Politseinik - Amet või Eluviis (0)

Politseinik – Amet või Eluviis
Tänapäeva maailm on täis mitmesuguseid ohte . Pidevalt on liikvel kurjategijaid – roimareid, vargaid ja muid sulisid, kes seadust rikkudes ning teiste inimeste arvelt näiteks enda materjaalseid või ka harvemal juhul psühholoogilisi vajadusi rahuldavad. Selliste kurikaelade tabamiseks ning ühiskonnas heaolu ning korra säilitamiseks on loodud mitmeid korrakaitseorganisatsioone, sealhulgas ka politsei.
Politseinik on tavaline inimene, kellel on tähtis, ohtlik ning tänapäevases maailmas väga vajalik töö. Päevast päeva tuleb kokku puutuda igasuguste kaasaegse ühiskonna probleemidega – kuskil on keegi poodi või panka röövinud, kellegile kolki andnud või hoopistükkis ära tapnud. Korrakaitsja ülesanne on selliseid kurikaelu leida, nende süüle kinnitust saada ning oma tegude eest maksma panna.
Korravalvuriks olemine ei ole üldsegi lihtne – see nõuab väga palju pühendumist ning keskendumist. Tuleb ise tahta ning kogu hingega end tööellu sisse elada. Pidev tööpinge ning keerukad probleemid võivad olla küll rasked taluda, kuid abivalmis inimene, kes tõesti kogu hingest soovib teisi aidata ning maailma paremaks, turvalisemaks ja meeldivamaks paigaks muuta, ei tohiks tekkinud komplikatsioonide ületamine ning lahendamine väga tõsiseid raskusi valmistada – kes tõesti soovib ja tahab kogu hingest, saab ka hakkama.
Ühest küljest on politseiniku töö väga ohtlik, kuid samas teisest küljest jällegi ülimalt põnev ning pinget ja seiklusi pakkuv. Kunagi ei või teada, mida uus algav päev endaga kaasa tuua võib. Uued juhtumid, värsked kuriteod ning pidev närvikõdi. Jah, korrakaitsja amet nõuab ka raudseid närve, mis pingele vastu peavad. Samuti peaks politseinik olema ka hea suhtlemisoskusega, sõbralik ning väga abivalmis inimene. Alati ei suuda abivajajad paanikas oma probleeme ning vajadusi selgelt väljendada ning võivad väga segast juttu rääkida, kuid korravalvur peab suutma säilitada külma närvi ning selget mõistust, püüdma inimest maha rahustada ning seejärel temalt edasist informatsiooni hankima, mille põhjal saab selgeks teha, mida edasi peale hakata.
Politseinikul peaks olema lahke ning suure, sooja südamega. Võiks inimest mõista ning ka empaatiavõime peaks olema hea, kuid samas ei tohiks lasta tööl end liialt emotsionaalseks muuta, kuna see võib tööd raskendada ning selget, kainet ja ratsionaalset mõtlemist takistada. Liialt tundeliselt tööd võttes võib võime teha õigeid ning vajalikke otsuseid halveneda ning tulla võivad mittetahtlikud vead, mis võivad kas politseinikule endale või kellegile teisele saatuslikuks kujuneda. Tuleks säilitada igas olukorras võimalikult kaine mõistus ning selge mõtlemine – nii väldib rumalaid vigu.
Olla politseinik, tähendab olla kui kaitseingel , raudsete närvidega korrakaitsja, kes riskib iga päev iseenda eluga selle nimel, et kõigil kodanikel oleks turvaline ning ei peaks pidevalt kartma oma maise vara või elu pärast. Politseinik peaks olema pühendunud, heasüdamlik ning abivalmis, andma endast iga päev sada protsenti ning mis kõige tähtsam – ise mõistma, kui tähtis ja vajalik ta töö on.