Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika konspekt - 7 ajastut (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Viljandi Ühentatud Kutsekeskkool
Muusika konspekt
7 ajastut
Koostas: Marko Illus
VA10
Vana-Võidu 2011
7 ajastut:
  • Vana – Kreeka 8.saj eKr – 4 saj. pKr
  • Keskaeg 5 – 13sajand
  • Renessanss 14-16 sajand 1300-1500 saj.
  • Barokk 17-18 sajand 1. Pool 1600 – 1850
  • Klassitsism 18saj 2pool – 19.saj I veerand 1750 – 1825
  • Romantism 19. Saj
  • 20. – 21. Saj 20 – 21 saj.

Vana – Kreeka
muusika on antiik Kreekas jumalate kunst ehk muusade kunstiks“
Inimeste tehtud muusikat pühendati muusadele ja apollonile – tõe ja tarkuse jumal.
Lüüra oli apolloni pill. Hästi maheda kõlaline pill.
Dionysos – veini ja viljakuse jumal.
Tähtsaim etenduse vorm oli tragöödia.
Barokk 1600 – 1750
Baroki ajastul pakuti kõigega üle.
Tunded allutati mõistusele.
Tehti muusikat kuulamiseks.
Tekkisid esimesed orkestrid.
Tekib ka ooper.
Tähtsad pillid: orel , muud klahvpillid , viiul.
Klassitsism 1750 – 1825
Classicus ( ladina keeles ) eeskujulik, korrapärane
Valitses kirjanduses, kunstis, muusikas
Vastandas end barokile.
Pani end maksma Prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks.
Iseloomustab mõistuspärasus ja mõistuse tähtsustamine. Selgus ja kord olid ideaaliks.
Välditi juhuslikku, segast, korratut.
Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima.
Tõmmati selge piir „kõrge“ ja „madala“ vahel
Range üles ehitusega teosed.
Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalus
Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat - allergo
Tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud : Haydn, Mozart , Beethoven.
Romantism 19. Sajand
R. Schumann : „ mõistus eksib , tunded- mitte kunagi“
20 – 21 sajand
Palju stiile nii et ei saa stiili nime panna.
See mis varem oli müra, on nüüd muusika.
Hilisromantism: Mahler , Strauss
Impressionism
Muusika konspekt - 7 ajastut #1 Muusika konspekt - 7 ajastut #2 Muusika konspekt - 7 ajastut #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marko Illus Õppematerjali autor
Iga ajastu kohta ka lisainfo

Sarnased õppematerjalid

Klassitsism
13
ppt

Klassitsism

KLASSITSISM Kirjanduses Arhitektuuris Kunstis Muusikas Mis on Klassitsism Classicus (lad.k.) eeskujulik,korrapärane Kultuuriperiood 1750(80)1820 Valitses kirjanduses, kunstis, muusikas Vastandas end barokile Pani end maksma Prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks Mis iseloomustab klassitsismi Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga Välditi juhuslikku, segast, korratut Toetuti antiigile Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Tõmmati range piir "kõrge" ja "madala" vahel kunstis Klassitsism kirjanduses Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast Komöödiazanris hinnati õpetlikkust Draamas tehti normiks kolme ühtsuse (aja, koha, ja tegevusühtsuse) põhimõte Luules hinnati puhtaid riime Klassitsism arhitektuuris Andrea

Muusika
Klassitsism
3
doc

Klassitsism

teravaid kontrastseid muusikalisi kujusid. Mozart kirjutas enim kontserte klaverile, kuid ka viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele ja fagotile. Mozart oli oma aja pop-muusika helilooja. Ta on kirjutanud sonaadi nii klaverile kui ka viiulile. Kirjutas ka keelpillikvartette, kus võis olla 3 viiulit. LUDVIG van BEETHOVEN (1770-1827): Kui Mozart suri ei olnud Beethoven veel midagi olulist loonud. Ta kirjutas väljakujunenud stiili ja zanrite keskkonnas, kus tegutsesid kodanlike muusika ühingute ülalpeetavad orkestrid, toimus avalik kontserdielu. Beethoven kirjutas sageli mitut teost korraga, neid pidevalt täiendades ja parandades- ehk siis väga aeglaselt. Beethoveni muusika on ühest küljest jõuline, dramaatiline, heroiline, pateetiline, kuid samas ka lüüriline ja õrn. Klaverimuusikast olulisemad on 5 klaverikontserti, variatsioonitsüklid, väike palad ning kõige olulisema osa moodustasid 32 klaverisonaati.

Muusikaajalugu
Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt
11
docx

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. ­ 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. ­ 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. ­ 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. ­ 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2

Ballett
Muusikaajalugu
10
doc

Muusikaajalugu

Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 ­ 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 ­ 16 saj ) IV. Barokk ( 17 ­ 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool ­ 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) ­ 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed,

Muusikaajalugu
MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium
50
docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised

Muusika ajalugu
MUUSIKA AJALUGU - tabel
2
docx

MUUSIKA AJALUGU - tabel

MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia ­ dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr ­ 4

Muusikaajalugu
10-kl Õpimapp
14
doc

10. kl Õpimapp

Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5

Muusikaajalugu
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

Muusika




Kommentaarid (1)

Chaosdog30 profiilipilt
Tundmatu Tuvi: Jah, väga kasulik!
23:59 02-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun