Muusika konspekt - 7 ajastut (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

ppt

Klassitsism

KLASSITSISM Kirjanduses Arhitektuuris Kunstis Muusikas Mis on Klassitsism Classicus (lad.k.) eeskujulik,korrapärane Kultuuriperiood 1750(80)1820 Valitses kirjanduses, kunstis, muusikas Vastandas end barokile Pani end maksma Prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks Mis iseloomustab klassitsismi Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga Välditi juhuslikku, segast, korratut Toetuti antiigile Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Tõmmati range piir "kõrge" ja "madala" vahel kunstis Klassitsism kirjanduses Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast Komöödiazanris hinnati õpetlikkust Draamas tehti normiks kolme ühtsuse (aja, koha, ja tegevusühtsuse) põhimõte Luules hinnati puhtaid riime  Klassitsism arhitektuuris Andrea

Muusika

3

doc

Klassitsism

teravaid kontrastseid muusikalisi kujusid. Mozart kirjutas enim kontserte klaverile, kuid ka viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele ja fagotile. Mozart oli oma aja pop-muusika helilooja. Ta on kirjutanud sonaadi nii klaverile kui ka viiulile. Kirjutas ka keelpillikvartette, kus võis olla 3 viiulit. LUDVIG van BEETHOVEN (1770-1827): Kui Mozart suri ei olnud Beethoven veel midagi olulist loonud. Ta kirjutas väljakujunenud stiili ja zanrite keskkonnas, kus tegutsesid kodanlike muusika ühingute ülalpeetavad orkestrid, toimus avalik kontserdielu. Beethoven kirjutas sageli mitut teost korraga, neid pidevalt täiendades ja parandades- ehk siis väga aeglaselt. Beethoveni muusika on ühest küljest jõuline, dramaatiline, heroiline, pateetiline, kuid samas ka lüüriline ja õrn. Klaverimuusikast olulisemad on 5 klaverikontserti, variatsioonitsüklid, väike palad ning kõige olulisema osa moodustasid 32 klaverisonaati.

Muusikaajalugu

11

docx

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. ­ 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. ­ 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. ­ 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. ­ 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2

Ballett

10

doc

Muusikaajalugu

Muusikaajalugu konspekt  Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 ­ 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 ­ 16 saj ) IV. Barokk ( 17 ­ 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool ­ 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) ­ 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed,

Muusikaajalugu

50

docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised

Muusika ajalugu

2

docx

MUUSIKA AJALUGU - tabel

MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia ­ dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr ­ 4

Muusikaajalugu

14

doc

10. kl Õpimapp

Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5

Muusikaajalugu

24

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

Muusika

Kommentaarid (1)