtted. . Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism . Ratsionalism avaldus ka tollase filosoofia arengus René Descartes ,,Cogito, ergo sum" mõtlen, järelikult olen. . Kui barokis valitses kaos, siis klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast . Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima . Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi . Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte . Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad
Ta mõtiskleb ,kas oleks pidanud talle järele jooksma , oleks ehk saanud teda peatada. Kodus kohtub vana ehitusmeistriga, räägivad Isebellist. Justusel tekib tunne, et peab ühe vana tuttava üles otsima, politsei uurija Märt Saani, joovad õlu ja räägivad Isebellist. Varjab oma käe haavu, kuid teab ,et inspektor kahtlustab teda millegi varjamises. Lahkudes meenuvad talle kunagised armukesed, naistuttavad. Mõtleb , et mõni naine tahab ikka temaga magada, ajab segast juttu koguaeg endamisi. Otsib kunagist armsamat Lydiat, kes tuleb välja ,et on abiellunud, mõtleb veel ,et ehk tagab too oma meest petta, aga Lydial oli just paar nädalat tagasi laps sündinud. Istub kohvikus, joob. Kuulab muusikat ja kritiseerib seda, lahkub vihasena ja kärsituna. Koju minnes ei saa magama jääda ,sest laes on kapsaussi kookon, mis teda häirib. Ptk. 12. Justus võtab naise rohukapist mingit valget pulbrit, mis tekitab tal hallutsinatsioone ja ta ei saa
Ta mõtiskleb ,kas oleks pidanud talle järele jooksma , oleks ehk saanud teda peatada. Kodus kohtub vana ehitusmeistriga, räägivad Isebellist. Justusel tekib tunne, et peab ühe vana tuttava üles otsima, politsei uurija Märt Saani, joovad õlu ja räägivad Isebellist. Varjab oma käe haavu, kuid teab ,et inspektor kahtlustab teda millegi varjamises. Lahkudes meenuvad talle kunagised armukesed, naistuttavad. Mõtleb , et mõni naine tahab ikka temaga magada, ajab segast juttu koguaeg endamisi. Otsib kunagist armsamat Lydiat, kes tuleb välja ,et on abiellunud, mõtleb veel ,et ehk tagab too oma meest petta, aga Lydial oli just paar nädalat tagasi laps sündinud. Istub kohvikus, joob. Kuulab muusikat ja kritiseerib seda, lahkub vihasena ja kärsituna. Koju minnes ei saa magama jääda ,sest laes on kapsaussi kookon, mis teda häirib. Ptk. 12. Justus võtab naise rohukapist mingit valget pulbrit, mis tekitab tal hallutsinatsioone ja ta ei saa
· Kunstis dramaatilised situatsioonid, metafoorne või allegoorilis- sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ning mängulisus, ülevus, jõulisus ja tundeküllus Klassitsismi tunnused: · Filosoofiline alusidee väljendub prantsuse teadlase Rene Descartes'i kuulsas tõdemuses- ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" -, mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse (ratsionalism) · Ratsionalism vältis kõike segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust · Antiikkunsti jäljendamine · 1635 asutati Prantsuse Akadeemia, mille ülesandeks oli kultuurielu juhtimine (kunsti arengu pidur) · Klassitsistliku kirjanduse põhitõed Nicolas Boileau värsstraktaadis ,,Luulekunst" · Prantsuse klassitsismi alusepanijateks olid Pierre Corneille (,,Cid) ja Jean
peenarde.Kuna tal oli mesiniku võrk peas ei tundnud keegi teda ära.Jälle arvati,et üks tulnukas ringi tuiskas.Mesilased lendasid metsa poole,neile järgnedes nägi Jürnas Peetrit ja Riho,kes seal lehma uurisid.Ta lootis,et poisid tulevad talle appi,aga need panid hoopis jooksu.Appi tulid hoopiski Kaur,Meelik ja Kärt,kes seal ligidal maasikaid sõid.Ja kui nad olid ära näinud,millise puu otsa mesilased pere heitma hakkavad,jalutasid nad koju tagasi ja hakkasid arutama kogu seda segast lugu tulnukate ja lehmaga.Nad olid nüüd kindlad,et Peeter ja Riho on kuidagi asjaga seotud ja otsustasid poisid vahele võtta.Kõigepealt läks Meelik nendega rääkima.Riho ja Peeter olid mõlemad Riho juures luku taga.Riho ema oli vahepeal korraks töölt koju tulnud,Peeter peitis ennast selleks ajaks ära ja kui ema tööle tagasi minnes ukse jälle lukku keeras jäidki mõlemad poisid luku taha.Meelik võttis uksemati alt võtme,keeras ukse lahti ja sai mõlema poisiga rääkida
TUS askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid; vastuoluline vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisus, pessimism; Väikestest mõistuspärasus; välditi segast, juhuslikku, korrapäratut; toetus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab mood; linnade ehitamisel peetakse silmas ka detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja antiigi esteetikale, ranged reeglid; rangelt hoiti lahus madal ja
Maia lubas Aarnele, et ta hakkab maalima poisi pärast. Kui Aarne piisavalt sunniks Maiat siis leiaks ka tüdruk endale elumõtte. Maia ise tahtis, et teda sunnitaks.Nad lahkusid koolist. /-/ Kahtluste päev. Tädi Ida otsis oma Eesti Entsüklopeedia kolmandat köidet. Ta süüdistas Aarnet, et too on selle maha müünud. Kutsus teda kutsikaks. Aarne eitas. Ida jutustas oma pettumusest poisi vastu. Aarne mõtiskleb 1949. aasta küüditamisest. Tädi rääkis veel segast juttu, oli viha täis Aarne vastu ja tahtis teda lüüa. Poiss haaras aga ta käest kinni. Tädi kirjutas Aarne emale kaebekirja ja tahtis, et poiss selle posti viis. Aarne jättis kirja viimata. /-/ Ema ja poja päev. Aarne ema saabus Tartusse tädi Ida kirja peale. Tädi Ida kaebas Aarne emale poisi kohta. Lõpuks nutsid mõlemad. Lõpuks nad istusid koos diivanil, nutsid ja laulsid: "Kas ema südant tunned sa ...?" Aarne vihastab ema peale, et ta nutab
ühtki pilti. Maia lubas Aarnele, et ta hakkab maalima poisi pärast. Kui Aarne piisavalt sunniks Maiat siis leiaks ka tüdruk endale elumõtte. Maia ise tahtis, et teda sunnitaks.Nad lahkusid koolist. /-/ Kahtluste päev. Tädi Ida otsis oma Eesti Entsüklopeedia kolmandat köidet. Ta süüdistas Aarnet, et too on selle maha müünud. Kutsus teda kutsikaks. Aarne eitas. Ida jutustas oma pettumusest poisi vastu. Aarne mõtiskleb 1949. aasta küüditamisest. Tädi rääkis veel segast juttu, oli viha täis Aarne vastu ja tahtis teda lüüa. Poiss haaras aga ta käest kinni. Tädi kirjutas Aarne emale kaebekirja ja tahtis, et poiss selle posti viis. Aarne jättis kirja viimata. /-/ Ema ja poja päev. Aarne ema saabus Tartusse tädi Ida kirja peale. Tädi Ida kaebas Aarne emale poisi kohta. Lõpuks nutsid mõlemad. Lõpuks nad istusid koos diivanil, nutsid ja laulsid: ”Kas ema südant tunned sa …?” Aarne vihastab ema peale, et ta nutab
eeldus: kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.) b) viisakuse põhimõte G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega. Taktitundelised ollakse selleks, et saavutada oma eesmärke. 11. Kõneaktid a) lokutiivsed- loogika(peksan segast), grammatika(räägin kreeka keele asemel hiina keelt Loogika on aga suurel määral kreeka keele grammatika Illokutiivsed- kõnetatav saab su soovist aru. Kõige olulisem, eristame: 1.illokutiivne eesmärk- milleks räägime 2.illokutiivne jõud- kui intensiivne eesmärk 3.illokutiivne suund- kuhu suunatud ja perlokutiivsed aktid- Br aktil on tagajärg. Performatiivsus- Performatiivid on otsesed vastandid kaudsetele illokutiivsetele kõneaktidele
sovznakki. Ainuke kord NSV Liidu ajaloos, kui selle riigi raha oli maailmaturul kõrges hinnas! (Hiljem seoses industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega kaotab raha jälle oma väärtuse). Punane terror · ametlikult kuulutati välja 1918. aasta sügisel, pärast seda, kui Leninile oli tehtud atentaat (Uurimiskomisjoni juhtis eesti kommunist Viktor Kingissepp). Atentaadis on palju segast. Tegelikult oli terror alanud juba varem (juulis 1918 tapeti Nikolai II koos perekonnaga) · surmaotsused langetati revolutsiooniliste tribunalide poolt ilma kohtuta · rakendati pantvangide võtmist · Trotski algatusel hakati rajama kontsentratsioonilaagreid, kuhu paigutati nn kontrrevolutsioonilised elemendid · täpsed andmed hukatutest puuduvad, aga hinnanguliselt on pakutud, et 1918- 1922. a hukkus vähemalt 8 milj inimest (peaaegu sama palju, kui oli I 4
oma eluseesmärke püstitada ja nende poole püüelda. Lisaks heaolukäsitlustele tuleks kindlasti vahet teha individuaalsel ja sotsiaalsel heaolul. Sotsiaalsest heaolust rääkides tuleks tingimatata mainida ka avaliku toetuse ulatust, mis on mõeldud inimesi teatud kindlates riskitingimustes (näiteks lapsepõlv, haigused, vanaduspõli, töötus) kaitsma. Tuleb tunnistada, et termini ,,heaolu" juures on palju segast, mitte alati ei vaevu kasutajad seletama selle spetsiifi list sisu, ka haaratakseheaolu konstrueerimisse komponente, mis on vastuolulised ja/või mida pole võimalik empiiriliselt kontrollida. Sotsiaalteaduslikes uurimustes on heaolukontseptsiooni defineerimisel ilmselt ühekspopulaarsemaks meetodiks lähtumine Allardti heaolu dimensioonide käsitlusest. Aga enne saab tuua klassikalise näite ajaloost: Ameerika psühholoog A
Tambeti isa Vahur sai vabaks, sai piiskopilt tüki maad ja metsa, pidi ainult piiskoppi sõjas aitama. Vahur ehitas maja, hiljem ostis lossihärralt nägusa neiu naiseks ja sulase, kes tubli tüki maad põlluks haris. Kui Vahur suremas oli, ütles ta oma juba abielus pojale Tambetile:" ... hoia oma vabadust kavalusega ... tee kõrge müür maja ümber, osta rohkem sulaseid, hari maad ja kogu jõukust ... ära tee isandatega tegemist, põlga nende segast usku ...". Jutustuse alguseks oli Vahur ja tema armastatud naine surnud, surnud oli ka Tambeti naine. Metsa talus majandas agar Tambet, kes armastas rikkust koguda ja oma elujärge järjest parandada mitmete sulaste abiga. Eestimaa õnnetu saatus ei läinud talle suuremat korda. Tema poeg Jaanus õppis isa soovil Tallinnas Mustamunga kloostris ja Tambet ise omandas sakste keele ning käis tihti Lodijärve lossis ja Tallinnas nii kauplemas kui ka sakstega muidu suhtlemas
Pidev oli näiliku ja tegeliku vastandamine. Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Kui barokk ühendas vastandid, siis KLASSITSISM lahutas need. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism alles absolutistlikul Prantsusmaal. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidi allutama individualismi ja egoistliku kire. Klassitsistid umbusaldasid tundeid. Maine elu on tühine. Tekkis teadusharu anatoomia. Välditi juhuslikku ja segast. Töötati vlja ranged reeeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia zanris hinnati õpetlikkust. Draamas- 3ühtsuse põhimõte. Luules- hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. RENE DESCARTES- (1596-1650) prantslane. Ta sõnastas kõige paremini probleemid, mis uut moodi mõtlemisel esile kerkisid. ,,Arutlusega meetodist". See teos väljendas kogu 17 saj . Mõtte
töökohtadele jne. Kuid tavaliselt puudub neil tahe teha tööd tööturu haavatavate gruppidega. Pikaajalised töötud, heitunud ja lihtsalt noored, ilma töökogemuseta on ärisektori jaoks raske kontingent. Sinna panustatav raha tuleb tagasi ühiskonnale tagasi väga pika ajalise ringiga. Raske oleks määrata õiglast hinda ärisektori sellisele teenusele, mille kasumlikkuse arvestamisel tuleb kokku lugeda ka kaudsed kasud ja seda mitme aasta ulatuses. Teadaolevalt – mida rohkem on segast ja kaudset ressurside jagamist- seda tihedamini kipuvad inimesed sellist olukorda enda kasuks ära kasutama. Sarnast olukorda on olnud märgata praegu tööharjutuseteenuse puhul. Suurem 6 hindamine viidi läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel Poliitikauuringute Keskuse Praxise poolt. Uuringus kirjutati , et ettevõtete suured majandusraskused ja Töötukassa
Temale aitab, kui ülemus ütleb mõne tunnustava ja muidu hea sõna. 7 Juhtide uuring USA-s, 1990 1. Suhtlemisvõimekus 98,7% 2. Kolledzi haridus 97,4% 3. Otsustusvõime 94,4% 4. Enesekindlus 96,8% 5. Heatahtlikkus 92,1% 6. Oskus lükata asjad käima 97,9% 7. Suur töövõime 97,3% 8. Vastutustunne 98,0% 3. NEGATIIVNE JUHT Mida peavad aga tegema alluvad, kes ei saa ülesannet täita, sest juht "ajab segast" ja nõuab asju, mille realiseerimiseks puuduvad selles maailmas üldse võimalused, või pole selle realiseerimiseks antud piisavalt materiaalseid vahendeid või pole seda 8 - tunnise tööpäeva jooksul lihtsalt võimalik täita? Loomulikult tekitab see pingeid organisatsioonis, põhjustab konflikte ja viib lõpuks kohusetundlike töötajate läbipõlemiseni. Juhtide mannetus ilmnebki kõige enam selles, et nad ei oska ega taha kirjeldada nende